Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. märts 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-973
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 15. novembri 2018. a projekteerimistingimuste nr 1811802/07153 ning 20. detsembri 2019. a ehitusloa nr 191227/37174 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. oktoobri 2020. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja XX, esindaja vandeadvokaat Madis Päts Vastustaja Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb Kolmas isik Teatri Maja Residents OÜ, esindajad vandeadvokaat Piret Blankin ja vandeadvokaadi abi Angela Kase
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta asja juurde XX apellatsioonkaebuse lisad 1 ja 2, 17. märtsi 2021. a seisukoha lisa 1 ning Teatri Maja Residents OÜ 16. detsembri 2020. a vastuse lisad 1 ja 2. Rahuldada XX apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu
14.oktoobri 2020. a otsuse resolutsiooni p 2. Ülejäänud osas jätta Tallinna Halduskohtu 14. oktoobri 2020. a otsus muutmata. Mõista XX-lt Teatri Maja Residents OÜ kasuks välja õigusabikulu 3462,50 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. aprillil 2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215
3-20-973 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas Teatri Maja Residents OÜ taotluse alusel 15. novembril 2018 projekteerimistingimused nr 1811802/07153.
2.TLPA väljastas Teatri Maja Residents OÜ taotluse alusel 20. detsembril 2019 ehitusloa nr 191227/37174 Estonia pst 7/Teatri väljak 1 kinnistul (katastritunnus 78401:102:0040) asuva hoone laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks.
3.XX, kes on Estonia pst 7a kinnistu omanik, esitas 7. jaanuaril 2020 ja 2. märtsil 2020 vaided projekteerimistingimuste ning ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Linnavalitsus jättis vaided 20. aprilli 2020. a vaideotsusega nr 505-k rahuldamata.
4.XX esitas 22. mail 2020 halduskohtule kaebuse TLPA 15. novembri 2018. a projekteerimistingimuste nr 1811802/07153 ning 20. detsembri 2019. a ehitusloa nr 191227/37174 tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) rajatav uus garaažihoone 79 sõidukile piirneks kaebajale kuuluva kinnistuga. Ehitustegevus mõjutaks kaebajat. Kaebaja kasutab oma kinnistut tasulise parklana ning on selle andnud rendile kolmandale isikule. Rentimisest saadav tulu on kaebajale oluline tuluallikas. Ehitustöö ja rajatav hoone hakkavad mõjutama liikluskorraldust ka kaebaja kinnistul. Ehitusperioodil kasvab liikluskookoormus ning kaebaja renditulu väheneb. Kolmas isik on paigaldanud oma kinnistu piirile ajutise autovärava senise aia asemel, mis viitab tema kavatsusele kasutada kaebaja kinnistut. Vastustajal oli tulenevalt ehitusseadustiku (EhS) § 44 p-st 4 kohustus analüüsida ehitisega kaasnevaid mõjusid kaebajale ja nende vältimise või leevendamise võimalusi. Kinnistu muutuks kaebaja jaoks väärtusetuks maaribaks, mis teeniks edaspidi vaid kolmanda isiku erahuve; 2) ehitusprojekt ei ole kooskõlas projekteerimistingimustega. Projekteerimistingimused näevad ette, et enne kui valmib Estonia pst, Kaubamaja tn, Rävala pst ja Teatri väljaku vahelise kvartali detailplaneeringus (DP) kavandatud avalikult kasutatav kvartalisisene tänav, on võimalik autode juurdepääs kinnistule kavandada üksnes Rävala puiesteelt olemasoleva kvartalisisese tänava kaudu ja läbi Rävala pst 10 kinnistu vastavalt sõlmitud servituudilepingule. Selgusetu on, kuidas see on võimalik, kui kitsas teelõik on avatud vaid ühesuunaliseks liikluseks; 3) projekteerija ei ole kaebajaga koostööd teinud ega lahendusi otsinud; 4) ehitusloa aluseks olevas projektis ei analüüsita ehitusaegset ja edasist liikluskorraldust. Liikluskorralduse ja rajatava hoone kasutamisega kaasneks kaebajale ülemäärane negatiivne mõju. Ehitusprojekti seletuskirja kohaselt tuleb olemasolevat juurdepääsu kinnistule käsitada ajutisena ning DP realiseerimisel selle kasutamine lõpetakse. DP-d ei pruugita kehtestada. Puuduvad kokkulepped, mis võimaldaksid tulevikus ehitise kasutamist kavandatud kujul. Seega loob uue hoone ehitamine kolmandale isikule edaspidi faktilise aluse esitada kaebaja suhtes uusi nõudeid juurdepääsu võimaldamiseks; 5) vastustaja pole ehitusõiguse realiseerimiseks ette näinud leevendavaid meetmeid. Ehitusluba ei sisalda tagatisi kaebajale, et kaebaja saaks oma kinnistu senist kasutust jätkata; 6) projekteerimistingimusi ei olnud õige väljastada enne sama ala DP kehtestamist; 7) projekteerimistingimuste p-dega 1 ja 6 lahendatakse neid küsimusi, mida tuleb lahendada DP-ga. Projekteerimistingimustega on kindlaks määratud kvartali uus liiklusskeem. Kaebaja ei 2(13)
3-20-973 ole DP eelnõu menetluses sellise planeeringulahendusega nõustunud. Projekteerimistingimused on vastuolus üldplaneeringuga nii ehituse mahu ja sobivuse kui ka liiklusskeemi osas. ÜP-s ei ole määratud vastava ala üldiseid kasutus- ja ehitustingimusi; 8) vaidlusatud otsuste tegemisel pole kaalutud kaebaja huve.
5.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) projekteerimistingimuste ja ehitusloa tühistamist saab nõuda vaid subjektiivsete õiguste rikkumise korral. Subjektiivsete õiguste rikkumist kaebusest ei nähtu. Projekteerimistingimused ega ehitusluba ei anna kolmandale isikule õigust ehitada kaebaja kinnistule või muud moodi kaebaja kinnistut kasutada. Projekteerimistingimused annavad õiguse laiendada ja rekonstrueerida kolmanda isiku kinnistul juba pikaajaliselt olemas olnud hoonet; 2) asjaolu, et ehitamisega võivad kaasneda lühiajalised mõjutused naaberkinnistutele, on paratamatu. Kuna kaebajale kuuluv kinnistu on transpordimaa, ei ole alust eeldada, et kolmanda isiku kinnistul toimuvad ehitustööd võiksid kaebajat ülemäära kahjustada. Ehitustegevus on ajutine ning sellega kaasneda võivad võimalikud ajutised negatiivsed mõjud ei ole aluseks projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmisest keeldumisele. Kui ehitada või ehitist parandada saab ainult nii, et naaberkinnisasjale või selle kohale tuleb ehitada tellingud või üle selle kinnisasja tuleb vedada või sellele asetada ehitusmaterjali või kinnisasjast üle käia või sõita, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama, kui see on hädavajalik, tingimusel, et temale tagatakse kahju hüvitamine (asjaõigusseaduse (AÕS) § 147). Veoautod ei kasuta kaebaja kinnistut, sest kolmandale isikule on lubatud juurdepääs Teatri väljaku poolsest küljest ja läbi Teatri väljak 3 ja Rävala pst 10 kinnistute; 3) projekteerimistingimused ja ehitusluba ei muuda olemasolevat liikluskorraldust. Kolmandal isikul on ajutine juurdepääs Teatri väljakult kuni DP-s kavandatud juurdepääsutee välja ehitamiseni. Kolmas isik on sõlminud servituudilepingud juurdepääsuks läbi Teatri väljak 3 ja Rävala pst 10 kinnistute. Juurdepääsu küsimused avalikule teele kuuluvad eraõiguse valdkonda. Juurdepääs üle kaebaja kinnistu saab sündida vaid kaebaja nõusolekul või seda asendava tsiviilkohtu lahendi korral. Juurdepääsu võimaldamise kohustust ei saa ette näha haldusaktiga ning seda ei tehta projekteerimistingimuste ega ehitusloaga; 4) DP koostamine ei tähenda ehituskeeldu. Vastustaja on projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmisel arvestanud koostamisel olevat DP-d. Niikaua, kui DP-d ei realiseerita, toimib ettenähtud ajutine liikluslahendus; 5) PlanS § 124 lg 8 ei kohustanud ehitusõiguse andmist otsustama DP-ga. Projekteerimistingimused anti PlanS § 125 lg 5 alusel. Tegemist on olemasoleva hoonestuse vahele jääva olemasoleva hoone laiendamiseks antud projekteerimistingimustega. Ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda. Hoone vastab ÜP-s ettenähtud tingimustele, sh Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009. a otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringule. Vastustaja tegutses kooskõlas EhS § 26 lg-ga 4. Projekteerimistingimused nõuavad, et ehitusprojekti koostamisel võetaks aluseks Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 hoone rekonstrueerimise muinsuskaitse eritingimused; 6) kaebaja ei ole tõendanud negatiivse mõju esinemist, mis oleks tinginud projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmata jätmise. Kaebaja kartus, et tema tulu võib ajutiselt väheneda, ei ole aluseks projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmisest keeldumisele; 7) projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlused viidi läbi kooskõlas kehtiva õigusega. Projekteerimistingimused ja ehitusluba ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi.
6.Kolmas isik taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vaidlustatud tegevus ei riku kaebaja õigusi; 3(13)
3-20-973 2) mõju on väheoluline. Kaebaja kinnistu on transpordimaa; 3) kaebaja kinnistu kasutamine on hüpoteetiline. Kolmandal isikul on oma kinnistule juurdepääs Teatri väljak 3 ja Rävala pst 10 kinnistute kaudu; 4) hoone kasutus liikluskorraldust kaebaja kinnistul ei mõjuta; 5) ehitusprojektis ettenähtud liikluskorraldus võib muutuda, kui kehtestatakse DP ja realiseeritakse selles kavandatud juurdepääsutee välja ehitamine. Koostamisel oleva DP-ga tuli vastustajal projekteerimistingimuste ning ehitusloa andmisel arvestada. Tallinna Transpordiameti poolt antud nõusolek Teatri väljakul asuva juurdepääsu kasutamiseks on antud tingimusliku, ent tähtajatuna. Kui peaks juhtuma, et pooleliolevat kvartali DP-d ei kehtestata või realiseerita hetkel kavandatud kujul või see oluliselt viibib, on kolmandal isikul võimalik edasi kasutada ehitusprojektis ajutisena märgitud juurdepääsu; 6) kaebaja kinnistu kasutamisvõimalus ei saa väheneda, kuna tegemist on transpordimaaga; 7) kaebajal puudus legitiimne huvi, mistõttu ei pidanud vastustaja kaaluma kõrvaltingimuste seadmist. Mõjusid, mis vajaksid leevendamist, ei esine; 8) ehitusloa menetlus oli õiguspärane. Asjaolu, et ehitusluba ei arvesta vähesel määral projekteerimistingimustes sätestatuga, ei tähenda, et ehitusluba tuleks jätta väljastamata. Projekteerimistingimused nägid ette, et kolmanda isiku kinnistule pääseb vaid sisekvartalist, ehitusloaga aga seda kaebajat mõjutada võivat tingimust muudeti kaebaja jaoks soodsamaks ning kolmanda isiku kinnistule säilib juurdepääs ka Teatri väljaku poolsest küljest mööda servituudiala kuni DP realiseerumiseni; 9) arvestades PlanS § 132 lg-s 1 sätestatut, ei tähenda mingile maa-alale DP koostamine samaaegselt sellele maa-alale absoluutset ehituskeeldu kuni DP kehtestamiseni. Kolmanda isiku kinnistu suhtes ei ole ajutist ehituskeeldu kehtestatud, kuigi DP ei ole veel kehtiv. Projekteerimistingimused ja ehitusluba arvestavad nii Tallinna ÜP-s kui ka teemaplaneeringus sätestatud tingimustega ning määratud ehitusõiguse näitajatega; 10) vastustaja on täitnud motiveerimiskohustuse.
7.Tallinna Halduskohus jättis 14. oktoobri 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 3800 eurot. Halduskohus põhjendas oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) kaebajal ei ole õigust vaidlustada projekteerimistingimusi ega ehitusluba avalike huvide ega kolmandate isikute õiguste kaitseks. Kohus saab kontrollida üksnes seda, kas aktid kahjustavad ülemääraselt kaebaja omandiõigust; 2) kaebaja menetluslikke õigusi ei ole rikutud. Kaebaja kaasati aktide andmise menetlusse ja ta kuulati ära. Vastustaja saatis 18. jaanuari 2018. a kirjaga nr 4-1/143-1 projekteerimistingimuste eelnõu koos projekteerimistingimuste taotlusega arvamuse avaldamiseks ka kaebajale. Kaebaja edastas vastustajale oma arvamuse projekteerimistingimuste eelnõu kohta 29. jaanuaril 2018. Vastustaja vastas kaebaja vastuväidetele 1. märtsi 2018. a kirjaga nr 4-1/143-8. Kaebajat teavitati projekteerimistingimuste väljastamisest 7. detsembril 2018. Kaebaja kaasati 24. juulil 2019 ehitusloa menetlusse ja talle anti tähtaeg arvamuse esitamiseks. Kaebaja esitas 5. augustil 2019 oma arvamuse ehitusloa taotlusele. Vastustaja andis kaebajale 3. septembri 2019. a kirjaga nr 4-3/2336-2 teada, et kõiki esitatud arvamusi kaalutakse ehitusloa taotluse menetlemisel. Kaebajat teavitati ehitusloa väljastamisest 31. jaanuari 2020. a kirjaga nr 4-3/19/2336-6, milles vastati ka kaebaja vastuväidetele. Asjaolust, et vastustaja ei arvestanud kaebaja ettepanekutega, ei järeldu kaebaja ära kuulamata jätmine; 3) kaebajale kuuluva kinnistu sihtotstarve on 100% transpordimaa (maakatastriseaduse § 181 lg 4), kaebaja rendib kinnistut ja seda kasutatakse parklana; 5) ehitamisaegsed võimalikud mõjud kaebaja õigustele on ajutised ning linna keskkonnas (eriti Tallinna kesklinnas) ei ole tiheasutusest tulenevalt neid võimalik täielikult vältida ega kehtiva õiguse kohaselt puudutatud isikutel keelata. Vastasel juhul muutuks Tallinnas ehitamine võimatuks; 4(13)
3-20-973 6) ehitusluba ja asjaõigus nõuavad, et ehitamisega ei tohi rikkuda teise isiku õigusi; 7) ehitustegevusega ei kaasne kaebajale püsivat negatiivset mõju EhS § 44 p 4 mõttes. Kaebaja ei ole toonud esile kolmanda isiku kinnistult tulevaid negatiivseid mõjutusi, mida peetakse silmas AÕS § 143 lg-s 1. Sellise mõjuna ei saa käsitada väidetavate sõidukite sõitmist kaebaja maal. Ehitamisel kasutatav transport siseneb kolmanda isiku kinnistule Teatri väljaku poolselt küljelt ning läbi Teatri väljak 3 ja Rävala pst 10 kinnistute, mitte kaebaja kinnistu kaudu. Kuigi ehitusprojekti seletuskirja p-st 1.7.1 ja Tallinna Transpordiameti 10. aprilli 2019. a kirjast tulenevalt ei ole olemasolevat juurdepääsu lubatud kasutada N2 ja N3 kategooria (veoauto) sõidukitel, ei tähenda see, et veokid hakkavad juurdepääsuna kasutama kaebaja kinnistut. Ehitusloaga ei ole kaebaja kinnistu kasutamist ilma vastava maakasutusõiguse saamiseta ette nähtud. Kaebajal tuleb arvestada, et kui veokid ei pääse ehitustegevuse ajal kolmanda isiku kinnistule muul moel kui üle kaebaja kinnistu, peab kaebaja seda lubama tingimusel, et temale hüvitatakse tekitatud kahju (AÕS § 147). Võimalikud vaidlused ehitustegevuseks kaebaja kinnistu kasutamise üle on lahendatavad tsiviilkohtumenetluses. Tegemist pole püsiva negatiivse mõjuga, nagu pole selleks ka võimalik ehitustegevusest tekkiv ajutine müra, mille mõju transpordimaa kasutamisele on juba kasutuse iseloomust tulenevalt küsitav. Kaebajale kaasnevaid kahjulikke mõjusid ei saa järeldada sellest, et kaebaja kinnistul asub enamik parkimiskohti kolmanda isiku kinnistu piiri läheduses. Dokumentidest ei nähtu, et kaebajal oleks ehitustegevuse ajal takistatud oma kinnistu tavapärane (parklana) kasutamine või senine juurdepääs oma kinnistule. Ehitusluba ei muuda õigusvastaseks ja kaebaja omandiõigust ei riiva ainuüksi hüpoteetiline võimalus, et ehitustööde tegemiseks võidakse kasutada kaebaja kinnistut, kui ehitussõidukitel pole muul viisil võimalik kolmanda isiku kinnistule pääseda; 8) kaebaja õigusi ei riiva ehitusprojektis kavandatud ehitusjärgne liikluskorraldus. Aktid ei muuda olemasolevat liikluskorraldust. Juurdepääs kolmanda isiku kinnistule on kavandatud ajutiselt Teatri väljaku poolt senikaua, kuni DP-s kavandatud juurdepääsutee välja ehitatakse. Sõidukite väljapääs on kavandatud Rävala puiesteelt ühesuunalise väljasõiduna olemasoleva kvartalisisese tänava kaudu ja läbi Rävala pst 10 kinnistu sõlmitud juurdepääsu servituudilepingu alusel. Ümbritsevate tänavate liikluslahendust projektiga ei muudeta. Kaebajale ei avalda negatiivset mõju see, et ehitusprojektis on kolmanda isiku kinnistule eelviidatud ajutise juurdepääsu võimaldamise näol muudetud algselt projekteerimistingimustes ettenähtud lahendust. Kaebaja õigusi ei riku projekteerimistingimustest erinevale projektile ehitusloa andmine, kui projekt ise on kooskõlas õigusaktidega, sh ehitusnõuetega (Riigikohtu 14. mai 2001. a otsus asjas nr 3-3-1-25-02). Kolmanda isiku kinnistu jääb kavandatava DP planeerimisalasse ning vastustajal tuli projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmisel sellega arvestada. Kui DP-d ei kehtestata või ei realiseerita kavandatud kujul, on kolmandal isikul jätkuvalt võimalik edasi kasutada ehitusprojektis ajutisena märgitud juurdepääsu. Aktidega ei ole kavandatud kaebaja kinnistu muutmist avalikult kasutatavaks tänavaks ega selle avalikku kasutusse võtmist. Juurdepääs läbi kaebaja kinnistu saaks realiseeruda üksnes Estonia pst 7a vastavasisulise maakasutusõiguse teel; 9) kaebaja esitatud Parkla 24 OÜ-ga sõlmitud üürileping ja fotod parkimiskohtadest kinnistul ei tõenda, et kaebajal ei ole võimalik naaberkinnistul asuva hoone laiendamise ja rekonstrueerimise tõttu oma kinnistut parklana samaväärselt kasutada. Kartus, et pärast naaberkinnistule garaažihoone valmimist ei soovita parklat kasutada, ei ole aktide väljastamise keeldumise alus. Ehitamist ja planeerimist käsitlevate normide eesmärk ei ole kaitsta kedagi konkurentsi tihenemise eest. Rajatav garaaž on mõeldud hoone omatarbeks; 10) täiendavate kõrvaltingimuste määramine ei olnud vajalik, kuna aktid ei riku kaebaja omandiõigust ega kahjusta tema huve ülemääraselt. Vastustajal puudus kohustus ehitamisega kaasnevaid negatiivseid mõjusid analüüsida, kuna neid ei esinenud; 11) kaebajal ei ole õigust vaidlustada projekteerimistingimusi argumendiga, et nende asemel tulnuks koostada DP või projekteerimistingimused on vastuolus seaduse või ÜP-ga, ilma et need väited oleksid kuidagi seostatud kaebaja õigustega. Kaebaja oli kaasatud nii 5(13)
3-20-973 projekteerimistingimuste kui ka ehitusloa andmise menetlusse. Üldsõnaline väide, et kavandatud lahendus ei sobitu mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, ei seostu kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega. Põhistamata ja oma subjektiivsete õiguste rikkumisega seostamata on ka kaebaja seisukoht, et projekteerimistingimused on vastuolus kehtiva ÜP-ga ehitise mahu ja sobivuse ning liiklusskeemi osas. Kohus ei pea abstraktselt hindama, kas PlanS § 125 lg 5 kohaldamine oli põhimõtteliselt õiguspärane. Projekteerimistingimuste väljastamist PlanS § 125 lg 5 alusel ei välista kaebaja osundatud PlanS § 124 lg 8, mis kohustab DP koostamisel arvestama muinsuskaitsenõuetega (millega on arvestatud ka vaidlustatud haldusaktide andmisel); 12) vastustaja ei pidanud vaidlustatud aktide andmisest keelduma põhjusel, et pooleli on sama ala hõlmava DP menetlus. Maa-alale DP koostamine ei too automaatselt kaasa ehituskeeldu kuni vastava DP kehtestamiseni.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Kaebaja on kokkuvõtlikult järgmisel seisukohal: 1) kaebaja taotles asja arutamist suulises menetluses, millest halduskohus õigusvastaselt keeldus. Tõendite kogumise küsimus oli lahtine. Tegemist on olulise menetlusveaga, mis toob kaasa otsuse tühistamise; 2) DP lahendus liikluskorralduse osas näeb ette kaebajale kuuluva kinnistu kasutusele võtmise avaliku teena, sh kaebaja kinnistu sundvõõrandamise. Toimivat liikluslahendust ei ole ette nähtud ilma DP-ta. Seega riivatakse kaebaja õigusi; 3) kaebaja õigusi rikub ehitusprojektis sisalduv liiklusskeem, samuti ehitusaegse liiklusskeemi ja hoone kasutamiseks vajaliku püsiva liiklusskeemi puudumine. Teatri väljaku kaudu ei saa raskeveokid kolmanda isiku kinnistule. Raskeveokitega saab kolmanda isiku kinnistule üksnes Estonia puiestee kaudu ja kaebaja kinnistut ületades; 4) kui detailplaneeringu menetluses tuleb arvestada liiklusskeemide ja juurdepääsu küsimustega, peab sama põhimõte kehtima ka projekteerimistingimuste väljastamisel; 5) pärast halduskohtu otsust saadud tõend kinnitab, et vastustaja kavatseb tänase seisuga DP liiklusskeemi muuta; 6) õiguspärane pole see, kui vastustaja loob aktidega olukorra, mis annab kolmandale isikule õiguse esitada AÕS § 147 alusel nõue kaebaja vastu. Ehitusluba oleks saanud väljastada pärast seda, kui vastustaja oleks lahendanud ehitusaegse ja ehitusjärgse liiklusskeemi küsimused; 7) EhS § 44 p 4 ei reguleeri üksnes AÕS § 143 lg 1 mõjusid. Vastustaja oli EhS § 44 p 4 alusel kohustatud analüüsima liikluskorraldusega seotud küsimusi ja mõjusid (vt ka EhS § 35 p 5). Vastustaja on arvestanud üksnes kolmanda isiku seisukohtadega ning jätnud kaebaja seisukohad arvestamata; 8) Kolmas isik taotles kaebajalt õigusabikulude 4860 euro (sisaldab käibemaksu) väljamõistmist. Halduskohus mõistis välja 3800 eurot. Kolmanda isiku õigusabikulud oleks tulnud HKMS § 108 lg 11 alusel jätta tema enda kanda. Kolmas isik on tegutsev äriühing. Kaebaja on töövõimetu raske puudega füüsiline isik. Kolmanda isiku lepinguline esindaja osales kohtuvälises menetluses ja ta pole kohtumenetluses uusi seisukohti esitanud. Ka 3800 euro väljamõistmine ei ole kooskõlas HKMS § 109 lg-ga 6. Kolmas isik on käibemaksukohuslane. Tema tasutava käibemaksu, mis tagastatakse talle, peab tasuma kaebaja. HKMS § 108 lg 12 on seetõttu PS §-dega 15 ja 152 vastuolus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 174 juhindutakse teisest põhimõttest ja see on menetlusosalistele oluliselt soodsam. Halduskohtumenetluses koheldakse menetlusosalist ebasoodsamalt kui tsiviilkohtumenetluses.
6(13)
3-20-973
9.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus pole menetluse vormi valikul eksinud. Kaebaja taotles kohtuistungit mööndusega, et võib selles osas oma seisukohta muuta. Halduskohus selgitas, miks ta otsustas kirjaliku menetluse kasuks. Kaebaja pole selgitanud, miks ühe või teise seisukoha või tõendi käsitamine kirjalikes dokumentides on olnud ebapiisav; 2) aktid pole liikluskorralduse küsimuse tõttu õigusvastased. Ehitusprojektis kajastatud liikluslahendus on kasutatav seni, kuni ei muutu ümbritseva piirkonna liikluskorraldus. Projekteerimistingimuste esemeks ei ole laiema ala liikluskorraldus. Aktid ei muuda olemasolevat liikluskorraldust. Aktidega ei reguleerita kaebaja kinnistuga seonduvat ega nähta ette kaebaja kinnistu kasutamist. Kavandatava DP-ga arvestamist ei saa ette heita. Kaebaja kinnistu jääb DP alasse. Aktid peavad võimaldama DP-ga kavandatavat ellu viia. Ehitusloa andmisel on ehitusprojektis seatud kolmandale isikule kohustus tagada ehitusaegne liikluskorraldus. Ehitusprojekti arhitektuurse osa seletuskirja p-s 1.9 on märgitud, et enne ehitustöid tuleb koostada ehitustööde organiseerimise projekt, sh liiklus- ja parkimiskorraldus; 3) kolmanda isiku juurdepääs on kavandatud Teatri väljaku kaudu senikaua, kuni ehitatakse DP-s kavandatud juurdepääs välja. Sõidukite väljapääs kinnistult on kavandatud Rävala puiesteelt ühesuunalise väljasõiduna olemasoleva kvartalisisese tänava kaudu ja läbi Rävala pst 10 kinnistu vastavalt sõlmitud juurdepääsu servituudilepingule. Seega puudub vajadus ehitustegevuse ajal apellandi kinnistu kasutamiseks juurdepääsuteena hoolimata sellest, et apellandi kinnistu on spetsiaalselt transpordimaa. Kui kolmandal isikul peaks ehitamise ajal tekkima vajadus kasutada kaebaja kinnistut, kaitseb AÕS § 147 kaebaja õigusi; 4) halduskohus on menetluskulude küsimuse õigesti lahendanud. Kaebaja teenib vaidlusaluselt maalt äritulu ja ta kaitseb enda ärihuve. Kaebaja kasutab esindajat ja talle pidi olema ettenähtav, et kolmandal isikul tekivad õigusabikulud; 5) apellandi tõendeid (Tallinna Transpordiameti 11. septembri 2020. a kiri nr 4.-2/20/187-2 ja
10.novembri 2020. a kiri nr 3-2/2199/6) ei tule asja juurde võtta. Need ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kolmandal isikul on võimalik ehitustranspordiga pääseda oma kinnistule Rävala puiesteelt ilma apellandi kinnistut läbimata.
10.Kolmas isik taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kohus otsustas õigesti kirjaliku menetluse kasuks. Kohus selgitas kirjaliku vormi määramist 8. juuli 2020. a määruses ning 29. septembri 2020. a määruses. Vaidlus on üksnes õiguslike küsimuste üle. Faktide üle vaidlust pole. Dokumentaalsete tõendite uurimine istungil pole vajalik. Olulised asjaolud oli võimalik välja selgitada ilma istungit korraldamata. Kaalul olevad õigushüved ja vaidluse iseloom ei nõudnud istungit. Kui asi tulnuks läbi vaadata istungil, poleks tegemist olulise rikkumisega. Kaebaja pole välja toonud ühtegi asjaolu, mis jäi kirjaliku menetluse tõttu uurimata; 2) vaidlustatud aktidega on liikluskorralduse küsimus lahendatud õiguspäraselt. Aktid pole õigusvastased põhjusel, et DP on kehtestamata. Ehitusprojektis kajastatud liikluslahendus on kasutatav seni, kuni laiema piirkonna liikluskorraldust pole muudetud; 3) hoone kasutamisega seonduv täpsem liikluslahendus määratakse kõrvaltingimusena kindlaks kasutusloas, kuna ehitusloa kehtivus on ajaliselt piiratud; 4) olukorras, kus hoone ümbruses võis liikluskorraldus ettenähtavalt muutuda, oleks olnud väär esitleda ehitusprojektis ettenähtud liikluslahendust üksnes selliselt, et see tuleviku muutmisvõimalust üldse ei arvestaks. Liikluskorraldus laiemal tasandil ei ole konkreetse (olemasoleva) hoone projekteerimistingimuste, ehitusloa ega kasutusloa reguleerimisalas. Oluline on välja selgitada konkreetsele hoonele juurdepääsu küsimus; 5) ehitusprojekti p-ga 1.9 on kolmandale isikule seatud konkreetne kohustus hoiduda ehitustööde läbiviimisel teistele isikutele kuuluvate asjaõiguste rikkumistest; 7(13)
3-20-973 6) kolmanda isiku kinnistule ehitustranspordiga pääsemiseks on sõlmitud vajalikud kokkulepped Rävala pst 10 omanikuga. Kui ainus võimalus pääseda ehitustranspordiga kinnistule oleks läbi kaebaja kinnistu, oleks viimane selle talumiseks AÕS § 147 alusel kohustatud; 7) kaebaja oli aktide andmise menetlusse kaasatud. Kaebaja esitas 29. jaanuari 2018. a kirjaga oma seisukohad projekteerimistingimuste eelnõu ning 5. augusti 2019. a kirjaga ehitusloa taotluse kohta; 8) aktid ei riku kaebaja õigusi. Kaebajale kuulub transpordimaa kinnistu, millel sõitmine ongi selle sihtotstarbeline kasutamine. Kolmas isik ei kasuta ehitamise ajal kaebaja kinnistut. Kolmas isik pääseb enda kinnistule Teatri väljaku ja Rävala pst poolt. Kolmanda isiku kasuks on seatud servituut Rävala pst 10 kinnistule. Kolmas isik taotleb servituudilepingu asja juurde võtmist, et lükata kaebaja kahtlus ümber. Servituudilepingu p-de 3.1–3.2 kohaselt annab servituut kolmandale isikule õiguse kasutada servituudi ala 1a (Rävala pst poolsel kinnistu osal) nii väljapääsuks Rävala puiesteele kui ka juurdepääsuks Rävala puiesteelt ööpäevaringselt ja piiramatu arvu kordi nii jalgsi kui igat liiki sõidukitega. Kuigi hetkel on Rävala pst poolne juurdepääs liikluskorraldusvahenditega tähistatud ühesuunalisena (suunaga kvartalist Rävala pst-le), on liikluskorraldus vajadusel muudetav. Tallinna Transpordiamet on ehitustranspordi juurdepääsu võimalikkust Rävala puiesteelt täiendavalt kinnitanud käesoleva kohtuvaidluse ajal, oma 23. septembri 2020 e-kirjaga. Kui kohus võtab kaebaja tõendid asja juurde, tuleb ka viimati märgitud e-kiri asja juurde võtta; 9) kaebaja on väitnud, et kolmandale isikule kuuluva hoone rekonstrueerimine ja juurdeehituse rajamine halvendab püsivalt kaebaja kinnistu kasutamist parkimiseks või välistaks selle täielikult. Samas ei ole kaebaja esitanud ühtegi eluliselt usutavat põhjendust või mõttekäiku, kuidas sellised negatiivsed tagajärjed realiseeruda saaks. Ehitusmüra ei saa kaebajat negatiivselt mõjutada; 10) halduskohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas on õiguspärane. Kaebaja kui füüsiline isik teenib kinnistu rentimisest tulu. Kaebaja osaleb vaidluses ka kui ettevõtja, kes kaitseb enda ärihuve. Kaebaja, kes on endine advokaat ja kes kasutab õigusabi, pidi olema teadlik kolmanda isiku õigusabikuludest. Juriidilise isiku menetluskulude väljamõistmine koos käibemaksuga tugineb Riigikohtu järjepidevale praktikale (vt nt 20. detsembri 2019. a otsus asjas nr 3-19-1501). Kolmandal isikul puudub põhjust kahelda vastava praktika põhiseaduspärasuses; 11) kaebaja esitatud tõendid tuleb jätta asja juurde võtmata, kuna need ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
11.Kaebaja on apellatsiooniastmes esitanud järgmised tõendid: 1) Tallinna Transpordiameti 11. septembri 2020. a kiri nr 4.-2/20/187-2, milles on selgitatud, et liiklusreguleerija abil on kinnistule võimalik pääseda ka Estonia pst poolselt tänavalt, kuid Teatri väljaku poolselt teelt ei ole raskeveokite kinnistule võimaldamine lubatud; 2) Tallinna Linnaplaneerimisameti 10. novembri 2020. a kiri nr 3-2/2199-6, milles selgitatakse, et linn kaalub DP-ga DP alaga hõlmatud liikluskorralduse ulatuslikumat muutmist ning vajalikuks võib osutuda muuta DP lahendust; 3) Parkla OÜ 17. märtsi 2021. a e-kiri, milles viimane märgib, et ehitamise tõttu on parkimine häiritud ning sellest tulenevalt palutakse üle vaadata üüri suurus. Kirjale olid lisatud fotod (dtl 405, 407 ja 469–473).
8(13)
3-20-973
12.Kolmas isik on vastuses apellatsioonkaebusele lisanud järgmised tõendid: 1) Rävala pst 10 ja Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 omanike vahel sõlmitud reaalservituutide seadmise leping koos lisadega (reaalservituudileping), mille punktide 3.1–3.2 kohaselt annab servituut kolmandale isikule õiguse kasutada servituudi ala 1a (Rävala pst poolsel kinnistu osal) nii väljapääsuks Rävala puiesteele kui ka juurdepääsuks Rävala puiesteelt ööpäevaringselt ja piiramatu arvu kordi nii jalgsi kui igat liiki sõidukitega, ning 2) Tallinna Linnatranspordi Ameti 23. septembri 2020. a e-kiri, millelt nähtub Tallinna Transpordiameti liiklusosakonna peaspetsialisti seisukoht, et Rävala puiestee poolset juurdepääsu on võimalik kasutada, kui tagatud on liiklejate turvalisus (nt paigaldatud kõnniteele tahvel tekstiga „Ettevaatust ehitussõiduk“) (dtl 423–437).
13.Kuigi halduskohus on jätnud 29. septembri 2020. a määrusega käesoleva otsus p 11 alapdes 1–2 ning p-s 12 nimetatud tõendid asja juurde võtmata põhjusel, et need esitati hilinemisega ning need ei tõenda vaidluse all olevat asjaolu, ei ole ringkonnakohtu hinnangul välistatud, et need tõendid võivad omada asja lahendamisel tähendust. Vaidluse all on küsimus, kas vaidlustatud aktidega on rikutud kaebaja õigust selliselt, et nende tulemusena ta kas ei saa oma omandit kasutada või see on muudetud oluliselt raskemaks. Viidatud tõendites kajastatud teave võib aidata sellele küsimusele vastata. Tegemist ei olnud sedavõrd mahukate tõenditega, mis oleks tinginud asjas otsuse tegemise edasi lükkamise. Seetõttu võtab ringkonnakohus esitatud tõendid asja juurde (HKMS § 62 lg 2 ning § 198 lg 2 p 1 ja lg 3). II
14.Kaebaja on seisukohal, et halduskohus rikkus oluliselt menetlusnormi, kui jättis kaebaja taotluse korraldada asjas kohtuistung rahuldamata ning vaatas asja läbi kirjalikus menetluses.
15.Kaebaja märkis kaebuses järgmist: „Kaebaja soovib asja arutamist kohtuistungil. Kaebaja ei välista edaspidise menetluse käigus nõusoleku andmist kirjalikuks menetluseks.“ Halduskohus otsustas 8. juuli 2020. a määrusega vaadata asi läbi kirjalikus menetluses, kuna vastustaja ja kolmas isik on soovinud kirjalikku menetlust, kaebaja taotles kohtuistungit mööndusega ning puudub vajadus arutada asja kohtuistungil. Kaebaja esitas kohtutegevusele vastuväite ning taotluse vaadata asi läbi kohtuistungil, kuna asja lahendamine puudutab faktilisi asjaolusid ning dokumentide vahetut uurimist. Halduskohus jättis 29. septembri 2020. a määruse resolutsiooni p-ga 2 kaebaja vastuväite rahuldamata, kuna vastuväitest ja täiendavatest seisukohtadest ei olnud istungi korraldamise vajadus äratuntav, samuti ei eelda plaanimaterjalide ja fotode uurimine istungit ning kaebaja on oma subjektiivse õiguse rikkumise kohta esitanud seisukohad. Halduskohus lisas, et kirjalikus menetluses saab asja kiiremini lahendada ning asjaolud on piisavalt selged.
16.Pärast eelmenetlust vaatab halduskohus asja läbi kohtuistungil või seaduses sätestatud juhtudel kirjalikus menetluses, lihtmenetluses või lepitusmenetluses (HKMS § 126 lg 1). Kohus võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning 1) kõik pooled ja kolmandad isikud on nõustunud asja arutamisega kirjalikus menetluses või 2) menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sh kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused (HKMS § 131 lg 1).
17.HKMS § 126 lg-st 1 tuleb üldine põhimõte, et üldjuhul vaatab halduskohus kui esimese astme kohus asja läbi kohtuistungil ning asja saab läbi vaadata muus vormis, kui seadus sellise võimaluse halduskohtule ette näeb. Põhiseaduse § 15 lg-st 1 tulenev õigus pöörduda kohtusse 9(13)
3-20-973 kaitseb ka seda, et isik saaks kohtu poole ka kohtuistungil suuliselt pöörduda. Halduskohtu istungi vajalikkust ei saa hinnata üksnes seeläbi, kas see on halduskohtule vajalik, vaid arvesse tuleb võtta ka menetlusosalise soovi ja vajadust olla kohtus suuliselt ära kuulatud. Aus ja õiglane kohtumenetlus eeldab, et isik saaks vajadusel kohtule vahetult ka suuliselt selgitada asjas tähtsust omavaid asjaolusid, samuti enda õiguslikke seisukohti ning vajadusel esitada taotlusi (HKMS § 2 lg 2). Eelduslikult tuleb esimeses kohtuastmes ehk halduskohtus korraldada kohtuistung, kuna halduskohtu ülesanne on välja selgitada vaidluse ese, kohased nõuded, uurida asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid, kuulata ära ja arutada menetlusosalistega asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud, õigus- ja menetlusküsimused (HKMS § 120 lg 1 p 1 ja § 129 lg 1 p 4 ja p 5). Halduskohus piiritleb seega vaidluse eseme ja faktiliste asjaolude kogumi järgnevate kohtuastmete tarvis (HKMS § 180 lg 1, § 198 ning § 229 lg-d 2 ja 3). Kuigi HKMS § 131 lg 1 p 2 võimaldab asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ka menetlusosalise tahtest sõltumatult, on see norm mõeldud eeskätt nende olukordade tarvis, kus tegemist pole kaaluka õigushüve kaitsmisega ning faktiliste asjaolude üle puudub vaidlus. Sellises olukorras võib menetlusökonoomia kaalutlusel olla õigustatud jätta menetlusosalise taotlus korraldada istung rahuldamata. Kaebaja väidab, et väljastatud projekteerimistingimused ja ehitusluba rikuvad tema omandiõigust. Praegusel juhul puudub alus asuda seisukohale, et kaebaja ei kaitse kaalukat õigushüve. Sellest tulenevalt puudus halduskohtul menetlusökonoomia tagamiseks HKMS § 131 lg 1 p 2 mõttes alus vaadata asi kohtuistungi asemel läbi kirjalikus menetluses. Kuigi tegemist on menetlusnormi rikkumisega, ei ole see iseseisev alus halduskohtu otsuse tühistamiseks. Kaebaja on saanud oma seisukohad asjaolude ja õiguslike väidete kohta esitada muu hulgas ringkonnakohtule. III
18.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et vaidlustatud projekteerimistingimused ja ehitusluba ei riku kaebaja õigusi ega korda kõiki neid põhjendusi üle (HKMS § 201 lg 4).
19.Kaebaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et kaebaja subjektiivseid õigusi rikub see, et ehitusprojektis puudus ehitusaegne ja ehitusjärgne püsiv liiklusskeem. Kaebaja väidete kohaselt rikuks tema omandiõigust see, kui kolmanda isiku kinnistul ehitamisel kasutataks Estonia puiestee poolset hoovi sissesõitu üle kaebaja kinnistu. Kaebaja hinnangul on vastustaja rikkunud EhS § 32 p 5 ja § 44 p 4, kuna on jätnud kaebaja huvid arvesse võtmata.
20.EhS § 32 p 5 sätestab, et pädev asutus keeldub projekteerimistingimuste andmisest muu hulgas ka siis, kui kavandatav ehitis võib ülemäära riivata teise isiku õigusi. Pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest muu hulgas ka siis, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikule püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (EhS § 44 p 4).
21.Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et vaidlustatud aktid rikuvad kaebaja omandiõigust ehitusaegse ja ehitusjärgse liiklusskeemi tõttu.
22.Kaebajale kuuluv kinnistu on transpordimaa ja see asub majade vahel sisehoovis, mida kaebaja kasutab ärilisel otstarbel rentimaks seda välja teisele isikule parkimisteenuse osutamise eesmärgil. Sisehoovi pääseb sisse ja sellest saab välja Estonia puiestee poolsest võlvialusest läbikäigukohast majade vahel. Sisehoovist pääseb välja ka Rävala puiestee poolt. Samuti on sisehoovi võimalik pääseda Teatri väljaku poolt (dtl 24, 26). Teatri väljaku poolt sisehoovi pääsemiseks tohib küll kasutada kangialust, kuid seda ei tohi läbida raskeveokid (dtl 405). Teatri väljaku poolset kangialust tohib kasutada kuni DP-ga kavandatava juurdepääsutee (DP transpordimaa krunt nr 13) välja ehitamiseni (dtl 189). 10(13)
3-20-973
23.Projekteerimistingimustes tuleb liikluskorralduse põhimõtted ette näha asjakohasel juhul (PlanS § 125 lg 5 ja EhS § 26 lg 4 p 9). Seega on vastustajal avar kaalumisruum otsustamaks, millises ulatuses ja kuidas projekteerimistingimustes liikluskorraldust käsitleda, arvestades muu hulgas, et vaidlusalusel juhul koostati projekteerimistingimused olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale olemasoleva hoone asemele uue sarnase otstarbega hoone püstitamiseks. Vastustaja on aga otsustanud, et vaidlusaluse piirkonna liikluskorraldus on mõistlik lõplikult lahendada tervikuna ja projekteerimistingimustest eraldi DP-ga. Nimetatud lahenduste väljatöötamisel on kaebajal võimalik kaasa rääkida (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu
18.aprilli 2019. a otsus asjas nr 3-18-1141, p 13).
24.Teatri väljak 1 // Estonia pst 7 hoone ehitusprojekti seletuskirja p-s 1.7.1 on kirjeldatud krundisisest liikluskorraldust ja parkimist järgmiselt: sõidukite juurdepääs Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 kinnistule on kavandatud ajutiselt ühesuunalise sissesõiduna Teatri väljaku poolt olemasoleva ainsa kinnistule juurdepääsu kaudu. Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 kinnistu olemasolevat juurdepääsu (Teatri väljakult) kasutatakse kuni DP-s kavandatud juurdepääsutee (DP-s transpordimaa krunt nr 13) välja ehitamiseni. Olemasolevat juurdepääsu tuleb käsitleda ajutisena ning DP realiseerimisel tuleb selle kasutamine lõpetada. Olemasolevat juurdepääsu ei ole lubatud kasutada ehitussõidukitel. Sõidukite väljapääs kinnistult on kavandatud Rävala puiesteelt ühesuunalise väljasõiduna olemasoleva kvartalisisese tänava kaudu ja läbi Rävala pst 10 kinnistu vastavalt sõlmitud juurdepääsu servituudi lepingule. Ümbritsevate tänavate liikluslahendust projektiga ei muudeta. Perspektiivne sissepääs realiseerub pärast kvartalisisese tänava üldkasutatavaks tänavaks muutmist. Äripindade varustamine toimub kaubikutega parkla kaudu ja ka hoone tänavapoolselt küljelt. Juurdepääsud on Teatri väljaku poolse kangialuse ja DP-ga kavandatava transpordimaa krundi nr 13 kaudu (dtl 371).
25.Kolmas isik on sõlminud Rävala pst 10 kinnistu omanikuga teeservituudi seadmise lepingu ja koormanud Rävala pst 10 kinnistut tähtajatu teeservituudiga vastavalt lepingu lisas 2 märgitud rohelise viirutatud osaga (vt lepingu p-d 3.1–3.8 (dtl 426–427). Lisa 2 on kajastatud Teatri väljaku poolsest kangialusest ja Rävala puiestee poolsest otsast edasi-tagasi läbisõit sinise joonega ning teeservituudi ala määratletud rohelise viirutusega. Leping ja selle lisa 2 võimaldavad järeldada, et parkimismajja sisenemiseks ja sealt väljumiseks ei kasutata kaebaja kinnistut. Ehitusprojekt ja ehitusluba ei võimalda järeldada, et kaebaja omandiõigusele kaasneks negatiivne mõju seeläbi, et hoone kasutamise tõttu väheneks kaebaja transpordimaa väljarentimisest saadav tulu. Hoonesse sisenemiseks ja sealt väljumiseks ei pea kasutama kaebaja kinnistut. Kui kaebaja õigusi peaks rikkuma DP lahendus nt osas, millega muudetakse kaebaja kinnistu avalikult kasutatavaks maaks, on kaebajal õigus oma huve selles menetluses kaitsta, vajadusel kasutada selleks ka õiguskaitsevahendeid. Projekteerimistingimuste ega ehitusloaga pole DP lahendust õiguslikult siduvalt kindlaks määratud.
26.PlanS § 125 lg 6 ja EhS § 26 lg 4 ei kohustanud projekteerimistingimustes ette nägema hoone ehitamisega kaasnevate kahjulike mõjude täpseid leevendusmeetmeid.
27.Kaebaja on seisukohal, et ehitusaegne liikluskorraldus koormab ülemääraselt kaebaja omandiõigust. Kaebaja väidab, et kuna ehitustegevuse tõttu ei saa tema kinnistul olevaid kõiki parkimiskohti kasutada, on tema lepingupartner teinud ettepaneku vähendada rendilepingu tasu. Kaebaja väidet kinnitavad lepingupartneri pöördumine koos fotodega, millelt nähtub, et ehitustegevuse tulemusena ei saa osasid parkimiskohti kasutada, kuna sealtkaudu toimub sõidukitega liikumine kolmanda isiku kinnistule.
11(13)
3-20-973
27.1.Ehitamisel tuleb arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu (EhS § 12 lg 3). Pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (EhS § 44 p 4).
27.2.Vastustajale pidi olema ettenähtav, et ehitamine võib hakata kaebaja õigusi piirama seeläbi, et tema kinnistul, mida kasutatakse parklana, ei saa enam selline hulk sõidukeid parkida. Vastustajale oli teada kinnistute asukohad, samuti asjaolu, et ehitamisele kuuluv hoone asub majade sisehoovis, millele juurdepääs on piiratud. Vastustaja pidi eeldama, et nii lammutamisel kui ka ehitamisel kasutatakse suuri sõidukeid. Samas oli vastustaja ehitusloale märkinud, et ehitustööde läbiviimisel ei tohi rikkuda teisele isikule kuuluvaid asjaõigusi. Asjaõigusena käsitletakse ka omandiõigust, sh õigus asja vallata ja kasutada (AÕS § 5 lg 1 ja § 68 lg 1). Ehitusloas märgitud sellist tingimust on võimalik käsitada ka ehitamisele seatud lisatingimusena EhS § 42 lg 3 p 5 mõttes, mille eesmärgiks on leevendada naaberkinnisasja omaniku õigustele ehitamisega kaasnevaid ülemääraseid kahjustusi EhS § 12 lg 3 ja § 44 p 4 tähenduses. Kuna keeld kahjustada omandiõigust seati ehitusloas, on seeläbi ka ehitamisega kaasneva omandiõiguse ülemäärase kahjustamise küsimus allutatud ehitusjärelevalvele (EhS § 130 lg 2 p 2, korrakaitseseaduse § 28). Sellest tulenevalt on kaebajal, kui ehitamise käigus kahjustatakse ülemääraselt tema omandiõigust, õigus taotleda riikliku järelevalve läbiviimise otsustamise ja meetme kohaldamise kaalumist ehitamisele seatud lisanõuetele vastavuse kontrollimiseks, vajadusel ka sellest tingitud ohu tõrjumiseks. Selle raames on võimalik hinnata kaebaja õiguste kahjustuse ulatust, sh vajadusel kohaldada selliseid meetmeid ehitamisele, mis vähendaksid võimalikku kahju ulatust. Juba tekkinud kahjude hüvitamist saab nõuda isikult, kes konkreetsel juhul kahju tekitamise eest vastutab (AÕS § 147). Seega ei jää kaebaja õigused ka ehitamise ajal kaitseta.
28.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et vaidlusaluste aktidega pole kaebaja omandiõigust rikutud. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata osas, millega kaebaja taotles halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1 tühistamist.
29.Kaebaja on seisukohal, et halduskohus on ekslikult kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõistnud menetluskulud 3800 eurot, sh koos käibemaksuga.
29.1.Kolmas isik taotles halduskohtus kaebajalt 4860 euro (sisaldab käibemaksu) väljamõistmist. Kolmandale isikule osutati õigusabi 30 tundi ning tunnihinne oli 180 eurot (koos käibemaksuga). Halduskohtu hinnangul ei olnud tegemist keeruka ja mahuka vaidlusega, asjas ei korraldatud istungit ning kolmas isik esitas vastuse kaebusele ja täiendavad seisukohad. Eelnevast tulenevalt mõistis halduskohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 3800 eurot (koos käibemaksuga). Halduskohus tugines varasemale kohtupraktikale ja selle alusel mõistis välja õigusabikulud koos käibemaksuga.
29.2.Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et kolmanda isiku õigusabikulud tuleks jätta tema kanda põhjusel, et viimane on äriühing ning kaebaja jaoks oleks tegemist ebaõiglase otsustusega HKMS § 108 lg 11 mõttes. Kaebaja vaidlustas kolmandale isikule väljastatud projekteerimistingimused ja ehitusloa, mistõttu pidi ta eeldama, et kolmas isik võib enda õigusi kohtumenetluses kaitsta esindaja abil. Viimati märgitut eeskätt olukorras, kus ka kaebaja kasutas õigusabi. Seejuures kaitses kaebaja enda huvi selle vastu, et ehitamine ei kahjustaks tema omandit ja tagatud oleks võimalus jätkata tegelemist ettevõtlusega varasemas mahus. 12(13)
3-20-973
29.3.Ringkonnakohus on kolmanda isiku menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse osas teisel seisukohal kui halduskohus. Arvestades asja keerukuse taset ning kaebaja esitatud väidete hulka ja nende sisu selle kohta, miks vaidlusalused aktid on õigusvastased, ei saa nendele väidetele vastamiseks kulutatud aega 30 tundi pidada põhjendatuks. Tegemist on ka kaebaja osutatud õigusabi kulust (s.o 13 tundi ja 1872 eurot) oluliselt suurema kuluga. Ringkonnakohtu hinnangul saab eeltoodust tulenevalt praegusel juhul põhjendatuks õigusabikuluks halduskohtus pidada 2000 eurot (ilma käibemaksuta).
29.4.Kolmas isik pidi õigusabi tasuma koos käibemaksuga ning ta on käibemaksukohuslane. Ringkonnakohus palus kolmandal isikul selgitada, kas ta on 07.07.2020 arvel nr 2022257 ja 10.09.2020 arvel nr 2022368 kajastatud käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerinud ning kas tegemist on sisendkäibemaksuga, mis on nende deklaratsioonide alusel maha arvatud. Vastuseks ringkonnakohtu küsimusele selgitas kolmas isik, et ta on leidnud võimaluse sisendkäibemaksu maha arvamiseks ning seetõttu taotleb ta õigusabikulude väljamõistmist ilma käibemaksuta (dtl 477). Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kui käibemaksukohuslane on õigusabikulud käibedeklaratsioonil kajastanud ning ta on selle deklaratsiooni alusel sisendkäibemaksu maha arvanud, ei saa seda kulu pidada HKMS § 109 lg 6 tähenduses põhjendatud menetluskuluks. Sellises olukorras pole õigusabi saaja pidanud seda kulu enda kanda jätma. Kui õigusabi saajale tuleks hüvitada käibemaks, mida ta ei ole pidanud enda kanda jätma, tooks see kaasa tema rikastumise, kuna ta on arvanud sisendkäibemaksu maha ja saanud seeläbi soodustuse, kuid talle tuleks õigusabikulu hüvitada käibemaksuga. Selline lähenemine ei oleks kooskõlas menetluskulude hüvitamise regulatsiooni eesmärgiga tagada lihtsustatud kahju hüvitamine kohtumenetluse normide alusel. Sarnast eesmärki ja põhimõtet kannab endas ka nt TsMS § 174 lg 10.
29.5.Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ning tühistada tuleb halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 ja teha selles osas uus otsus.
30.Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud 1311 eurot (õigusabi osutati 9 tundi, tunnihinne 120 eurot ilma käibemaksuta (1296 eurot) ja riigilõiv 15 eurot) jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Kolmas isik taotleb kaebajalt apellatsiooniastmes õigusabikulu 1755 euro (sisaldab käibemaksu 292,50 eurot) väljamõistmist. Õigusabi osutati 9,75 tundi ning õigusteenuse tunnihinne oli 150 eurot ilma käibemaksuta. Kuna kolmas isik on halduskohtu õigusabikulude arvetel kajastatud käibemaksu deklaratsioonil kajastanud ja selle sisendkäibemaksuna maha arvanud, talitab ta eelduslikult sarnaselt ka apellatsiooniastmes esitatud arvetel kajastatud käibemaksuga. Sellest tulenevalt on apellatsiooniastme põhjendatud menetluskulu 1462,50 eurot (vt ka käesolev otsus, p 29.4). Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista õigusabikulu 3462,50 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.