Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. märts 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-123
Haldusasi
TV kaebus Maa-ameti 16. augusti 2019. a korralduse nr 1-17/19/2106 ja 16. detsembri 2020. a korralduse nr 117/20/2994 osaliseks tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. augusti 2021. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja TV Vastustaja Maa-amet, esindaja Anneliina Siitan Kolmandad isikud LL, EG ja TR
Menetluse alus ringkonnakohtus
TV apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta toimikusse võtmata apellatsioonkaebuse lisa 1.
2.Jätta TV apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. augusti 2021. a otsus asjas nr 3-21-123 muutmata.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. mail 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maa-amet võttis 16. augusti 2019. a otsuse nr 1-17/19/2106 alusel vastu järgmised otsused: 1) määrata piiride kindlakstegemise dokumentide alusel Kärgu, Pedassaare tee 2, 10 ja 12, Kase ning Metsa Annukse katastriüksuste ühisteks piiritähisteks looduses leitud ja koordineeritud piirimärgid. Määrata piirimärkide asukohad vastavalt 21. märtsil 2019 registreerimiseks esitatud Kärgu katastriüksuse jagamise mõõdistusandmetele; 2) muuta Kärgu katastriüksuse andmeid ja kanda maakatastrisse katastriüksused vastavalt otsuse p-des 3.2.1–3.2.7 märgitud kujul; 3) muuta Pedassaare tee 2, 10 ja 12, Kase ning Metsa-Annukese katastriüksuse andmeid ja kanda need maakatastrisse vastavalt otsuse p-des 3.3–3.7 märgitud kujul; 4) esitada Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisvalduse Kärgu, Pedassaare tee 2, 10 ja 12, Kase ning Metsa-Annukese katastriüksuste andmetes muudatuste tegemiseks. Otsuses on esitatud kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) Sima Ehituse OÜ (maamõõtja) esitas 27. septembril 2018 Maa-ametile taotluse väljastada katastrimõõdistamise tingimused Harju maakonnas Kuusalu vallas Salmistu külas paikneval Kärgu (katastriüksus nr 35201:002:0077, mõõdistatud L-Est 92, maakatastris registreeritud 12. detsembril 2000) katastriüksusel maakorraldustööde teostamiseks. Katastripidaja väljastas 5. oktoobril 2018 lähteülesande nr LY1809276476 Kärgu katastriüksuse jagamise eesmärgil. Mõõdistustööde tulemusel tähistati looduses seitse uut katastriüksust (Kärgu, Laane ühistu 9a, Laane ühistu 20a, Laane ühistu 33a, Laane ühistu 32a, Laane ühistu 21a ja Laane ühistu 31a). Maamõõtja esitas 21. märtsil 2019 katastriüksuste moodustamise toimikud (maakatastri menetlus nr 19032106473) registreerimiseks katastripidajale; 2) esitatud dokumentidest nähtus, et välimõõdistuse tulemusel tuvastas maamõõtja lubatust suuremad erinevused mh moodustatava Kärgu katastriüksuse loodusest leitud piiripunktides. Mõõdistusdokumentide kohaselt on loodusest mõõdistustööde käigus leitud raudtorud moodustatava Kärgu katastriüksuse piiripunktides nr 2, 3 ja 4 koordineeritud lubatust suurema mõõdistusveaga võrreldes varem maakatastris registreeritud mõõdistusandmetega. Piiripunktis nr 6 tuvastas maamõõtja looduses topelt piirimärgid (raudtoru ja piirikivi); 3) piiride määramiseks tegi maamõõtja 3. veebruaril 2019 looduses piiride kindlakstegemise toimingu. Kohal viibinud maaomanike selgituste kohaselt on loodusest leitud piirimärgid nr 2, 3 ja 4 paiknenud alati samas asukohas. Piirimärk nr 2 on kiviaia servas paiknev raudtoru. Piirimärk nr 3 on kiviaia servas ja puitaia ristumiskohas paiknev raudtoru. Piirimärk nr 4 on kiviaia ristumiskohas paiknev raudtoru. Kirjeldatud piirimärkide asukohad looduses ei ole aja jooksul muutunud; 4) moodustatava Kärgu katastriüksuse piiripunktis nr 6 leiti looduses topelt piiritähised piirikivi ja metalltoru, omavahelise kaugusega 1,90 meetrit. 1998. a jaanuaris mõõdistati Pedassaare tee 12 katastriüksus, mille käigus puudus vajadus määrata piiripunkti kõne all olevasse asukohta. Moodustatava Kärgu katastriüksuse piiripunkt nr 6 paikneb maakatastris registreeritud Pedassaare tee 12 katastriüksuse piiripunktide nr 450 ja 237 (piiritähisteks raudtorud) vahelisel sirgjoonel. 1999. a detsembris mõõdistati esmakordselt Kärgu katastriüksus, mille käigus määrati piiripunkti nr 18 tähiseks loodusest leitud ajalooline piirikivi. Piiride kindlakstegemise käigus piirikivile määratud koordinaatide alusel paikneb piirikivi Pedassaare tee 12 piiripunktide 450 ja 237 vahelisel piirisirgel. 2007. a-l, mil mõõdistati Metsa-Annukse katastriüksus, määrati moodustatava Metsa-Annukse katastriüksuse piiripunkti nr 11 tähiseks raudtoru, mis paigaldati maakatastris varem registreeritud Pedassaare tee 12 katastriüksuse
2(15)
3-21-123 piiripunktide nr 450 ja 237 vahelisele sirgjoonele ning varem piirinaabri Kärgu piiritähiseks määratud ajaloolisest piirikivist ligikaudu 1,90 meetri kaugusele; 5) Pedassaare tee 2 ja 12 ning Metsa Annukse katastriüksuste maaomanikud VV ja TV ning Kase ja Pedassaare tee 10 katastriüksuste omanik TV nõustusid piirimärkide asukohtadega ning piiritähistega looduses, kuid keeldusid piiriprotokollile allkirju andmast põhjusel, et piiripunktide koordinaatide muutusega muutuvad kinnisasjade pindalad ning maaomanikel on kartus, et nende maaüksuste pindalad vähenevad piirimärkide korrektse koordineerimise tulemusel; 6) kuna puudub kinnistuomanike nõusolek piiriandmetes muudatuste tegemiseks, tuleb Maaametil otsustada kinnisasja piiri asukoht maakatastriseaduse (MaaKatS) § 15 lg 5 alusel maakorralduse läbiviija esitatud dokumentide põhjal. MaaKatS § 8 lg 31 kohaselt on katastripidajal õigus moodustada maakorraldustoimingu dokumentide alusel katastriüksus ja otsustada piiride kindlakstegemise dokumentide alusel katastriüksuse piiri asukoht ning katastrikanne on aluseks kinnistusraamatu kande tegemisel. Maamõõtjal tuleb piiri asukoha kindlaks tegemisel lähtuda kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvatest andmetest ja piirimärkidest ning kui nende andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, määrab maakorralduse läbiviija selle asjaõigusseaduse (AÕS) § 129 lgte 2 ja 3 kohaselt (MaaKS § 15 lg 3); 7) maamõõtja määras piiri katastriandmed õigesti. Ta määras piiride kindlakstegemise tulemusel moodustatava Kärgu katastriüksuse piiripunkti nr 2, mis on ühine Pedassaare tee 2 piiripunktiga nr 5, ühiseks piiritähiseks loodusest leitud raudtoru. Kärgu katastriüksuse piiripunkti nr 3, mis on ühine Pedassaare tee 2 katastriüksuse piiripunktiga nr 10 ning Kase katastriüksuse piiripunktiga nr 4, ühiseks piiritähiseks määras maamõõtja loodusest leitud raudtoru. Moodustatava Kärgu katastriüksuse piiripunkti nr 4, mis on ühine Kase katastriüksuse piiripunktiga nr 3 ning Pedassaare tee 10 piiripunktiga nr 229, määras maamõõtja piiritähiseks loodusest leitud raudtoru. Piiripunkti tähiseks moodustatava Kärgu katastriüksuse piiripunktis nr 6, mis on ühine Pedassaare tee 12 katastriüksuse ja Metsa Annukse katastriüksuse piiripunktiga nr 11, määras piiride kindlakstegemise maakorraldusliku toimingu läbi viinud maamõõtja loodusest leitud ajaloolise piirikivi. Kirjeldatud piiritähised on kooskõlas varem maakatastris registreeritud Kärgu, Pedassaare tee 2, Kase, Pedassaare tee 10, Pedassaare tee 12 ja Metsa Annukse katastriüksuste alusdokumentidega ning piiride kindlakstegemisest osa võtnud maaomanikud ei vaidlusta anud piiritähiste asukohti looduses.
2.Maa-amet muutis 16. detsembri 2020. a otsusega nr 1-17/20/2994 16. augusti 2019. a korralduse nr 1-17/19/2106 resolutiivosa ja sõnastas need vastavalt 16. detsembri 2020. a otsuse resolutiivosa p-des 3.1–3.7 märgitule. Otsuses esitati kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) TV selgitas, et tal puudus võimalus anda 16. detsembri 2020. a otsusele selgitusi. Seetõttu uuendas Maa-amet katastrimenetluse ja andis võimaluse esitada uuesti selgitusi; 2) maaomanikud esitasid maamõõtjale vastuväited piiride kindlakstegemise tulemustele ja maamõõtja ei kandnud neid piiriprotokolli. Nimetatud asjaolu polnud katastripidajale haldusmenetluses teada; 3) TV ja VV tegid ettepaneku määrata Kärgu katastriüksuse idapiir, mis on ühine Pedassaare tee 2, 10 ja 12 ning Metsa-Annukse katastriüksustega, kulgema mööda seal paikneva kiviaia telgjoont. Kärgu katastriüksuse omanik esitas sellele vastuväited; 4) Maa-amet viis 16. oktoobril 2019 läbi katastrimõõdistamise ja kontrollmõõdistuse, mille tulemusel tuvastas, et maamõõtja on koordineerinud loodusest leitud metalltorud riikliku geodeetilise põhivõrgu suhtes nõutava täpsusega. Moodustatava Kärgu katastriüksuse piiripunktis nr 6 olid maastikul endiselt topelt piirimärgid, kuigi piiriprotokolli kantud informatsiooni kohaselt oli metalltoru maastikult eemaldatud. Maamõõtja on piiri asukoha määranud maastikul olemasolevate, kuid osaliselt varem maakatastris registreeritud
3(15)
3-21-123 piiriandmetega mittesobivate piirimärkide järgi. Katastrimõõdistamise ja kontrolli osakonna hinnangul olid vaidlusalused piirimärgid nr 2, 3 ja 4 maastikul loogilises asukohas, vahetult kiviaia servas. Piiripunktis nr 5 on maamõõtja piirimärgi asukoha määranud maakatastris registreeritud piiriandmete järgi ning see on aktsepteeritav, kuna piiripunkt nr 5 ei pea asuma mingil varasemalt määratud piirilõigul; 5) maamõõtja esitas 21. veebruaril 2020 katastripidajale korrigeeritud katastrimõõdistamise andmed ja dokumendid. Maamõõtja viis 3. veebruaril 2020 maastikul läbi teistkordse piiride kindlakstegemise maakorraldusliku toimingu piiripunktides nr 2, 3, 4 ja 6; 6) TV ei nõustu piiride kindlakstegemise tulemustega piiripunktides nr 1–4, kuid nõustub piiripunktide nr 5 ja 6 kindlakstehtud asukohtadega maastikul. Pedassaare tee 2 kinnisasja omanik ei nõustu piiripunkti nr 2 asukohaga maastikul. Kase ja Pedassaare tee 2 kinnistute omanikud ei nõustu piiripunkti nr 3 asukohaga. Kase ja Pedassaare tee 10 kinniasjade omanikud ei nõustu piiripunkti 4 asukohaga. VV esitas vastuväited piiripunktidele nr 1–4; 7) katastripidaja tagastas 5. mail 2020 katastrimõõdistamise dokumendid maamõõtjale täiendamiseks ja parandamiseks palvega viia läbi piiride kindlakstegemine piiripunktis nr 1 ja korduv piiride kindlakstegemine piiripunktis nr 4, kuna piirimärk piiripunktis nr 4 on taastatud riikliku geodeetilise põhivõrgu suhtes lubamatu veaga ning puudub kokkulepe piiritähise paigaldamiseks asukohta, kuhu maamõõtja selle taastas; 8) maamõõtja viis 29. juunil 2020 ja 21. septembril 2020 MaaKS § 15 lg 1 alusel piiripunktides nr 1 ja 4 läbi piiride kindlakstegemise maakorraldusliku toimingu ning esitas katastrimõõdistamise dokumendid ja andmed 27. oktoobril 2020 katastripidajale katastriüksuste moodustamiseks. Piiriprotokolli allkirjastasid ning seeläbi piiride kindlakstegemise tulemustega nõustusid Kärgu kinnisasja omanik LL ning Kärka kinnisasja omanikud EG ja TR. Piiride kindlakstegemise tulemustega ei nõustunud Pedassaare tee 2 kinnisasja omanikud TV ja VV ning Pedassaare tee 10 ning Kase kinnisasjade omanik TV; 9) kuna TV ja VV ei nõustu piiride kindlakstegemise tulemustega piiripunktides 1–4, otsustab Maa-amet kinnisasja piiri asukoha; 10) esimesena mõõdistati ja registreeriti maakatastris 5. mail 1998 Kärka katastriüksus, seejärel
1.detsembril1998 Pedassaare tee 2, 14. juulil 1999 Pedassaare tee 10, 12. detsembril 2000 Kärgu ning 28. juulil 2008 Kase kinnisasjad. Maakatastrisse kantud piiriandmed on omavahel kooskõlas, kuid Kärgu katastriüksuse jagamisel selgus, et maakatastris registreeritud andmed piiripunktide asukoha kohta erinevad maastikult leitud piirimärkideasukohtadest. Maamõõtja viis moodustatava Kärgu katastriüksuse piiripunktides nr 1–6 esialgselt läbi piiride kindlakstegemise maakorraldusliku toimingu. Pärast korduvat piiride kindlakstegemist maastikul ei nõustunud piiride kindlakstegemise tulemustega piiripunktides nr 1–4 piirnevate Pedassaare tee 2, Kase ja Pedassaare tee 10 kinnisasjade omanikud. Piiripunktide nr 5 ja 6 asukohtadega nõustusid kõik puudutatud katastriüksuste omanikud. Kärgu ja Kärka kinnisasjade omanikud nõustusid piiride kindlakstegemise tulemustega piiripunktides nr 1–4; 11) piiripunktis nr 1 leiti maastikult mõõdistustööde käigus metalltoru, mille osas taotlesid piirneva Pedassaare tee 2 kinnisasja omanikud piiride kindlakstegemist MaaKS § 15 alusel, kuna ei nõustunud leitud piirimärgi asukoha ristkoordinaatidega. Kõnealune metalltoru paigaldati maastikule Kärka katastriüksuse mõõdistuse käigus, mil mõõdistatav piirkond paiknes hajaasustusalas. Piirkond muudeti tiheasustusalaks 19. detsembril 2001. Seega kehtivad maastikult leitud piirimärkidele hajaasustuse mõõdistusnõuded, mille kohaselt sobib leitud piiritähise asukoht maakatastris registreeritud andmetega. Kõigi piirnevate kinnisasjade piiriprotokollides kirjeldatakse moodustatava Kärgu katastriüksuse piiripunkti nr 1 tähisena metalltoru. Lisaks võrdles maamõõtja Kärka piiripunktide nr 4–5 ja maakatastris registreeritud Kärgu piiripunktide 12–13 vahelist joonepikkust maastikult leitud piiritähiste vahelise joonepikkusega, saades erinevuseks 0,10 meetrit. Seega puudub kahtlus, et Kärgu katastriüksuse piiripunkt nr 1 paikneks ida-lääne suunaliselt vales asukohas. Samuti paikneb
4(15)
3-21-123 maastikult leitud piiritähis Kärgu ja Kärka kinnisasjade vahelise maakasutuse mõistes loogilises asukohas kiviaia kõrval ning Kärka omanike sõnul ligikaudu 15–20 aastat tagasi rajatud lattaedade ristumiskohas. Maastikult leitud metalltoru on sirge ja kohtkindlalt maapinnaga ühendatud ning maamõõtja hinnangul ei ole alust arvata, et piiritähist oleks pärast esialgseid mõõdistustöid maastikul pahatahtlikult ümber paigutatud. Kärgu ja Kärka kinnisasjade omanikud kinnitavad, et maastikult leitud metalltoru on asunud alati samas asukohas. Seega metalltoru piiripunktis nr 1 oli esmasel mõõdistamisel koordineeritud 0,63 meetri suuruse veaga. Piiride kindlakstegemise tulemusel piiripunktis nr 1 määras maamõõtja piiritähiseks maastikult leitud metalltoru selle asukohas; 12) piiripunktis nr 2 leidis maamõõtja maastikult metalltoru, mille mõõdistamisel selgus, et piiritähis on varem registreeritud andmete kohaselt koordineeritud lubatust suurema veaga. Nii Kärgu kui ka piirneva Pedassaare tee 2 kinnisasjade maakatastris registreeritud piiriandmete kohaselt paikneb moodustatava Kärgu kinnisasja piiripunktis nr 2 metalltoru. Seega on loodusest leitud piiritähis kooskõlas maakatastris registreeritud piirimärgi vormiga. Lisaks paikneb piiritähis maakasutuse mõttes loogilises asukohas, vahetult kiviaia kõrval selle murdepunktis. Kärgu kinnisasja omanik kinnitab, et maastikult leitud metalltoru on paiknenud alati samas asukohas. Piiride kindlakstegemise tulemusel määras maamõõtja piiripunktiks maastikult leitud metalltoru selle asukohas; 13) piiripunktis nr 3 leidis maamõõtja maastikult metalltoru, mis oli koordineeritud lubatust suurema mõõdistusveaga. Lisaks ei olnud maastikult leitud metalltoru kohtkindlalt maapinnaga ühendatud. Maamõõtja korrastas piiritähise ning paigaldas nõuetekohase metalltoru leitud toru asukohta. Maastikult leitud metalltoru paikneb loogilises asukohas kiviaia servas puitaia ja kiviaia ristumiskohas. Maamõõtja kontrollis leitud piiritähise asukohta, mõõdistades lisaks Pedassaare tee 2 piiripunkti nr 8, saades tulemuseks Pedassaare tee 2 piiripunktide nr 8–10 vaheliseks joonepikkuseks 0,17 meetrit pikema piirijoone, kui see on maakatastris registreeritud. Seega puudub kahtlus, et piiripunkti nr 3 asukoht peaks paiknema teisel pool kiviaeda nagu seda näitavad maakatastris registreeritud ristkoordinaadid. Piiride kindlakstegemise tulemusel määras maamõõtja piiripunktiks maastikul korrastatud metalltoru selle asukohas; 14) piiripunktis nr 4 leidis maamõõtja maastikult metalltoru, mis oli koordineeritud lubatust suurema mõõdistusveaga. Kase kinnisasja omaniku sõnul on tegemist metalltoruga, mille ta on sinna paigaldanud Kase ja Pedassaare tee 10 katastriüksuste vahelise kiviaia ehituse eesmärgil kiviaia rihtimiseks. Maakasutuse mõistes paiknes leitud metalltoru loogilises asukohas ning oli välimuse poolest sarnane kõigi teiste piiritähistega, mida katastriüksuste esmamoodustamistel kasutati. Maakatastris registreeritud piiriandmete järgne piiripunkti asukoht satub ajaloolise kiviaia sisse, kus ei ole suure tõenäosusega metalltoru kunagi paiknenud. Piiride kindlakstegemise protokolli kantud informatsiooni kohaselt kinnitab maamõõtja, et Kase ning Pedassaare tee 10 katastriüksuste vahel puudub korrastatud kiviaed, mis kinnitaks toru kasutamist valminud kiviaia ehitustöödel. Kõigi piirnevate kinnisasjade maakatastris registreeritud dokumendid kinnitavad, et moodustatava Kärgu katastriüksuse piiripunkt nr 4 on tähistatud metalltoruga. Loodusest leitud metalltoru paikneb loogilises asukohas kiviaedade ristumiskohas ning on kohtkindlalt maapinnaga ühendatud. Lisaks on leitud toru välimuselt sarnane ülejäänud Pedassaare AÜ piirkonna piiritähistega, mida katastriüksuste esmamoodustamisel kasutati. Seega puudub kahtlus, et tegemist on piiripunkti tähistava metallist toruga oma esialgses asukohas maastikul. Piiride kindlakstegemise tulemusel määras maamõõtja piiripunkti nr 4 asukohaks maastikult leitud metalltoru selle asukohas; 15) Pedassaare tee 2, Kase ja Pedassaare tee 10 kinnisasjade omanike ettepanek määrata piir kulgema ajaloolisele kiviaia teljele, ei ole piiride kindlakstegemise maakorralduslikus toimingus võimalik, kuna kõigi maakatastris registreeritud alusdokumentide kohaselt kulgeb kinnisasjade vaheline piir sirgjooneliselt mööda metalltorusid. Kõnealused metalltorud on
5(15)
3-21-123 maastikul olemas, kuid nende asukohtade koordineerimisel on tehtud mõõdistusvead. Käesoleva piiride kindlakstegemise eesmärk on täpsustada ja korrigeerida maastikult leitud piiritähiste asukohtade andmed maakatastris.
3.TV esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis Maa-ameti 16. augusti 2019. a korralduse ja 16. detsembri 2020. a korralduse osalist tühistamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebajale kuuluvad Kase, Metsa-Annukse ning Pedassaare tee 2, 10 ja 12 kinnistud. Kinnistute läänepiiril kulgeb 415 meetri pikkune kiviaed. Kinnistute omanike vahel pole kunagi olnud piiri osas vaidlust, kuna on olnud selge, et ühel pool kiviaeda on Kärgu ja teisel pool kaebaja kinnistud. Maamõõtja nihutas Kärgu ja kaebaja kinnistute vahelise piiri 238 m pikkuses lõigus piiripunktide nr 1–5 vahel kaebaja poole. See vähendab oluliselt kaebaja kinnistute pindala (s.o 157 m2); 2) tegemist ei ole varem tehtud mõõdistuste ebatäpsusega, vaid tegemist on maamõõtja omavoliga. Vastustaja ei vastanud sisuliselt kaebaja vastuväidetele. Maamõõtja viis kaebaja sihilikult eksitusse. Maamõõtja lõi ise jaanuaris – veebruaris 2019 piiripunkti nr 5 raudtoru oja kaldale. Fotodelt nähtub, et see asub ojas. Kuigi toru ei asu ei kiviaia joonel ega oja voolusängi keskel, tuleb nõustuda piiripunkti nr 5 asukohaga eeldusel, et ka piiripunktid 1–4 jäävad kehtivate koordinaatidega määratud kohtadesse. Kontrollmõõtmisega on tuvastatud mitmeid maasse löödud raudtorusid, mis piiripunkte ei tähista ning on teadmata, kes, millal ja millisel eesmärgil need maastikule on löönud; 4) Kärgu omaniku tellimusel koostas Hoerdel Arhitektuuribüroo 4. mail 2009 Kärgu ja Nõmme-Tülli (praeguse Pedassaare tee 2) maaüksuste detailplaneeringu eskiisi, millel asuvad Kärgu piiripunkt nr 1 ning piiripunkt nr 2 kiviaiast läänes Kärgu poolel. Kärgu omanik ei ole seda vaidlustanud. Samamoodi asuvad nimetatud piiripunktid kiviaiast Kärgu poolel KBT Ehitusprojekt OÜ 7. veebruaril 2013 koostatud Kärgu detailplaneeringu eskiislahendusel, mida Kärgu omanik ei ole vaidlustanud. Puudub alus arvata, et mitu maamõõtjat on eksinud rohkem kui meetri võrra piiripunkti nr 2 mõlema koordinaadi ning piiripunktide vaheliste lõikude pikkuste määramisel; 5) leitud torud asuvad registreeritud andmetest kaugemal kui mõõdistusandmetega lubatud ning nad ei vasta piirimärkidele kehtestatud vorminõuetele. Kärka ja Pedassaare tee 2 katastriüksuste moodustamise ajal (s.o 1997 ja 1998) kehtinud Riigi maa-ameti peadirektori 1. juuli 1994. a käskkirjaga nr 41 „Katastrimõõdistamise ajutise juhendi“ p 33 nägi ette, et piiripunktide ristkoordinaatide määramine peab olema tagatud 0,1–0,4 m täpsusega ning p 69 nõudis, et erinevate tehniliste vahendite kasutamine peab vastama juhendiga nõutud täpsusele. Raudtoru piiripunkti nr 1 juures erineb koordinaatidega määratud kohast 0,63 m ja piiripunkti nr 2 juures 1,52 m võrra. Piirimärkide vorminõuete osas kehtis Kärgu moodustamise ajal 1999. a detsembris Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 1999. a määrusega nr 7 kinnitatud „Katastrimõõdistamise kord“, mille p 9 nägi ette, et hajaasustusega aladel ümbritsetakse maastikule asetatud piirimärgid 2-meetrise läbimõõduga kupitsaga. Samasugust piirimärkide tähistamist nõudis ka Kärka ja Pedassaare tee 2 moodustamise ajal kehtinud ajutise juhendi punkt 13. Ükski piiripunktide nr 1–4 lähedusest leitud raudtorudest ei ole ümbritsetud ettenähtud kupitsaga, s.t nende puhul ei ole tegemist nõutud korras paigaldatud piirimärkidega ning puudub alus neid sellisteks lugeda; 6) piiripunkti nr 4 tähistav raudtoru ei ole oma välimuselt ja pikkusest sarnane mitte ühegi teise piirimärgiga. Kõik vaidlusalused piiripunktid asusid enne loogilises asukohas kiviaia servas. Maamõõtja andmete alusel katastris registreeritud piiripunktide koordinaate ei saa kõrvalised isikud muuta, küll aga võib metalltorusid lüüa sobivasse asukohta igaüks. Kui torude asukoha õigsuse osas ei ole vastustajal kahtlust ja kaebajal on, siis oleks õigem lähtuda koordinaatidest, mida keegi ei ole saanud muuta. Piirivaidluses eeldatakse katastrikannete õigsust. Praegusel
6(15)
3-21-123 juhul ei ole millegagi tõendatud, et piirimärgid-raudtorud oleksid paiknenud õiges kohas ja katastriandmed (piiripunktide ristkoordinaadid) oleksid valed. Vastustaja on rikkunud MaaKatS § 2 p-s 91 sätestatut, mille kohaselt piiripunkt on maaüksuse välispiiri punkt, millele on õigusaktides kehtestatud korras määratud koordinaadid. Primaarne on koordinaatidega määratud piiripunkt, selle tähistus looduses piirimärgiga on sekundaarne.
4.Maa-amet taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) põhiline erinevus, mille osas 16. augusti 2019. a korralduse sõnastust 16. detsembri 2020. a korraldusega muudeti, seisnes selles, et 16. augusti 2019. a korraldusega otsustati Kärgu maaüksuse piiripunktide nr 2, 3, 4, ja 6 asukohad. Kuna maaomanikud saavutasid kokkuleppe piiripunkti nr 6 asukohas ja maaomaniku taotluse tõttu tehti piiri asukoht kindlaks ka piiripunktis nr 1, siis otsustas katastripidaja 16. detsembri 2020. a korraldusega piiripunkti nr 1 asukoha ning puudus vajadus otsustada piiripunkti nr 6 asukoht. Piiripunktide nr 2, 3 ja 4 asukohad looduses 16. augusti 2019. a korralduse vastuvõtmise järgselt ei muutunud, kuid kuna maamõõtja mõõtis üle nende asukohad ning korrastas piiripunkti nr 3 tähise maastikul, siis täpsustusid nende piiripunktide koordinaadid ja puudutatud maaüksuste pindalad; 2) piiride kindlakstegemise menetluses tuleb kõiki piiriandmeid hinnata ühtses kogumis. Vastustaja hindas katastriüksuste varasemaid piiriandmeid ning tuvastas, et piirnevad Kärgu, Nõmme-Tülli (kehtiv aadress Pedassaare tee 2) ja Männi-Tülli (pärast katastriüksuse jagamist Kase) katastriüksused on moodustatud sama maamõõtja (A-Projekt OÜ) umbes aastase vahega; 3) piiripunktis nr 1 leiti maastikult mõõdistustööde käigus metalltoru. Maastikult leitud metalltoru asukohaandmed erinesid 0,63 meetri võrra loodusest leitud metalltoru asukohast. Metalltoru paigaldati maastikule Kärka katastriüksuse mõõdistamisel, kui piirkond asus hajaasustusalal. Piirimärgi nr 1 asukoha kindlakstegemisel lähtus maamõõtja Keskkonnaministri 14. augusti 2018. a määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ § 17 lg-s 14 sätestatust, mille kohaselt katastrimõõdistamisel määratud piiripunkti plaanilise asendi suurim lubatud erinevus võrreldes varasemate mõõdistamisandmetega on tiheasustusega alal 0,20 meetrit ja muul alal 0,70 meetrit. Maastikul olev piirimärk sobib Kärka katastriüksuse alusdokumentidele vastava kujuga. Piiripunktis 1 asuv metalltoru sobib väga hästi Kärka katastriüksuse piiripunktides nr 1 ja nr 2 olevate piirikividega. Kärka katastriüksuse piirimärkide nr 4 ja nr 1 vahelises diagonaalses joonepikkuses erinevust ei ole. Kärka katastriüksuse piirimärkide nr 4 ja 2 vahelises diagonaalses joonepikkuses on erinevus 5 cm. Kõigi piirnevate kinnisasjade piiriprotokollides kirjeldatakse moodustatava Kärgu katastriüksuse piiripunkti nr 1 tähisena metalltoru (Kärka piiripunkt nr 4 – tähis piiriprotokolli kohaselt metalltoru; Pedassaare tee 2 piiripunkt nr 4 – tähis piiriprotokolli kohaselt metalltoru). Maamõõtja võrdles Kärka piiripunktide nr 4–5 ja maakatastris registreeritud Kärgu piiripunktide 12–13 vahelist joonepikkust maastikult leitud piiritähistevahelise joonepikkusega, saades erinevuseks 0,10 meetrit. Piiritähis paikneb maakasutuse mõistes loogilises asukohas ehk kiviaia kõrval ning 15–20 aastat tagasi rajatud lattaedade ristumiskohas. Metalltoru on sirge ja kohtkindlalt maapinnaga ühendatud. Puudub alus arvata, et see oleks ümber paigutatud. Seega oli metalltoru piiripunktis nr 1 esmasel mõõdistamisel koordineeritud 0,63 meetri suuruse veaga. Piiride kindlakstegemise tulemusel piiripunktis nr 1 määras maamõõtja piiritähiseks maastikult leitud metalltoru selle asukohas; 4) vastustaja jäi piiripunktide nr 2, 3 ja 4 osas korraldustes toodud seisukohtade juurde; 5) kaebaja on varem nõustunud piiripunktide nr 3 ja nr 4 piiritähise vormidega (vt Kase maaüksuse 21. veebruari 2008. a piiriprotokoll). Kaebaja allkirjastas ka Pedassaare tee 10 piiriprotokolli, mille piirimärgi nr 229 vorm on raudtoru. Seega on kaebaja nõustunud, et Kase ja Pedassaare tee 10 maaüksuste piir on Kärgu maaüksuse piiripunktides nr 3 ja nr 4 tähistatud raudtorudega, mitte kiviaia teljega;
7(15)
3-21-123 6) maareformi toimikutes puuduvad andmed, et piir oleks kunagi määratud kiviaia teljele; 7) piiri kindlakstegemist tuleb eristada piiri muutmisest (MaaKS § 12). Maaomanikel on võimalik kokkuleppel piire muuta. Katastripidaja saab otsustada piiri asukoha selliselt, nagu selle on mõõtja olemasolevate andmete järgi määranud. Kui maamõõtja on eksinud, teeb katastripidaja maamõõtjale ettekirjutuse; 8) kuna koordinaatide määramisega eksiti, pole need piiri asukoha määramisel esmatähtsad. Esmatähtis on maastikul olev piiritähis. Katastrimõõdistamisel viiakse andmed registris kooskõlla olukorraga maastikul. Piiri määramisel maareformi käigus võis maamõõtja eksida maastikule paigaldatud piiritähisele ristkoordinaatide määramisega, mistõttu võib maakatastris registreeritud ristkoordinaat olla vale; 9) Kärgu katastriüksuse esmamoodustamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 1999. a määrusega nr 7 kinnitatud „Katastrimõõdistamise korra“ p 9 nägi küll ette hajaasustusega aladel maastikule asetatud piirimärgi ümbritsemise 2-meetrise kupitsaga, kuid praktikas tehti seda juhuslikult. Samamoodi oli see ka perioodil, mil mõõdistustöid teostati vastavalt Riigi Maa-ameti peadirektori 1. juuli 1994. a käskkirjaga nr 41 kinnitatud „Katastrimõõtmise ajutisele juhendile“. Üldjuhul eeldati, et kupitsa rajab kinnisasja omanik, sest nii katastrimõõdistamise kord kui ka katastrimõõdistamise ajutine juhend ei reguleerinud, kelle kohustus on kupitsa rajamine piiritähise ümber. Küll aga lasus maaomanikul piirimärgi alalhoiukohustus, st ta ei tohtinud piirimärki eemaldada ega ümber tõsta. Samuti võib kupitsate puudumine olla mõjutatud piirimärkideks olevate raudtorude asukohast, sest raudtorud on paigaldatud kiviaia äärde, kuhu kupitsa rajamine ei olnud kiviaedade säilimist arvestades mõistlik. Kupitsa puhul ei ole tegemist piiritähisega, vaid piiri tähistab kupitsale paigaldatud metalltoru. Ainuüksi asjaolu, et ükski piirmärkideks nr 1–4 olevatest metalltorudest ei ole ümbritsetud ettenähtud kupitsaga, ei tähenda, et maastikul olevad metalltorud pole piirimärgid ja puudub alus neid ka piirimärkideks nimetada.
Kolmas isik LL taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist.
6.Tallinna Halduskohus jättis 17. augusti 2021. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja ei ole nõus katastriüksuse piiripunktidele uute koordinaatide omistamisega. Maamõõtja tuvastas Kärgu katastriüksuse jagamisel piiripunktides 2–4 ja 6, et piiritähis ei lange kokku koordinaatidega; 2) vastustajal oli õigus teha piir kindlaks (MaaKS § 15 lg 5 ja MaaKatS § 8 lg 31); 3) vastustaja arvestas kõikide asjaoludega ja lähtus asjakohastest andmetest; 4) vastustaja pidas metalltorude asukohti usaldusväärsemateks andmeteks kui maakatastris märgitud koordinaate. Vastustaja hindas varem koostatud piiriandmeid ja leidis, et maamõõtja tegi katastriüksuste esmasel mõõdistamisel vea. Ta kasutas naaberkatastriüksuste moodustamise toimikus samu andmeid ja ei viinud looduses läbi korduvat mõõdistust; 5) vastustaja tõi piiripunktide nr 1–4 osas arusaadavalt välja, millistel asjaoludel on asukohtade otsustamisel lähtutud. Piiri asukoht tuli otsustada maamõõtja dokumentide alusel (MaaKS § 15 lg 5). Maamõõtja pole tegutsenud omavoliliselt. Maamõõtja ei pidanud Kärgu katastriüksuse jagamise eesmärgil piiride kindlakstegemise maakorraldusliku toimingu läbiviimisel juhinduma kaebaja viidatud detailplaneeringu dokumentidest. Maamõõtja pidi tegema piiri asukoha kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel (MaaKS § 15 lg 3); 6) piiripunktide 5 ja 6 asukohtadega on kaebaja nõustunud, kinnitades seda allkirjaga piiriprotokollil; 7) Maa-amet hindas, kas maamõõtja esitatud andmed on õiged ja kas piiride kindlakstegemise toimingus on kõiki asjaolusid kogumina arvesse võetud. Seda kinnitab mh asjaolu, et Maa-
8(15)
3-21-123 ameti katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakond viis 16. oktoobril 2019 vaidlusalusel piirilõigul läbi kontrollmõõdistuse. Samuti viis maamõõtja Maa-ameti nõudel 3. veebruaril 2020 maastikul läbi teistkordse piiride kindlakstegemise toimingu piiripunktides nr 2–4 ja 6 ning 29. juunil 2020 ja 21. septembril 2020 omakorda korduva piiride kindlakstegemise toimingu piiripunktides nr 1 ja 4; 8) kuna kõigi maakatastris registreeritud alusdokumentide kohaselt kulgeb kinnisasjade vaheline piir sirgjooneliselt mööda metalltorusid, ei ole võimalik panna piiri kulgema kiviaia telge mööda. Piiripunktides 1–4 olid looduses metalltorud olemas. Kaebaja on nõustunud sellega, et piiritähiseks on metalltoru. Maareformi toimikutes puuduvad andmed selle kohta, et piir oleks määratud kiviaia teljele; 9) vastustaja on põhjendatult selgitanud, et piirimärkide nr 1–4 ümber kupitsa puudumine ei tähenda veel seda, et maastikul olevad metalltorud ei ole piirimärgid; 10) määrav ei ole maakatastris olevad koordinaadid. Katastriandmetel ei ole õiguslikku tähendust ning nende andmete õigsust ei saa eeldada. Oluline on tegelik piirisuhe looduses. Kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda looduses. Vastustaja tuvastas, et maakatastris on piirimärkide koordinaadid ebatäpsed. Asjaolu, et Kärgu katastriüksuse piiripunktis nr 5 määras maamõõtja piirimärgi asukoha maakatastris registreeritud piiriandmete järgi, ei tähenda, et samamoodi tuleks talitada ka vaidlusaluste piiripunktide osas. Erinevalt muudest piiripunktidest, ei olnud looduses piiripunktis nr 5 metalltoru; 11) MaaKS § 15 lg 5 alusel piiri kindlakstegemine ei välista maaomanike vahelisi kokkuleppeid. Piiri asukoha kindlakstegemine ei välista piiri muutmist tsiviilkohtumenetluses; 12) kaebaja ärakuulamisõigust pole rikutud, kuna ta sai vastustajale oma seisukoha 25. septembril 2019 esitada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus lahendas asja kirjalikus menetluses, kuigi kaebaja taotles istungit. Istungil oleks selgunud, et kaebaja tahteks oli kohustada vastustajat uuesti otsustama piiri kindlaksmääramise üle. Õiguslikult ei ole põhjendatud määrata piir uude asukohta. Seetõttu palub kaebaja vaadata kaebust tühistamiskaebuse asemel kohustamiskaebusena. Kohustamiskaebuse korral oleks halduskohus kaebaja esitatud asjaolusid põhjalikumalt käsitanud; 2) halduskohus on käsitlenud kaebaja tõendeid ja faktilisi asjaolusid pinnapealselt. Vastustaja ignoreeris kaebaja argumente ja tõendeid selle kohta, et maamõõtja katastrimõõdistamise andmetes on puudused ja need ei ole usaldusväärsed. Maamõõtja käitus ebaausalt; 3) kaebaja jääb kaebuses toodud seisukohtade juurde. Pedassaare 2 kinnistu moodustati 1998. a märtsis ja Kärgu 1999. a detsembris. Kärgu piiripunktile 2 määrati koordinaadid, mille kohaselt piiripunkt asus kinnistuid lahutavast kiviaiast läänes ehk Kärgu pool. Vastustaja pidas neid mõõtmisi ekslikeks ja jättis tähelepanuta, kuna need langesid numbriliselt kokku. Piiripunkti koordinaate pole õige lugeda ekslikeks. Erinevate maamõõtjate erineval ajal mõõdetud koordinaatide täpne kokkulangemine ei ole võimatu. Ka teised maamõõtjad on piiripunktile määranud samad koordinaadid. Tegemist oli litsentseeritud maamõõtjatega. Loogilisem on oletus, et kaks sama maamõõdubüroo maamõõtjat tegid oma tööd nõuetekohaselt ja said sama tulemuse; 4) kohus ei arvestanud 2009. a detailplaneeringu eskiislahendust ja KBT 2013. a ehitusprojekti. Eskiislahendused tehti geodeetilistele alusplaanidele, millele on kantud looduses olevad objektid, sh kiviaiad ja leitud piiritähised. Mõlema detailplaneeringu eskiislahendusel asub
9(15)
3-21-123 Kärgu piiripunkt 2 kiviaiast Kärgu poolel. Seega need kaks tõendit tõendavad, et piiripunkt nr 2 asus 2009. ja 2013. a-tel kiviaiast Kärgu poolel. Piiritähis on kaebaja kinnistu poole tekkinud pärast 2013. a-t; 5) vastustaja enda koostatud kontrollmõõdistamise aktil on lühikesele piirilõigul fikseeritud kuus raudtoru, mida piirimärkideks ei loetud. Vastustaja ja kohus oleks pidanud seda asjaolu arvesse võtma; 6) algatatud on Pedassaare tee 24 kinnistu jagamine ja piiride kindlaksmääramine. Kaebaja kutsuti 8. septembril 2021 jagatava katastriüksuse piiripunktide kättenäitamisele. See tõend tuleb võtta asja juurde. Kõigest 57 meetrit Kärgu piiripunktist eemal toimub torude faktilise asetsemise ja katastris registreeritud koordinaatide vahelise vastuolu lahendamine sama maamõõtja tegevusel teisiti kui Kärgu katastriüksuse mõõdistamisel. Teises asjas luges maamõõtja õigeks hoopis katastris kirjeldatud koordinaadid, mitte aga looduses asuvad raudtorud.
8.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde; 2) piiri asukoha otsustamisel on katastripidaja välja selgitanud olulised asjaolud ja veendunud maamõõtja esitatud andmete õigsuses. Vastustaja on andnud iga vaidlusaluse piiripunkti asukoha kohta üksikasjalikud selgitused; 3) vastustaja kontrollis Kärgu piiripunktide asukohad looduses üle ja vastustaja on samal seisukohal kui maamõõtja. Maamõõtja andmete usaldusväärsuses ei ole alust kahelda; 4) kui erinevate mõõdistuste x- ja y-telje koordinaadid on identsed, langevad andmed kokku. Kui teine maamõõtja ei esitanud oma tegelikke mõõdistamistulemusi, ei saa teist mõõdistamist lugeda tõendiks, mis kinnitaks, et esimene mõõdistus oli õige. Tänapäevaseid mõõtmisvahendeid ja mõõtmisviise kasutades on võimalik saavutada omavahel sama tulemus (väga harv olukord) ja seda saab kontrollida alates 1. juulist 2018, kuna sellest kuupäevast alates tuli esitada mõõdistuse instrumendi algfail. Algfaili ei saa manipuleerida; 5) 1. juulil 2018 jõustusid MaaKatS-i muudatused, millega anti katastripidajale õigus parandada piiride kindlakstegemise andmete alusel kõikide puudutatud katastriüksuste registrisse kantud andmeid. Sinnamaani tuli maamõõtjal, omanikul või katastripidajal korraldada vigaste andmetega katastriüksuse mõõdistamine. Kui maamõõtja mõõtis vigaste andmetega katastriüksusega piirnevat maaüksust, venis piirneva üksuse mõõdistusandmete registreerimine seni, kuni vigaste andmetega katastriüksus sai uuesti mõõdistatud ning maakatastris parandus registreeritud. Kuna selline protsess oli pikk ja problemaatiline, kirjutasid praktikas maamõõtjad tihti andmed kõrvalasuva katastriüksuse andmetega kokku, et katastriüksuste registreerimine toimuks kiiresti. Seega tuli ette juhuseid, kus maamõõtjad esitasid katastripidajale väärinfot maastikult leitud piiritähiste tegelike asukohtade kohta; 6) asjaolu, et A-Projekt OÜ 1999. a-l teostatud mõõdistamisel esines vigu koordinaatide määramisel, tõendab mh ka fakt, et Maa-ameti katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakonna aktis Kärgu katastriüksuse kontrollimise kohta on kirjeldatud, et piiripunktis nr 6 on maastikul kaks piirimärki (piirikivi ja metalltoru) ning piirikivi asub Kärgu katastriüksuse esmamoodustamise aegsetele koordinaatidele vastavast asukohast 1,96 meetrit lääne-loode suunas. Kivi asukoha muutus looduses ei ole tõenäoline, kuid ometi on koordinaat määratud ligi 2 meetrit eemale. Tänaseks selles osas vaidlust ei ole ja piirinaabrid on jõudnud kokkuleppele, et Kärgu piiripunktis nr 6 on õige piirimärk piirikivi, mille koordinaat ei olnud varem küll õigesti määratud, kuid mille muud piiriandmed viitavad, et tegemist on õige piirimärgiga; 7) Kärgu katastriüksuse mõõdistamisel 1999. a-l kasutati mõõtmisvahendina elektrontahhümeetrit, mille puhul piirimärgi koordinaatide määramise viga suurenes, kui mindi
10(15)
3-21-123 mõõdistusega lähtepunktist kaugemale. Mida kaugemal on mõõdistatav punkt lähtepunktist, seda suurem võib olla viga. Seega on loogiline, et mõni piirimärgi koordinaat on õige või väiksema veaga kui lähtepunktist kaugemal asuva piirimärgi koordinaat; 8) maamõõtja ei pidanud Kärgu katastriüksuse piiride kindlakstegemisel juhinduma arhitektuuribüroo Hoerdel 2009. a detailplaneeringu eskiislahendusest ja KBT Ehitusprojekti 2013. a eskiislahendusest. Need ei ole piiride kindlaksmääramisel asjakohased dokumendid MaaKS § 15 lg 3 tähenduses. Ühtlasi pärinesid geodeetilisele andmeplaanile kantud piirid maakatastri andmebaasis; 9) kaebaja on vastustaja katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakonna kontrollmõõdistamise akti valesti tõlgendanud. Kontrollmõõdistamisel käsitati kõiki kuut metalltoru piirimärkidena. Piiride kindlakstegemisel tuvastati, milline maastikule paigaldatud piirimärk on õige; 10) kaebaja taotlus võtta asja juurde uus tõend tuleb jätta rahuldamata. Maamõõtja pole vastustajale dokumente esitanud, mistõttu on piiride kindlakstegemine pooleli. Vastustajal pole võimalik tulevast piiride kindlaksmääramist kommenteerida. Nimetatud tõend ei oma asja lahendamisel tähendust.
9.Kolmas isik LL taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) Kärgu kinnistu moodustati 1999. a-l omandireformi tulemusena. Idapiir fikseeriti ajaloolise kiviaiaga. Koordinaadid määrati ekslikult. Loogiliselt pole võimalik seletada, miks oleks tulnud piiripunkt paigutada kiviaiast kaugemale ja tekitada seeläbi ebamõistlik maakasutus (s.o 1meetrine siil kiviaia ja piiripunkti vahele); 2) kaebaja viidatud eskiislahendustes kasutati sama geodeetilist alust. Eskiislahenduse eesmärgiks ei olnud piiri kindlaks tegemine ja seetõttu eskiisi koostajailt piiriandmetesse süüvimist ei eeldatud. Kuna digitaalse arvutijoonise aluseks on vale koordinaat, lähevadki asjad nihkesse; 3) vastustaja menetlus oli õiguspärane.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Kaebaja taotleb, et ringkonnakohus võtaks apellatsiooniastmes asja juurde piiri kättenäitamise kutse, millega kaebaja kutsuti Pedassaare tee 12a katastriüksuse piiri ja piirimärkide kättenäitamisele. Maamõõtja tegevus muu piiri kättenäitamisel ei ole puutumuses vaidlustatud tegevusega. Selle tegevusega ei anta õiguslikku hinnangut praegusele vaidlusele. Tegemist ei ole seega siinse vaidluse lahendamisel asjakohase tõendiga ja see tuleb jätta asja juurde vastu võtmata (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).
11.Ringkonnakohus jagab kaebaja seisukohta, et halduskohus jättis õigusvastaselt kaebaja taotluse alusel kohtuistungi korraldamata. HKMS § 126 lg-st 1 tuleb üldine põhimõte, et üldjuhul vaatab halduskohus kui esimese astme kohus asja läbi kohtuistungil ning asja saab läbi vaadata muus vormis, kui seadus sellise võimaluse halduskohtule ette näeb. Kuigi HKMS § 131 lg 1 p 2 võimaldab asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ka menetlusosalise tahtest sõltumatult, on see norm mõeldud eeskätt nende olukordade tarvis, kus tegemist pole kaaluka õigushüve kaitsmisega ning faktiliste asjaolude üle puudub vaidlus (Tallinna Ringkonnakohtu
31.märtsi 2021. a otsus asjas nr 3-20-973, p 17). Praegusel juhul puudub alus asuda seisukohale, et kaebaja ei kaitse kaalukat õigushüve. Kaebaja kaitseb omandiõigust ja tema eesmärgiks on, et kohus kontrolliks, kas vastustaja on õiguspäraselt katastriüksuste piirid kindlaks teinud.
11(15)
3-21-123 Kaebaja märgib, et kohtuistungil oleks ta saanud muu hulgas oma tahet selgemalt väljendada, misjärel oleks halduskohus mõistnud, et kaebaja tahteks on, et kohus kohustaks vastustajat piiri uuesti kindlaks määrama. Kaebaja õiguste kaitseks ei olnud halduskohtus tarvis kaebust täiendada kohustamisnõudega. Vaidlustatud korralduste tühistamine tinginuks nii või teisiti selle, et vastustaja oleks kohustatud piiri kindlaksmääramise toimingud uuesti sooritama. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul vastustaja tegutsenud vaidlusaluste korralduste andmisel õigusvastaselt. Kuigi tegemist on menetlusnormi rikkumisega, ei tingi see halduskohtu otsuse tühistamist. Kaebaja sai oma seisukohad asjaolude ja õiguslike väidete kohta esitada muu hulgas ringkonnakohtule.
12.Kuna kinnisasjade omanikud (s.t kaebaja ja kolmandad isikud) ei saavutanud kokkulepet vaidlusaluse piiri kulgemise asukohas (s.o kas lähtuda tuli looduses asuvatest piirimärgi tähistest või registrisse kantud koordinaatidest), tuli vastustajal otsustada kinnisasja piiri õige asukoht maakorralduse läbiviija esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel ja korras (MaaKS § 15 lg-d 3 ja 5 ning MaaKatS § 8 lg 31).
13.Piiripunkt on maaüksuse välispiiri punkt, millele on õigusaktides kehtestatud korras määratud koordinaadid ja mille asukohta looduses on vajaduse korral võimalik määrata (MaaKatS § 2 p 91). Piirimärk on piiripunkti tähis looduses, mille asukohta on võimalik taastada (MaaKatS § 2 p 10).
14.Kohtuasjas on peamine vaidlus küsimuse üle, kus kulgeb Kärgu kinnistu piir võrreldes kaebajale kuuluvate Pedassaare tee 2 ja 10 ning Kase kinnistute piiriga. Vaidlus puudub asjaolu üle, et piiripunktide 1–4 koordinaadid ei lange kokku piirimärgi tähise (s.o raudtorude) asukohaga looduses. Maakatastris registreeritud andmed (s.o koordinaadid) vaidlusaluste piiripunktide asukoha kohta erinevad maastikult leitud vaidlusaluste piirimärkide tähiste (s.o raudtorude) asukohtadest.
15.Vaidlusalused katastriüksused on moodustatud katastrimõõdistamise teel, s.t looduses kirjeldati piir ja piirimärgid seoti kindlate vormidega (nt raudtoru ja piirikivi) ning piirimärgi vormidele anti koordinaadid, mis kanti seejärel registrisse. Seadusandja ei ole omistanud maaüksuse piiripunkti koordinaatidele määravat tähtsust teiste andmete, sh piirimärkide tähiste ees. Kinnistu pindala ja piiri asukohta puudutavad andmed ei ole kanded asjaõigusseaduse ja kinnistusraamatu seaduse mõttes (kinnistusraamatuseaduse § 13 lg 1 p 5 ja lg 2; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. juuni 2012. a otsus asjas nr 3-2-1-67-12, p 23). Seetõttu ei saa ka nende andmete õigsust AÕS § 56 lg 1 tähenduses eeldada. Vaidluse korral tuleb piiri õige asukoht kindlaks teha kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel, vajadusel AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 kohaselt (MaaKS § 15 lg 3). Algsel katastrimõõdistamisel võib maamõõtja nt olla eksinud konkreetsele piirimärgi vormile (nt raudtorule) vale koordinaadi andmises või paigutanud piirimärgi (nt raudtoru) koordinaatidele mittevastavasse asukohta. Välja tuleb selgitada see, kas piirimärk paigutati valedele koordinaatidele või õiges asukohas olevale piirimärgi vormile ehk praegusel juhul raudtorudele anti valed koordinaadid (selle kohta vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2020. a otsus asjas nr 3-19-1297, p 30 jj).
16.Ringkonnakohtul puudub alus kahelda selles, et piiripunktis nr 1 on õige käsitada maastikul olevat raudtoru piiripunkti tähisena. Vastustaja viis 16. septembril 2019 läbi kohapeal
12(15)
3-21-123 kontrollmõõdistamise ja tuvastas, et piirimärgi asukoha ristkoordinaadid erinesid maastikul raudtoru asukohast 0,63 meetri võrra. Vastustaja andmete kohaselt paigutati raudtoru Kärka katastriüksuse moodustamisel (mõõdistati ja registreeriti maakatastris 5. mail 1998). Mõõdistamise ajal oli tegemist hajaasustusalaga ning järgida tuli hajaasustuse mõõdistusnõudeid. Viimati märgitud nõuete kohaselt sobis piiritähise asukoht maakatastris registreeritud andmetega. Hajaasustuses oli piiripunkti plaanilise asendi suurim lubatud erinevus võrreldes varasemate mõõdistusandmetega 0,70 meetrit (korra § 17 lg 14). Samuti nimetasid piirnevate kinnisasjade piiriprotokollid piiritähisena metalltoru. Maamõõtja võrdles piiripunktide 4–5 ja maakatastris registreeritud Kärgu piiripunktide 12–13 vahelist joonepikkust maastikult leitud piiritähiste vahelise joonepikkusega, mille tulemus erines 0,10 meetrit. Seetõttu puudus kahtlus, et piiripunkt nr 1 asuks ida-lääne suunas vales asukohas. Vastustaja lisab, et piiripunkt nr 1 asub loogilises asukohas, milleks on raudtoru asumine kiviaia kõrval ja ligikaudu 15–20 aastat tagasi rajatud lattaia ristumiskohas (selle kohta vt fotod, dtl 309–311). Vastustaja tuvastas, et metalltoru on sirge ja kohtkindlalt maapinnaga ühendatud ning puudus alus arvata, et see oleks maastikul ümber paigutatud. Viimati märgitud asjaolu kinnitavad ka fotod (dtl 309–311). Eespool nimetatud asjaolud kogumis võimaldavad järeldada, et eksitud ei ole mitte raudtoru paigutamisega maastikule, vaid maastikule õigesse kohta paigutatud raudtorule anti valed koordinaadid.
17.Ringkonnakohtul puudub alus kahelda selles, et piiripunktis nr 2 on õige käsitada maastikul olevat raudtoru piirimärgi tähisena. Vastustaja hinnangul on piirimärgi tähis varem registreeritud andmete kohaselt koordineeritud lubatust suurema mõõdistusveaga. Kärgu ja Pedassaare tee 2 kinnisasjade maakatastris registreeritud piiriandmete kohaselt asub piiripunktis nr 2 raudtoru. Maakasutuse mõttes paikneb piirimärgi tähis loogilises asukohas ehk kiviaia kõrval selle murdepunktis (selle kohta vt fotod, dtl 312–314). Raudtoru on sirge ja kohtkindlalt ühendatud (dtl 312–314). Asjaolu, et raudtoru paikneb maakasutuse mõttes loogilises asukohas ning see on sirge ja kohtkindlalt maaga ühendatud, veenab kohut selles, et piiripunkti tähise paigutamisega loodusesse ei ole eksitud, vaid piiripunktile anti valed koordinaadid.
18.Ringkonnakohtul puudub alus kahelda selles, et piiripunktis nr 3 on õige käsitada maastikul olevat raudtoru piirimärgi tähisena. Vastustaja hinnangul on piirimärgi tähis varem registreeritud andmete kohaselt koordineeritud lubatust suurema mõõdistusveaga. Kuna raudtoru ei olnud kohtkindlalt maapinnaga ühendatud, korrastas maamõõtja piirimärgi tähise ja paigaldas nõuetekohase raudtoru samasse asukohta. Vastustaja hinnangul asub raudtoru maastiku mõttes loogilises asukohas, kuna paiknes kiviaia servas puitaia ja kiviaia ristumiskohas (selle kohta vt fotod, dtl 315–321). Kontrollimise eesmärgil mõõdistas maamõõtja Pedassaare tee 2 piiripunkte, mille kohaselt sai Pedassaare tee 2 piiripunktide nr 8– 10 joonpikkuseks 0,17 meetrit pikema piirjoone, kui see on maakatastris registreeritud. Seetõttu ei pidanud piiripunkt nr 3 asuma teisel pool kiviaeda. Kuna ükski asjaolu ei viita sellele, et piiripunkt nr 3 peaks samuti maastiku seisukohalt loogiliselt asetsema kiviaiast eemal viimati märgitut, eriti olukorras, kus ka piiripunktid nr 1 ja nr 2 asetsevad kiviaia juures, puudub ringkonnakohtul alus asuda seisukohale, et piirimärgi tähis ehk raudtoru on asetatud valesse asukohta.
19.Ringkonnakohtul puudub alus kahelda selles, et piiripunktis nr 4 on õige käsitada maastikul olevat raudtoru piirimärgi tähisena. Vastustaja hinnangul on piirimärgi tähis varem registreeritud andmete kohaselt koordineeritud lubatust suurema mõõdistusveaga. Maakasutuse mõttes asus raudtoru loogilises asukohas kiviaedade ristumiskohas (selle kohta vt fotod, dtl 322 –323). Ka see piirimärgi tähis sarnanes teiste piirimärgi tähistega. Vastustaja seisukoha kohaselt
13(15)
3-21-123 kasutatigi katastriüksute esmamoodustamisel sellise vormiga raudtorusid. Kuigi kaebaja selgitas 11. märtsi 2019. a e-kirjas maamõõtjale, et see paigaldati sinna kiviaia ehituse tarvis, siis esitatud fotod ei ole selle väitega kooskõlas. Fotodelt nähtuvalt ei ole asutud ehitama kiviaeda. Üksikuid maha langenud kive oleks vajadusel saanud asetada suuremate kivide peale ka ilma rihtimiseta. Arvestades kivide suurust, aia madalust ja selle asukohta metsas, ei ole veenev, et kividest aed oleks olnud lagunenud määral, mis nõudnuks selle täiendavat otseks rihtimist ning seda poleks saanud teha nt olemasolevate maapinnal asuvate kivide abil. Vastustaja osundab õigesti asjaolule, et kui kaebaja paigutas piiripunkti 4 raudtoru ise kiviaia rihtimise eesmärgil, oleks pidanud maamõõtja leidma vormilt samasuguse raudtoru ka koordinaatidele vastavas asukohas. Seda aga pole leitud. Ringkonnakohtul puudub seega alus seada kahtluse alla seda, et piirimärgi tähis ehk raudtoru on asetatud õigesse asukohta. Veenev on, et sarnaselt piiripunktidele 1–3 eksiti ka piiripunktile 4 koordinaadi andmisel. Kõikidel eespool nimetatud juhtudel on piirimärgid asetsetud kiviaia kõrvale, mis muudab usutavaks, et see oligi algne tegelik kavatsus panna piir niimoodi kulgema. Viimati märgitut toetab ka asjaolu, et piiripunkti nr 6 piiritähiseks on piirikivi.
20.Ringkonnakohut veenab vastustaja selgitus, et 90-ndatel aastatel eksiti muu hulgas piirimärgi tähise vormidele koordinaatide andmisel. Vastustaja toob välja, et Kärgu katastriüksuse mõõdistamisel 1999. a-l kasutati mõõtmisvahendina elektrontahhümeetrit, mille kasutamisel piirimärgi koordinaatide määramise viga suurenes seda enam, mida kaugemale mõõdistuse lähtepunktist ehk riiklikust geodeetilisest punktist mindi. Sellest tulenevalt võivadki osade piirimärkide koordinaadid olla suurema ja teised väiksema mõõdistamisveaga. Asjaolu, et A-Projekt OÜ 1999. a teostatud mõõdistamisel eksiti koordinaatide määramisel, kinnitab ka see, et kontrollmõõdistamisel selgus, et piiripunktis nr 6 piirimärgina käsitatud piirikivi asus Kärgu katastriüksuse esmamoodustamise aegsest koordinaadist 1,96 meetrit lääne-loode poole (vt selle kohta Kärgu katastriüksuse kontrollimise akt nr 16002/19, dtl 28). Ühtegi loogilist seletust selle kohta, miks oleks pidanud piirikivi liikuma, pole esitatud. Asjaolud kogumis veenavad seega kohut selles, et piirimärgi tähistele omaaegne koordinaatide määramine toimus ekslikult.
21.Vaidlusaluste piiride kindlakstegemisel ei tulnud juhinduda arhitektuuribüroo Hoerdel 2009. a detailplaneeringu eskiislahendusest ja KBT Ehitusprojekt 2013. a Kärgu detailplaneeringu eskiislahendusest. Esmalt pole tegemist MaaKS § 15 lg 3 kohaselt dokumentidega, mille alusel tuleb piir kindlaks teha. Teiseks on usutav, et geodeetilistel alusplaanidel on võetud aluseks maakatastris registreeritud katastriüksuse ekslikud piiriandmed. Vastustaja märgib õigesti, et viidatud dokumentidest ei järeldu, et nende koostamise raames oleks piirimärgi tähised ka looduses mõõdistatud. Geodeetilisel alusplaani kihile oleks tulnud kanda kõik maastikult leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuse piirid. Seda aga pole tehtud. Samuti pole planeeringulahenduse leppemärkides kirjas, et mõõdistatud oleks piiripunkt, seda ei nähtu ka tingmärgi jooniste graafiliselt osalt.
22.Vastustaja toob välja, et kaebaja on piiripunktide nr 3 ja nr 4 piiritähise vormidega ehk raudtorudega varem nõustunud (selle kohta vt Kase maaüksuse ja Pedassaare tee 10 piiriprotokollid, dtl 213 ja 263). Kiviaia kesktelg ei saa seega olla piiri õige asukoht ning piiride kindlakstegemisel maakorraldusliku toiminguna ei ole see võimalik. Tegemist pole piirinaabrite vahelise kokkuleppega muuta olemasolevaid piire.
23.Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et ka maareformi toimikutes olevate andmete alusel pole võimalik järeldada, et piir oleks määratud kiviaia teljega. Nõmme-Tülli maaomandi tagastamise toimikus märgiti piiriprotokollis piirimärkides nr 1 ja 2 piiritähiseks
14(15)
3-21-123 piirikivid ning teisteks piirimärkideks raudtorud (dtl 198). Ka Pedassaare tee 2 ostueesõigusega erastamise toimikus asuvast piiriprotokollist nähtub, et piirimärkideks on raudtorud (dtl 263).
24.Vastustaja selgitab õigesti, et kontrollmõõdistamise aktis on kõiki leitud kuut raudtoru käsitatud piirimärkidena. Piiri kindlakstegemisel tuvastati, milline maastikule paigaldatud piirimärk on õige ja millest tuleb lähtuda. Piirimärke on võrreldud omavahel, samuti teiste piiriandmetega, sh arvestatud selle loogilist asukohta maastikul ning selle alusel hinnatud, milline on kõige tõenäolisem piirimärgi asukoht looduses.
25.Ringkonnakohtul puudub alus kahelda maamõõtja usaldusväärsuses. Vaidlus puudub selle üle, et tegemist on nõutavat litsentsi omava maamõõtjaga. Lisaks viis vastustaja
16.oktoobril 2019 läbi katastrimõõdistamise ja -kontrolli vaidlusalusel piirilõigul. Kontrollmõõdistamise tulemusena tuvastati, et maamõõtja on koordineerinud loodusest leitud raudtorud riikliku geodeetilise põhivõrgu suhtes nõutava täpsusega. Vastustaja nõudis maamõõtjalt, et muu hulgas piiripunktis nr 4 toimuks teistkordne piiride kindlakstegemine. Maamõõtja esitas 21. veebruaril 2020 korrigeeritud andmed. Maamõõtja viis vastustaja nõudmisel 29. juunil 2020 ja 21. septembril 2020 läbi piiripunktides nr 1 ja nr 4 täiendava piiride kindlakstegemise maakorralduse toimingud. Ringkonnakohtule nähtub, et vastustaja on nõutaval määral maamõõtja tegevuse sisulist õigsust ja nõuetele vastavust hinnanud, sh suunates teda tegema vajalikke täiendavaid toiminguid vaidlusaluse piiri kindlaksmääramisel. Ühtegi sellist asjaolu, mis lubaks seada maamõõtja erapooletuse kahtluse alla, pole kohtule esitatud.
26.Kuna kaebaja katastriüksuste piir on õige teha kindlaks piirimärkide tähiste ehk raudtorude alusel, ei riku kaebaja õigusi see, kui registris olevad piiripunkti koordinaadid viiakse kooskõlla maastikul asuvate piirimärkide tähiste ehk raudtorude paiknemist kirjeldavate koordinaatidega. Kaebaja omandi ulatust pole vähendatud. Ekslikud piiripunktide koordinaadid ei tekitanud kaebajale suuremat kinnisomandit kui nähtus piirimärkide tähistest.
27.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.