Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(12)

varasemates kohtuvaidlustes kaebajaga osundanud, et isegi juhul, kui tavapärane transpordivahendite liikumine kinnistule on võimalik Teatri väljaku kaudu, ei oleks selle juurdepääsu kaudu võimalik korraldada kinnistul ehitustöid ja sellega seotud transpordivahendite liikumist. Kuigi projekteerimistingimused nägid ette kolmandale isikule eskiisi ja ehitusprojekti koostamisel koostöö tegemise kaebajaga, ei ole projekteerija mingisugust koostööd teinud ega lahendusi otsinud. Kaebaja on ehitusloa menetlusest teavet saanud vaid TLPA kaudu, kuid selleks ajaks, kui ehitusloa taotluse algatamise informatsioon jõudis kaebajani, olid kõik sisulised küsimused juba projektis ära otsustatud. Kuigi TLPA on kaebajale teatanud, et kõiki ehitusloa menetluses antud tema seisukohti kaalutakse ehitusloa andmisel, ei nähtu see ehitusloast. 3) Ehitusloa aluseks olev projekt näeb üksnes ette Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 kinnistu ja selle mõjuala ajutise liikluskorralduse, jättes samas analüüsimata ja lahendamata nii ehitusaegse liikluskorralduse küsimused kui ka edasise püsiva liikluskorralduse küsimused. Nii ehitusaegse eeldatava liikluskorraldusega kui ka rajatava hoone edasise kasutamisega kaasneks liikluskorralduse näol püsiv ülemäärane negatiivne mõju kaebajale. Püsiva liikluskorralduse osas sisaldub projekteerimistingimustes ja ehitusprojektis üksnes viide vastava piirkonna pooleliolevale DP-le. Tulenevalt ehitusprojekti seletuskirjast tuleb olemasolevat juurdepääsu kinnistule käsitleda ajutisena ning DP realiseerimisel selle kasutamine lõpetada. Samas ei ole võimalik väita, et nimetatud DP üldse kehtestatakse. Seega vastustaja seisukoht, et kaebajale kuuluva kinnistu kasutamist vähemalt esialgu ette ei nähta, ei ole haldusakti andmise põhjendamisel asjakohane. Ehitatav ehitis ja selle kasutamine ei tohi ebamõistlikult kahjustada kolmandate isikute õigusi ja peab sellisena olema realiseeritav tähtajatult. Ehitise kasutamine tulevikus sõltub võimalusest kasutada sellele juurdepääsuks ka Estonia pst 7a kinnistut. See saaks tulevikus võimalik olla vaid vastavasisulise maakasutusõiguse olemasolul. DP-d ei ole kehtestatud ja puuduvad ka muud kokkulepped, mis võimaldaksid tulevikus ehitise kasutamist kavandatud kujul. Seega loob uue hoone ehitamine kolmandale isikule edaspidi faktilise aluse esitada kaebaja suhtes uusi nõudeid juurdepääsu võimaldamiseks. 4) Kui ehitusõigust hakatakse realiseerima ega ole ette nähtud reaalseid meetmeid, kuidas naaberkinnistute omanikud on kaitstud ehitamisega seotud negatiivsete mõjude ja ohtude (eelkõige ehitusega ja uue ehitisega seotud liikluskorraldus) eest, tähendab see sisuliselt, et kaovad või oluliselt vähenevad kaebaja kinnistu senisel viisil kasutamise võimalused (läbisõit teistele naaberkinnistutele ja kasutamine autoparklana). Ehitusluba ei sisalda mingeid tagatisi kaebajale, et kolmanda isiku kinnistul ehitustööde teostamisel ja/või pärast uue ehitise valmimist saaks jätkuda kaebaja kinnistu kasutamine olemasoleval viisil ja mahus ning et valmiv ehitis ning selle kasutamine ei too kaebaja kinnistu kasutamise režiimis kaasa võrreldes praegusega olulisi piiranguid või negatiivseid muutusi. Kaebajale jääb arusaamatuks ehitusloas viide alles menetletavale DP-le ja võimalikule kaebaja kinnistu sundvõõrandamisele. Puudutatud isikute õiguste ja huvide riivet ei saa välistada või leevendada edaspidi aset leidvate sündmustega, mis võivad, kuid ei pruugi aset leida. Ehitusloa andmisel on arvestatud kolmanda isiku omandiõigusest tulenevaid ärilisi huve, kuid kaebaja õigused ja huvid on jäänud kaalumata. 5) Õiguspärane ei olnud projekteerimistingimuste väljastamine enne menetluses oleva sama ala DP kehtestamist, kuivõrd nii kolmanda isiku kinnistu kui ka kaebaja kinnistu kuuluvad DP eelnõu planeerimisalasse. Seaduse mõtte kohaselt ja DP eelnõu olemusest lähtuvalt saab projekteerimistingimused anda eelkõige DP olemasolu korral. Tulenevalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-st 8 ei olnud võimalik kinnistul ehitustegevuse planeerimine ilma DP-d koostamata. PlanS § 125 ei viita projekteerimistingimuste väljastamise võimalikkusele juba 3(12)

algatatud DP koostamisel või üldise DP kohustuse korral. PlanS § 124 lg 4 viitab selgelt, et kui on DP kohustus, siis on projekteerimistingimuste väljastamise aluseks kehtiv DP. Projekteerimistingimuste väljastamine DP eelnõu menetluse ajal, kuid sellest sisuliselt lähtudes, muudab planeerimismenetluse mõttetuks. Projekteerimistingimuste alusel ettenähtud lahendus ei too kaasa sellise hoone projekteerimist, mis sobituks mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, kuivõrd vastava lahendusega kaasneb oluline negatiivne mõju naaberkinnistu omanikule. 6) Vastustaja on asunud projekteerimistingimustes lahendama küsimusi, mis kuuluvad oma olemuselt DP menetluse valdkonda (projekteerimistingimuste p 1 ja p 6). Sisuliselt juba määratakse kindlaks DP eelnõu planeeringulahenduses sisalduv kvartali uus liiklusskeem, mille osiseks on kaebajale kuuluva kinnistu muutmine avalikult kasutatavaks tänavaks ja selle avalikku kasutusse võtmine. Kaebaja ei ole DP eelnõu menetluses sellise planeeringulahendusega nõustunud. Nendel asjaoludel riivavad projekteerimistingimused kaebaja subjektiivseid õigusi ning kahandavad oluliselt kaebaja võimalusi kaitsta oma huve ja seisukohti edaspidi DP eelnõu menetluses. Projekteerimistingimused on vastuolus kehtiva õigusega, sh kehtiva ÜP-ga nii ehituse mahu ja sobivuse kui ka liiklusskeemi osas. Tallinna ÜP-le tuginedes ei saa projekteerimistingimuste abil hakata ise määrama vastava ala üldiseid kasutus- ja ehitustingimusi, mis peaksid lähtuma kehtivast DP-st, mida ei eksisteeri. ÜP-s ei ole määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, mis peaks olema projekteerimistingimuste andmise aluseks ning ehitise püstitamine või laiendamine eelduseks. 7) Vaidlustatud haldusaktid ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-tes 1 ja 2 toodud nõuetele. Kuivõrd haldusaktide andmisel ei ole üldse kaalutud kaebaja seisukohti ja huvisid ning ebaselge on, kas üldse ja kuidas lõppeb DP eelnõu menetlus, ei ole võimalik järeldada, et uue ja õiguslikult korrektse projekteerimistingimuste/ehitusloa menetluse käigus jõutakse tingimata samadele järeldustele. Seega ei ole välistatud HMS §-s 58 toodud võimalus, et tehtud menetlus- ja vorminõuete rikkumine ei ole võinud mõjutada asja otsustamist.

4(12)

projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmisest keelduda. Antud juhul ei eksisteeri vajadust veoautode juurdepääsuna kaebaja kinnistut kasutada, sest kolmandale isikule on Tallinna Transpordiameti poolt lubatud juurdepääs Teatri väljaku poolsest küljest ja läbi Teatri väljak 3 ja Rävala pst 10 kinnistute. 3) Olemasolevat liikluskorraldust projekteerimistingimused ega ehitusluba ei muuda. Kolmandal isikul on ajutine juurdepääs Teatriväljakult kuni Estonia pst, Kaubamaja tn, Rävala pst ja Teatriväljaku vahelise kvartali DP-s kavandatud juurdepääsutee (transpordimaa krunt nr 13) välja ehitamiseni. Lisaks on kolmas isik sõlminud servituudilepingud juurdepääsuks läbi Teatri väljak 3 ja Rävala pst 10 kinnistute. Juurdepääsu küsimused avalikule teele kuuluvad eraõiguse valdkonda. Juurdepääs üle kaebaja kinnistu saab sündida vaid kaebaja nõusolekul (või seda asendava tsiviilkohtu lahendi korral) – juurdepääsu võimaldamise kohustust ei saa ette näha haldusaktiga ning vaidlusalused projekteerimistingimused ega ehitusluba ei teegi seda. 4) Õige ei ole kaebaja käsitlus, mille kohaselt ehitusluba ei oleks pidanud väljastama, sest pooleli on DP menetlus. DP koostamine mingile alale ei tähenda ehituskeeldu, mis on planeerimisseaduses eraldi ettenähtud instituut. Kolmanda isiku kinnistule ei olnud ega ole ehituskeeldu kehtestatud. Vastustaja pidi nii projekteerimistingimuste kui ehitusloa andmisel arvestama koostamisel oleva DP kui olulise asjaoluga, kuna Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 kinnistu jääb koostamisel oleva DP alale. Vastustaja pidi arvestama sellega, et mingil ajal hakatakse DP-d pärast selle kehtestamist ellu viima, mis võib kaasa tuua liikluskorralduse muutuse. Niikaua kui DP-d ei realiseerita, toimib ettenähtud ajutine liikluslahendus. 5) PlanS § 124 lg-st 8 ei tulene, et nimetatud aladel tuleb ehitusõiguse andmiseks kindlasti DP koostada. Projekteerimistingimused on õigesti antud PlanS § 125 lg 5 alusel – tegemist on olemasoleva hoonestuse vahele jääva olemasoleva hoone laiendamiseks antud projekteerimistingimustega. Täidetud on nii nõue, mille kohaselt peab ehitis sobituma mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, kui ka nõue, et hoone vastaks ÜP-s ettenähtud tingimustele, sh Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringule “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“, mille alale kõneksoleva kinnistu jääb, samuti EhS § 26 lg-s 4 sätestatud tingimustele. Lisaks näevad projekteerimistingimused ette, et ehitusprojekti koostamisel tuleb võtta aluseks Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 hoone rekonstrueerimise muinsuskaitse eritingimused (kooskõlastus nr 30055). 6) Negatiivsete mõjude analüüsimiseks peab olema mõistlik kahtlus selliste mõjude tekkeks. Kaebaja ei ole suutnud haldusmenetluses, kuhu ta kaasatud oli ega käesolevas kohtuvaidluses tõendada ega asjakohaselt põhjendada ühegi sellise negatiivse mõju esinemist, mis oleks tinginud projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmata jätmise. Pelgalt kaebaja kartus, et tema tulu võib ajutiselt väheneda, ei ole aluseks projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmisest keeldumisele. Arusaamatuks jääb, kuidas saab kolmanda isiku kinnistul asuv praegu olemasolev hoone pärast ehitustegevuse lõppu kaebajale sellist püsivat negatiivset mõju avaldama hakata, mis oleks välistanud projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise kolmandale isikule.

7) Nii projekteerimistingimuste kui ehitusloa menetlused on läbi viidud järgides menetlusreegleid – kaebaja on menetlustesse olnud kaasatud, talle on tagatud ärakuulamisõigus ning vastustaja on täitnud kaebaja ees selgitamiskohustust. Vaidlustatud projekteerimistingimused on väga põhjalikult motiveeritud. Ehitusloa ülesehitus on väga formaliseeritud, kuna see antakse elektroonselt otse ehitusregistrisse ning täita saab ainult etteantud välju. Seega vastavalt EhS § 42 lg-le 8 esitab vastustaja pädeva asutusena sellekohased põhjendused arvamuse avaldajale eraldi kirjaga, nagu seda on tehtud ka käesoleval

5(12)

juhul. Projekteerimistingimused ja ehitusluba ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja väited oma omandiõiguse rikkumise kohta on arusaamatud, paljasõnalised ja tõendamata.

6(12)

hoonestatud olnud ja millele ei näe ehitusõigust ette ka DP. Tegemist on olnud ajalooliselt maaga, mis on üksnes juurdepääsutee sisekvartalile. Meelevaldne ja otsitud on ka kaebaja väide, et kaebaja renditulu väheneb. See ei ole küll välistatud, kui ümbruskonda lisanduvad paremad parkimisvõimalused, kuid kolmanda isiku poolt rajatav garaaž ei ole kaebaja jaoks parkimist korraldav konkurent (tegemist on eelkõige garaažiga, mis on rajatud hoone omatarbeks). Isegi kui see nii oleks, siis ei oleks see keelatud tegevus. 5) Arvestades, et kaebajal ei ole ka mingit äratuntavat või tema poolt põhistatud legitiimset huvi, mida ehitustegevus või selle tulemused võiksid märkimisväärselt riivata, ei pidanud vastustaja kaaluma projekteerimistingimustele või ehitusloale veel täiendavate kõrvaltingimuste seadmist. Ka kaebaja ei ole suutnud välja tuua ühtegi mõjusid leevendavat meedet, mida vastustaja oleks pidanud täiendavalt kaaluma. Selliseid olulisi ja pikaajalisi mõjusid, mis vajaksid leevendusmeetmeid, ei esine. Kaebaja huvidega arvestati ehitusloa andmisel, kuna just kaebaja huvides muudeti projekteerimistingimustega võrreldes soodsamaks ehitusprojekti liikluslahendust, säilitades kolmanda isiku kinnistule juurdepääsu Teatri väljaku poolsest küljest. Samuti on kaebaja huvides seatud ehitusloale mitmed kõrvaltingimused, sh nõue mitte rikkuda ehitustööde läbiviimisel teistele isikutele kuuluvaid asjaõigusi ning kohustus teha enne ehitamise algust ehitusprojektile ekspertiis. 6) Ehitusloa menetlus on olnud õiguspärane. See, et ehitusluba ei arvesta vähesel määral projekteerimistingimustes sätestatuga, ei tähenda, et ehitusluba tuleks jätta väljastamata. Projekteerimistingimused nägid ette, et kolmanda isiku kinnistule pääseb vaid sisekvartalist, ehitusloaga aga seda kaebajat mõjutada võivat tingimust muudeti kaebaja jaoks soodsamaks ning kolmanda isiku kinnistule säilib juurdepääs ka Teatri väljaku poolsest küljest mööda servituudiala kuni DP realiseerumiseni. 7) Arvestades PlanS § 132 lg-s 1 sätestatut ei tähenda mingile maa-alale DP koostamine samaaegselt sellele maa-alale absoluutset ehituskeeldu kuni DP kehtestamiseni. Kolmanda isiku kinnistu suhtes ei ole ajutist ehituskeeldu kehtestatud, kuigi DP ei ole veel kehtiv. See tähendab, et kolmanda isiku kinnistule võis nii projekteerimistingimused kui ka ehitusloa anda. Asjakohatu ja arusaamatu on kaebaja viide PlanS § 124 lg-le 8. Vastustaja väljastas projekteerimistingimused (ja ehitusloa ilma DP koostamise nõudeta) PlanS § 125 lg 5 alusel, mida tuleb vaadata koos PlanS § 125 lg-ga 6 ja EhS § 26 lg-ga 4. Antud juhul arvestavad projekteerimistingimused ja ehitusluba nii Tallinna ÜP-s kui ka teemaplaneeringus “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” sätestatud tingimustega ning määratud ehitusõiguse näitajatega. 8) Vastustaja on täitnud motiveerimiskohustuse. Vastustaja on oma kaalutlusi põhjalikult selgitanud kaebajaga peetud kirjavahetuses, samuti koostas vastustaja põhjaliku otsuse vaidemenetluses. Ka väheoluliste motiveerimispuudustega haldusakt ei kuuluks tühistamisele. Pelgalt asjaolu, et kaebajat haldusorgani esitatud põhjendused ei veena, ei tähenda veel, et haldusakti põhjendus ei oleks nõuetekohane.

KOHTU PÕHJENDUSED

15-16, p 16). Õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega (vt ka Riigikohtu 19.03.2012 määrus asjas nr 3-3-1-87-11, p 28). Kaebajal on antud juhul õigus sellele, ja ka kohus saab kontrollida üksnes seda, et vaidlustatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmine ei kahjustaks ülemääraselt kaebaja omandiõigust (vt EhS § 32 p 5 ja § 44 p 4 ).

8(12)

kuuluvaid asjaõigusi, nagu näeb ette ka vaidlustatud ehitusluba ning isegi kui sellist klauslit loas ei sisalduks oleks see tulenev asjaõigusest. Kaebaja leiab, et ehitustegevusega kaasneb temale paratamatult püsiv negatiivne mõju ning viitab seejuures EhS § 44 p-le 4, mille kohaselt ehitusloa väljastamisest keeldutakse, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Kõnealuses sättes peetakse silmas naabruses asuvate kinnisasjade omanikele kaasnevaid ebasoodsaid faktilisi mõjusid ehk nimetatud ehitusloa andmisest keeldumise alus viitab naabrusõiguste kaitsele (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.07.2017 määrus nr 3-17-934, p 7). Kaebaja ei ole toonud esile kolmanda isiku kinnistult tulevaid negatiivseid mõjutusi, mida peetakse silmas AÕS § 143 lg-s 1. Kaebaja peab ehitustegevusega kaasneva ülemäärase negatiivse mõju all silmas asjaolu, et kolmas isik võib hakata kasutama tema kinnistut ehitustranspordi (veokite) juurdepääsu teena. Nii vastustaja kui ka kolmas isik on märkinud, et puudub vajadus ehitustranspordi juurdepääsuna kaebaja kinnistut kasutada, kuna Tallinna Transpordiameti poolt on kolmanda isiku kinnistule lubatud juurdepääs Teatri väljaku poolselt küljelt ja läbi Teatri väljak 3 ja Rävala pst 10 kinnistute (vt tl 158). Kuigi ehitusprojekti seletuskirja p-st 1.7.1 ja Tallinna Transpordiameti 10.04.2019 kirjast tulenevalt ei ole olemasolevat juurdepääsu lubatud kasutada N2 ja N3 kategooria (veoauto) sõidukitel, ei tähenda see, et veokid hakkavad juurdepääsuna kasutama kaebaja kinnistut. Ehitusloaga ei ole kaebaja kinnistu kasutamist ilma vastava maakasutusõiguse saamiseta ette nähtud (vt ka vastustaja 31.01.2020 vastus, tl 156). Küll tuleb kaebajal arvestada, et kui veokid ei pääse ehitustegevuse ajal kolmanda isiku kinnistule muul moel kui üle kaebaja kinnistu, siis peab kaebaja seda lubama tingimusel, et temale tagatakse seeläbi tekitatud kahju (nt teekatte kahjustamine; renditulu ajutine vähenemine, kui läbisõit takistab senist parkimiskorraldust vms) hüvitamine (AÕS § 147). Võimalikud vaidlused ehitustegevuseks kaebaja kinnistu kasutamise üle on lahendatavad tsiviilkohtumenetluses. Tegemist pole püsiva negatiivse mõjuga, nagu pole selleks ka võimalik ehitustegevusest tekkiv ajutine müra, mille mõju transpordimaa kasutamisele on juba kasutuse iseloomust tulenevalt küsitav. Kaebajale kaasnevaid kahjulikke mõjusid ei saa järeldada vaid sellest, et kaebaja kinnistul asub enamus parkimiskohti kolmanda isiku kinnistu piiri vahetus läheduses. Kohtule ei nähtu, et kaebajal oleks ehitustegevuse ajal takistatud oma kinnistu tavapärane (parklana) kasutamine või senine juurdepääs oma kinnistule. Ehitusluba ei muuda õigusvastaseks ja kaebaja omandiõigust ei riiva ainuüksi hüpoteetiline võimalus, et ehitustööde tegemiseks võidakse kasutada kaebaja kinnistut, kui ehissõidukitel pole muul viisil võimalik kolmanda isiku kinnistule pääseda.

9(12)

tänava kaudu, ei avalda negatiivset ega ka püsivat mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele. Kaebaja õigusi ei saa rikkuda ka ainuüksi projekteerimistingimustest erinevale projektile ehitusloa andmine, kui projekt ise on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas ehitusnõuetega (Riigikohtu 14.05.2001 otsus nr 3-3-1-25-02). Vastustajale ei saa ette heita liikluslahenduse kavandamisel koostamisel oleva DP-ga arvestamist. Kolmanda isiku kinnistu jääb kõnealuse DP planeerimisalasse ning vastustajal tuli projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmisel arvestada kõnealuse DP-ga kui olulise asjaoluga, tagamaks muu hulgas seda, et väljastatavad haldusaktid ei takistaks koostamisel oleva DP elluviimist (selle kehtestamise korral) ning arvestaksid sellega kaasneda võiva liikluslahenduse muutumisega. Samas ei ole vaidlust, et ehitusprojektis ettenähtud liikluslahendus toimib kuni kõnealuse DP võimaliku realiseerumiseni. Kolmas isik ja vastustaja on selgitanud, et kui ka DP-d ei kehtestata või ei realiseerita kavandatud kujul, on kolmandal isikul jätkuvalt võimalik edasi kasutada ehitusprojektis ajutisena märgitud juurdepääsu. Projekteerimistingimuste ega ehitusloaga ei ole kavandatud kaebaja kinnistu muutmist avalikult kasutatavaks tänavaks ja selle avalikku kasutusse võtmist ning kaebaja sellekohased väited on asjakohatud. Kaebajale on nii haldusmenetluses, vaidemenetluses kui ka kohtumenetluses selgitatud, et juurdepääs läbi kaebajale kuuluva krundi saab realiseeruda üksnes Estonia pst 7a vastavasisulise maakasutusõiguse saamisel (servituudileping, sundvalduse seadmine kõnealuse DP realiseerimisel vm). Seega on juurdepääsu tagamine läbi kaebaja kinnistu võimalik üksnes kaebaja nõusolekul või seda asendava kohtulahendi korral. Projekteerimistingimused ega ehitusluba ei anna õiguslikku alust kasutada kaebaja omandis olevat kinnistut. Ühtlasi on kaebajale vaideotsuses selgitatud, et vaidlustatud haldusaktid ei suurenda kuidagi DP kehtestamise tõenäosust ning ka peale DP kehtestamist saab kaebaja kinnistu staatuse muutmine toimuda vaid kokkuleppel kaebajaga või asjakohase menetluse tulemusel õiglase ja kohese hüvitise eest.

10(12)

negatiivseid mõjusid, ei pidanud ega saanudki vastustaja haldusaktides selliseid mõjusid analüüsida. Projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmisel ei pea haldusaktis käsitlema väheolulisi hüpoteetilisi mõjusid naaberkinnistule ega selliste mõjude leevendamiseks võimalikke meetmeid ette nägema. Ehitusluba ja selle alusel ehitustööde teostamine ei anna õigust teistele isikutele kuuluvaid asjaõigusi rikkuda, nagu on märgitud ka vaidlustatud ehitusloas. Samuti on ehitusloal ka märge, et enne ehitamist tuleb ehitusprojektile teha ehitusprojekti ekspertiis. Seeläbi on vastustaja arvestanud ka naaberkinnistute omanike õiguste ja huvidega.

11(12)

käibemaksu tasumise kohustuse panemist. Kui kohus kaebaja seisukohtade ja taotlustega ei nõustu, palub kaebaja alternatiivselt tunnistada HKMS § 108 lg 12 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta see käesolevas asjas kohaldamata. 18.1 Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel ei oma tähtsust, mitu advokaati isikut esindas (RKHK määrus nr 3-3-1-28-09, p 11). Arvestada tuleb kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (nt RKHK otsused nr 3-3-1-17-11, p 18 ja 3-3-1-29-12, p 29). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud. Kohus leiab, et käesolev asi ei ole sedavõrd mahukas ja keerukas, et õigustada esindajate kulude täies ulatuses kaebajalt väljamõistmist. Kolmas isik on asjas esitanud vastuse kaebusele (õiguslikud põhjendused ca 3 ja pool lk) ja täiendavad seisukohad (ca 4 lk); asjas ei toimunud istungit. Esindajal puudub vajadus kohtule esitatud seisukohtade kordamiseks, isegi kui teine pool oma väiteid korduvalt esitab. Samas tuleb arvestada ka sellega, et kaebajale pidi olema kaebust esitades ettenähtav, et Teatri Maja Residents OÜ võtab menetlusest osa ning tal on samuti õigus kasutada õigusabi ning nõuda kulude väljamõistmist vastaspoolelt. Antud juhul ei nähtu ühtegi asjaolu, miks kaebajalt kolmanda isiku menetluskulu väljamõistmine kohtu poolt põhjendatuks peetud ulatuses oleks ebaõiglane. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja õigusabikulud summas 3800 eurot (koos käibemaksuga). 18.2 Riigikohtu halduskolleegiumi tõlgenduse kohaselt tuleb menetluskulu välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga (Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 30; 19.12.2012 otsus nr 3-3-1-54-12, p 22; 15.11.2007 otsus nr 3-3-1-58-07, p 15). Riigikohus on asunud seisukohale, et halduskohus ei saa kohtuasja läbivaatamisel võtta siduvat seisukohta selles, kas menetluskulu kandnud isikul on õigus sisendkäibemaksu täielikult või osaliselt maha arvata. Kui ettevõtjale mõistetakse välja menetluskulud koos käibemaksuga, siis peab ta vastavalt KMS § 29 lg-le 7 korrigeerima varem maha arvatud sisendkäibemaksu. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tuvastamiseks tuleb välja selgitada isiku kogu majandustegevus. Lisaks märkis Riigikohus, et kuna lõplik ümberarvestus tehakse alles aasta lõpus, ei ole enne võimalik kindlaks määrata, kui suures osas on menetlusosaline tegelikult saanud sisendkäibemaksu maha arvata. Võib juhtuda, et alles pärast kohtuprotsessi tekib ettevõtjal maksuvaba käive, mis aasta lõpus vähendab õigusabikulult maha arvatud sisendkäibemaksu (vt 19.12.2012 otsus nr 3-3-1-54-12, p 22). Kaebaja väited ei anna alust pidada kehtivat regulatsiooni põhiseadusevastaseks. Taotlus normi kohaldamata jätmiseks, tuleb jätta rahuldamata ning õiguse kohaldamise küsimust ei pea lahendama kohtuotsuse resolutsioonis.

/allkirjastatud digitaalselt/

OSALISELT

TÜHISTATUD

KOHTUOTSUSEGA

TALLINNA

RINGKONNAKOHTU

31.03.2021

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.