Maksuõigus › Maksuotsused

3-19-715 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-19-715 Deoro Trade OÜ osales tehingute ahelas, kus investeeringukuld muudeti metallisegu abil kullavalandiks, et ostutehingutele lisada käibemaks alusetu sisendkäibemaksu tagastusnõude tekitamiseks (vt 19.06.2015 kontrollakti ptk 1.2.3). Deoro Trade OÜ ja OÜ Unico Gold juhatuse liikmed oli omavahel seotud (19.06.2015 kontrollakti p 1.2.4, lk 5). Kooskõlastatud tegevuse eesmärk oli saada alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus (19.06.2015 kontrollakti p 1.2.5, lk-d 5–7). OÜ Unico Gold osales maksupettuses, mille tulemusel jäi tehinguahelas riigile käibemaks tasumata (19.06.2015 kontrollakti p 1.2.3, lk-d 4–5). Deoro Trade OÜ ja OÜ Unico Gold tehingutel puudus majanduslik põhjendus (19.06.2015 kontrollakti p 1.2.2, lk-d 3–4; 21.10.2015 maksuotsuse lisa 3). Deoro Trade OÜ tegevuse olemus ja ajaline järgnevus osutab sellele, et investeeringukullast valandite tegemise eesmärk oli vältida tehingute pöördmaksustamist (19.06.2015 kontrollakti p 1.2.1, lk-d 2–3). Seeläbi saadi majanduslik eelis. YY juhatuse liikmeks olemise ajal osales Deoro Trade OÜ käibemaksupettuses ning kajastas äriühingu raamatupidamises OÜ Unico Gold nimel väljastatud valeandmetega arveid eesmärgiga vähendada Deoro Trade OÜ maksukoormust ning tekitada alusetu maksueelis. Tegelikult müüdi tehingute ahelas, kus Deoro Trade OÜ osales, investeeringukulda, mitte valandit. YY vastutas äriühingu esindajana selle eest, et äriühing esitaks tõeseid maksudeklaratsioone, mistõttu on rikutud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust. YY selgitas 02.05.2017, et juhtis Deoro Trade OÜ tegevust (p 11), teadis Deoro Trade OÜ raamatupidamises kajastatud arvetest (p 17), otsustas äriühingu rahaliste vahendite kasutamise üle ning vastutas rahaliste vahendite eesmärgipärase kasutamise eest (p 12). YY omas ülevaadet Deoro Trade OÜ majanduslikust seisust (sh oli võimalus tutvuda Deoro Trade OÜ raamatupidamise dokumentidega, p 19), korraldas Deoro Trade OÜ raamatupidamist ja kontrollis Deoro Trade OÜ maksudeklaratsioonidel kajastatud andmete õigsust (p 22). Seega oli tal kohustus korraldada Deoro Trade OÜ majandustegevus nii, et maksukohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud, sh esitama õigeaegselt maksuõigussuhete seisukohast õigetel ja täielikel andmetel põhinevad maksudeklaratsioonid, arvestama deklaratsioonidel õigesti välja tasumisele kuuluvad maksusummad ning korraldama nende tähtaegne tasumine. YY rikkus maksukohustusi tahtlikult (võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5). YY oli teadlik sellest, et Deoro Trade OÜ kajastas oma maksudeklaratsioonides ebaõigeid andmeid tegelikkuses mittetoimunud tehingute kohta. Deoro Trade OÜ osales teadlikult ja kooskõlastatult OÜ-ga Unico Gold maksupettuses. Ebaõigete andmete esitamine sai võimalikuks YY juhtimisel ning aktiivsel panusel. YY (Deoro Trade OÜ) ja DD (OÜ Unico Gold) vahel olid majanduslikud ja juriidilised sidemed, millest usalduse ja koostöö edenedes arenesid isiklikud ja sõprussidemed (21.10.2015 maksuotsuse ptk 2.1.2 alapunkt d ning 19.06.2015 kontrollakti ptk 1.2.4). OÜ Unico Gold oli Deoro Trade OÜ-st rahalises sõltuvuses ning YY-l oli juurdepääs sellistele OÜ Unico Gold andmetele, mida äripartneritel tavapäraselt ei ole (19.06.2015 kontrollakti ptk 1.2.5 alapunkt a). Taolised suhted võimaldasid kokku leppida tingimustes, milles tundmatud isikud kokku ei lepiks. Maksude kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud toiming saab oma olemuselt olla vaid tahtlik. YY esindas äriühingut tehingutes OÜ-ga Unico Gold ning sisuliselt omas kontrolli OÜ Unico Gold majandustegevuse üle, sest raha, mille eest OÜ Unico Gold soetas kauba, tuli Deoro Trade OÜ-lt. YY oli teadlik soetatud kauba reaalsest turu- ja börsihinnast. Ostes kaupu ca 5% börsihinnast odavamalt, oli YY teadlik, et kauba müüjale olid tehingud sellisel viisil kaupa müües majanduslikult ebaotstarbekad. Samuti oli ta teadlik, et tehinguahelatesse kaasati äriühingud, kelle kanda jäid kulud, mille arvelt said nii OÜ Unico Gold kui ka Deoro Trade OÜ kaupa soodsamalt soetada. Vastavalt poolte kokkuleppele võttis Deoro Trade OÜ enda kanda laenukohustuse ja tasus kauba eest reeglina selle üleandmisega samal päeval. OÜ Unico Gold 3(16)

3-19-715 tasus enda tarnijatele pärast Deoro Trade OÜ-lt rahaliste vahendite laekumist. Riigieelarvest saadud vahendite arvelt sai finantseerida kauba ostu. Investeeringukulla tarneahelal puudus muu majanduslik sisu kui maksueelise saamine täitmata jääva käibemaksukohustuse arvel. YY ja maksuvõla tekke vahel on põhjuslik seos. Kui YY oleks taganud korrektse deklareerimise ja täitnud maksukohustusi, ei oleks Deoro Trade OÜ-l tekkinud 21.10.2015 maksuotsusega tasumisele määratud ja tasumata maksukohustusi 623 977,44 euro ulatuses. YY-le vastutusotsuse tegemise aegumine peatus Deoro Trade OÜ kohtuvaidluse ajaks (MKS § 99 lg 1 p 2). Deoro Trade OÜ 21.10.2015 maksuotsusega tuvastatud vanim maksukohustus on 2013. a augustikuu käibedeklaratsioonist tulenev nõue (deklareerimise tähtaeg 20.09.2013), mis aegub alates 26.03.2021 (vt ka MKS § 98 lg 1). Maksusumma sissenõudmine ei ole aegunud. XX-le vastutusotsuse koostamise eeldused on samuti täidetud (vt 18.03.2019 vastutusotsuse pd 4.1–4.4).

3-19-715 rahaliste vahenditega. Seejuures oli Deoro Trade OÜ-le ükskõik, millist materjali osta (prooviga alla või üle 325). Deoro Trade OÜ käitus heauskselt. See, kas Unico Gold OÜ osales või ei osalenud käibemaksupettuses, ei puuduta Deoro Trade OÜ-d. Kaebaja on käitunud alati vastavalt MTA juhistele ning viimase kontrolli all. Igakuiselt kontrolliti deklaratsioone ning selgitati, et deklaratsioonid on õigesti täidetud. MTA on kinnitanud, et perioodil 2012. a aprill kuni 2013. a jaanuar (sh 2013. a detsember ja 2014. jaanuar) on samasuguste valandite osas maksudeklaratsioonides õigesti kajastatud kullaromu prooviga alla 325. MTA enda vaatlusprotokollid kajastavad, et anti üle ja müüdi faktiliselt sama kaupa, mis oli kajastatud arvetel. MTA ametnikud viibisid kohal ja kontrollisid seda. See, et 2014. a-l tuli välja alamas tarneahelas toimunud osaline manipulatsioon käibemaksuga, ei ole YY süü. YY 29.05.2014 seletustest ei ole võimalik järeldada, et YY teadis, et muu sisulise majandusliku põhjenduseta tuli puhtale kullale hakata lisama suuremas koguses metallisegu, et kunstlikult tekitada kaup eesmärgiga saada müügitehingutele käibemaksu lisamisel maksueelis. Deoro Trade OÜ töötas sõlmitud lepingu alusel alates 2011. a-st ning tasus temale tarnitud kauba eest. Seejuures esinesid turul konkurendid Leonarda Invest AS, Boletus OÜ ja Eurofinance OÜ. Tegemist on tavapärase äriga. Maksuhaldur ei ole eluliselt usutavalt selgitanud, kuidas oleks võimalik tuvastada, et faktiliselt üle antava madala kullaprooviga kullavalandite asemel on tegemist hoopis investeerimiskullaga, kuigi üleantav kaup ei saa isegi teoreetiliselt sellele vastata kuju ja kullas sisalduva kullamaterjali koguse tõttu (s.o alla 325). Lisaks jääb arusaamatuks, kuidas pidi YY teadma, et just konkreetse üheksa ettevõtte poolt Unico Gold OÜ-le tarnitavates valandites on investeeringukuld, mitte muu kuld. Samuti ei ole võimalik tuvastada hoolsuskohustuse rikkumist või põhjuslikku seost YY tegevuse ja tekkinud maksuvõla vahel. YY ei tegutsenud süüliselt, käibemaks oli Deoro Trade OÜ poolt alati tasutud ning mistahes sularaha liikumist või pangakontodelt raha väljavõtmist ei toimunud. Pärast MTA kontrolle ei esitatud pretensioone deklareerimiskohustuse täitmise osas. Reaalajas toimunud kontrollide käigus ei suutnud maksuhaldur koguda ühtegi tõendit, mille alusel järeldada, et äriühing käitus maksuõigussuhtes pahauskselt ja osales teadlikult käibemaksupettuses. YY kirjavahetusest tehastega nähtub, et ringluses on mistahes prooviga kuld. Vastavalt teadaolevatele andmetele teostas AS Metrosert proovikoda ajavahemikul 01.04.2012– 30.112013 kokku 3140 kullamaterjali analüüsi kulla sisaldusega alla 325 kaaluosa. Hinnanguliselt liikus läbi Unico Gold OÜ koos kõikide ostjatega alla kolmandiku analüüsitud materjalist. Ka Rietumu Bank ei oleks finantseerinud mitteeksisteerivat kaupa. Deoro Trade OÜ oli ainus turul tegutsevatest konkurentidest, kellel õnnestus kaasata pangalaen ning pank kontrollis täielikult Deoro Trade OÜ tegevust ning valandeid (sh nende proovi). Unico Gold OÜ oli võimeline ka ise müüma kaupa ühendusesiseselt BASF-le või muule tehasele. Deoro Trade OÜ ning teiste hulgiostjate eelis oli see, et neil oli piisavalt käibekapitali, mis garanteeris Unico Gold OÜ-le suurema kasumi. Selles osas on Deoro Trade OÜ esitanud vandeaudiitor Indrek Alliksaare ekspertarvamused. Tehingute kohta vormistatud dokumentides nimetatud kauba kättesaamist Unico Gold OÜ-lt tõendavad kauba vastuvõtuprotokollid ning AS G4S Eesti vastuvõtukviitungid ja kullamaterjali hoiustamise ja vedamise eest väljastatud arved. Vastuvõtukviitungitest nähtub nii saatja esindaja kui ka AS-i G4S Eesti volitatud esindaja kinnitus kullamaterjali koguse, kaalu, proovi jm andmete kohta. Müügiobjektiks olnud kauba faktilist kättesaamist ja hoiustamist kinnitavad AS G4S Eesti poolt JSC Rietumu Bankale 5(16)

3-19-715 edastatud ladustamiskviitungid. Dokumentidest ilmneb, et tasumine kauba eest toimus eranditult pärast kauba kättesaamist Deoro Trade OÜ poolt. Pärast kauba kättesaamist ja ümbertöötlemist tegi BASF-i tehas oma korrektuuri kauba proovi ehk kullasisalduse ja ostuhinna osas ning tasus seejärel tarnitud materjali eest Deoro Trade OÜ arveldusarvele. Kriminaalasja materjalid ei kinnita MTA versiooni. Lisaks palub YY kontrollida MTA poolt esitatud arvutuste õigsust ja summade jääki. Samuti palub YY kontrollida aegumist.

3-19-715 Maksuhaldur on andnud hinnangu tehingutele, mis tegelikult tehingute ahelas toimusid, ning seejärel analüüsinud, mis oleks olnud siis, kui Deoro Trade OÜ või OÜ Unico Gold ostnuks ise investeeringukulda puhta kulla sisaldusega 999,9 tuhandikku kaaluosa börsihinnas ja lisamaterjale ning sulatanuks selle madala prooviga valandiks. Kulud oleksid oluliselt suuremad müügitulust ning sellisest majandustegevusest tekiks kahjum (vt 19.06.2015 kontrollakti p 1.2.2 tabel 1 ja 2 ning lisa 3). Seetõttu ei oleks Deoro Trade OÜ ega OÜ Unico Gold iseseisvalt ostnud investeeringukulda ega ligatuuri ning valmistanud neist valandeid, kui ei oleks äriühinguid, kelle kanda jäid faktiliselt tasumisele kuuluva käibemaksu arvelt algmaterjali soetamise kulud (vt 19.06.2016 kontrollakti p 1.2.3). Äriühingute tegevuse kasumlikkust on varem hinnanud halduskohus (Tallinna Halduskohtu 30.11.2016 otsus asjas nr 3-15-2940, p-d 22 ja 23) ja ringkonnakohus (08.03.2018 otsus, p-d 22 ja 23). Ei oma tähtsust, kas valanditest ligatuuri eraldamise teel saadut tuleks nimetada investeeringukullaks või puhtaks kullaks.

3-19-715 2940 halduskohus arvamust ei analüüsinud, kuna selle tõenduslik väärtus eeldab kaebaja heausksust. Ka ringkonnakohus leidis, et tõend ei oma asjas sellist kaalu, mis võimaldaks järeldada Deoro Trade OÜ heausksust. OÜ Unico Gold majandustehingute finantseerimise kohustuse ülevõtmist kinnitavad otseselt YY 29.05.2014 seletused (vt ka ringkonnakohtu seisukohad asjas nr 3-15-2940 (otsuse p-d 22 ja 23)). Tehingu hinnastamist puhta kulla sisalduse järgi kajastab Deoro Trade OÜ ja OÜ Unico Gold vaheline leping (01.07.2012 leping nr 120704 p 7 ja p 1 alapunkt 1.13 „fikseeritud hind“). YY selgitas, et kokku oli lepitud protsent, mille võrra kulla hind oli odavam maailma (Londoni) kullabörsi hinnast. Tehas ostis kulla börsihinnaga, millest läksid maha teenustasud musta materjali analüüsi ja ümbertöötlemise eest (29.05.2014 seletused). WW ütluste kohaselt toimus kauba hinna fikseerimine OÜ Unico Gold juhiste kohaselt. Ühtlasi kinnitas ta, et hinna fikseerimine toimus puhta kulla sisalduse järgi. Kui varem oli saatelehtedel ka valandi kogukaal, sh must kaal ja puhas kuld, siis lõplik arve oli puhta kulla järgi (15.01.2015 seletused). Eelnevaga haakuvaid seletusi hinnastamise osas andis Leonid Lorents. Asjas ei nähtu loogilist seletust sellele, miks hinnastati kaup puhta kulla sisalduse järgi olukorras, kus faktiliselt see puhta kulla sisaldusele ei vastanud. Ligatuur oli vajalik investeeringukulla segamiseks ja see saadi OÜ-st Unico Gold. Sama seisukoht kajastub OÜ-le Unico Gold tehtud kontrollaktis (p 1.1.2.4.a lk 5). See seisukoht haakub LL ütlustega haldusasjas nr 3-16-147 (istungi salvestis 10:48:12 jj). Eelnevaga ühtivad VV 15.10.2014 ja RR 10.10.2014 seletused. Kaebajad ei ole vastutus- ega kohtumenetluses esitanud eluliselt usutavat selgitust, millest saaks järeldada, et kõnealuste valandite valmistamisel oli muu eesmärk peale kulla ostumüügitehingutele käibemaksu lisamise võimaluse loomise. Kullamaterjali töötlemisega tegelevate ettevõtete esindajate e-kirjades toodud seisukohad võib kokku võtta nii, et väiksema kui 32,5% kullasisaldusega sulamid on valdavalt ringluses üksnes metallijääkidena, mitte eraldiseisvate toodetena, millele oleks olemas turg. Valandite valmistamise mõistliku eesmärgi olemasolu seavad kahtluse alla ka WW ütlused, mille kohaselt oli BASF-i huviks osta puhast kulda (15.01.2015 seletused). YY 13.04.2020 seisukohad ei lükka eelnevat ümber. Halduskohtu 17.09.2020 istungil selgitasid kaebajad, et turu olemasolu kinnitavad kriminaalmenetluses DD ja LL seletused. DD seletustest ei ole võimalik järeldada, et vastav turg iseseisvalt eksisteeriks (13.12.2018 seletused lk 22 jj). Maksupettuses osalenud äriühingu juhatuse liikme seletused ilma vastavate tõenditeta ei ole usaldusväärseks tõendiks, mis kinnitaks reaalselt turu olemasolu. Sama järeldus ilmneb LL ütlustest (29.05.2014 seletused, lk 14 jj; vt lisaks ka ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-15-2940, p 18). XX 17.04.2019 kaebusega esitatud lisad nr 27 ja 28 saavad eeltoodud kaalutlustel tõendada üksnes tehinguliste suhete, mitte kaubaturu olemasolu. YY on kinnitanud, et OÜ Unico Gold oli ainuke tehingupartner ja kehtis eksklusiivklausel, et kui Deoro Trade OÜ-l raha on, siis esimeses järgus tuleb müüa neile (YY 29.05.2014 seletused). See nähtub ka OÜ Deoro Trade ja Unico Gold vahel sõlmitud lepingust (01.07.2012 leping nr 120704, p 11). Ühtlasi kinnitab LL kriminaalasjas nr 1-18-5772 antud seletustes, et Deoro Trade OÜ oli rahastamisvõimaluste ja tausta tõttu kõige usaldusväärsem partner (10.12.2018 seletused, lk 17 ja lk 29). Koostoimes YY ja DD omavahelise seotusega (YY 29.05.2014 seletused; 10.01.2012 suulised seletused; 13.09.2013 kirjavahetus; 11.02.2013 kirjavahetus; 20.01.2014 kirjavahetus; 29.09.2013 kirjavahetus; 26.06.2013 kirjavahetus; Skype kirjavahetus; LL 29.05.2014 kahtlustatavana ülekuulamise protokoll, lk 14, ja LL 10.12.2018 kriminaalasjas 1-18-5772 antud ütlused, lk 18) näitab eelnev äriühingute omavahelist seotust ja kooskõlastatud tegevuse võimalikkust. Lisaks saab isikute tihedat ärialast suhtlust järeldada DD 13.12.2018 kriminaalasjas nr 1-18-5772 antud ütluste pinnalt (vt ka LL 10.12.2018 kriminaalasjas nr 1-18-5772 antud ütlused, lk-d 18 ja 31). Tihedate ärialaste suhete olemasolu 8(16)

3-19-715 on asjas selge. Väited, et YY ja DD vaheline Skype kirjavahetus on võltsitud, ei ole leidnud tõendamist. WW seletuste kohaselt saadeti BASF-i poolt dokumentide koopiaid nii XX-le, pangale kui ka OÜ-le Unico Gold (15.01.2015 seletused). Seegi kinnitab isikute seotust. LL 29.05.2014 kahtlustatavana ülekuulamise protokollist tuleneb kokkuvõtvalt, et tehingute jada eesmärk oli käibemaksu tagasisaamine ning YY oli DD-ga seotud isik. Seletuste usaldusväärsuses pole põhjust kahelda. Ühtlasi haakuvad need LL poolt hiljem kohtumenetluses antud ütlustega 01.11.2016 istungil haldusasjas nr 3-16-147. Lisaks on LL ütlusi andnud haldusasjas nr 3-15-2940 14.04.2016 toimunud istungil. Need ütlused haakuvad samuti nii tehingute jada kui ka sellega seotud isikute osas varasemate ütlustega. Ka teised asjas seletusi ja ütlusi andnud isikud kinnitavad, et valandite soetamiseks loodi OÜ Unico Gold kontrolli all olev variäriühingute võrgustik, mis jättis valandite müügihinnale lisatud käibemaksu riigieelarvesse tasumata (VV 15.10.2014 ütlused; RR 10.10.2014 ütlused; VV 27.05.2014 ütlused; SS 08.12.2014 ütlused; ZZ 28.05.2014 ütlused; MM 28.05.2014 ütlused; vrdl ka LL 10.12.2018 kriminaalasjas nr 1-18-5772 antud ütlused). DD on 10.01.2012 seletustes kokkuvõtvalt kirjeldanud arvete koostamise ja kauba hinnastamise põhimõtteid. Kõrvutades eelnevaid seletusi teiste asjas antud seletustega, ei saa neid pidada usaldusväärseks. Lisaks seab seletuste usaldusväärsuse kahtluse alla asjaolu, et isik ei vastanud vastustaja korduvatele küsimusele seoses kauba soetamise vahenditega. On ilmne, et tehingute finantseerimisskeem on vaidluse seisukohalt oluline faktor, mille osas tehingute tegeliku majandusliku eesmärgi puhul oskaks neid korraldanud äriühingu juhatuse liige anda selgeid ja konkreetseid vastuseid. DD poolt 17.09.2020 istungil antud ütlused seoses tema teadmistega Deoro Trade OÜ töökorraldusest olid vastuolulised. Eelnevat ei lükka ümber ka muud asja juurde võetud kriminaalmenetluses nr 1-18-5772 antud ütlused kogumis või eraldivõetuna. MKS § 84 kohaldamise eeldused on täidetud. MTA on tuvastanud, et vaidlusaluses asjas on tegemist majanduslikku sisu mitteomavate ja maksude tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil tehtud tehingutega, mis ei ole KMS § 29 lg 1 tähenduses käibemaksuga maksustatavad, vaid tegemist on investeeringukulla ostu-müügiga, mida ei maksustata käibemaksuga (maksuvaba käive). Maksueeliseks oli tehingutele lisatav käibemaksu osa. Arvestuslikult tekkis Deoro Trade OÜ-l enammakse, mida riigieelarvest küsiti tagasi (KMS § 34 lg 1). Tehingu olemusele mittevastavas vormis tehingute selline kajastamine saab olla üksnes tahtlik. Asjaolu, et MTA ei ole varasemaid või hilisemaid tehinguid, mis võivad olla samasisulised, maksustanud, ei anna alust järelduseks maksuhalduri vastuolulisest käitumisest. Esiteks kehtib maksukohustuslase deklareeritud andmete õigsuse eeldus. Teiseks otsustab maksuhaldur kontrolliobjektide valiku kaalutlusõiguse kohaselt (MKS § 12). Deoro Trade OÜ-l ei saa deklareeritud ja maksumenetluses kontrollimata tehingute pinnalt tekkida õigustatud ootus, et maksuhaldur deklareeritud tehinguid hiljem enam ei kontrolli. Lisaks ei ole tagastusnõuete kontroll lõplik ning maksuhalduril säilib hilisem kontrollikohustus. Asjakohatud on kaebaja viited investeerimiskullaga seonduvalt mõiste probleemile. Sõltumata sellest, kuidas ja millisel viisil on kohtud ja maksuhaldur investeerimiskulla ja puhta kulla mõistet kasutanud, ei mõjuta see tehingutele antavat maksuõiguslikku hinnangut. Kauba reaalse olemasolu ja koostise osas vaidlus puudub. MTA selgitas 15.06.2020 vastuse p-s 4 kriminaalmenetluses läbiotsimise teel saadud tõendite kogumise alusega seonduvat. Puuduvad asjaolud, mis viitaks põhiõiguste rikkumisele, mistõttu tuleb kriminaalmenetluses kogutud tõendid lugeda lubatavaks. Arvestades vastustaja 03.09.2020 esitatud tõendeid ja seisukohta viitega Riigikohtu lahendile asjas 3-3-1-6-16, ei ole äratuntav, et vaidlusaluses asjas oleks tegemist topeltmaksustamise olukorraga. 9(16)

3-19-715 YY on tahtlikult rikkunud deklareerimis- ja tasumiskohustust (VÕS § 104 lg 5). YY oli Deoro Trade OÜ juhatuse liige perioodil 13.04.2011 kuni 26.09.2016. Asjaolu, et juhatuse liikmeid oli mitu, kohustuse täitmisest ei vabasta. Vaidlusaluste tehingute tegemise ja täitmise korraldas Deoro Trade OÜ nimel YY ainuisikuliselt ning teda abistas tehingute läbiviimisel XX. YY oli teadlik kõikidest tehingutega seotud asjaoludest ja ta osales aktiivselt tehingute läbiviimises. Seega oli ta teadlik ka sellest, et arved ei kajasta tegelikult toimunud majandustehinguid. YY on kinnitanud, et tehingute tegemine Deoro Trade OÜ-s oli tema kontrolli all. Tehingud said aset leida üksnes tema teadmisel, osalusel ja juhtimisel. YY tegevus oli maksuvõla tekkega põhjuslikus seoses. XX rikkus raskest hooletusest deklareerimis- ja tasumiskohustust. Asjaolu, et juhatuse liikmeid oli mitu, isikut kohustuse täitmisest ei vabasta. XX pidi mõistma, et Deoro Trade OÜ võib rikkuda maksude deklareerimise ja tasumise kohustust, kuid ei astunud samme sellise kahtluse kontrollimiseks ega kõrvaldamiseks. XX seotust vaidlusaluste tehingutega kinnitavad nii maksu- ja kriminaalmenetluses üle kuulatud isikute ütlused kui ka muud maksumenetluses kogutud tõendid (vt halduskohtu otsuse p-d 86 ja 87). XX osales tehingutes, s.o tegeles dokumentide vormistamise ja kauba üleandmise-vastuvõtmisega. XX-l oli allkirjaõigus, ligipääs pangakontodele ja võimalus tehinguparteritega otse suhelda, samuti volitus e-maksuameti kasutamiseks. Tõendatud ei ole, et isikule oleks tehtud reaalseid takistusi tehingute tegelikku sisu või asjaolusid kontrollida. Hoolsusstandard eeldab vaidlusaluses mahus ja valdkonnas tehingute puhul vähemalt tehingute eesmärgi ja rahaliste vahendite olemasolu ja liikumise kontrollimist. Asjaolu, et XX viibis juunist 2012 kuni veebruarini 2014 lapsehoolduspuhkusel, ei muuda eelnevat seisukohta. Lapsehoolduspuhkusel viibimine ei ole juhatuse liikme volituste ja kohustuste peatamise aluseks. Lisaks on XX selgitanud, et ka viidatud perioodil ei olnud ta äriühingu tegevusest täielikult eemal. Praegusel juhul ei sõltu menetletava asja lahendamise tulemus sellest, kuidas tõlgendada Euroopa Liidu õigusakte. Tekkinud ei ole kahtlust nende aktide kehtivuses. Seetõttu ei tule pöörduda Euroopa Kohtu poole eelotsuse saamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-19-715 10 ei sisaldanud investeerimiskulla ühte põhiomadust, et investeerimiskulla kangid või plaadid peavad olema väärismetallide turul aktsepteeritud kaaluga. Asjaolu, et see tunnus ei ole üksnes formaalne, kinnitab nõukogu 15.03.2011 rakendusmäärus (EL) nr 282/2011, millega kehtestati meetmed ühise väärtussüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ art 56 ja III lisa rakendamiseks (vt YY 2018. a kirjavahetus Rahandusministeeriumiga; Rahandusministeeriumi 09.04.2019 vastus nr 5-1/216-7 ja 08.01.2020 vastus). KMS § 2 lg 10 muudatused jõustusid 01.01.2020. Seega oli YY ja Deoro Trade OÜ tegevus käibemaksudeklaratsioonide ja käibemaksu tagastamise taotluste esitamisel korrektne ja kooskõlas Euroopa Liidu direktiiviga. Direktiivi 2006/112/EÜ art-te 344 ja 346 kontekstis on selge, et Deoro Trade OÜ poolt müüdud kaup oli kullasulam, mitte investeerimiskuld ja YY juhatuse liikmena täitis oma kohustust õigesti. Kullavalandite kirjeldamiseks investeerimiskullana ei olnud alust üksnes seetõttu, et nende tootmisajaloos võis olla investeerimiskulda. Halduskohus jättis tähelepanuta, et erinevalt tavapärasest maksuasjast on praegusel juhul tegemist maksuasjaga, milles oli võimalus kasutada kõiki kriminaalasja materjale. Hoolimata sellest jättis halduskohus tõendamiskoormuse muutmata. Kriminaalasja materjalidest ei järeldu, et YY oleks teadnud mistahes kuritegelikust ühendusest. Samuti ei ole halduskohus selgitanud, kuidas oli võimalik olukord, kus MTA aktsepteeris suurema osa sama kullamaterjaliga teostatud ja deklareeritud tehinguid. Seejuures toimusid tehingud sama materjali ja tehingupartneriga. YY ostis kaupa, mida OÜ Unico Gold temale müüs, ja selgitas, milline oli Deoro Trade OÜ tähtsus OÜ Unico Gold jaoks. Nendel juhtudel, mis ei olnud seotud käibemaksu tagastamisega, suutis OÜ Unico Gold ise kullamaterjali tarnida ning YY esitas arve BASF-ile OÜ Unico Gold poolt. MTA-l puuduvad etteheited Deoro Trade OÜ tegevuse osas 2011–2012. a-tel täielikult ning 2013–2014. a-l suurema osa teostatud tehingute suhtes. Tuvastatud ei ole YY motiivi enda rahaliste vahenditega riskimiseks ja maksukelmuse toimepanemiseks üksnes osaga kaubast. Kuna maksudeklaratsioonide vormid ei võimalda eraldi välja tuua majandustehinguid, mille maksustamine on maksukohustuslase hinnangul õiguslikult vaieldav, tuleb aktsepteerida seda, kui maksukohustuslane esitab andmed selliste tehingute kohta eraldi, mitte deklaratsioonis. Kui sellised andmed on esitatud maksuhaldurile koos maksudeklaratsiooniga või enne seda ja avalduses on õigesti näidatud deklareerimata jäetud majandustehingutega seotud maksunduslikult olulised asjaolud, puudub alus rääkida valeandmete esitamisest vaatamata sellele, et maksudeklaratsioonis jäeti need tehingud kajastamata.

11(16)

3-19-715 kullavalandid, luges maksuhaldur õiguslikus mõttes kauba investeeringukullaks. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane kaebaja esitatud MTA 08.01.2020 e-kiri. Maksuhaldur on väiteid investeerimiskulla mõiste ebaõige kasutuse kohta käsitanud vastutusotsuse p-s 6.1 (alapunkt 21), kus on analüüsitud Rahandusministeeriumi ja õiguskantsleri seisukohti, mille kohaselt direktiivi tekstid ei ole paljuski sõna-sõnalt riikide seadusandlusesse üle võetud ja sellist kohustust riikidel pole. Nii Rahandusministeeriumi kui õiguskantsleri käsitlusest tulenevalt oli võimalik ebaselgus lahendada õigusaktide koostoimes tõlgendamise teel. Maksuhaldur ja kohus on hinnanud kõikides menetlustes kogutud tõendeid ning jõudnud põhjendatud järelduseni, et kaebaja vastutab solidaarselt Deoro Trade OÜ maksukohustuse eest. Kriminaalmenetluse alustamise fakt ei vähenda isiku kaasaaitamiskohustust nullini, vaid isik ei pea sellises olukorras esitama teda süüstavaid tõendeid. Kaebaja ei ole välja toonud, et ta oleks maksu- või vastutusmenetluse kestel tuginenud enese mittesüüstamise privileegile. MKS § 84 alusel peab olema võimalik tehinguid ümber kvalifitseerida ka üksnes osaliselt. Praegusel juhul on seda tehtud lähtudes asjaolust, milliste valandite valmistamine ja soetamine on tagasiviidav OÜ Unico Gold kontrolli all olnud konkreetsete variäriühingute ja nendega seotud isikuteni. Pettuse tuum seisnes tehingute objektiks olnud kauba (investeeringukuld) vormi teadlikus moonutamises ja selle varjamises käibemaksupettuse eesmärgil. Seega oli tegemist käibedeklaratsioonil valeandmete esitamisega, mille eest on kaebajat kriminaalasjas nr 1-18-5772 karistatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-19-715 tuvastatud asjaoludele või maksumenetluses kogutud ja maksuotsuses kajastatud tõenditele. Vastutusotsuse adressaat ei pea vaidlustama maksuotsust, kui ta ei nõustu maksuotsuses tuvastatud äriühingu maksuvõla suurusega. Tal on õigus vaidlustada selles osas vastutusotsus. Maksuotsus kui kehtiv haldusakt on siduv üksnes äriühingule. Kui kohtud tühistavad vastutusotsuse põhjusel, et äriühingul puudub maksuvõlg, siis jääb äriühingule tehtud maksuotsus äriühingu suhtes jõusse, kuid juhatuse liige maksuotsusega määratud maksusumma eest ei vastuta. Eelnevast nähtub, et kaebajal on võimalik esitada vastuväiteid maksuotsusele ka vastutusmenetluses või vastutusotsuse vaidlustamisel. Haldusasjades nr 3-15-2940 ja 3-16-147 tehtud esimese ja teise astme kohtute otsuseid on võimalik kasutada tõendina praeguses haldusasjas. Seega tuli halduskohtul hinnata, kas praeguses haldusasjas esitatud (uute) tõendite alusel oli võimalik ümber lükata Deoro Trade OÜ-le 21.10.2015 koostatud maksuotsuses tehtud järeldusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja suutnud seda veenvalt teha.

3-19-715 tehingutega seonduvalt maksusumma määramata jätmine kujutaks endast õigustamatut kõrvalekallet ühetaolise maksustamise põhimõttest, sest nende tehingute puhul on tehingute tegelik majanduslik sisu tuvastatud, mida ei saaks aga öelda muude tehingute kohta, mis võivad küll näida esmapilgul identsed, kuid mille puhul ei ole seda siiski võimalik tõsikindlalt väita (vrdl ka ringkonnakohtu 15.01.2018 määrus asjas nr 3-15-2940, p-d 14 ja 15). Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde (vt ka viidatud otsuse p 24). Lisaks nähtub toimiku materjalide juurde lisatud protokollidest, et maksuhaldur teostas käibemaksu tagastusnõude kontrolli (vt nt kaebuse lisad 11-1-1; 11-1-2; 11-1-3), mis ei välista maksukontrolli läbiviimist hiljem. Protokollidest nähtuvalt kontrollis maksuhaldur tagastusnõuete menetlemisel üksnes seda, kas kullavalandid tegelikkuses G4S Eesti AS esindajale üle anti. Vaatlusprotokollides puudub põhjalikum analüüs tehingute sisu osas. Eelneva tõttu ei oma tähtsust ka asjaolu, et 2012. a veebruaris ostis Deoro Trade OÜ OÜ-lt Unico Gold suurema kui 325 kullasisaldusega valandeid (maksuotsuse lisa 365; vrdl ka lisad 366–368). See tehing ei ole praegu vaidluse all.

3-19-715 eest, ning nõustuda apellandiga, et YY ja DD vahelise suhtluse iseloom ei pruugi erineda mitmeaastase koostöökogemusega äripartnerite tavapärasest suhtlusest, viitavad muud asjaolud piisavalt veenvalt, et äriühingute tegevus oli kooskõlastatud ja teineteisest sõltuv. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et tehingupoolte kooskõlastatud tegevusele viitavad nt asjaolud, et Deoro Trade OÜ ostis valandeid üksnes OÜ-lt Unico Gold (vt ka LL 29.05.2014 selgitused). Samuti on YY ise selgitanud, et kullamaterjalidega seonduv risk jäi OÜ-sse Unico Gold (YY 29.05.2014 selgitused); vt ka LL 10.12.2018 ülekuulamise protokoll, lk 20). Kooskõlastatud tegevust võimaldas YY ja DD vaheline tihe koostöö ja tutvus (vt LL 29.05.2014 seletused; LL 10.12.2018 ülekuulamise protokoll, lk 6; vrdl ka lk 18).

15(16)

3-19-715

(allkirjastatud digitaalselt)

16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.