AS East-West Consulting kaebus Maksu- ja Tolliameti 09.07.2020 maksuotsusele nr 12.2-3/051692-12
Menetlusosalised
Kaebaja – AS East-West Consulting, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Marek Herm ja Marko Saag Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Lembit Sullakatko
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS East-West Consulting kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 28.04.2021. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi maksuhaldur) kontrollis AS-i East-West Consulting (edaspidi ka äriühing) 11.2016 ning 03.2020 tulumaksu tagastusnõude ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (edaspidi TSD) lisal 6 deklareeritud andmete õigsust. Alustatud kontrollimenetlus lõppes 09.07.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/051692-12 (edaspidi maksuotsus) koostamisega, millega nõuti tagasi äriühingu ettemaksukontole täidetud 84 130,12 euro suurusest tagastusnõudest 42 084,69 eurot (resolutsiooni punkt 1) ning rahuldati tagastusnõue summas 22 427,22 eurot (resolutsiooni punkt 2). Maksuotsuse kohaselt aktsepteeris maksuhaldur maksuotsuses X ja äriühingu vahelisest
02.11.2016 tasaarvestamise kokkuleppest tulenevat 168 181,72 eurost nõuet ning 31.02.2020 tasaarvestamise kokkuleppest 2 tulenevat 89 708,89 eurost nõuet. Maksuhaldur ei aktsepteerinud 02.11.2016 tasaarvestamise kokkuleppest tulenevat 168 338,74 euro suurust nõuet.
2.AS East-West Consulting esitas maksuotsusele vaide, mille maksuhaldur jättis 08.09.2020 vaideotsusega nr 6-1/4691-2 rahuldamata.
3.AS East-West Consulting esitas 08.10.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse osaliseks tühistamiseks. Kaebaja vaidlustab maksuotsuse osas, milles maksuhaldur nõuab tagasi kaebaja ettemaksukontole täidetud tagastusnõudest 42 084,69 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukoht
4.1.Y laenas Xle 725 000 eurot, millest 550 000 eurot kanti üle X pangakontole ning 175 000 eurot otse Türgi äriühingule. Arvestuslikult kandis X 550 000 eurost 09.12.2008–09.03.2009 üle 169 200 eurot ning need summad on enne 01.01.2011 kaebaja raamatupidamises üles võetud, kui kaebaja kohustus X ees ning nimetatud kohustuste osas ei ole maksuhaldur kaebajale etteheiteid teinud. Lisaks kandis X otse oma kontolt Türgi äriühingule ajavahemikul 04.09.2009–05.10.2010 kokku 168 338,74 eurot (edaspidi nõue 2), mis aga oli jäänud kaebaja raamatupidamises kohustusena kajastamata. Need kajastati kaebaja pearaamatu kontol 2690 tasaarvestuse kokkuleppe sõlmimisest alates 02.11.2016, kuid maksuhaldur neid summasid kaebaja kohustusena X ees ei aktsepteeri. Eelviidatud summade vahe seisneb seega selles, et summa 169 200 oli kajastatud 2014. aasta maksmenetluste ajal pearaamatu konto 2690 „Võlad seotud isikud_X“ algsaldo hulgas, kuid 168 338,74 eurot kajastati hiljem.
4.2.Maksuhalduri positsioon nõude 2 summa kaebaja kohustusena mittearvestamise osas tugineb kahele argumendile: a) nimetatud summa kajastati kaebaja kohustusena X ees raamatupidamislikult hiljem ning b) nimetatud summa laenas X otse Türgi äriühingule. Kaebaja ei saanud enne X nõude ja selle aluseks olevate kuludokumentide esitamist nõuet enda bilansis kajastada (raamatupidamise seadus (RPS) § 6 lg 4) ning isegi kui kaebaja korraldas oma raamatupidamist nõuetele mittevastavalt, siis ei võta see temalt võimalust see nõuetele vastavusse viia (Riigikohtu otsus 3-3-1-54-11).
4.3.Jääb arusaamatuks, miks aktsepteeritakse üksnes osa Ylt võetud laenust kaebaja kohustusena X ees, ehkki selgelt on näha sama muster ja loogika. Algusest peale oli kogu investeering Türgi äriühingusse toimunud selliselt, et 1) X laenab raha eraisikuna, 2) annab selle kaebajale laenuna, 3) kaebaja annab selle laenuna EWC Infoline OÜ-le ja 4) EWC Infoline OÜ investeerib maksukohustuslaselt saadud summad Türki. X ei ole andnud laenu otse Türgi äriühingule. Selliselt on see ka kajastatud suures osas nii kaebaja kui ka EWC Infoline OÜ raamatupidamises ja majandusaasta aruannetes. Et mõni summa on jäänud kaebaja kohustusena X ees õigeaegselt kajastamata, ei saa muuta kohustust olematuks.
4.4.Raamatupidaja sõnul edastas X talle tavaliselt Türki üle kantud summade maksekorraldused ning nende alusel võttis ta üles kaebaja kohustuse X ees. Kokku tegi X aastatel 2008–2010 Türki 15 makset ning välistatud ei ole, et X võis unustada viimase kolme maksekorralduse edastamise või see võis raamatupidajal jääda tähelepanuta. Nimelt viibis X aastatel 2009–2010 korduvalt ravil ning tema töövõime oli häiritud.
2 (5)
4.5.Kaebaja on maksumenetluses piisavalt tõendanud, et X poolt Türgi äriühingu kontole kantud summad olid majandusliku sisu poolt kaebajale laenu andmised. Kõik vastupidised seisukohad on otsitud eesmärgiga vähendada kaebajale tagastamisele kuuluvat maksusummat. 2015. aasta detsembri maksuotsusega lõppenud maksumenetluses tegi kaebaja selle vea, et ei selgitanud piisava põhjalikkusega kaebajat ja EWC Infoline OÜ vahele jättes tehtud 175 000 euro suuruse ülekande loogikat.
5.Vastustaja seisukoht
5.1.Kaebus on põhjendamatu ning see tuleb jätta rahuldamata. Tulumaksu tagasi taotlemise tingimuseks on tasaarvestatava nõude olemasolu. Selline nõue ei saa tugineda üksnes kaebaja selgitustele. Puudub leping, mille kohaselt X laenas Ylt laenuks saadud raha edasi kaebajale. Kaebaja ei olnud Türki investeerijaks, vaid seda tegi EWC Infoline OÜ, kellega Xl puudub samuti igasugune kokkulepe.
5.2.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 06.12.2018 otsuse nr 3-16-448 punktis 25, et kui X poolt Türgi projekti investeeritud laenusummad ei liikunud tegelikkuses kaebaja kaudu, siis ei saanud kaebaja kajastada ka Y poolt 2010. a mais Xle antud ja otse Türgi äriühingule üle kantud 175 000 eurot oma raamatupidamises kui laenukohustust X ees, vaid Xl olnuks vastav nõue EWC Infoline OÜ vastu. Seega tuleks EWC poolt 2013. a juulist kuni 2014. a aprilline Xle tehtud väljamaksetelt (175 000 euro ulatuses) tasuda TuMS § 51 lg 2 punkti 5 alusel tulumaksu kui ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks tehtud väljamaksetelt. Seega ei saa X kontolt otse Türgi äriühingule edasikantud summasid käsitada X kaebajale antud laenuna. Kui kaebaja need summad Xle hüvitaks (tasaarvestades vastavas summas oma nõude X vastu), oleks sisuliselt tegemist TuMS § 51 lg 2 punkti 5 kohase ettevõtlusega mitteseotud kuluga, mis kuuluksid tulumaksuga maksustamisele. Seega ei tooks nõuete tasaarvestamine endaga kaasa mitte tulumaksu tagastusnõuet vaid tekitaks kaebajale tasaarvestatavalt summalt täiendava tulumaksukohustuse.
5.3.Maksuhaldur ei ole teinud etteheiteid teatud summade osas, mis X arvelduskontolt otse Türgi ettevõttele kanti ja raamatupidamises X ees olevate kohustustena on üles võetud. Nende summade osas ei olegi maksuhaldur saanud etteheiteid teha, kuna nende summade raamatupidamises kajastamist ei ole kontrollitud. Sel põhjusel ei ole asjakohane maksuhaldurile ette heita samasuguste kohustuste osas erinevate seisukohtade võtmist. Nõuete raamatupidamislik kajastamine on maksuhalduri jaoks oluline ka praegusel juhul ning see asjaolu, et tasaarvestatavaid nõudeid asus kaebaja raamatupidamises kajastama alles peale nõuete tasaarvestamise kokkuleppe sõlmimist viitab sellele, et selliseid nõudeid tegelikult ei eksisteerinud ning need on loodud üksnes maksukohustuse eesmärgil.
5.4.Mis puudutab maksuotsuses aktsepteeritud nõudeid ja aktsepteerimata jäetud nõuet, siis ehkki nende raamatupidamises kajastamise asjaolud olid sarnased, kuid Ylt võetud laenu osas on ilmne, et kaebaja ei ole selle laenu kasutamisega mitte kuidagi seotud. Ringkonnakohus asus 06.12.2018 otsuse nr 3-16-448 punktis 26 seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud, et kogu Türgi projekti investeerimine toimus kaebaja kaudu. Asjaolust, et Sampo Pangast võetud laenu kasutati Türgi projekti investeerimiseks läbi kaebaja, ei saa teha järeldust, et kogu investeerimistegevus pidi toimuma samal viisil, ehk kaebaja kaudu pidid liikuma ka Ylt võetud laenusummad. Seega eristabki maksuotsusega aktsepteerimata jäetud tasaarvestuse nõuet aktsepteeritud nõuetest see, et raha investeerimine Türgi projekti ei toimunud läbi kaebaja, mistõttu ei saanud kaebajal selle investeerimise tõttu tekkida ka kohustusi investeerija ehk X ees.
3 (5)
5.5.Isegi, kui kohtumenetluse käigus leiab tuvastamist, et maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsuses liiga kergekäeliselt aktsepteerinud Sampo Pangast võetud laenu kõrvalkohustustest tekkivaid kulutusi (intressid/lepingu ja lepingu muutmise tasud) tasaarvelduse ning tulumaksu tagastusnõude alusena (st näiteks kohus leiab, et selliste nõuete aktsepteerimiseks alust ei olnud, kuivõrd tasaarveldamiseks ning seega kulutuse tegemiseks puudus raamatupidamisalastes õigusaktides sätestatud nõuetele vastav kuludokument), ei õigusta eeltoodud asjaolu kuidagi seda, et maksuhaldur peaks ka vaidlusaluse nõude osas samal viisil käituma.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et maksuotsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Kohus nõustub maksuhalduri maksuotsuses1 ja selle aluseks olevates kontrollaktides2 ning vaideotsuses3 toodud seisukohtadega, neid siinkohal kordamata (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus aga järgmist.
7.Kaebaja esitas 09.12.2019 2016. aasta november TSD vormi, mille lisal 6 deklareeriti maksustatud summa vähendamist 336 520,46 euro ulatuses maksustamisperioodil jaanuar 2013. Deklaratsiooni muutmise alusena esitas kaebaja tema ja X vahel 02.11.2016 digitaalselt allkirjastatud nõuete tasaarvestamise kokkuleppe4 (edaspidi tasaarvestamise kokkulepe), mille kohaselt tasaarvestatakse seisuga 31.10.2016 nõue 1 summas 168 181,72 eurot (edaspidi nõue 1) ja nõue 2 summas 168 338,74 eurot (edaspidi nõue 2) täielikult nõudega 3 summas 600 000 eurot (edaspidi nõue 3). Maksuhaldur leidis, et nõude 1 osas oli tasaarvestamine lubatav, kuid nõude 2 osas mitte. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas maksuhaldur keeldus nõude 2 osas õiguspäraselt tasaarvestamise lubamisest. Seejuures leiab maksuhaldur, et nõude 2 tasaarvestamise välistab asjaolu, et seda nõuet ei olnud enne tasaarvestamise kokkuleppe sõlmimist kaebaja raamatupidamises nõudena üles võetud, mistõttu ei ole selle esialgne olemasolu tõendatud.
8.Vaidlust ei ole, et nõuet 2 ei olnud kaebaja raamatupidamises üles võetud, see võeti kaebaja raamatupidamises üles tasaarvestuse kokkuleppe sõlmimisel ning kaebaja sõnul on nõude aluseks 04.09.2009–05.10.2010 tehtud kolm ülekannet summas 150 000 eurot (04.09.2009), 11 964,45 eurot (25.08.2010) ja 6374,26 eurot (05.10.2010). Vaidlust ei ole ka selles, et nimetatud summad kandis X enda isiklikult arvelduskontolt Türgi äriühingu Infoline Rehberlik Ve Cagri Merkezi Hitzmetleri AS arvelduskontole. Kohus ei pea usutavaks kaebaja väidet, et nimetatud nõuded jäid raamatupidamises arvele võtmata põhjusel, et sel ajal viibis X korduvalt statsionaarsel ja mittestatsionaarsel ravil ning tema töövõime oli sel ajal oluliselt häiritud. X oli lisaks Q kaebaja juhatuse liige ajavahemikul 12.06.2006–17.04.2008, 30.09.2010–26.11.2010 ning alates 22.08.2016. Sel põhjusel ei pea kohus ka eluliselt usutavaks, et X unustas ära maksekorralduste edastamise või et sellise nõude puudumine oleks võinud jääda kahe silma vahele. Lisaks märgib kohus, et kuigi 16.12.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/22869-165 (haldusasi 3-16-448) aluseks oli tulu- ja käibemaksu arvestamise, deklareerimise õigsus perioodil 01.2011–08.2014, siis oleks pidanud selles maksumenetluses ilmnema, et osa X väidetavast laenust on jäänud nõudena üles võtmata. Seejuures märgib kohus, et haldusasjas 3-16-448 oli tehingutena vaatluse all samuti Y laen Xle ning sellega seonduv. Et mõni X antud laen oleks raamatupidamises jäänud üles võtmata, seda aga ei ilmnenud.
Kaebuse lisa 2. Maksuhalduri lisad 3 ja 4.
Kaebuse lisa 3.
Maksuhalduri lisad, tõend 1.
Maksuhalduri lisad, tõend 8.
4 (5)
9.Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kogu investeering Türgi äriühingusse ja Türgi projekti toimus selliselt, et X laenab raha eraisikuna, annab saadud raha laenuks kaebajale, kes omakorda laenab selle EWC Infoline OÜ-le (kustutatud) ja kes investeerib selle Türki. Kohus nõustub maksuhalduriga, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mille kohaselt X võttis Ylt laenu eesmärgiga laenata see kaebajale, kuid selliselt, et raha liigub otse Türgi äriühingule6. Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et kogu Ylt saadud raha oleks tulnud investeerida kaebuse punktis 1.11.2 ja 2.19 kirjeldatud skeemis ning et X ei võinud kasutada saadud laenu ise ning investeerida otse. Sel põhjusel on asjakohane ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2018 otsuse nr 3-16-448 punktides 25 ja 26 avaldatud seisukohad, mille kohaselt kui X poolt Türgi projekti investeeritud laenusummad ei liikunud tegelikkuses kaebaja kaudu, siis ei saanud kaebaja kajastada ka neid summasid oma raamatupidamises kui laenukohustust X ees. Samuti ei saa asjaoludest järeldada, et kogu investeerimistegevus pidi tingimata toimuma sel viisil, et kaebaja kaudu pidid liikuma ka Ylt võetud laenusummad.
10.Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur on põhjendamatult eristanud nõudeid 1 ja 2. Maksuhaldur on maksuotsuse punkti 3 selgitanud, miks nõude 1 osas maksuhaldur tagastusnõude aktsepteeris, kuid nõude 2 osas mitte. Suurim erinevus kahe nõude vahel seisnebki selles, et nõude 2 osas puudusid raamatupidamise kanded täielikult, kuid nõude 1 osas oli kaebaja raamatupidamises tehingu toimumise ajal üles võetud laenukohustus X ees ning teisalt laenunõue EWC Infoline OÜ vastu. Samuti oli kaebaja Xlt saadud Sampo Panga laenu põhiosa talle ka tagastanud, ning maksuhaldur luges selle piisavaks tõendiks, et väita laenu liikumist läbi kaebaja. Nõude 2 osas aga igasugused tõendid puuduvad.
11.Eelnevast tulenevalt on kohus nõus maksuhalduriga, et nõue 2 osas on tõendamata, et tegemist on kaebaja kohustusega X ees, mistõttu on ka põhjendatud maksuhalduri järeldus, et nõue 2 on lisatud tasaarvestamise kokkuleppesse maksukohustuse alusetuks vähendamiseks (MKS § 92 lg 1 punkt 3) ning MKS § 33 lg 1 ei kohaldu. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
12.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
13.Kohtulahendi avaldamisel asendada X, Q ning Y nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Vt 13.05.2020 kontrollakt punkt 2.1.2.2 alapunkt 2). 5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.