lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-2380/32

Riigihanked › Riigihanked

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 18.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-2380/32
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Riigihanked › Riigihanked
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5235
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2380

Haldusasi

Reisieksperdi Aktsiaseltsi kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 20. novembri 2020. a otsuse tühistamiseks vaidlustusasjas nr 230-20/223677 ning Siseministeeriumi 20. oktoobri 2020. a otsuse tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja (pakkuja) – Reisieksperdi Aktsiaselts, esindaja v.adv Priit Lember Vastustaja (hankija) – Siseministeerium, esindajad Triin Idavain ja Liisa Olesk Kolmas isik – CWT Estonia AS, esindaja Elaine Francois

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14. jaanuari 2021. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Reisieksperdi Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Reisieksperdi Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. jaanuari 2021. a otsus haldusasjas nr 3-20-2380 muutmata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 29. märtsil 2021. a (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Riigihanked
  • 22.06.20263-25-4566/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-4107/24Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.05.20263-25-3019/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.05.20263-26-1096/23Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 20.05.20263-26-1096/22Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.03.20263-25-4467/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-20-2380

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Siseministeerium avaldas 13.07.2020 hanketeate avatud hankemenetluses „Reisikorraldusteenuse tellimine“ (viitenumber 223677). Pakkumuste hindamisel nähti ette kuni 100 väärtuspunkti andmine, millest 70% oli maksimaalne reisikorralduse teenustasu protsent ostetud reisiteenuse maksumusest ja 30% kvaliteedikriteerium. Kvaliteedikriteeriumi osas nähti riigihanke alusdokumentide (RHAD) üldosa p-s 9.3.4 ette punktide andmine muu hulgas järgmiselt: 30 punkti – „Pakkuja-poolne teenuse osutamise kava on väga põhjalik, esitatud selgelt ja arusaadavalt, sh igati argumenteeritud. Vastavustingimuste alajaotuses „Teenuse osutamise kava“ toodud teemad on põhjalikult käsitletud, nende kirjeldus on terviklik ja tagab teenuse tõhusa toimimise. Välja on toodud teenuse osutamisel ja reisimisel tõenäoliselt ette tulla võivad probleemid ja on leitud asjakohased viisid, kuidas neid probleeme tellija vaates parimal võimalikul viisil lahendada. Meeskonna töökorraldus ja ülesanded on selged ja põhjalikult kirjeldatud. Meeskonna sisene koostöö, suhtlemine tellija ja kolmandate osapooltega on hästi tagatud ja see toetab teenuse kvaliteetset toimimist. Pakkuja-poolne töökorraldus on üle ootuste hea detailsusega, kõik toodud tegevused toetavad tellija vajadusi ja riigihanke eesmärki.“; 20 punkti – „Pakkuja töökorraldus on olulises osas läbi mõeldud, selge ja arusaadav, sh valdavalt argumenteeritud. Vastavustingimuste alajaotuses „Teenuse osutamise kava“ toodud teemad on kõik käsitletud, kuid üks-kaks punkti vajab täpsustamist, et olla veendunud teenuse tõhusas toimimises. Välja on toodud teenuse osutamisel ja reisimisel tõenäoliselt ette tulla võivad probleemid; enamustele toodud probleemidele on leitud tellija vaates asjakohased viisid, kuidas neid probleeme lahendada. Meeskonna töökorraldus ja ülesanded on kirjeldatud. Meeskonnasisene koostöö, suhtlemine tellija ja kolmandate osapooltega on tagatud, kuid vajab mõne nüansi osas täpsustamist. Pakkuja-poolne töökorraldus on üldiselt hea detailsusega, üksikud toodud tegevused vajavad täiendamist, veendumaks, et need toetavad tellija vajadusi ja riigihanke eesmärki.“ RHAD üldosa p-d 9.4 ja 9.4.1 sätestavad: „Pakkumusele kõigi hindamiskriteeriumite eest antud punktid liidetakse ja edukaks tunnistatakse liitmise tulemusel kokku enim punkte saanud pakkumus. Kui võrdselt suurima väärtuspunktide koguarvu on saanud rohkem kui üks pakkumus, võetakse arvesse pakkumuses esitatud, tellijaid teenindama asuvate, RHAD-s esitatud tingimustele vastavate reisikonsultantide summeeritud töökogemus kuudes äriklientide reisikonsultandina (eelistatakse pakkumust, kus summeeritud töökogemus kuudes on pikim).“ Tehnilise kirjelduse (TK) p 2.6.1 näeb ette, et pakkuja määrab tellija igale asutusele tellimuste täitmiseks kindla(d) reisikonsultandi(d), keda on pakkujal õigus põhjendatud vajadusel (haigus, puhkus, töölt lahkumine vms) asendada teise samadele nõuetele vastava reisikonsultandiga, tagades seejuures, et asendaja on tellija töös olevate tellimustega jms asjakohaste detailidega eelnevalt kurssi viidud ja tellijat on asendusest teavitatud esimesel võimalusel.
2.Pakkumused esitasid teiste seas AS GoTravel, CWT Estonia AS ning Reisieksperdi Aktsiaselts (Reisieksperdi AS). Hankija hindas pakkumusi 20.10.2020. Hankija määras AS-le GoTravel, CWT Estonia AS-le ning Reisieksperdi AS-le teenustasu ning teenuse osutamise kirjelduse hindamiskriteeriumite eest võrdselt 70+20=90 punkti. Reisieksperdi AS teenuse osutamise kava on valdavalt hästi läbi mõeldud, selge ja üldiselt arusaadav ning argumenteeritud. Esitatud teenuse osutamise kava järgib hankija poolt etteantud struktuuri, kirjeldus on loogilise ülesehitusega, süsteemne ja eri teemad konkreetsete peatükkide all, lihtsalt loetav, kuid üks-kaks punkti vajab siiski täpsustamist, et olla veendunud teenuse tõhusas toimimises. Pakkumuse alapunktis 3 toob pakkuja kokkuvõtvalt välja, et kasutab erinevaid programme jm, et selgitada välja võimalikult parimad hinnad, ning töötatakse selle nimel, et saada tarnijatelt paremaid tingimusi, kuid siiski on see hankija vaates üsna üldsõnaline. Võttes arvesse, et hankija soov on leida koostööpartner, kes esindaks tellijate huve 2(12)

3-20-2380 parimal võimalikul viisil, võiks pakkumuses olla kajastatud, kas ja mis tingimustel on tellijal võimalik tänu reisibüroole kasutada tavapärasest paremaid tingimusi (nt kas majutusasutustes võimalik nt varasem sisseregistreerimine, hilisem väljaregistreerimine, kas ja mis tingimustel on VIP-kliendi puhul võimalik upgrade paremasse tuppa/kõrgemasse klassi, trahvivabad tühistamised, mahupõhised erihinnad jne). Hankija leidis, et Reisieksperdi AS reisikonsultantide summeeritud töökogemus on 1365 kuud, AS-l GoTravel 1117 kuud ja CWT Estonia AS-l 1519 kuud. Hankija tunnistas edukaks CWT Estonia AS pakkumuse. Otsuste loogilise järgnevuse alusel otsustati jätta edukas pakkuja kõrvaldamata ja ta kvalifitseeriti.

3.Reisieksperdi AS vaidlustas hankija 20.10.2020 otsused, millega tunnistati CWT Estonia AS pakkumus edukaks ning sama pakkuja kvalifitseeriti ja jäeti hankemenetlusest kõrvaldamata, riigihangete vaidlustuskomisjonis. Vaidlustuse esitaja oleks pidanud saama maksimaalsed hindepunktid. Hindepunkte saab anda vähem vaid juhul, kui pakkumuse kirjelduses on midagi RHAD-s nõutavast puudu. Pakkumus vastab nõutule. RHAD üldosa p-s 9.3.2 ega TK-s ei ole nõutud tehniliste või IT-lahenduste kirjeldamist, mis aitaksid konsultantidel päringule reageerimise aega meeles pidada. Hankija põhjendustest on arusaamatu, miks hankija soovitud 3-tunnise reageerimisaja puhul ei ole sellist lahendust tarvis, kuid pakutud 2-tunnise reageerimisaja puhul ei suudaks konsultandid pakkumustele vastata ja neid meeles pidada. Kaebaja meeskond on piisavalt suur, et toime tulla ka päringute suure arvuga. RHAD üldosa p-s 9.3.2 ega TK-s ei ole mis tahes viisil nõutud asutuste ja reisijate-põhiste erinevate kasutajaprofiilidega broneerimissüsteemi. Nõutud ei ole, et pakkuja peaks detailides selgitama, milliseid ja mis tingimustel tavapärasest paremaid tingimusi on pakkujal võimalik pakkuda. Selliseid selgitusi ei saa ka esitada, sest konkreetsed soodsad tingimused sõltuvad konkreetsest tellimusest. Sedavõrd laia sisuga teenuse puhul ei ole mõeldav, et pakkujad loetleksid iga teenuseosa juures üles kõik oma koostööpartnerid (sh majutus, lennud, laeva-, bussi- ja rongipiletid, sõidukite renditeenused, kindlustused, viisade jm reisidokumentide vormistamine jm) ning iga partneri juures selgitaksid eraldi, täpselt milliseid soodustusi hankija saab võrreldes tavakliendiga. Hankija viide, et vaidlustaja kirjelduse kohaselt kontrollib ta ainult Hotelstar Union tärnireitingut ja avalikke broneerimissüsteeme, ei vasta tõele. Pakkumus kinnitab otsesõnu vastupidist. RHAD üldosa p 9.4.1 ei peaks seetõttu kohalduma. Summeeritud töökogemuse hindamisel ei ole kogemust õigesti kokku arvutatud. Summeerida tuli vaidlustuse esitaja 25 konsultandi tööstaaž, mitte üksnes seitsme esmase kontaktisiku tööstaaž.
4.Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis 20.11.2020 otsusega asjas nr 230-20/223677 vaidlustuse rahuldamata. Teenuse kirjelduse hindamise näol on tegemist loovtöö kvaliteedi hindamisega, mis juba olemuslikult kätkeb endas teatud subjektiivsuse elementi ja hinnanguruumi. Neil asjaoludel tuleb hankija hinnangute õiguspärasuse kontrollimisel arvestada, et hankijal oli teenuse kirjelduste hindamisel lai kaalutlusruum. Pakkumuste kvaliteedi hindamist tuleb eristada pakkumuse nõuetele vastavuse kontrollimisest. Viimase puhul ei saa seada kõrgemaid ootusi kui need, mis on hanketingimustes nõutud. Hankija on üldiselt sätestanud, et teenuse kirjeldus peab olema koostatud moel, et kõik teemad oleksid põhjalikult kajastatud ning hankijal oleks selle pinnalt võimalik veenduda teenuse tõhusas toimimises. Teenuse kirjelduse koostamine kui loovtöö peab näitama seda, kuidas ja kui sujuvalt pakkuja teenus toimib, kas pakkuja on teenuse enda jaoks põhjalikult läbi mõelnud, kuidas ta suudab teenuse osutamise protsessi tellijale lahti 3(12)

3-20-2380 seletada jne. Selline ülesanne muutuks suuresti sisutuks ja ei näitaks pakkujate kvalitatiivset taset, kui hankija dikteeriks pakkujaile üksikasjalikult ette, mida täpselt viimased kirjutama peavad. Vaidlustaja koostatud kirjeldus on teenuse kirjeldamisel väheinformatiivne: „[Kasutame] kõikide pakutavate teenuste puhul alternatiivseid tarnekanaleid ja erinevate teenuste lõikes pakkujate agregaatoreid, et selgitada välja võimalikud parimad hinnad. /.../ Võimalusel kasutatakse kliendi boonusprogrammide soodustusi, aitame vastavate programmide tasemeid tõsta, et kliendi sääst oleks tulevikus suurem. Kui tellija on Reisieksperdi koostööpartneri juures äriklient, tagame sellega kaasnevad täiendavad soodustused.“ Mida see aga täpsemalt tähendab, jääb selgusetuks. Nõustuda ei saa, et vaidlustajal ei olnudki võimalik oma teenuse kirjeldust vastavas osas detailsemalt lahti kirjutada. Mõned pakkumused on teenuse kirjelduse osas detailsemad ja saanud selles osas rohkem punkte. Hankija ei ole nõudnud, et pakkumustes peaks teenuse kirjeldus mahtuma viiele leheküljele. Kuna 20 hindepunkti andmiseks piisab, kui juba ühte aspekti on pakkumuses selgitatud liiga üldsõnaliselt, ei ole teisi hankija etteheiteid vaja analüüsida. RHAD üldosa p 9.4.1 on kohaldatud õigesti. Kuna tellijat teenindama asuvate reisikonsultantidega seonduvat on puudutatud ka muudes RHAD sätetes, siis tuleb RHAD üldosa p 9.4.1 vaadelda nende sätete valguses, et mõista sisuliselt ühte ja sama mõistet ühe riigihanke raames läbivalt ühtemoodi. „Pakkumuses esitatud, tellijaid teenindama asuvate, RHAD-s esitatud tingimustele vastavate reisikonsultantide“ all on silmas peetud nn lepingu kontaktisikuid, kelle kaudu toimub reisipäringute ja tellimuste esitamine (s.o nimeliselt iga tellija juurde määratud esmane kontaktisik). See nähtub tehnilise kirjelduse (TK) p-st 2.6.1 ning raamlepingu projekti (RLP) p-dest 5.6.1 ja 12.2. TK p 2.6 järgi peab pakkuja tagama, et kogu lepingu perioodil osutavad teenust IATA poolt akrediteeritud reisikonsultandid, kellel on kehtiv CTC (Certified Travel Consultant) või samaväärse kvaliteeditasemega tunnistus ning kelle tööstaaž äriklientide reisikonsultandina on vähemalt kolm aastat. TK p 2.6.1 kohaselt määrab pakkuja tellija igale asutusele tellimuste täitmiseks kindla(d) reisikonsultandi(d), keda on pakkujal õigus põhjendatud vajadusel (haigus, puhkus, töölt lahkumine vms) asendada teise samadele nõuetele vastava reisikonsultandiga, tagades seejuures, et asendaja on tellija töös olevate tellimustega jms asjakohaste detailidega eelnevalt kurssi viidud ja tellijat on asendusest teavitatud esimesel võimalusel. RLP p-s 12.2 on sätestatud: „Lepingu kontaktisikud, sh täitja reisikonsultandid, kelle kaudu toimub reisipäringute ja tellimuste esitamine: 12.2.1. ... või on toodud lepingu lisas 1.“ Seega on RLP p 12.2 koostatud nõnda, et sinna või lepingu lisasse nr 1 lisatakse pärast eduka pakkuja selgumist lepingutäitja reisikonsultantide nimekiri. Õigeks tuleb pidada hankija tõlgendust, mille järgi oli ta õigustatud arvesse võtma nende seitsme konsultandi töökogemust, kelle vaidlustaja määras lähtuvalt hankija 02.09.2020 teabepäringust oma 07.09.2020 vastusega iga tellija juurde (kokku kuus asutust, sh Politsei- ja Piirivalveametit teenindab kaks tiimi).

5.Reisieksperdi AS esitas 30.11.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 20.11.2020 otsus nr 230-20/223677 ja Siseministeeriumi 20.10.2020 otsused, millega tunnistati CWT Estonia AS pakkumus edukaks ning sama pakkuja kvalifitseeriti ja jäeti hankemenetlusest kõrvaldamata. Riigihangete vaidlustuskomisjon oleks pidanud otsuse tegemisel minema kaugemale ilmselgete kaalutlusvigade kontrollist. Riigikohus on otsuse asjas nr 3-20-1198 p-s 16 selgitanud, et hindamise sisuline kontroll ei ole ülalpool rahvusvahelist piirmäära korraldatud avalikus hankemenetluses piiratud ilmselguse kriteeriumiga. Riigikohtu selgituste kohaselt peegeldab hanke eeldatav maksumus hankes osalevate ettevõtjate õiguste riive intensiivsust. Lisaks kehtib 4(12)

3-20-2380 avatud hankemenetluses oluliselt täpsem õigusraam võrreldes ideekonkursiga ning märksa suurem kaal on ka riigihanke korraldamise üldpõhimõtetel, eriti läbipaistvusel, kontrollitavusel, proportsionaalsusel ja võrdsel kohtlemisel. Ka praegusel juhul on tegemist rahvusvahelist piirmäära ületava avatud hankemenetlusega. Seega oleks riigihangete vaidlustuskomisjon pidanud ka praeguses asjas, vaatamata vastustaja otsuse hinnangulisele iseloomule, minema kaugemale ilmselgete vigade testist. Kaebaja pidanuks saama 100 hindepunkti. Hindamiskomisjoni kaalutlusruum on piiratud RHAD üldosa p-s 9.3.2 ja TK-s esitatud tingimustega. Etteheiteid ei saa teha või punkte jätta andmata aspektides, mida ei ole RHAD-s välja toodud. Vastustaja ei või kohaldada hindamiskriteeriumite suhtes niisuguseid alakriteeriume, mida ta eelnevalt pakkujatele teatavaks ei ole teinud (Euroopa Kohtu otsus asjas C-532/06, p 38). Kui tegemist oleks loomingulise loovtööga ning hangitaks teenust, mille käigus oleks pakkujate loovus omadus, mis on tingimata hankelepingu täitmiseks vajalik, ei oleks hankijate poolt pakkumuse hindamise kriteeriumite liiga detailne ettekirjutamine mõistlik. Reisikorraldusteenus ei ole oma olemuselt kunstiline või muu loomingulisust eeldav teenus. Pakkujad pidid kirjeldama teenust, mida nad vastustajale pakuks, mitte näitama oma loova kirjutamise oskust. RHAD üldosa p-s 9.3.2 ega TK-s ei ole nõutud tehniliste või IT-lahenduste kirjeldamist, mis aitaksid konsultantidel päringule reageerimise aega meeles pidada. RHAD üldosa p-s 9.3.2 ega TK-s ei ole mis tahes viisil nõutud asutuste- ja reisijate-põhiste erinevate kasutajaprofiilidega broneerimissüsteemi, mille puudulikku kirjeldamist on vastustaja kaebajale ette heitnud. Lähtudes RHAD üldosa p-st 9.3.2, ei ole hindamispunktide vähendamise aluseks see, et pakutu küll ületab vastustaja nõudmisi ja vajadusi ning pakutakse märkimisväärset lisandväärtust, kuid vastustaja arvates võiks pakutav lisandväärtus olla veelgi suurem. Kaebaja on selgitanud, et peab muu hulgas enda sisesüsteemis hotellide musta nimekirja, mille aluseks on info, mida kaebaja saab klientidelt, partneritelt ning tarnijatelt. Kaebajal on aastatepikkune reisikorraldusteenuse osutamise kogemus, mistõttu ei saa alahinnata kaebaja enda peetavat musta nimekirja. Kahtlused, et kaebaja kogutud andmed ei ole usaldusväärsed, on alusetud. Isegi kui hindamise esimeses faasis on väärtuspunkte määratud õigesti, on vastustaja kohaldanud RHAD üldosa p 9.4.1 valesti. Hanketingimused peavad võimaldama kõikidel piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel tingimustest ühtemoodi aru saada (Euroopa Üldkohtu otsus asjas T-50/05, p 59). Mitmeti mõistetavuse korral tuleb RHAD-i tõlgendada pakkujale soodsamal ja vähem koormaval viisil (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-18-2338, p 27). Keelatud on hanketingimusi tõlgendada hankemenetluses osalejaid kahjustaval moel ning tuletada kriteeriumitest meelevaldselt tingimusi, mida riigihanke alusdokumentides sätestatud ei ole (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-152102, p 17). Vastustaja on asunud RHAD üldosa p 9.4.1 rakendamise täpset süsteemi selgitama ja täpsustama alles pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Vastustaja arvestas kogemuse summeerimisel üksnes seitset kaebaja konsultanti, kuid tegelikkuses oli pakkumuses esitatud vastustaja nõudmistele vastavaid konsultante vähemalt 21. Kõikide asjakohaste isikute staaži summeerimisel oleks kaebaja töökogemus olnud 3444 kuud ja ületanud kolmanda isiku vastavat näitajat. RLP p 12.1 kohaselt on lepingu kontaktisikud need, kelle kaudu toimub poolte lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine, mitte sisuline täitmine. RLP p 12.2 täpsustab, et kontaktisikute hulka kuuluvad muu hulgas ka need reisikonsultandid, kelle kaudu toimub reisipäringute ja tellimuste esitamine. Seega eristab raamleping selgelt kaht erinevat rolli: (i) kontaktisikuid ehk neid konsultante, kellega toimub esmane suhtlus ja kes tellimuse täitmist korraldavad ning (ii) teisi reisikonsultante, kes tellimuse täitmises osalevad. Eeltoodust tuleneb, 5(12)

3-20-2380 et rollid võivad kattuda, aga ei pea. Kaebaja on oma töökorralduse kujundanud nii, et esmased kontaktisikud (meeskonnajuhid) täidavad nii kontaktisiku rolli kui aitavad ka tellimusi täita. Meeskonnaliikmed ei ole küll esmasteks kontaktisikuteks, kuid osalevad teenuse sisulises täitmises, s.t. aitavad tellimusi täita. Reservi kuuluvad isikud on mõeldud selleks, kui peaks juhtuma olukord, kus tuleb põhimeeskonnaliikmeid asendada. Tähtsust ei saa omada asjaolu, et teised pakkujad on esitanud vaid ühe konsultandi nime.

6.Tallinna Halduskohus keelas 01.12.2020 määrusega esialgse õiguskaitse korras hankelepingu sõlmimise riigihankes nr 223677.
7.Siseministeerium palus jätta kaebuse rahuldamata. Hindamiskriteeriume ei ole muudetud ega täiendatud. Hankija lähtus hindamisel RHAD üldosa p-dest 9.2 ja 9.3. Vastavustingimuste alajaotusest „Teenuse osutamise kava“ nähtus, et hindepunkte antakse teenuse osutamise kava ehk töökorralduse kirjelduse alusel. Sellise hindamise kohtulik kontroll on piiratud. Maksimumpunktide saamise eelduseks on pakutava teenuse osutamise kirjelduse põhjalikkus ja terviklikkus vastustaja kui teenuse tellija vaates kõikide vastavustingimuste alajaotuses „Teenuse osutamise kava“ nõutud teemade lõikes. Kaebaja pakkumuses ei ole maandatud riski, et mõni reisi hinnapäring jääb kaebajal inimliku eksituse tõttu tähelepanuta. Kaebaja pakutava teenuse iseloomustamiseks vastustajale esitatud info, et kaebaja kasutab alternatiivseid tarnekanaleid ja pakkujate agregaatoreid, et selgitada välja võimalikult parimad hinnad, ning kaebaja töötab pidevalt tarnijatelt paremate tingimuste saamise ning uute ja paremate tarnekanalite saamise nimel, on vastustaja jaoks liiga üldsõnalised. Kaebaja pakutava teenuse kirjeldusest jääb arusaamatuks, missuguste broneerimissüsteemide tagasisidet kliendihaldurid kontrollivad. Kui tegemist on vaid avalikult veebist kättesaadavate broneerimissüsteemide (nagu näiteks TripAdvisor, Booking.com jms) üleüldise tagasisidega, siis ei loo see tellijatele erilist lisandväärtust. Kaebaja on kirjeldanud, et peab ka ise hotellide musta nimekirja, kuid vastustajale ei ole pakkumuse pinnalt selge, kes need partnerid ja tarnijad on, kellelt info tuleb. Kuna teave oleks võinud olla täpsem, anti kaebaja pakkumusele kvaliteedikriteeriumi eest 20 punkti. Vastustaja on viigiseisu murdmisel põhjendatult võtnud arvesse kaebaja puhul seitsme põhikonsultandi kogemused. Vastustaja on tellijaid teenindama asuvate reisikonsultantide all silmas pidanud konkreetselt neid reisikonsultante, kes vahetult asuvad tellijaid teenindama, s.o reisikonsultandid, kes määratake kindlaks lepingus ning keda on täitjal õigus üksnes põhjendatud vajaduse korral (nagu haigus, puhkus, töölt lahkumine vms) asendada. Vastustaja eesmärk on RHAD-d koostades olnud, et tellijatele määratakse kindlad konsultandid, kes neid teenindavad (ja keda on vaid RHAD-s kirjeldatud juhtudel lubatud asendada), tagades seeläbi personaalsema teenuse. Ainult pideva koostöö tulemusel õpib konsultant oma kliendi, kelle huvisid ta esindab, eripärasid paremini tundma ja oskab teenuse osutamisel pöörata piisavalt tähelepanu detailidele. Eelkõige puudutab see reisimist tavapärasest erinevatel tingimustel, nt teenistuskoerad, teenistusrelvad, erivarustus, muud teenistuslikust vajadusest tulenevad eriolukorrad. Vastustaja on RHAD üldosa punkti 9.4.1 kohaldanud pakkujate suhtes ühetaoliselt, võttes viigiseisu murdmisel arvesse põhikonsultantide kogemust (kaebaja puhul seitse ja kahe ülejäänud pakkuja puhul viis põhikonsultanti).
8.CWT Estonia AS vaidles kaebusele vastu.

6(12)

3-20-2380 Kolmas isik sai RHAD-st aru sarnaselt hankijaga: pakkujatel tuli esitada reisikonsultandid, kes täidavad lepingut igapäevaselt. Ükski pakkuja, välja arvatud kaebaja, ei saanud RHAD-st teisiti aru.

9.Tallinna Halduskohtu 14.01.2021 otsusega jäeti kaebus rahuldamata (p 1), jäeti menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (p 2) ja tühistati esialgne õiguskaitse (p 3). Kaebaja pidid RHAD-st järeldama, et esitada tuleb põhjalik teenuse kirjeldus. Vastustaja soovis saada teenuse kirjeldust selleks, et aru saada, kuidas pakkuja on teemad läbi mõelnud ja mida ta võib pakkujalt eeldada, kui hakatakse teenust osutama. Teenuse osutamise kava kohaselt pidid teenuse kirjelduses esitatud väited olema realistlikud. Riigihangete vaidlustuskomisjon selgitas õigesti, et vastustaja ei pidanud detailselt ette kirjutama, kuidas põhjalikkust ja realistlikkust saavutada. Hankijal ei ole kvalitatiivse hindamise kriteeriumitesse võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda (Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p 20). Kõik vastustajal tekkinud lisaküsimused puudutasid reisiteenuse kvaliteeti. Kvaliteedi hindamismetoodikat hankemenetluse kestel ei muudetud ja alakriteeriumite eest ei antud osahindeid. Kaebaja viide Euroopa Kohtu otsusele C-532/06 ei ole seetõttu asjakohane. Hankija ja riigihangete vaidlustuskomisjon leidsid, et kaebaja teenuse kirjeldus on teema 3 osas liialt üldsõnaline. Hankija selgitas, et pakkumuse alapunktis 3 toob pakkuja kokkuvõtvalt välja, et kasutab erinevaid programme jm, et selgitada välja võimalikult parimad hinnad, ning et töötatakse selle nimel, et saada tarnijatelt paremaid tingimusi, kuid siiski on see hankija vaates üsna üldsõnaline. Riigihangete vaidlustuskomisjon märkis põhjendatult, et kaebajal oli võimalus selgitada, mis täpsemalt on need tegevused ja tema pingutused, mille eesmärk on tellijale tagada parimad võimalikud hinnad ja muud tingimused. Riigihangete vaidlustuskomisjoni põhjendused on piisavad. Hankija arvestas reisikonsultantide summeeritud töökogemust kuudes äriklientide reisikonsultandina õigesti. Hankedokumentide sisu üle käivas vaidluses on oluline kaal vastustaja selgitustel hankedokumentide kohta (Tartu Ringkonnakohtu 19.06.2020 otsus asjas nr 3-20-526, p 10). Vastustaja selgitus RHAD üldosa p 9.4.1 eesmärgi kohta vastab punkti sõnastusele. TK p 2.6.1 sõnastus ei ole vastupidine. Mitmuse kasutus viimati viidatud punktis viitab vaid sellele, et iga asutuse kohta võis olla rohkem kui üks esmane reisikonsultant. Tulenevalt TK p-st 2.6.1 saavad kaebaja pakutud meeskond ja reserv olla vaid asendajad. Vastustaja määratleb RHAD kaudu, millist teenust ta pakkujalt soovib ja mille eest ta hankelepingu täitmise käigus maksab. Seetõttu ei ole õige kaebaja väide, et see on iga pakkuja otsustada, millise meeskonna ta pakkumuses esitab ja kuidas ta oma tööd korraldab. Reisikonsultantide mõiste RHAD üldosa p-s 9.4.1 on üheselt arusaadav. RLP p 5.6.1 näeb ette: „Punktis 12.2. määratud reisikonsultanti on õigus põhjendatud vajadusel (nt haigus, puhkus, töölt lahkumine vms) asendada teise, punktis 5.6. nimetatud nõuetele vastava reisikonsultandiga, tagades seejuures, et asendaja on tellija töös olevate tellimustega jms asjakohaste nüanssidega eelnevalt kurssi viidud ja tellijat on asendusest teavitatud esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.“ See ei erine sisuliselt TK p-st 2.6.1. Asendamise erandlikkusele viitab veelgi enam asjaolu, et see eeldab kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi. Vastustaja ei soovinud RLP p-ga 12.2 omistada kontaktisikutele reisipäringute ja tellimuste esitamist. See on reisikonsultantide ülesanne. Kontaktisikute ülesanne on lepingus ettenähtud teadete, nõuete, tellimuste ja teiste dokumentide edastamine (RLP p 12.1). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7(12)

3-20-2380

10.Reisieksperdi AS esitas 25.01.2021 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonimenetluse kulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Kaebaja esitas pakkumuse nii, nagu ta RHAD-st aru sai. Hankija on kohustatud tagama selle, et pakkujad saaksid riigihanke alusdokumentidest ühtemoodi aru. Pakkujad ei ole saanud alusdokumentidest ühtemoodi aru ning seetõttu on pakkujad esitanud pakkumused, mis ei ole võrreldavad. Teenuse kirjeldamisel arvestas hankija asjaoludega, mida ei olnud RHAD-s välja toodud. RHAD tõlgenduse esitas hankija alles vaidlustusmenetluses, mistõttu ei saanud kaebaja RHAD tingimusi eelnevalt vaidlustada. Vastustaja ei kehtestanud täiendavaid hindamiskriteeriume, vaid lähtus täiendavatest hindamiskriteeriumitest. Näiteks on kaebajale ette heidetud reisijatepõhise erinevate kasutajaprofiilidega broneerimissüsteemi puudulikku kirjeldamist olukorras, kus sellise broneerimissüsteemi olemasolu ei olnud isegi RHAD kohaselt nõutud. Selliste hindamiskriteeriumite kohaldamine, mida ei ole eelnevalt pakkujatele teatavaks tehtud, ei ole lubatud (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-532/06, p-d 38, 42; Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-20-1198, p 19; vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-331/04, p 32). Vastustaja kaalutlusruum hindamiskriteeriumite sisustamisel ei ole piiramatu. Tegemist ei olnud loovtööga, vaid osutatava teenuse kirjeldusega. Arvestada tuleb hankija poolt teenuse kirjeldusele ette antud mahusoovitusega kuni 5 lehekülge. Tegemist ei olnud tingimusega, mille rikkumisel oleks pakkumus tagasi lükatud, kuid see omab tähendust juhisena kirjelduse detailsusastme kohta. Halduskohus leidis ebaõigesti, et vastavustingimusel ei olnud tähendust ja pakkuja oleks pidanud aru saama, et kõrgemate hinnete saamiseks peab ta soovituslikku mahupiirangut tunduvalt ületama. Kui hankija on kehtestanud tingimuse, tuleb eeldada, et sellel on tähendus. Hankija ei saanud eeldada kirjeldustelt suuremat detailsusastet, kui on võimalik mahutada 5 leheküljele. RHAD ei välistanud ühele hankija allasutusele mitme reisikonsultandi pakkumist. Seetõttu ei olnud välistatud ka sertifitseeritud konsultantide tööstaaži summeerimisel paljude töötajate tööstaaži summeerimine. Riigihankeõiguses kehtib põhimõte, mille kohaselt tõlgendatakse RHAD-s sätestatud tingimusi kahtluse korral pakkuja kasuks. RHAD-st ei ole võimalik üheselt järeldada, milliste isikute tööstaaži RHAD üldosa p 9.4.1 kohaldamisel arvesse võetakse. Hankija asus seda sätet selgitama alles pärast pakkumuste esitamist. See on vastuolus RHS § 3 p-ga 1. TK p-st 2.6.1 ei nähtu, et kindlate reisikonsultantide all on mõeldud üksnes esmaseid reisikonsultante. Tähtsust ei saa omada, et kaebaja oli ainus, kes kirjeldas oma töökorraldust põhjalikumalt, tuues meeskonnaliikmete kõrval eraldi välja ka esmased reisikonsultandid ning reservi, ega see, et teised pakkujad on esitanud vaid ühe konsultandi nime. RHAD üldosa p 9.4.1 ega TK p 2.6.1 ei anna üheselt mõistetavat arusaama, mille kohaselt oli vastustajal õigus arvestada üksnes kaebaja pakkumuses välja toodud esmaste reisikonsultantidega. RHAD üldosa p 9.4.1 kohaselt tuli vastustajal arvestada selliste reisikonsultantide töökogemusega, kes on (i) pakkumuses esitatud, (ii) asuvad tellijaid teenindama ning (iii) vastavad RHAD-s esitatud tingimustele. Kaebaja on korduvalt kinnitanud, et tellijaid oleks teenindama asunud nii esmased kontaktisikud kui ka meeskonnaliikmed. Ekslik on hankija seisukoht, et üksnes seitse töötajat on pakkumuse kohaselt tellijale esmaselt kinnitatud konsultandid ja ülejäänud meeskonnaliikmed on asendajad. Pakkumuses on selgelt esile toodud, et teenuse osutamisel töötavad kliendihaldurid meeskondadena, kes teenindavad üht vastustaja alamüksust. Hanke teenindamisel töötavad kliendihaldurid kindlate kolmeliikmeliste meeskondadena, millel igaühel on ka tagavarameeskonna liikmed (reserv), kes teenindavad vastustajat. Kaebaja pidas 8(12)

3-20-2380 pakkumuse koostamisel esmaselt kinnitatud konsultandi all silmas kontaktisikud, kelle vahendusel toimub kogu infovahetus teenuse pakkuja ja tellija vahel. Seetõttu oli kaebaja hinnangul oluline näidata vastustajale, et kaebaja on mõelnud ka erandlikele olukordadele, mil mõni meeskonnaliige peab eemal olema. Asendajatena on võimalik käsitada üksnes nelja reservi kuuluvat konsultanti. Arvestades, et hindamistingimuse kohaselt võetakse viigiseisu murdmiseks arvesse pakkumuses esitatud ning tellijaid teenindama asuvate reisikonsultantide tööstaaži, on korrektne jätta arvestamata üksnes reservliikmetega. Hankija seisukohaga saab arvestada üksnes ulatuses, milles see ei välju mõistliku inimese arusaamast ja tõlgendusest vaidlusaluse sätte osas. Mõislik inimene ei pidanud aru saama, et „tellijaid teenindama asuvad isikud“ ei tähenda mitte kõiki teenust reaalselt osutama asuvaid meeskonnaliikmeid, vaid üksnes esmaseid konsultante.

11.Siseministeerium palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde. Euroopa Kohtu otsuse C-532/06 p-d 38 ja 42, Riigikohtu otsuse nr 3-20-1198 p 19 ja Euroopa Kohtu otsuse C-331/04 p 32 ei ole praegusel juhul asjassepuutuvad, sest vastustaja ei ole pärast pakkumuste esitamist hindamiskriteeriume muutnud, lisanud alakriteeriume ega määranud kindlaks nende osakaale. Pole eluliselt mõeldav, et hankijad näeksid RHAD-d koostades hindamismetoodika kirjelduses ette kõikvõimalikud hüpoteetilised olukorrad, kus võib pakutava teenuse kirjeldus olla ebapiisav või tekitada hankijas küsitavust, sest praktikas selguvad need aspektid alles pärast pakkumuse sisuga tutvumist. See, et vastustaja on RHAD-s palunud pakutava teenuse kirjelduse võimalusel mahutada maksimaalselt viiele leheküljele, on asjassepuutumatu, sest see ei seostu hindamiskriteeriumi õiguspärase kohaldamise küsimusega. Kui kaebaja oleks pakkumust koostades olnud tõepoolest olukorras, kus ta oleks näinud vajadust esitada näiteks kuue- või seitsmeleheküljeline kirjeldus ning samal ajal kaasata ka teemasid, mida vastustaja nõudnud ei ole, oleks kaebaja saanud kahtluse kummutamiseks pöörduda selgituse saamiseks vastustaja poole (RHS § 56 lg 1). RHAD üldosa p 9.4.1 ei saa mõista kaebaja soovitud viisil. See ei näe ette asendusreisikonsultantide arvesse võtmist. Kui vastustaja oleks soovinud asendajate kogemusi viigiseisu murdmisel arvesse võtta, oleks vastustaja selle pidanud RHAD-s üheselt mõistetavalt ka ette nägema. Pakkumused, milles osade pakkumuste puhul võetakse arvesse üksnes põhikonsultandid, ei oleks võrreldavad pakkumusega, milles lisaks põhikonsultantidele võetakse arvesse ka nende asendajad. Kaebaja kinnitas pakkumuses, et tellijale esmaselt kinnitatud konsultandi puudumise korral täidab kohustusi tema määratud paariline. Mõlema reisikonsultandi puudumise korral täidab kohustusi alam-meeskonna kolmas liige. Seega on tellijale määratud esmaselt kinnitatud konsultant. Asendajad ei saa RHAD kohaselt tellijaid teenindada paralleelselt esmase reisikonsultandiga. Asendajate näitamine ei olnud keelatud, aga ka mitte nõutav. Apellant heidab vastustajale ette, et vastustaja asus RHAD üldosa punkti 9.4.1 selgitama alles pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Varem selle kohta selgitusi ei küsitud. RHAD ülejäänud sätetes on tingimustele vastavate reisikonsultantide all silmas peetud lepingu kontaktisikuid, kelle kaudu toimub reisipäringute ja tellimuste esitamine. Hanketingimusi ei tulnud tõlgendada vastuolus muude tõlgendamisreeglitega pakkuja kasuks. Halduskohtu osutatud Tartu Ringkonnakohtu seisukoht haldusasjas nr 3-20-526 on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga asjas nr 3-19-1464 (otsuse p 14). Tallinna Ringkonnakohtu otsuses 9(12)

3-20-2380 asjas nr 3-10-1495 (p 18) selgitati, et ühtegi kvalifitseerimistingimust ei saa vaadelda eraldiseisvana ülejäänud hanketeates sisalduvast informatsioonist ning tingimuse mõtet tuleb selgitada hanke eesmärgi ja hankija kavatsuste kaudu. See seisukoht on kantav üle ka praegusele olukorrale. Tingimuse hilisem tõlgendamine kaebaja kasuks ei saa viia olukorrani, kus see oleks põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt teiste hankemenetluses osalenud pakkujate, kes heauskselt lähtusid RHAD mõttest, kahjuks. Teised pakkujad ei esitanud asenduskonsultante, kuigi neil oleks olnud see võimekus.

12.CWT Estonia AS palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustub riigihangete vaidlustuskomisjoni ja halduskohtu seisukohtadega ning jääb oma varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

13.Ringkonnakohus mõistab vaidlustuse ja kaebuse nõudeid tulenevalt nende põhjendustest nii, et kaebaja taotleb hankija poolt pakkumuste hindamisel kaebaja pakkumusele antud hindepunktide osas hankija otsuse tühistamist ja sellest tulenevalt kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tühistamist, lisaks kolmanda isiku kvalifitseerimise ja tema hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsuse tühistamist. Kõik need otsused sisalduvad samas pakkumuste hindamise protokollis.
14.Hindepunktide andmisel kaebaja pakkumusele ei ole hankija eksinud. Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendused on selles osas õiged ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid korrata.
15.Riigihangete vaidlustuskomisjon ei piirdunud vaidlustuse lahendamisel selles osas ilmselgete vigade testiga, nagu arvab kaebaja. Vaidlustuskomisjon pidas teenuse osutamise kavas toodud kirjeldust küll loovtööks, kuid ei samastanud seda ideekonkursi ja selle raames haldusorgani antava hinnanguga. Teenust, mida vastustaja hanke raames tellib, tuleb mõõta ka kvaliteedist lähtuvalt. Reisikorraldusteenuse kvaliteeti on võimalik tagada väga mitmel erineval moel ja see sõltub oluliselt määral teenuse osutaja töökorraldusest ning reisiteenuse osutamisel pakutavatest lahendustest. Reisikorraldusteenuse kvaliteedi hindamisel on teenuse olemust silmas pidades alati ka subjektiivne element, mille õiguspärasuse kontroll on piiratud. Hankija peab põhjendama, miks ta ei pea pakkuja kirjeldust teenuse osutamise kava osas piisavalt heaks.
16.Praegusel juhul on hankija kehtestanud piisavalt selged kriteeriumid, mille alusel pakkumusi hinnati. RHAD üldosa p-des 9.2 ja 9.3 on hindamiskriteeriumid sätestatud põhjalikult ega jätnud hankijale ülemäärast kaalutlusruumi. Arvestades hindamise subjektiivsust, on hindamiskriteeriumid välja toodud kirjeldavalt ja mitte üldsõnaliselt. RHAD üldosa p 9.3.2 selgitab hindamiskriteeriume teenuse osutamise kirjelduse osas põhjalikult, enam kui ühel leheküljel. Teenuse osutamise kava osas saab hindamiskriteeriumitest lähtudes anda maksimumpunktid pakkumusele, kui „vastavustingimuste alajaotuses „Teenuse osutamise kava“ toodud teemad on põhjalikult käsitletud, nende kirjeldus on terviklik ja tagab teenuse tõhusa toimimise. Välja on toodud teenuse osutamisel ja reisimisel tõenäoliselt ette tulla võivad probleemid ja on leitud asjakohased viisid, kuidas neid probleeme tellija vaates parimal võimalikul viisil lahendada.“ 20 punkti saab pakkumus, kui „vastavustingimuste alajaotuses „Teenuse osutamise kava“ toodud teemad on kõik käsitletud, kuid üks-kaks punkti vajab täpsustamist, et olla veendunud teenuse tõhusas toimimises. Välja on toodud teenuse osutamisel ja reisimisel tõenäoliselt ette tulla võivad probleemid; enamustele toodud probleemidele on 10(12)

3-20-2380 leitud tellija vaates asjakohased viisid, kuidas neid probleeme lahendada.“ Hankija on hindepunktide andmist põhjendanud ja selgitanud, miks mõnes osas jäi kaebaja pakkumus teenuse osutamise kava osas liiga pealiskaudseks. Apellant märgib küll õigesti, et hankija andis teenuse osutamise kirjeldamise põhjalikkusel pakkujatele orientiiriks viis lehekülge, kuid see oli vaid soovituslik. Seejuures ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjust pidada kaebaja esitatud teenuse osutamise kava (vaidlustuse lisa 2) sedavõrd mõttetihedaks, et samas mahus teksti esitamisel ei oleks saanud anda hankijale rohkem infot. Dokumendi osa „Parimate võimalike hindade ja tingimuste kättesaadavuse tagamine, sh erihinnad, upgrade“ on kaheksarealine. Sellest osast ei selgu ka ringkonnakohtu arvates pakkuja antav lisandväärtus arusaadaval viisil.

17.Hankija ei ole kehtestanud täiendavaid lisakriteeriume pakkumuste hindamisel, ka mitte varjatud kujul või neid sõnaselgelt esitamata. Hankija põhjendused hindepunktide andmisel ei välju ringkonnakohtu arvates RHAD üldosa p 9.3 raamidest, vaid üksnes selgitavad, miks hankijal jäi kava hindamisel mõni pakutava teenuse osa selgusetuks ja vaja oleks olnud täpsustusi, et veenduda teenuse tõhusas toimimises. II
18.RHAD üldosa p 9.4.1 sisustamisel on oluline, milliste isikute töökogemust arvesse tuleb võtta. Kaebaja eristab oma pakkumuses kolme liiki tellijaid teenindama asuvaid isikuid, kelleks on esiteks tellijaga vahetult suhtlevad töötajad, teiseks tellijaid teenindavate meeskondade ülejäänud liikmed ja kolmandaks nende asendajad. Vastustaja arvestas tööstaaži liitmisel üksnes nende kaebaja töötajatega, kes suhtleks tellijaga vahetult ja pidas ülejäänuid nende asendajateks.
19.RHAD üldosa p 9.4.1 järgi tuleb arvestada nende reisikonsultantidega, kes asuvad tellijaid teenindama. Ringkonnakohus jagab hankija, riigihangete vaidlustuskomisjoni ja halduskohtu seisukohta, et nende reisikonsultantide hulka ei saa lugeda tellijat teenindavate reisikonsultantide asendajaid. Asendajate arvestamine ei oleks kooskõlas tingimuse eesmärgiga, mis on hanketingimuste tõlgendamisel määrava tähtsusega. Selle tingimuse eesmärk on, et hankijat teenindavad reisikonsultandid omaks võimalikult suuri kogemusi, et seda kasutades tulla paremini toime hangitava teenuse osutamisega võimalikult kvaliteetsel viisil. Teenuse kvaliteedi tagamisel on tegelikult teenust osutavate isikute kogemus üks väheseid selgelt mõõdetavaid näitajaid. Kui staaži summeerimisel võtaks arvesse ka tellijat teenindavaid reisikonsultante asendavaid pakkumuses näidatud töötajaid, oleks staaži summeerimisel eelis neil pakkujatel, kes suudavad eelkõige mitte konkreetsete töötajate töökogemuse ulatusele tuginedes, vaid reisibüroo töötajate suurema arvu kaudu saada suurema summaarse tööstaaži. Kui asendajate arv ei ole piiratud, tähendaks see, et tegelikult teenust osutavad reisikonsultandid võivad olla väga väikese töökogemusega ja tellitava teenuse kvaliteet seetõttu madalam kui teistel pakkujatel.
20.Seda seisukohta ei väära asjaolu, et pakkuja võis igale asutusele pakkuda teenust osutama mitu reisikonsultanti, kes osutavad teenust üheaegselt (paralleelselt). Sellisel juhul võib teenuse paremat kvaliteeti tagada nii see, et erinevate töötajate oskused ja kogemused täiendavad teineteist ning mitme reisikonsultandi üheaegsel tegutsemisel saab tellija seeläbi lisandväärtust, kui see, et igal reisikonsultandil võib sel juhul asutuse teenindamiseks olla rohkem aega.
21.Eesmärgist lähtuv tõlgendus ei ole vastuolus ülejäänud hanketingimustega. RLP p-s 12 on ära nimetatud kontaktisikud, kelle hulka kuuluvad ka täitja (pakkuja) reisikonsultandid. TK p 2.6.1 nõuab, et tellija igale asutusele tuleb määrata kindel reisikonsultant või konsultandid, keda on pakkujal õigus põhjendatud vajadusel asendada. Ühestki neist tingimusest ei saa järeldada, 11(12)

3-20-2380 et tellijaid teenindavad reisikonsultandid ei võiks tegutseda meeskonnana või kõik pakkuja reisikonsultandid peaksid olema ühtlasi kontaktisikud. Tellijaid võivad teenindada ka sellised reisikonsultandid, kes vahetult tellijaga ei suhtle.

22.Pakkujaid soosiva tõlgenduse eelistamisest saab rääkida juhul, kui mõni hanketingimus oleks sõnastatud viisil, mis piirab riigihanke üldisi põhimõtteid kasutada efektiivsemalt ära konkurentsi ja säästa hankija rahalisi vahendeid. Olukorras, kus pakkumused on muude tingimuste osas võrdsed, ei aita reisikonsultantide tööstaaži liitmine kaebaja näidatud viisil kaasa kummalegi, sest ühtegi pakkujat hankemenetlusest hankija näidatud tõlgendusega kõrvale ei ole jäetud ning hankija rahalisi vahendeid kasutatakse säästlikult juhul, kui tagatud on teenuse kõrge kvaliteet. Hankija ei ole pakkujaid RHAD üldosa p 9.4.1 rakendamisel kohelnud ka ebavõrdselt.
23.Apellandi arutluskäik hanketingimustest kui hankelepingu tüüptingimustest ei mõjuta hanketingimustele antavat tõlgendust. Hankija antud tõlgendus oli ringkonnakohtu arvates piisavalt ettenähtav, sest see oli eelviidatud punkti tõlgendamisel ainus, mis aitab saavutada selle sätte eesmärki. Iga mõistlik pakkuja pidi sellisest tõlgendusest lähtumist ette nägema.
24.Kaebaja on teenuse osutamisel kasutatavate reisikonsultantide töötamist kirjeldanud 01.03.2021 menetlusdokumendis erinevalt selles, mida ta kirjeldas dokumendis „Teenuse osutamisel kasutatavad reisikonsultandid“ (vaidlustuse lisa 3; kaebuse lisa 9). Väide, et meeskonnas osutavad tellijale teenust meeskonnaliikmed korraga, on vastuolus viidatud dokumendi teise lõiguga. Hankija on selle dokumendi põhjal õigesti järeldanud, et teenust osutavad üksnes seitse reisikonsultanti ning ülejäänud asendavad neid puudumise korral.
25.Seetõttu on hankija RHAD üldosa p 9.4.1 kohaldanud õigesti. III
26.Eelnevast tulenevalt tuleb kaebaja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellandi apellatsiooniastme menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ega kolmas isik ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude kandmist väitnud ega menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu neid kaebajalt HKMS § 109 lg 1 alusel välja ei mõisteta.

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.03.20263-25-4566/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.03.20263-26-568/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja