Reisieksperdi Aktsiaseltsi kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 20.11.2020 otsuse tühistamiseks vaidlustusasjas nr 230-20/223677 ning Siseministeeriumi 20.10.2020 otsuse tühistamiseks Kaebaja: Reisieksperdi Aktsiaselts, lepinguline esindaja vandeadvokaat Priit Lember Vastustaja: Siseministeerium, volitatud esindajad Triin Idavain ja Liisa Olesk Kolmas isik: CWT Estonia AS, seaduslik esindaja Elaine Francois, volitatud esindaja Ene Bome Istung 07.01.2021, digitoimik
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku, edaspidi HKMS, § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2.Vastustaja hindas pakkumusi 20.10.2020. Vastustaja määras AS-le GoTravel, CWT Estonia AS-le (edaspidi kolmas isik) ning Reisieksperdi Aktsiaseltsile (edaspidi kaebaja) teenustasu ning teenuse osutamise kirjelduse hindamiskriteeriumite eest võrdselt 70+20=90 punkti. Eeltoodu tõttu rakendas vastustaja riigihanke alusdokumentide (edaspidi RHAD) üldosa p 9.4.1: Kui võrdselt suurima väärtuspunktide koguarvu on saanud rohkem kui üks pakkumus, võetakse arvesse pakkumuses esitatud, tellijaid teenindama asuvate, RHAD-s esitatud tingimustele vastavate reisikonsultantide summeeritud töökogemus kuudes äriklientide reisikonsultandina (eelistatakse pakkumust, kus summeeritud töökogemus kuudes on pikim).
3.Vastustaja leidis, et kaebaja reisikonsultantide summeeritud töökogemus on 1365 kuud, ASl GoTravel 1117 kuud ja kolmandal isikul 1519 kuud. Vastustaja tunnistas edukaks kolmanda isiku pakkumuse. Otsuste loogilise järgnevuse alusel otsustati jätta edukas pakkuja kõrvaldamata ja ta kvalifitseeriti.
4.Kaebaja esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse vastustaja 20.10.2020 otsuste, millega tunnistati kolmanda isiku pakkumus edukaks ning sama pakkuja kvalifitseeriti ja jäeti hankemenetlusest kõrvaldamata, kehtetuks tunnistamiseks. VAKO jättis 20.11.2020 otsusega vaidlustuse rahuldamata.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse VAKO otsuse ja vastustaja 20.10.2020 otsuse, millega tunnistati edukaks kolmanda pakkumus ning jäeti kolmas isik kõrvaldamata ning kvalifitseeriti, tühistamiseks.
6.Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse (edaspidi EÕK) taotluse, milles kaebaja palub EÕK korras keelata hankelepingu sõlmimine riigihankes nr 223677 kuni haldusasjas tehtava kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
7.Kohus võttis 01.12.2020 määrusega kaebuse menetlusse, kaasas kolmanda isikuna menetlusse CWT Estonia AS ning rahuldas kaebaja EÕK taotluse keelates hankelepingu sõlmimise riigihankes nr 223677 kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
8.Haldusasjas 3-20-2380 toimus istung 07.01.2021.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
9.Kaebaja tühistamisnõuded põhinevad järgnevatel väidetel.
10.Kaebajale on teenuse kirjelduse hindamisel omistatud liiga vähe punkte. Kirjeldus vastas RHAD üldosa p 9.3.2 esimesele alajaotusele ning sellele oleks pidanud omistama 20 punkti asemel 30 punkti. Seega oleks kaebaja pidanud saama hindamisel kokku 100 punkti ning RHAD üldosa 9.4.1 rakendamist ei oleks pidanud toimuma.
10.1.Hindamiskomisjoni kaalutlusruum on piiratud RHAD üldosa p-s 9.3.2 ja tehnilises kirjelduses (edaspidi TK) esitatud tingimustega. Hindamisel ei saa teha etteheiteid asjaolude kohta ning näha kirjelduse puudusi aspektides, mida ei ole RHAD-s nõutud või käsitletud. Punkte ei saa vähendada selle eest, mida vastustaja ei ole nõudnud. RHAD üldosa p-s 9.3.2 ega TK-s ei ole nõutud tehniliste või IT-lahenduste kirjeldamist, mis aitaksid konsultantidel päringule reageerimise aega meeles pidada. Selliste lahenduste olemasolu ei ole nõutud. Seetõttu ei saa sellise lahenduse kirjeldamata jätmist kaebajale ette heita ja pidada seda teenuse kirjelduse puuduseks.
10.2.Teenuse kirjelduse esitamist ei saa pidada loovtööks sellises tähenduses, kus detailsete kriteeriumite etteandmine muudaks töö täielikult sisutuks. Kui tegemist oleks loomingulise loovtööga ning hangitaks teenust, mille käigus oleks pakkujate loovus omadus, mis on tingimata hankelepingu täitmiseks vajalik, ei oleks hankijate poolt pakkumuse hindamise kriteeriumite liiga detailne ettekirjutamine mõistlik. Liigselt detailsed kriteeriumid võivad sellisel juhul piirata pakkujate loomingulisust. Antud juhul hangiti reisikorraldusteenust. Reisikorraldusteenus ei ole oma olemuselt kunstiline või muu loomingulisust eeldav teenus. Pakkujad pidid kirjeldama teenust, mida nad vastustajale pakuks, mitte näitama oma loova kirjutamise oskust. Käesoleval juhul ei olnud oluline hinnata pakkujate loovust, vaid pakkujate pakutava teenuse kvaliteeti. Kaebaja kirjeldas oma pakutavat teenust vastavalt sellele, mida RHAD-s nõuti.
10.3.Hankijal on keelatud tõlgendada pakkumuste hindamise kriteeriume hankemenetluses osalejaid kahjustaval moel ning tuletada neist meelevaldselt tingimusi, mida RHAD-s sätestatud ei ole (TlnRKo asjas nr 3-15-2102, p 17). Vastustaja ei nõudnud RHAD-s, et kaebaja selgitaks, näiteks milliseid IT-lahendusi kasutavad pakkujad tähtaegadest kinnipidamiseks. Seega ei pidanud kaebaja ka vastavaid lahendusi oma teenuse kirjelduses kirjeldama.
10.4.Kaebajale on arusaamatu, miks vastustaja soovitud 3-tunnise reageerimisaja puhul ei ole selliseid tehnilisi erilahendusi tarvis, kuid pakutud 2-tunnise reageerimisaja puhul ei suudaks konsultandid pakkumustele reageerimist iseseisvalt meeles pidada ning vajavad selleks tehnilisi erilahendusi. Erinevalt teistest pakkujatest pakkus kaebaja vähemalt 21-liikmelist meeskonda, mistõttu ei ole mõistetav vastustaja ebausk sellesse, et kaebaja meeskond suudaks toime tulla ka suure päringute arvuga. Kaebaja hinnangul on vastustaja küsimused reageerimisaja kohta otsitud.
10.5.Kaebaja ei vaidlusta pakkumuste hindamise kriteeriumeid kui selliseid. Kui vastustaja soov oli kehtestada pakkumuste hindamise kriteeriumid võrdlemisi üldsõnaliselt, võis vastustaja seda ka teha. Sellisel juhul peaks vastustaja pakkumuste hindamisel ka vastavatest üldsõnalistest kriteeriumitest lähtuma. Vastustaja ei või kohaldada hindamiskriteeriumide suhtes niisuguseid alakriteeriume, mida ta eelnevalt pakkujatele teatavaks ei ole teinud (Euroopa Kohtu otsus asjas C-532/06, p 38).
10.6.RHAD üldosa p-s 9.3.2 ega TK-s ei ole mis tahes viisil nõutud asutuste ja reisijate-põhiste erinevate kasutajaprofiilidega broneerimissüsteemi, mille puudulikku kirjeldamist on vastustaja kaebajale ette heitnud. Kaebaja esitatud lahendus ületab iseenesest märkimisväärselt vastustaja nõudmisi ja vajadusi. Lähtuvalt RHAD üldosa p-st 9.3.2 ei ole hindamispunktide vähendamise aluseks see, et pakutu küll ületab vastustaja nõudmisi ja vajadusi ning pakutakse märkimisväärset lisandväärtust, kuid vastustaja arvates võiks pakutav lisandväärtus olla veelgi suurem. Tegemist on taas lisakriteeriumi kohaldamisega, mida ei olnud esialgsetes hindamiskriteeriumites sätestatud.
10.7.RHAD üldosa p-s 9.3.2 ega TK-s ei ole nõutud, et pakkuja peaks detailides selgitama, milliseid ja mis tingimustel tavapärasest paremaid tingimusi on pakkujal võimalik pakkuda. Kaebaja ei ole andnud vastustajale mis tahes alust kahelda kaebaja pakutava teenuse tõhususes ja kvaliteedis.
10.8.RHAD-st ei nähtunud tingimust, et pakkuja peaks eraldi tähelepanu pöörama ükshaaval enda infoallikate usaldusväärsuse põhjendamisele. Kaebaja on selgitanud, et peab muu hulgas enda sisesüsteemis hotellide musta nimekirja, mille aluseks on info, mida kaebaja saab klientidelt, partneritelt ning tarnijatelt. Kaebajal on aastatepikkune reisikorraldusteenuse osutamise kogemus, mistõttu ei saa alahinnata kaebaja enda peetavat musta nimekirja. Kahtlused, et kaebaja kogutud andmed ei ole usaldusväärsed, on alusetud, kuivõrd kaebaja on juba pakkumuses selgitanud, et andmeid kontrollib ja ajakohastab kaebaja tootejuht.
10.9.RHAD kohaselt on vastustaja selgelt nõudnud teenuse kirjelduses üksnes riigihanke vastavustingimustes nimetatud teemad põhjalikku käsitlemist. Seega, muus osas on vastustaja etteheited või küsimused küll võimalikud, kuid nende eest ei olnud kaebaja hinnangul võimalik kaebaja teenuse kirjeldusele antud punkte vähendada.
10.10.Antud juhul ei olnud tegemist loovtöö, vaid hankelepingu alusel osutamisele kuuluva teenuse kirjeldamisega. Teenuse kirjelduse koostamiseks olid RHAD-s ette nähtud konkreetsed nõuded, sh kohustuslikus korras käsitlemist vajavate teemade loetelu. Seetõttu ei olnud vastustajal niivõrd laia kaalutlusruumi, et kalduda kõrvale RHAD-s ettenähtud hindamise kriteeriumitest.
11.Isegi kui hindamise esimeses faasis on väärtuspunkte määratud õigesti, on vastustaja kohaldanud RHAD üldosa p 9.4.1 valesti. Vastustaja arvestas kogemuse summeerimisel üksnes seitset kaebaja konsultanti, kuid tegelikkuses oli pakkumuses esitatud vastustaja nõudmistele vastavaid konsultante vähemalt 21. Kõikide asjakohaste isikute staaži summeerimisel oleks kaebaja töökogemus olnud 3 444 kuud, ja ületanud kolmanda isiku vastavat näitajat. Seega isegi RHAD üldosa p 9.4.1 rakendamisel oleks vastustaja pidanud edukaks tunnistama kaebaja pakkumuse.
11.1.RHAD p 9.4.1 ei sisalda täpsustust, et arvesse võetakse ainult meeskonnajuhte või, kasutades vastustaja sõnastust „personaalseid konsultante“. Nii vastustaja kui ka VAKO on omistanud RHAD p-le 9.4.1 koosmõjus TK p-dega 2.6 ja 2.6.1 ning raamlepingu projekti (edaspidi RLP) p-dega 5.6, 5.6.1 ja 12.2 ebaõige tähenduse.
11.2.TK p 2.6 järgi peab pakkuja tagama, et kogu lepingu perioodil osutavad teenust IATA poolt akrediteeritud reisikonsultandid, kellel on kehtiv CTC (Certified Travel Consultant) või samaväärse kvaliteeditasemega tunnistus ning kelle tööstaaž äriklientide reisikonsultandina on vähemalt kolm aastat.“ TK p 2.6.1 kohaselt määrab pakkuja tellija „igale asutusele tellimuste täitmiseks kindla(d) reisikonsultandi(d), keda on pakkujal õigus põhjendatud vajadusel (haigus, puhkus, töölt lahkumine vms) asendada teise samadele nõuetele vastava reisikonsultandiga, tagades seejuures, et asendaja on tellija töös olevate tellimustega jms asjakohaste detailidega eelnevalt kurssi viidud ja tellijat on asendusest teavitatud esimesel võimalusel. RLP p-d 5.6 ja 5.6.1 kordavad sisuliselt TK p-des 2.6 ja 2.6.1 sätestatut. RLP p-s 12.2 on sätestatud: Lepingu kontaktisikud, sh täitja reisikonsultandid, kelle kaudu toimub reisipäringute ja tellimuste esitamine: 12.2.1. ... või on toodud lepingu lisas 1. Samas on nii vastustaja kui ka vaidlustuskomisjon jätnud tähelepanuta, et „lepingulistele kontaktisikutele“ oli juba RLP p-s 12.1 omistatud tähendus, mida ei saa mõistlikult pidada samaväärseks tellimuste täitmiseks määratud kindlate reisikonsultantidega RHAD üldosa p 9.4.1 tähenduses. RLP p 12.1 sätestab, et poolte lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine, sh lepingus ettenähtud teadete, nõuete, tellimuste ja teiste dokumentide edastamine toimub kontaktisikute kaudu. Seega on RLP p 12.1 kohaselt lepingu kontaktisikud need, kelle kaudu toimub poolte lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine, mitte sisuline täitmine. Loomulikult, säte ei välista, et täitmist ei võiks korraldada ja sisuliselt ka täita ühed ja samad isikuid, kuid säte ei välista ka vastupidist. Kaebaja hinnangul toetab seda selgelt ka RLP p 12.2, mis täpsustab, et kontaktisikute hulka kuuluvad muu hulgas ka need reisikonsultandid, kelle kaudu toimub reisipäringute ja tellimuste esitamine. Seega eristab raamleping selgelt kaht erinevat rolli: (i) kontaktisikuid, ehk neid konsultante, kellega toimub esmane suhtlus ja kes tellimuse täitmist korraldavad ning (ii) teisi reisikonsultante, kes tellimuse täitmises osalevad. Eeltoodust tuleneb, et rollid võivad kattuda, aga ei pea.
11.3.Lepingu kontaktisikuid ja tellimuste täitmiseks mõeldud kindlaid reisikonsultante ei saa pidada mõistlikult ühtedeks ja samadeks isikuteks, ka vastustaja nimetatud RHAD-de erinevate sätete koosmõjul. Kaebaja pakkumuses toodud rollijaotus on korrektne. Vastustaja oleks pidanud RHAD üldosa p 9.4.1 kohaldamisel arvestama vähemalt kaebaja 21 töötaja staažiga.
Kaebaja on korrektselt eristanud (i) kontaktisikuid ehk esmaselt kinnitatud konsultante, (ii) teisi tellimust täitvaid konsultante ehk meeskonnaliikmed ning (iii) tellimust täitvate konsultantide asendusliikmeid ehk reservi.
11.4.Tähtsust ei saa omada asjaolu, et teised pakkujad on esitanud vaid ühe konsultandi nime. Kaebaja hinnangul on see iga pakkuja enda otsustada, millise meeskonna ta pakkumuses esitab. Meelevaldne on teiste pakkumuste pealt teha järeldus, et kõik teised mõistsid RHAD-s sätestatut nii nagu vastustaja. Tähtsust ei saa omada, et kaebaja on muu hulgas kirjeldanud ka konsultantide asendamise korda.
11.5.Antud juhul on kaebaja oma töökorralduse kujundanud selliselt, et esmased kontaktisikud (meeskonnajuhid) täidavad nii kontaktisiku rolli kui ka aitavad tellimusi täita. Meeskonnaliikmed ei ole küll esmasteks kontaktisikuteks, kuid osalevad teenuse sisulises täitmises, s.t. aitavad tellimusi täita. Reservi kuuluvad isikud on mõeldud selleks, kui peaks juhtuma olukord, kus tuleb põhimeeskonnaliikmeid asendada.
11.6.RHAD-s tuleb hanke tingimused sõnastada selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt. See on eelkõige oluline tagamaks läbipaistvuse põhimõtte järgimine. Hanketingimused peavad võimaldama kõikidel piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel tingimustest ühtemoodi aru saada (Euroopa Üldkohtu otsus asjas T-50/05, p 59). Mitmeti mõistetavuse korral tuleb RHAD-sid tõlgendada pakkujale soodsamal ja vähem koormaval viisil (TlnRKo asjas nr 3-18-2338, p 27). Keelatud on hanketingimusi tõlgendada hankemenetluses osalejaid kahjustaval moel ning tuletada kriteeriumitest meelevaldselt tingimusi, mida riigihanke alusdokumentides sätestatud ei ole (TlnRKo asjas nr 3-15-2102, p 17). VAKO seisukoht, et RHAD-d tuleks tõlgendada eesmärgi kaudu, on antud juhul vastuolus läbipaistvuse põhimõttega (riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 3 p 1). RHAD-s sätestatu ei anna ka koosmõjus teiste RHAD sätetega üheselt mõistetavat arusaama sellest, milliste isikute tööstaaži RHAD üldosa p 9.4.1 kohaldamisel arvesse võetakse. Vastustaja on asunud RHAD üldosa p 9.4.1 rakendamise täpset süsteemi selgitama ja täpsustama alles pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Põhjalikuma selgituse esitas vastustaja alles vaidlustusmenetluses. Selline vastustaja tegutsemine ei saa olla kooskõlas läbipaistvuse üldpõhimõttega.
12.VAKO oleks pidanud oma otsuse tegemisel minema kaugemale ilmselgete kaalutlusvigade kontrollist. Riigikohus on asja nr 3-20-1198/58 p-s 16 selgitanud, et hindamise sisuline kontroll ei ole ülalpool rahvusvahelist piirmäära korraldatud avalikus hankemenetluses piiratud ilmselguse kriteeriumiga. Riigikohtu selgituste kohaselt „peegeldab hanke eeldatav maksumus hankes osalevate ettevõtjate õiguste riive intensiivsust“. Lisaks kehtib avatud hankemenetluses „oluliselt täpsem õigusraam võrreldes ideekonkursiga ning märksa suurem kaal on ka riigihanke korraldamise üldpõhimõtetel, eriti läbipaistvusel, kontrollitavusel, proportsionaalsusel ja võrdsel kohtlemisel“. Ka antud juhul on tegemist rahvusvahelist piirmäära ületava avatud hankemenetlusega. Seega oleks VAKO pidanud ka käesolevas asjas, vaatamata vastustaja otsuse hinnangulisele iseloomule, minema kaugemale ilmselgete vigade testist. Seda VAKO aga ei teinud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
13.Kaebaja sisuliselt nõuab vastustajalt hindamiskriteeriumite kohaldamist RHAD punktis 9.3.2 kirjeldatust teisel viisil. Kaebaja poolt viidatud Euroopa Kohtu otsuses C-532/06 oli tegemist olukorraga, kus hindamiskriteeriumite alakriteeriumid ja osakaalud ei olnud RHAD-s eelnevalt sätestatud. Käesoleval juhul ei ole vastustaja pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva asunud määrama hindamiskriteeriumitele alakriteeriumeid ja osakaalusid. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on sätestatud RHAD üldosa punktis 9.2 ning selge on, et vastustaja ei ole lisanud hindamiskriteeriumitele mingeid alakriteeriumeid või osakaalusid. Vastustaja on pakkumuste hindamisel kohaldanud RHAD üldosa punktis 9.2
sätestatud hindamiskriteeriumeid ja –osakaalusid, võttes arvesse RHAD üldosa punktis 9.3 kirjeldatud metoodikat.
14.Kvaliteedikriteeriumi eest pakkumusele punktide omistamisel tuleb lähtuda RHAD üldosa punktist 9.3.2, sh punktide hindamisalustest ühtse tervikuna. RHAD osaks oleva dokumendi „Vastavustingimused“ (edaspidi vastavustingimused) alajaotusest „Teenuse osutamise kava“ tuleb kokkuvõtvalt, et pakkuja peab esitama pakutava teenuse osutamise kava ehk töökorralduse kirjelduse, mis peab sisaldama vähemalt sealsamas nõutud teemasid ning mis on hankijale aluseks pakkumuste sisu hindamisel. Seega pidi pakkujatele olema algusest peale selge, et pakkuja poolt teenuse pakkumiseks koostatav ja pakkumuse koosseisus esitatav kirjeldus on vastustajale kvaliteedikriteeriumis hindamise objektiks. Pakkumuste sisu hindamisega seonduv on ammendavalt avatud RHAD üldosa punktis 9.3.2 ja samas esitatud tabelis.
15.Kvaliteedikriteeriumi hindamine on oma olemuselt kaalutlusotsus ja vastustajal on pakkumuste hindamisel kaalutlusõigus. Tegemist on vastustaja kaalutlusotsusega, mille kohtulik kontroll on piiratud. VAKO ega kohus ei saa asuda teostama kaalutlusõigust hankija eest, st hakata ise pakkumusi hindama (nt vaidlustuskomisjoni otsus asjas nr 64-18/192746, p 25; Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-15-2102, p 25). Samuti on VAKO oma otsuse punktis 13 selgelt märkinud, et teenuse kirjelduse hindamise näol on tegemist loovtöö kvaliteedi hindamisega, mis juba olemuslikult kätkeb endas teatud subjektiivsuse elementi ja hinnanguruumi. Vaidlustusmenetluses leidis kinnitust, et vastustaja ei ole hindamisel lähtunud ebaõigetest asjaoludest ega teinud ilmselget kaalutlusviga ning vastustaja otsus kaebaja pakkumuse hindamise osas on õige.
16.Kõigi vastustaja poolt hindamisprotokollis välja toodud aspektide näol on tegemist asjaoludega, mis on otseselt seotud hankelepingu esemega ehk pakutava reisikorraldusteenusega ja teenuse osutamisega, mis omavad tellijate jaoks tähtsust teenuse kvaliteedi ja teenuse võimalikult tõhusa toimimise vaates. Ühtlasi, tegemist on igati asjakohaste ja põhjendatud tähelepanekutega ning põhjendatud on vastustaja poolt kaebaja pakkumusele kvaliteedikriteeriumi eest 20 punkti omistamine. Maksimumpunktide saamise eelduseks on pakutava teenuse osutamise kirjelduse põhjalikkus ja terviklikkus vastustaja kui teenuse tellija vaates kõikide vastavustingimuste alajaotuses „Teenuse osutamise kava“ nõutud teemade lõikes. RHAD üldosa punktist 9.3.2 järeldub, et kui need eeldused ei ole pakkumuse puhul täidetud, ei ole pakkumusele kvaliteedikriteeriumi eest maksimumpunktide omistamine võimalik. Eelnev tähendab, et juhul kui vähemalt üks vastustaja poolt hindamisprotokollis välja toodud tähelepanek pakutava teenuse osas on põhjendatud ja asjakohane, on ilmne, et kaebaja pakkumusele pole võimalik maksimaalseid 30 punkti omistada. Samale järeldusele on jõudnud ka VAKO oma otsuse punktis 19.
17.Vastustaja ei saa pakkujatele sõna-sõnalt täpseid vorme ette kirjutada, kuidas nad enda teenuse kirjelduse avama peavad, sest tegemist on ennekõike pakkuja-poolse lahenduse esitlusega, mis teebki esitatavast pakutava teenuse kirjeldusest loovtöö. Samamoodi nagu tarkvaraarenduse projektiplaan ei ole oma olemuselt loominguline, kunstilise väärtusega teos, on selge, et ka VAKO ei ole oma otsuse punktis 13 pidanud loovtöö all silmas mingit loomingulist või kunstilist väärtust omavat teost. Silmas on peetud kirjeldust, milles pakkuja peab vastustajale kirjeldama oma pakutavat teenust, sh teenuse osutamisega seotud aspekte.
18.Kui vastustaja oleks RHAD-s nõudnud, et pakkujal peab olema juurutatud mingi tehniline lahendus, ja pakkuja jätab selle oma pakkumuses kirjeldamata või tal sellist lahendust ei ole, oleks tegemist pakkumuse tagasi lükkamise alusega. Kaebaja pakkumust ei ole tagasi lükatud. Vastustaja toonitab, et ei ole nõudnud kaebajalt ühegi lisakriteeriumi täitmist nagu kaebaja kaebuse punktis 2.2.10 alusetult väidab. Vastustaja tähelepanek seoses kaebaja poolt enesele võetud kohustusega esitada tellijate reisipäringutele reisipakkumine maksimaalselt kahe tunni jooksul on tehnilises kirjelduse punktis 2.7 sätestatust parem (kiirem), kuid kuna tellijatel on
reisiteenuste tellimisel varasemalt esinenud olukordi, kus konsultandil on hinnapäring jäänud inimliku eksimuse tõttu „kahe silma vahele“, siis tekkis vastustajal pakutava teenuse kirjelduse pinnalt teenuse tähtaegse osutamise tagamisega tähelepanek, et kas ja mis viisil on tähtaegadest kinni pidamine tagatud (täpsemalt, kas seda toetab mingi tehniline lahendus vms). Tegemist on teenuse nõuetekohase osutamisega seotud riski maandamisega, et tellija reisipäring ei jää kogemata tähelepanuta. Kaebaja meeskonna suurus ei mõjuta riski, et päring ei võiks inimliku eksimuse tõttu tellijale määratud reisikonsultandil kahe silma vahele jääda ning teiseks, kaebaja seitsmest põhikonsultandist ülejäänud isikute näol on tegemist asendajatega, kes RHAD tingimuste kohaselt saavad lepingu täitmisse lülituda üksnes põhikonsultandi puudumisel (nt haigus, puhkus, töölt lahkumine).
19.Vastustaja tähelepaneku sisu hindamisprotokolli kohaselt ei seisne mitte selles, et kaebaja oleks reisijaprofiilidega seonduvat kirjeldanud puudulikult vaid, et pakkumuses esitatud kirjeldus tekitab segadust, kaheti mõistetavust, et kas tellijad peavad iga kord uuesti erisoovid ja eripärad kirja panema või piisab kui profiil on loodud ja seal toodud aspektidega arvestatakse edaspidi automaatselt (vastustajale näib, et võiks eeldada, et arvestatakse automaatselt, kuid pakkumuse alapunktis 6 esitatud sõnastus tekitab segadust justkui nii see ei ole).
20.Kaebaja poolt pakutava teenuse iseloomustamiseks vastustajale esitatud info, et kaebaja kasutab alternatiivseid tarnekanaleid ja pakkujate agregaatoreid, et selgitada välja võimalikult parimad hinnad ning, et kaebaja töötab pidevalt tarnijatelt paremate tingimuste saamise ning uute ja paremate tarnekanalite saamise nimel, on vastustaja jaoks sedavõrd üldsõnalised, et ei tekita vastustajas sisulist arusaama, et mida see praktikas tähendab (nt kuidas kaebaja teenuse osutamisel parima hinna ja tingimused kindlaks teeb ehk milles ja kuidas see tellijate jaoks väljendub). Vastustaja ei saa pakkumuses kirjeldatu pinnalt väita, et antud teema on vastustajale põhjalikult avatud, sh ei saa esitatu pinnalt järeldada, et see kindlasti tagab teenuse tõhusa toimimise ja kvaliteedi tellijate jaoks.
21.Vastustaja jaoks jääb kaebaja pakutava teenuse kirjeldusest arusaamatuks esmalt see, et missuguste broneerimissüsteemide tagasisidet kliendihaldurid üleüldist tagasisidet kontrollivad. Juhul, kui tegemist on vaid avalikult internetist kättesaadavate broneerimissüsteemide (nagu näiteks TripAdvisor, Booking.com jms) üleüldise tagasisidega, siis ei loo see tellijatele erilist lisandväärtust. Hindamisprotokollis on toodud, vastustaja tähelepaneku teine pool on see, et kaebaja on kirjeldanud, et peab ka ise hotellide musta nimekirja, kuid vastustajale ei ole pakkumuse pinnalt selge, et kes need partnerid ja tarnijad on (näiteks, kas partneri all mõeldakse hotelli ennast või keda?) kellelt info tuleb. Vastustaja kui teenuse tellija silmis on küsimus selles, et pakkumuse pinnalt ei ole selge, kui usaldusväärne see info on, mida kaebaja oma süsteemis peab ja mille alusel ta tellijatele reisipakkumisi teeb.
22.Kuivõrd vastustajal tekkis kaebaja pakutava teenuse kirjelduse pinnalt hankelepingu esemega seotud asjakohaseid tähelepanekuid, mis vajaksid täpsustamist või täiendamist, on vastustaja kaebaja pakkumusele kvaliteedikriteeriumi eest omistanud korrektselt 20 punkti.
23.Vastustaja on viigiseisu murdmisel põhjendatult võtnud arvesse kaebaja puhul seitsme põhikonsultandi kogemused. Kaebaja tõlgendab RHAD punktis 9.3.2 sätestatut liiga laialt, võtmata arvesse RHAD tingimusi tervikuna. Vastustaja on tellijaid teenindama asuvate reisikonsultantide all silmas pidanud konkreetselt neid reisikonsultante, kes vahetult asuvad tellijaid teenindama, s.o reisikonsultandid, kes määratake kindlaks lepingus ning keda on täitjal õigus üksnes põhjendatud vajaduse korral (nagu haigus, puhkus, töölt lahkumine vms) asendada. Vastustaja eesmärk on RHAD-d koostades olnud, et tellijatele määratakse kindlad konsultandid, kes neid teenindavad (ja keda on vaid RHAD-s kirjeldatud juhtudel lubatud asendada), tagades seeläbi personaalsem teenus. Tellijate varasem kogemus on näidanud, et kindla konsultandi olemasolu tagab neile muuhulgas ka kvaliteetsema teenuse. Ainult pideva koostöö tulemusel õpib konsultant oma kliendi, kelle huvisid ta esindab, eripärasid paremini
tundma ja oskab teenuse osutamisel paremini tähelepanu pöörata detailidele, mida tõenäoliselt konsultant, kes ei ole tellija vajadustest tulenevate nüanssidega nii hästi kursis, esmapilgul ei märka (eelkõige puudutab see reisimist tavapärasest erinevatel tingimustel, nt teenistuskoerad, teenistusrelvad, erivarustus, muud teenistuslikust vajadusest tulenevad eriolukorrad).
24.See, et kaebaja on pakkumuses lisaks põhikonsultantidele ära kirjeldanud üldistatult kogu oma büroo töötajate töökorralduse, näitab üldiselt kaebaja poolt töökorralduse läbimõeldust (see asjaolu on vastustaja poolt ka hindamisprotokollis positiivsena välja toodud), mis pole aga õigustus RHAD üldosa punkti 9.3.2 rakendamisel kogu kaebaja büroo töötajate kogemust arvesse võtta, sest see ei lähtuks RHAD mõttest.
25.Vastustaja on RHAD üldosa punkti 9.4.1 kohaldanud pakkujate suhtes ühetaoliselt, võttes viigiseisu murdmisel arvesse põhikonsultantide kogemust (kaebaja puhul seitse ja kahe ülejäänud pakkuja puhul viis põhikonsultanti). Kaebajal ei ole alust nõuda, et vastustaja kohaldaks RHAD üldosa punkti 9.4.1 tema suhtes soodsamalt kui teiste pakkujate suhtes ning võtta kaebaja puhul arvesse ka esmaste konsultantide asendajaks määratud töötajaid.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
26.Kolmas isik ei esitanud kirjalikku seisukohta. Istungil selgitas kolmas isik, et ta sai RHADst aru sarnaselt hankijaga: pakkujatel tuli esitada reisikonsultandid, kes igapäevaselt täidavad lepingut. Ükski pakkuja, välja arvatud kaebaja, ei saanud aru teisiti. Kui oleks tulnud esitada rohkem konsultante, kelle töökogemust oleks arvesse võetud, oleks olnud tegemist teistsuguse hankega (istungi salvestis 11:14:22).
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus, uurinud kohtu poolt kogutud ning menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse põhjendatuse osas (I) ning seejärel otsustab menetluskulude jaotuse (II). I Kvaliteedi hindamine
27.Riigihanke alusdokumendid on kõik hankija koostatud dokumendid, milles on määratud riigihanke üksikasjad, pakkujale esitatud tingimused, hankelepingu tingimused ning pakkumuste hindamise kriteeriumid (RHS § 4 p 17). Vastustaja määratles pakkumiste hindamismeetodika RHAD üldosa p-s 9. Vaidlus puudutab teenuse osutamise kirjelduse hindamist, see tähendab kvaliteedi hindamist (RHAD üldosa p 9.2.2.). Vastustaja määratles, et teenuse osutamise kirjeldust hinnatakse koondhindega: selle eest on võimalik saada kas 30, 20 või 10 punkti (RHAD üldosa p 9.3.2.). Vastustaja hindas Vastavustingimuste alajaotuses „Teenuse osutamise kava“ nimetatud teemade (kokku 9 teemat) käsitluse kvaliteeti. Vaidlus puudutab küsimust, milliseid asjaolusid võis vastustaja arvesse võtta kvaliteedi hindamisel.
28.Vastustaja otsustas, et ta annab pakkujale ette teatud raamid. Pakkuja ülesandeks oli kirjeldada tema poolt osutatavat teenust võimalusel koos näidetega. Tingimuseks oli, et kohustuslikud 9 teemat peavad olema kaetud ning soovituslik oli kirjeldus mahutada viiele leheküljele. Seega määratles vastustaja üldised hindamise kriteeriumid. Ta ei öelnud nende teemade raames detailselt ette, mida peab kirjeldama. Ta ei piiranud lisateemade käsitlust. Seda võimalust kaebaja ka kasutas, esitades p-d 10 ja 11. Näiteks esitas kaebaja p-s 10 teema käsitluse, mida ei olnud nõutud. Teema 10 on mahult võrdväärne teemaga 3, mille puhul heidetakse kaebajale ette üldsõnalisust. Kui kaebaja arvates oli viie lehekülje sisse mahtumine
niivõrd oluline, oleks ta saanud need teemad välja jätta ja keskenduda kohustuslike teemade põhjalikumale käsitlusele. Miski ei takistanud tal selliselt tegutsemast. Puudub vaidlus selles, et hindamismetoodika valik - kas määratleda üldised hindamise kriteeriumid ja/või detailid – on vastustaja otsustada. Samuti on vastustaja otsustada, kas kehtestada kriteeriumid, mille alusel anda teenusele koondhinne või jagada kriteeriumid alakriteeriumiteks, mille kohta anda osahinded, mille liitmisel saadakse koondhinne (Riigikohus on 11.12.2020 otsuses asjas nr 3-20-1198 p-s 19 selgitanud alakriteeriumi mõistet ja selle tähendust hindamisel). Kohus leiab, et kaebaja nõustus pakkumust esitades hindamismetoodika valikuga ega näinud, et see võiks kaasa tuua õigusvastase hindamise. Pärast seda, kui kaebaja pakkumust ei tunnistatud edukaks, muutis kaebaja meelt. Ta leiab, et vastustaja ei ole nõudnud RHAD-s sellise detailsusastmega teenuse kirjeldust, mille puudumist ta hiljem kaebajale ette heidab (22.12.2020 seisukohad p 2.1.8.). Samas nõustus kaebaja istungil, et ta oleks saanud RHAD-d enne pakkumuste hindamist vaidlustada, kuid ta ei kasutanud seda. Sisuliselt mõistab kohus kaebaja käsitlust selliselt, et ta oleks saanud esitada palju parema ja detailsema teenuse kirjelduse, kui ta oleks vaid teadnud, et sellist põhjalikkust eeldatakse. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et vaid teemade põhjalik käsitlus (Teenuse osutamise kava nõue) võimaldas vastustajal lugeda teenuse kirjeldus suurepäraseks ja anda maksimaalsed 30 punkti. Kaebaja teadis seda või vähemalt pidi seda RHAD-ga tutvudes teadma pakkumust esitades. Vastustaja soovis saada teenuse kirjeldust selleks, et aru saada, kuidas pakkuja on teemad läbi mõelnud ja mida ta võib pakkujalt eeldada, kui hakatakse teenust osutama. Teenuse kirjelduses esitatud väited pidid olema realistlikud (Teenuse osutamise kava nõue). Seega võis vastustajal pakkumust lugedes tekkida küsimusi, kuidas teatud kvaliteedi näitajat reaalses olukorras saavutatakse. Kaebaja teadis seda või vähemalt pidi seda RHAD-ga tutvudes teadma pakkumust esitades. Kohus nõustub eeltoodust tulenevalt VAKO poolt märgitud üldise lähtekohaga: vastustaja ei pidanud detailselt ette kirjutama, kuidas põhjalikkust ja realistlikkust saavutada. Vastupidisel juhul oleks vastustaja püstitatud ülesanne kvaliteedi hindamiseks muutunud suuresti sisutuks (VAKO otsuse p 15). Kohtu arusaama toetab Riigikohtu seisukoht, et hankijatel ei ole kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda (Riigikohus 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p 20).
29.Vastustajal tekkis kaebaja teenuse kirjelduse kvaliteeti hinnates (kaebuse lisa 1, väljavõte pakkumuste hindamise protokollist) kokku viis küsimust, mis seondusid põhjalikkuse ja/või realistlikkusega. Väljavõttest lähtuvalt küsis kohus istungil (istungi protokoll alates 10:14:58) kaebajalt kõigi viie küsimuse osas. Kui teemaks on e-posti teel tehtud päringud (teema 1), kas kvaliteedi hindamise hulka kuulub küsimus, kuidas suudab kaebaja täita enda poolt määratletud 20 minuti kriteeriumi, kui päringuid on palju? Kui teemaks on broneerimiskord (teema 1), kas kvaliteedi hindamise hulka kuulub küsimus reisijate profiilidest ja kuidas neid kasutatakse tellimuste täitmisel? Kui teemaks on erihinnad (teema 3), kas kvaliteedi hindamise hulka kuulub küsimus sellest, kuidas tarnijatelt need erihinnad saadakse?
Kui teemaks on parimad tingimused (teema 3), kas kvaliteedi hindamise hulka kuulub küsimus sellest, kuidas kaebaja selle saavutab? Kui teemaks on usaldusväärse lisa- ja taustainfo rahvusvaheliste majutusasutuste kvaliteedi kohta (teema 4), siis kas kvaliteedi hindamise hulka kuulub küsimus sellest, kuidas kaebaja selle info saab ja kui usaldusväärne see on? Kaebaja nõustus istungil, et ükski nendest küsimustest ei väljunud hindamise üldistest kriteeriumitest. Ta nõustus, et kõik viis küsimust, mis vastustajal tekkisid (punktid, mis vajavad täpsustamist), puudutavad reisiteenuse kvaliteeti. Samuti nõustus ta, et need on seotud teenuse tõhusa toimimise hindamisega, mis oli maksimaalsete punktide andmise eelduseks (RHAD üldosa p 9.3.2., istungi salvestis 10:29:36, 10:31:25). Seega teeb kohus järelduse, et vastustaja lähtus kaebaja pakkumuse kvaliteeti hinnates asjaoludest, mis on olulise tähtsusega hanke eesmärgi saavutamiseks. Järelikult hindas vastustaja kaebaja teenuse kirjeldust õiguspäraselt.
30.Kaebaja nõustus istungil, et vastustaja hindamismetoodika ei sisalda alakriteeriume, mille eest oleks antud osahindeid (istungi salvestis 10:07:50). Vastustaja ei muutnud hankemenetluse kestel kvaliteedi hindamismetoodikat. Seega ei ole kaebaja poolt asjakohane mõiste alakriteerium kasutamine. Samuti ei ole asjakohane kaebaja viide Euroopa Kohtu otsusele C532-06, mis käsitleb olukorda, kus hindamiskriteeriumite alakriteeriumid ja osakaalud ei olnud hanketeates määratletud ning seda tehti hindamismenetluse kestel.
31.Vastustajal puudus võimalus anda pakkuja teenuse kirjeldusele maksimaalset 30 punkti, kui selles olid puudused ühes või enamas teemas (RHAD üldosa p 9.3.2.). Kaebaja nõustus istungil selle arusaamaga (istungi salvestis 10:50:44). VAKO leidis sarnaselt vastustajaga, et kaebaja teenuse kirjeldus on teema 3 osas liialt üldsõnaline (VAKO otsuse p 16). Vastustaja põhjendus oli (kaebuse lisa 1, väljavõte pakkumuste hindamise protokollist): Pakkumuse alapunktis 3 toob pakkuja kokkuvõtvalt välja, et kasutab erinevaid programme jm, et selgitada välja võimalikult parimad hinnad, ning et töötatakse selle nimel, et saada tarnijatelt paremaid tingimusi, kuid siiski on see hankija vaates üsna üldsõnaline. VAKO põhjendas otsuses, miks ta leiab, et vastustaja lähtus hindamisel õigetest asjaoludest. Esiteks ütles VAKO, et kaebaja teenuse kirjeldus annab vaid mõista, et pakkuja üritab tegutseda kliendi parimais huvides ning saavutada talle parimaid tingimusi. Teenuse kirjelduses kasutatavate mõiste „alternatiivsed tarnekanalid“ ja „kliendi boonusprogrammide taseme tõstmise aitamine“ alusel ei ole võimalik aru saada, kuidas seda saavutatakse (VAKO otsuse p 16). Teiseks, võrdles VAKO kaebaja teema 3 käsitlust teiste pakkujate kirjeldustega ning leidis, et konkurendid on oma kirjeldustes olnud oluliselt konkreetsemad ja detailsemad. Kohus võttis tõenditena asja materjalide juurde teiste pakkujate kirjeldused ja veendus, et VAKO järeldus on õige. Nagu kohus leidis otsuse p-s 28, märkis VAKO põhjendatult, et kaebajal oli võimalus selgitada, mis täpsemalt on need tegevused ja temapoolsed pingutused, mille eesmärk on tellijale tagada parimad võimalikud hinnad ja muud tingimused (VAKO otsuse p 17). Kaebaja, tuginedes Riigikohtu 11.12.2020 otsusele asjas nr 3-20-1198, märgib, et vastustaja otsuse hindamisel oleks VAKO pidanud minema kaugemale ilmselgete kaalutlusvigade kontrollist (22.12.2020 seisukohad p 2.2.). Samas ei eitanud kaebaja istungil, et VAKO esitas otsuses põhjendused, miks ta leiab, et vastustaja otsus on õiguspärane. Kaebaja arvates ei ole VAKO põhjendused piisavad (istungi salvestis 10:47:29, 10:48:22).
Kohus märgib, et VAKO põhjendustega mitte nõustumine ei tähenda, et VAKO on rikkunud põhjendamiskohustust. VAKO on piisava põhjalikkusega selgitanud, miks vastustaja ei saanud kaebaja teenuse kirjelduse teemat 3 hinnata maksimaalselt 30 punktiga. Kui osa kaebuse väiteid ei saa mõjutada vaidluse lõpptulemust, siis on need ebaolulised ning nende suhtes ei pea kohus võtma ammendavat seisukohta (Riigikohus 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p 20). VAKO kontrollis vastustaja hindamisotsust selliselt, et tuvastas, kas teema 3 puhul on vastustaja etteheide teenuse kirjelduse üldsõnalisuse osas põhjendatud. Kuna VAKO nõustus puudusega, siis järelikult ei saanud vastustaja kaebajale maksimumpunkte anda. Seega oli VAKO lähenemine õiguspärane, kui ta jättis analüüsimata ülejäänud kaebaja etteheited teemade hindamise osas. Reisikonsultandid ja hankelepingu täitmine
32.Vastustaja andis kaebajale ja kolmandale isikule võrdselt punkte teenuse kirjelduse kvaliteedi eest. Sellises olukorras võetakse arvesse reisikonsultantide summeeritud töökogemus kuudes äriklientide reisikonsultandina (RHAD üldosa p 9.4.1.). Reisikonsultantide kohta oli tehnilises kirjelduses öeldud, et pakkuja määrab tellija igale asutusele tellimuste täitmiseks kindla(d) reisikonsultandi(d), keda on pakkujal õigus põhjendatud vajadusel (haigus, puhkus, töölt lahkumine vms) asendada teise samadele nõuetele vastava reisikonsultandiga, tagades seejuures, et asendaja on tellija töös olevate tellimustega jms asjakohaste detailidega eelnevalt kurssi viidud ja tellijat on asendusest teavitatud esimesel võimalusel (TK p 2.6.1.) Kaebajale oli pakkumust esitades teada, et võrdsete punktide korral arvestatakse reisikonsultantide töökogemust. Kaebajal ei tekkinud pakkumust esitades küsimust RHAD üldosa p 9.4.1. tõlgendamise kohta koosmõjus TK p 2.6.1-ga.
33.TK p 2.6.1. tekst ütleb üheselt, et kindla reisikonsultandi/kindlate reisikonsultantide asendamine on lubatud üksnes erandlikel asjaoludel. Kaebaja ei vaielnud istungil sellele vastu (istungi salvestis 10:34:06). Samas leiab kaebaja, et kui vastustaja oleks töökogemuse arvestamisel soovinud lähtuda ainult esmasest reisikonsultandist, siis oleks tulnud nii kirja panna. Kuna ei olnud keelatud esitada rohkem kui üks reisikonsultant asutuse kohta, siis kaebaja seda ka tegi ja esitas 21 reisikonsultanti (istungi salvestis alates 10:37:57). Hankedokumentide sisu üle käivas vaidluses on oluline kaal vastustaja selgitustel hankedokumentide kohta (Tartu Ringkonnakohtu 19.06.2020 otsus asjas nr 3-20-526, p 10). Vastustaja selgitas kirjalikus vastuse p-s 23, et tema eesmärk RHAD-d koostades oli, et tellijatele määratakse kindlad konsultandid, kes neid teenindavad (ja keda on vaid RHAD-s kirjeldatud juhtudel lubatud asendada), tagades seeläbi personaalsem teenus. Tellijate varasem kogemus on näidanud, et kindla konsultandi olemasolu tagab neile muuhulgas ka kvaliteetsema teenuse. Ainult pideva koostöö tulemusel õpib konsultant oma kliendi, kelle huvisid ta esindab, eripärasid paremini tundma ja oskab teenuse osutamisel paremini tähelepanu pöörata detailidele, mida tõenäoliselt konsultant, kes ei ole tellija vajadustest tulenevate nüanssidega nii hästi kursis, esmapilgul ei märka (eelkõige puudutab see reisimist tavapärasest erinevatel tingimustel, nt teenistuskoerad, teenistusrelvad, erivarustus, muud teenistuslikust vajadusest tulenevad eriolukorrad). Vastustaja selgitus eesmärgi kohta vastab TK p 2.6.1. sõnastusele pakkuja määrab igale asutusele tellimuste täitmiseks kindla(d) reisikonsultandi(d). Mitmuse kasutus viitab vaid sellele, et iga asutuse kohta võis olla rohkem kui üks esmane reisikonsultant. Kaebaja, esitades kokku seitse esmast reisikonsultanti, kasutas seda võimalust. Samas oli kaebaja ainuke pakkuja, kes RHAD tõlgendades pakkus esmast reisikonsultanti, meeskonda ja reservi (kaebuse lisa 10). Kohus nõustub vastustajaga, et tulenevalt TK p-s 2.6.1. saavad kaebaja pakutud meeskond ja
reserv olla käsitletavad ainuüksi asendajatena. Seega ei saanud nende töökogemust arvesse võtta RHAD üldosa p 9.4.1. sisustamisel. Vastustaja määratleb RHAD kaudu, millist teenust ta pakkujalt soovib ja mille eest ta hankelepingu täitmise käigus maksab. Kaebaja arusaam, et see on iga pakkuja otsustada, millise meeskonna ta pakkumuses esitab (kaebuse p 2.5.5.), on sellega vastuolus. Seega puudub RHAD üldosa p 9.4.1. mõiste reisikonsultant sisustamise seisukohalt tähendus sellel, kuidas pakkuja on soovinud oma tööd korraldada. Järelikult ei oma tähendust kaebaja selgitus: teised meeskonnaliikmed tegelevad samuti teenuse sisulise poolega ja hankija teenindamisega, tegutsedes esmase kontaktisikuga paralleelselt (22.12.2020 seisukoht p 2.3.2.). Kaebaja väide RHAD üldosa p 9.4.1 koosmõjus TK p 2.6.1. sisu mitmeti mõistetavuse kohta on põhjendamatu (kaebuse p 2.6.3.). Abstraktselt võttes võib peaaegu milline iganes keerukuse astmega tekst viia selleni, et erinevad lugejad mõistavad seda erinevalt. Selleks on teksti tõlgendamise meetodid. Lähtudes asendaja erandlikkusest ja sellest, et vastustaja soovis hinnata esmaste reisikonsultantide töökogemust, on mõiste reisikonsultandid sisu RHAD üldosa p 9.4.1 mõttes üheselt arusaadav.
34.Kaebajal on õigus selles, et ka raamlepingu projekt (kaebuse lisa 8) on hanke alusdokument (RHS § 4 p 17). Samas tuleb selle dokumendi arvestamisel RHAD üldosa p 9.4.1. tõlgendamisel arvestada, et asjassepuutuv on 5. peatükk pealkirjaga Lepingu täitmine. Täpsemalt reguleerib reisikonsultante ja hankelepingu alusel asutuste tellimuste täitmist p 5.6.1.: Punktis 12.2. määratud reisikonsultanti on õigus põhjendatud vajadusel (nt haigus, puhkus, töölt lahkumine vms) asendada teise, punktis 5.6. nimetatud nõuetele vastava reisikonsultandiga, tagades seejuures, et asendaja on tellija töös olevate tellimustega jms asjakohaste nüanssidega eelnevalt kurssi viidud ja tellijat on asendusest teavitatud esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nimetatud tekst on asendamise osas põhiosas samasugune nagu TK p 2.6.1. Asendamise erandlikkusele viitab veelgi enam asjaolu, et see eeldab kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi. Viide p-le 12.2. märgib üksnes seda, et sellesse raamlepingu punkti märgitakse hankelepingut täitvad reisikonsultandid.
35.Vastustaja andis istungil selgituse raamlepingu projekti 12. peatükk pealkirjaga Kontaktisikud kohta (istungi salvestis 10:56:09): lepingusse märgitakse üldine kontaktisik ja reisikonsultandid, kes ei ole ühed ja samad isikud. Ka varasemates lepingutes on olnud selline regulatsioon. Kohus leiab, et vastustaja selgitusega on kooskõlas p 12.2. teksti süstemaatiline tõlgendus raamlepingu p 5.6.1. alusel. Vastustaja ei soovinud p-ga 12.2. omistada kontaktisikutele reisipäringute ja tellimuste esitamist. See on reisikonsultantide ülesanne. Kontaktisikute ülesandeks on lepingus ettenähtud teadete, nõuete, tellimuste ja teiste dokumentide edastamine (raamlepingu projekti p 12.1). Kaebaja vastupidine tõlgendus ei vasta raamlepingu projekti ega ühegi teise RHAD alusdokumendi eesmärgile. Seega käitus vastustaja õigesti, kui võttis kaebaja puhul arvesse üksnes seitsme reisikonsultandi töökogemust. Kohtuga samale järeldusele jõudis VAKO (otsuse p 22).
36.Kohus nõustub VAKO-ga selles, et kui kaebus tuleb jätta rahuldamata kolmanda isiku pakkumuse tühistamise nõudes, siis tuleb jätta rahuldamata ka nõuded kolmanda isiku kvalifitseerimise ja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise osas, mis on esitatud üksnes otsuste loogilise järgnevuse põhimõtte alusel (VAKO otsuse p 25, kaebuse taotlus 4). Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse rahuldamata. Seetõttu tühistab kohus Tallinna Halduskohtu 01.12.2020 määruse resolutsiooni p-ga 7 kohaldatud esialgse õiguskaitse (HKMS § 253 lg 3).
II
37.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kaebaja kahjuks, mistõttu kannab kaebaja menetluskulud. Vastustaja ega kolmas isik ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks (HKMS § 109 lg 1). Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.