lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-308/5

Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 17.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-308/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2646
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2, 4Kaebuse tagastamineERHS § 2 lg 1, 4Rahvusringhäälingu õiguslik seisundHKMS § 4 lg 1PädevusMeeTS § 3Infoühiskonna teenuse seaduse kohaldamineMeeTS § 5Videojagamisplatvormi pidajaERHS § 3Rahvusringhäälingu sõltumatusERHS § 31 lg 1EetikanõunikERHS § 5Rahvusringhäälingu ülesanded

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-308/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium16.03.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-21-2750/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium29.06.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

17.03.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-308

Haldusasi

C.J.i kaebus tühistada Eesti Rahvusringhäälingu 15.01.2021 vastus nr 1-7/3-21, kohustada Eesti Rahvusringhäälingut vaatama uuesti läbi C.J.i taotlust avaldamaks C.J.i artikkel ning taastama C.J.i avaldatud kommentaar ERR uudisteportaalis err.ee

Menetlusosalised

Kaebaja – C.J., volitatud esindajad v.adv Kalle-Kaspar Sepper, adv Mihkel Kivisalu Vastustaja ‒ Eesti Rahvusringhääling

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KAEBUSE PÕHJENDUSED

1.Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) uudisteportaalis err.ee avaldati 09.08.2020 ERR-i ajakirjanike Anvar Samosti ja Janek Lutsi artikkel „ERR journalists: 'Cancel culture' has no place in Estonia“ (eesti keeles, ERR-i ajakirjanikud: „Tühistamiskultuurile“ ei ole Eestis kohta). Artikli autorid käsitlesid sõnavabadust ja ERR-i ajakirjanike hinnangut, et tsensuuril (tühistamiskultuuril) ei ole Eestis kohta. 10.08.2020 kirjutas C.J. eeltoodud artikli alla kommentaari sisuga „this is a bit rich considering ERR „cancelled“ my opinion piece criticising ERR journalistic practices and has censored/removed my comments from articles without warning or justification, all of which were within the terms of use“ (eesti keeles, see on natuke silmakirjalik, arvestades, et ERR „tühistas“ minu arvamusartikli, milles kritiseerisin ERR-i ajakirjandustavasid, ja ilma hoiatamata ega põhjendamata on minu poolt artiklitele jäetud kasutustingimustele vastavaid kommentaare tsenseeritud/eemaldanud,). ERR kustutas kaebaja esitatud kommentaari.

Sarnased lahendid

Andmekogud ja avalik teave
  • 01.09.20263-26-1048/10Riigikohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1957/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.08.20263-26-1617/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.07.20263-26-1547/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-25-649/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-25-848/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 43 lg 2Korduv kaebus
HMS § 108 lg 1Toimingu põhjendamine
HMS § 8 lg 1Haldusorgan
MeeTS § 13Tegevusvabadus
MeeTS § 6Toimetusvastutus ja toimetusotsus
PS § 45
2.C.J. kirjutas 13.11.2020 artikli „Growing Intolerance of the Disagreeable Opinion“ (eesti keeles, kasvav sallimatus ebameeldiva arvamuse vastu). Tegemist on artikliga, mis käsitleb sõnavabadust ja sellesse sekkumist. Kaebaja esitas 13.11.2020 ERR-ile avalduse, et kõnesolev artikkel avaldataks, kuna kaebaja soovis artikli osas laiemat ühiskonna tähelepanu, sest sõnavabaduse näol on tegemist ühiskonnas olulise ning praeguses poliitilises keskkonnas ka aja- ning asjakohase teemaga. ERR C.J.i artiklit ei avaldanud.

3-21-308

3.16.12.2020 edastas kaebaja ERR-ile vaidena pealkirjastatud pöördumise, milles palus, et tema punktis 1 nimetatud kommentaar taastataks ning tema punktis 2 nimetatud artikkel avaldataks.
4.ERR edastas 15.01.2021 vastuse pöördumisele, milles informeeris, et ei käsitle pöördumist vaidena haldusmenetluse seaduse (HMS) mõttes, vaid kodaniku pöördumisena, millele rakendub märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus. ERR teavitas, et C.J.i artikkel ei kuulu avalikustamisele ja tema kommentaari ei taastata. ERR leidis, et on sõltumatu ning tal on õigus otsustada, milliseid artikleid avaldada. Samuti leidis ERR, et C.J.i kommentaar sisaldab ebaõigeid fakte ja ei ole asjakohane, mistõttu ERR eemaldas kommentaari.
5.Tallinna Halduskohtusse saabus 12.02.2021 C.J.i kaebus ERR-i vastu nõuetega: 1) tühistada ERR-i 15.01.2021 vastus nr 1-7/3-21; 2) kohustada ERR-i vaatama uuesti läbi C.J.i taotlust avaldamaks C.J.i 13.11.2020 artikkel „Growing Intolerance of the Disagreeable Opinion“ ERR uudisteportaalis err.ee; 3) kohustada ERR-i taastama C.J.i 10.08.2020 avaldatud kommentaar ERR-i uudisteportaalis err.ee artikli „ERR journalists: 'Cancel culture' has no place in Estonia“ juures algses sõnastuses „this is a bit rich considering ERR „cancelled“ my opinion piece criticising ERR journalistic practices and has censored/removed my comments from articles without warning or justification, all of which were within the terms of use”; 4) alternatiivselt kohustada ERR-i esitama C.J.ile motiveeritud põhjendus artikli avaldamisest keeldumise põhjuste kohta.
6.Kuna kohtul tekkis kahtlus, kas kaebuse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, küsis kohus 18.02.2021 kohtunõudega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 4 alusel ERR-i kui eeldatava vastustaja seisukohta kaebuse menetlusse võtmise kohta. ERR leidis 02.03.2021 vastuses, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. 1) Ajakirjanduslik tegevus ei ole haldusmenetlus HMS mõistes. ERR on avalik-õigusliku juriidilise isikuna tegutsev meediateenuse osutaja, kes lähtub oma tegevuses Eesti Rahvusringhäälingu seadusega (ERHS) sätestatud nõuetest ning meediateenuste seaduses (MeeTS) sätestatud meediateenuse osutaja tegevuspõhimõtetest. MeeTS § 5 sätestab meediateenuse osutaja toimetusvastutuse meediateenuse sisu valikul ja õiguse määrata selle sisu edastamise järjestus ning edastamise viis. MeeTS § 6 kohaselt on toimetusvastutus meediateenuse osutaja teostatav kontroll saadete valiku, sisu ja ülesehituse eest ning nende programmi paigutamise üle. MeeTS § 13 alusel on meediateenuste osutajal tegevusvabadus vabalt otsustada oma saadete ja programmi sisu ja nende paigutuse osas programmides ja muudes meediateenustes. ERHS § 3 kohaselt on ERR oma saadete, programmide ja muude meediateenuste tootmisel ja üldsusele suunamisel sõltumatu ning lähtub üksnes seaduse nõuetest. Ülaltoodud sätete koosmõjul tähendab sõltumatus ja toimetusvastutus valikut avaldatava sisu formaadi, ajakirjandusliku kvaliteedi, sisu sobivuse ja kunstilise taseme osas. Otsused programmide ja muu meediasisu tootmise ja edastamise osas langetavad peatoimetajad ja vastutavad toimetajad. Ühtlasi lasub meediateenuse osutajal ka vastutus tema poolt loodud sisu seadusele vastavuse osas. 2) ERR-i seadusega sätestatud avalik ülesanne on tele- ja raadioprogrammide tootmine (ERHS § 5). ERR ei teosta avalikku võimu ega piira isikute õigusi ja vabadusi. Küll aga otsustab ERR lähtuvalt sõltumatuse ja tegevusvabaduse põhimõttest oma toodetava ja üldsusele suunatava sisu üle. ERR-il puudub seadusest tulenev kohustus avaldada kodanike artikleid või nende toodetud saateid või muud meediasisu ega ka võimaldada artiklite kommenteerimist - selline kohustus ei võimaldaks ERR-il teostada oma tegevusvabadust ega ka sõltumatust. ERR-i juhatus on 21.05.2018 otsusega kinnitanud "Eesti Rahvusringhäälingu internetipõhiste teenuste kasutustingimused ning kommenteerimise reeglid". Nimetatud reeglite kohaselt võimaldab 2(6)

3-21-308 ERR oma veebiplatvormil avaldatud artiklite juurde lisada kommentaare. Kommentaaride lisamise võimaldamist ja nende kommentaaride avaldamist ei saa käsitleda haldusmenetlusena, kuna tegemist ei ole ERR-ile seadusega pandud haldusülesande täitmisega. Kommenteerimine ja sellega seotud suhted ERR-i ja kommenteerijate vahel on eraõiguslikud suhted, mis alluvad eraõiguse normidele. Samuti ei ole ERR-i ajakirjandusliku tegevuse käigus tekkivad suhted käsitletavad haldusmenetlusena. Kui ERR kasutab oma ajakirjandusliku sisu loomisel ERR-iga töösuhetes mitteolevate isikute kaastööd, tekivad ERR-i ja selle isiku vahel tsiviilõigussuhted. Saadete ja artiklite autoritega sõlmitakse võlaõiguslik autorileping või litsentsileping, milles lepitakse kokku kas teose loomine või selle kasutamine ning muud olulised tingimused. Seega on artiklite avaldamine ERR-i veebilehel kaasautori ja ERR-i vaheline lepinguline suhe ning lepingu sõlmimiseks peab olema poolte vahel saavutatud kokkulepe. Lepingute sõlmimisel lähtub ERR juba ülalpool nimetatud sõltumatusest ja toimetusvastutusest. Võlaõiguslikud lepingulised suhted ei allu halduskontrollile.

7.Kaebaja esitas 03.03.2021 täiendava seisukoha. 1) ERR-i seotus HMS-iga on otseselt seaduses sätestatud. ERHS § 2 lg 1 sätestab, et ERR on avalik-õiguslik juriidiline isik. ERHS § 2 lg 4 kohaselt kohalduvad ERR-ile HMS-i sätted. Vaatamata sellele, et antud juhul MeeTS otseselt ei kohaldu (millele ERR on ebaõigesti viidanud), siis sätestab ka MeeTS § 3, et kohaldatakse HMS-i sätteid. ERR on haldusorgan HMS § 8 lg 1 mõttes, kuna ta on ERHS-i alusel loodud ning täidab eeltoodud seaduse alusel avalikke ülesandeid. Ka Tallinna Halduskohus on toonud haldusasjas nr 3-10-2878 välja, et „ERR on avalik-õiguslik juriidiline isik ja kaebus kahjunõude osas ETV 2 vastu kuulub teoreetiliselt halduskohtu pädevusse ning halduskohtule esitatud kaebus peab vastama HKMS nõuetele“. Lisaks eeltoodule on Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-09-2161 lahendanud Erakonna Eestimaa Rohelised kaebust ERR-i vastu, millega esimene taotles, et ERR muudaks ETV-s linastuvat valimiskampaania korda. ERR-i viited autoriõiguslikele lepingutele (või muule tsiviilõiguslikule elemendile) ei muuda asjaolu, et ERR-i tegevuse suhtes kohaldub HMS. Käesoleva kaebuse puhul on oluline üksnes vaidluse iseloom, mis on avalik-õiguslik, tulenevalt asjaolust, et kaebaja on vaidlustanud ERR-i poolse haldusmenetluse rikkumise, mis tuleneb viimasele seadusest. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-72-13 leidnud, et kui tsiviilõigusliku tahteavalduse kujunemist reguleerivad avaliku õiguse normid, on tegemist avalik-õigusliku menetlusega ja selle raames haldusakti andmisega. Sarnast praktikat kinnitab ka Riigikohus haldusasjades 3-3-1-31-06 ja 3-3-1-49-12. 2) ERR rikkus oluliselt haldusmenetluse põhimõtteid, sest artikli avaldamisest keeldumisel ei teostatud muuhulgas sisulist põhjendamiskohustust, mistõttu rikkus ERR HMS-i. Kaebaja vaidlustab ERR-i tegevuse üksnes avalik-õiguslikus osas, st ERR avalik-õigusliku kohustuse rikkumise, mitte tsiviilõiguslikku küsimust nt autoriõiguslike küsimuste (võlaõiguslike lepingute) üle, nagu ERR ekslikult väidab. Käesoleval juhul on artikli avaldamisest keeldumine toiming, mille osas tuleb lähtuda HMS-i nõuetest. Toiming peab olema antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastama vorminõuetele. Käesoleval juhul on ERR-i otsus sisuliselt ja formaalselt õigusvastane HMS § 108 lg 1 sätestab, et kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

8.Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kuna täidetud on ka HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused, kuulub kaebus tagastamisele ka sellel alusel.
9.HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus määrusega kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 3(6)

3-21-308

10.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. See, et ERR õiguslikult vormilt kui avalik-õiguslik juriidiline isik vastab haldusorgani tunnustele, ei tähenda, et igasugune ERR-i tegevus on käsitletav avalik-õiguslikuna ja selle pinnalt tekkinud vaidlus on alati avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlus HKMS § 4 lg 1 tähenduses. HKMS kommentaarides (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2013) on välja toodud, et avalik-õiguslik suhe on õigussuhe, mida reguleerivad esmajoones avaliku õiguse normid. Avalik õigus kui osa õiguskorrast on määratud reguleerima spetsiifilisi suhteid, mis kaasnevad avaliku võimu teostamisega (HKMS § 4 kommentaar I p 2 ja seal viidatud kohtupraktika, lk 38).
11.Käesoleval juhul puudutab vaidlus ERR-i ajakirjandusliku sisu loomist ja ajakirjandusliku kutse-eetika ning tavade järgimist, st ERR-i ajakirjanduslikku tegevust. Ajakirjanduslik tegevus, sõltumata sellest, kas seda viljeleb ERR või mõni erameedia väljaanne, ei ole käsitletav avaliku võimu teostamisena ning sellele ei laiene HMS. Ajakirjanduslik tegevus (näiteks artikli avaldamine) iseenesest ei ole (avalik-õiguslik) õigussuhe. Õigussuhe tekib siis, kui ERR-i tegevus mõjutab konkreetse isiku õigusi või kohustusi, nt avaldatakse isiku suhtes ebaõigeid andmeid. ERR-i tegevusest tekkinud õigussuhe ei ole automaatselt avalik-õiguslik.
12.ERR, täites olulisi avalikke ülesandeid, on samas ajakirjanudvabaduse kandjana (PS § 45) oma ülesannete täitmisel riigivõimust sõltumatu (ERHS § 3). ERR-i ei saa käsitleda osana riigivõimust. See tooks endaga kaasa ajakirjandusliku tegevuse allutamise välisele kontrollile. Kui ERR-i tegevus oleks kohtulikult kontrollitav sellisel moel, nagu kaebaja seda näeb, st üksikisikul on õigus nõuda enda arvamusloo avaldamist ‒ sest ei esine PS §-s 45 toodud sõnavabaduse piiramise aluseid ‒ ning ERR-il lasuks loo avaldamisest keeldumisel ulatuslik põhjendamiskohustus, oleks ERR-i ajakirjandusvabadus märkimisväärselt piiratud. Meediavabadust austavas riigis ei saa kohtu roll olla otsustada selle üle, kas teatud ajakirjanduslik looming väärib avaldamist, veelgi enam kohustada sõltumatut meediat kindlat artiklit avaldama. Õigusriigis on kohtute rolliks tegeleda isikute õiguste rikkumisega. Nii on võimalik pöörduda näiteks nõudega kohtu poole, kui ajakirjandusliku tegevuse käigus on teotatud isiku au, avaldatud ebaõigeid andmeid, rikutud isiku eraelu puutumatust või muud isiklikku õigust. Sellisel juhul on tegemist tsiviil- mitte aga avalik-õigusliku suhtega ning isikul on õigus pöörduda maakohtu poole sõltumata sellest, kas õiguste rikkujaks on ERR või erameedia väljaanne. Põhiseaduse §-st 45, Euroopa Inimõiguste Konventsioonist ega EL õigusest ei tulene subjektiivset avalikku õigust saada kajastust rahvusringhäälingus ning seda hoolimata teema aktuaalsusest, loometöö kõrgest stiilist, heast kvaliteedist vms näitajatest. Kohus ei saa hinnata seda, kas kaebaja kriitika ERR-i suhtes on põhjendatud ja kas kaebaja artikkel väärib avaldamist. ERR on õigesti viidanud meediateenuste osutaja toimetusvastutuse ja tegevusvabaduse põhimõttele, mis tähendab vaba otsustamist oma saadete ja programmi sisu ja nende paigutuse üle. Siinjuures pole tähtis, kas uudisteportaali haldamist tuleb pidada meediateenuse osutamiseks MeeTS mõttes või mitte, kuna vaieldamatult on ka uudisportaalid osa ERR-i ajakirjanduslikust tegevusest ning hõlmatud ERR-i sõltumatuse tagatistega (ERHS § 3).
13.Lisaks võimalusele pöörduda oma subjektiivsete õiguste rikkumise korral kohtusse on ERHS-s sätestatud võimalus esitada kaebus ERR-i eetikanõunikule. ERHS § 31 lg 1 kohaselt jälgib eetikanõunik ERR-i tegevuse vastavust ajakirjanduse kutse-eetikale ja tavadele, vaatab läbi ERR-i saate või programmi sisu kohta esitatud vastulauseid ja vaidlustusi ning jälgib programmi tasakaalustatust. Kaebusele lisatud materjalidest nähtuvalt on kaebaja pöördunud ERR-i eetikanõunik T. Tammerki poole ja saanud temalt ka vastuse. T. Tammerk on selgitanud, et kaebaja kommentaar eemaldati toimetajate äranägemisel, kuna nende hinnangul jättis see ERR-i Uudiste tööst eksliku mulje. T. Tammerk leidis, et põhiseadusliku sõnavabaduse vastu 4(6)

3-21-308 ei ole eksitud, sest kaebajal on võimalik enda seisukohti mujal avaldada. Ka tõi T. Tammerk välja, et inimesed nõustuvad ERR-i veebilehtedel kommentaare jättes kasutustingimustega, mis annavad toimetajatele õiguse kommentaare modereerida. ERR on kaebajale 15.01.2021 vastuses pikemalt selgitanud, miks kaebaja kommentaar kustutati. ERR tõi välja, et: „Teie klient märkis oma 10.08.2020 kommentaaris (kuvatõmmis lisatud Teie pöördumisele), et ERR kustutas /originaalis: cancelled/ tema arvamusartikli, mis kritiseeris ERRi ajakirjanduspraktikaid ja on tsenseerinud ja eemaldanud tema kommentaare artiklitest. Antud kommentaar sisaldas ebaõigeid fakte ja ei olnud asjakohane. Teie kliendile on teada, et ta on pöördunud ERRi err.news portaali toimetuse poole ka varem ja palunud artikli avaldamist, kuid ERR ei ole pidanud seda võimalikuks ka varasemalt. Oma kommentaariga jättis aga Teie klient eksitava mulje tegelikest asjaoludest, jättes märkimata, et tema artikleid ei ole toimetus pidanud võimalikuks varem avaldada err uudisteportaalis ja jättis mulje nagu oleks ERR kustutanud Teie kliendi arvamusartikli ja ka varasemaid kommentaare. Seetõttu oli vaidlusaluse, 10.08.2020 lisatud kommentaari eemaldamine toimetuse poolt õigustatud.“ Kohtu arvates on ERR kaebaja kommentaari kustutamist sisuliselt põhjendanud. Kohtu arvates võis ERR käsitleda kaebaja kommentaari kui hea tava vastast ja selle kustutada, arvestades, et kommentaari sõnastust lugedes jääb mulje, et ERR on kaebaja vabasse eneseväljendusse sekkunud, kuigi kaebaja artikli mitteavaldamine selliseks järelduseks veel piisavat alust ei anna. Kommentaari kustutamise võimaluse näeb ette ka „Portaali ERR Uudised kasutustingimused ja kommenteerimise reeglid“. ERR on põhjendanud kaebaja artikli mitte avaldamist, tuues oma toimetaja läbi välja, et artikkel sobiks paremini avaldamiseks kellegi isiklikku blogisse või mõnda teise samalaadsesse kohta. Seetõttu ei saa nõustuda kaebajaga, et ERR on jätnud sisuliselt põhjendamata, millistel põhjustel artikli avaldamisest keelduti (kaebuse p 1.9). Avaldamisest keeldumise põhjendusi ei pea esitama väga põhjalikult ning olukorras, kus hindamise objektiks on kellegi arvamusartikkel, on paratamatu, et sellele antav hinnang on mõneti subjektiivne, mis aga ei tähenda veel, et uudisteportaali toimetaja ei tee tööd professionaalselt. Kohus nõustub ERR-iga, et meediaorganisatsiooni sõltumatus ja toimetusvastutus hõlmab vabadust otsustada avaldatava sisu formaadi, ajakirjandusliku kvaliteedi, sisu sobivuse ja kunstilise taseme üle.

14.Kaebaja on toonud välja, et kuna ERHS-s ja MeeTS-s sisalduvad viited HMS-le, on vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Tõesti, nii ERHS § 2 lg 4 kui ka MeeTS § 3 sätestavad, et neis seadustes ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS sätteid, arvestades nimetatud seaduse erisusi. HMS kohaldub aga menetlustele, mis sisuliselt vastavad haldusmenetluse tunnustele. Näiteks reguleerib MeeTS televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevuslubade väljastamist (4. pt), ERHS aga halduslepingu sõlmimist (§ 10). Neis küsimustes juhindutakse HMS-st kui üldseadusest, kuid HMS ei laiene kogu ERR-i tegevusele. Ka kaebaja 03.03.2021 täiendavas arvamuses toodud viited kohtupraktikale ei muuda kohtu seisukohta. Haldusasjas 3-10-2878 tagastas kohus kaebuse läbivaatamatult selle esitajale. Seega ei võtnud kohus lõplikku seisukohta kaebeõiguse osas vaid üksnes möönis, et kaebaja kahjunõue ETV 2 vastu kuulub teoreetiliselt halduskohtu pädevusse. Kui ERR on oma ajakirjandusliku tegevuse käigus rikkunud kellegi õigusi, sh tekitanud kahju, on vastavaid nõuded praktikas siiski menetlenud maakohtud. Asjas 3-09-2161 oli vaidlustatud ERR-i nõukogu otsusega kinnitatud kohalike omavalitsuste volikogude valimiskampaania kajastamise kord ERR-is. Tegemist on käesolevast asjast erineva vaidlusega järgmistel põhjustel: 1) vaidlustati ERR-i juhtorgani (nõukogu) otsust (kohus käsitles vaidlustatud otsust halduse siseaktina); 2) kaebus puudutas valimiste kajastamist, mille kohta sisaldub ERHS-s eriregulatsioon (vt § 6 lg 5); 3) kaebajaks oli valimistel osalenud erakond, st subjektiivsete avalike õiguste kandja. Kaebaja viidatud Riigikohtu asjad 3-3-1-72-13 (konto avamine Eesti Pangas), 3-3-1-31-06 (Tartu linnale kuuluva eluruumi üürile andmine) ja 3-3-1-49-12 (võrguettevõtja poolt soojuse ostmiseks korraldatud konkursist tulenevate vaidluste lahendamine) on käesolevast asjast vaidluse eseme poolest 5(6)

3-21-308 erinevad ega tõenda, et käesolev kaebus peaks kuuluma halduskohtu pädevusse. Kui ERR ajakirjandusliku tegevuse käigus rikub kellegi õigusi, on tegemist tsiviilvaidlusega ja isikud võivad pöörduda maakohtusse.

15.Kui vaidlus tuleks halduskohtu pädevusse kuuluvaks ka lugeda, tuleks see kohtu arvates tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohtu arvates ei tulene PS §-st 45 subjektiivset avalikku õigust saada kajastust mõnel ERR-i meediaplatvormil. Puudub ka subjektiivne avalik õigus nõuda enda kommentaaride avaldamist. Kui ka möönda, et lisaks ERR-i sisesele kontrollile peab ERR-i ajakirjanduslik tegevus olema (vähemasti mingis ulatuses) ka halduskohtulikult kontrollitav, tuleb sedastada, et kaebaja võimalik õiguste riive on väheintensiivne. Kaebajal on võimalik pakkuda enda artikli avaldamist teistele meediakanalitele või avaldada see veebis, kus selleks on küllaldaselt võimalusi. ERR ei ole avaldamiseks ainus võimalik koht. Arvestades kaebuses väljatoodud asjaolusid, saaks kohtu roll kaebaja artikli sobivuse üle otsustamisel siiski olema piiratud. Kohus ei saa anda hinnangut selle kohta, kas kaebaja kriitika ERR-i suunal on põhjendatud ning kas artikkel väärib teema või vaatenurga olulisuse, stiili, kvaliteedi vms näitajate tõttu avaldamist ERR-i portaalis. Seetõttu tuleb kaebuse rahuldamist pidada vähetõenäoliseks.
16.Eelnevast tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 21 alusel. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20263-26-1432/9Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1884/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium