Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-19-1307 17. märts 2021 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld OÜ Plastikakirurg Sellend kaebus Terviseameti otsuse tühistamiseks Kaebaja OÜ Plastikakirurg Sellend, esindaja Merle Sellend Vastustaja Terviseamet, esindaja Agne Ojassaar Tallinna Ringkonnakohtu 18. märtsi 2020. a otsus Terviseameti kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
2.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 18. märtsi 2020. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.
4.Tagastada alusetult tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Plastikakirurg Sellend (kaebaja) esitas Terviseametile tegevusloa taotluse ambulatoorse plastika- ja rekonstruktiivkirurgia teenuse osutamiseks tegevuskohas Veerenni tn 53a, Tallinn vastavalt taotlusele lisatud äriruumi üürilepingule. Kaebaja ja Confido Healthcare Group OÜ vahel sõlmitud äriruumi üürilepingu kohaselt võimaldab Confido Healthcare Group OÜ kaebajal kasutada ühte vastuvõturuumi kindlatel päevadel ja kellaaegadel ning vajaduse korral ka protseduuriruumi.
2.Terviseamet keeldus 21. mai 2019. a otsusega nr 6.4-4/19/17 kaebajale tegevusluba andmast. Otsuse kohaselt oli tegevuskohta, kuhu taotleja tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba taotles, Terviseamet andnud tegevusloa Arstikeskus Confido OÜ-le. Seega oli taotluses märgitud ruumides tervishoiuteenuse osutamise õigus tegevusloa alusel teisel äriühingul. Kuna OÜ Plastikakirurg Sellend ei ole menetluse käigus näidanud enda ruume ja aparatuuri, ei vasta äriühing ühele või enamale tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 25 lg 1 p 2).
3.Kaebaja esitas Terviseameti 21. mai 2019. a otsuse peale vaide, mille vastustaja 1. juuli 2019. a vaideotsusega nr 6.4-4/19/27 rahuldamata jättis. Vaideotsuse kohaselt on OÜ Plastikakirurg Sellend oma ruumide, vahendite ja aparatuurina üritanud näidata Arstikeskus Confido OÜ ruume, vahendeid
3-19-1307 ja aparatuuri. Sotsiaalministri 25. jaanuari 2002. a määruse nr 25 „Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ (määrus nr 25) järgi on lubatud eriarstiabi vastuvõtuüksuse üldkasutatavate ruumide ning abiruumide ühiskasutus (§ 23 lg 1, § 26 kolmas lause). Põhiruumide ühiskasutust määrus ette ei näe. Samuti ei näe määrus ette sisseseade, vahendite ja aparatuuri ühiskasutust või jagamist teiste tervishoiuteenuse osutajatega. Määruse nr 25 § 17 reguleerib asutusesisest ruumikasutust erinevate eriarstide vahel, mitte ruumikasutust erinevate tervishoiuteenuse osutajate vahel. Seega ei kohaldu määruse nr 25 § 17 olukorras, kus samades vastuvõtu- ja protseduuriruumides soovivad teenust osutada erinevad ettevõtjad.
4.Kaebaja palus halduskohtule esitatud kaebuses tühistada Terviseameti otsus ja vaideotsus. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
4.1.Tõele ei vasta väide, et kaebaja ei ole enda ruume ja aparatuuri näidanud ega vasta sel põhjusel majandustegevuse nõuetele. Kaebajal on üks töötaja – plastikakirurg dr Merle Sellend –, kes soovib töötada osalise tööajaga. Majanduslikult kõige mõistlikum on üürida nõuetele vastav ruum arstikeskuses osalise ajaga. Arstikeskuse ruumid vastavad kõigile nõuetele. Kaebaja töötaja on spetsialiseerunud esteetilis-plastilisele kirurgiale ja soovib osutada oma teenuseid äriühingu kaudu. Kaebaja taotles tegevusluba ambulatoorse plastikakirurgia valdkonnas vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi kasutamiseks. Kaebaja ei kasuta patsientide vastuvõtmisel ruumis mingeid aparaate. Patsientide vastuvõtt seisneb nendega vestlemises ja operatsiooni läbiviimiseks vajalike asjaolude väljaselgitamises ning operatsioonijärgses järelkontrollis. Operatsioonid toimuvad teises asukohas.
4.2.Vastustaja ei ole viidanud õigusnormidele, mis õigustaksid tegevusloa andmisest keeldumist. Määruse nr 25 § 17 võimaldab erinevatel eriarstidel kasutada sama vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi. Vastustaja on siiani andnud tegevuslube ka ruumide ühiskasutuse korral. Puudub õiguslik alus keelduda tegevusloa andmisest seetõttu, et samas ruumis teenust osutavad arstid töötavad erinevate tööandjate juures. Tegemist on ettevõtlusvabaduse piiramisega ja isikute ebavõrdse kohtlemisega. Ka Terviseameti juhendis pole märgitud, et ühine ruumikasutus erinevate tervishoiuteenuse osutajate vahel ei ole lubatud. Määruse nr 25 § 17 meelevaldne tõlgendamine vastustaja poolt rikub õigusselguse põhimõtet ega võimalda isikul õiguslikke tagajärgi ette näha. Arstid kasutaksid ruumi vahetustega. Õigusnormide eesmärk on, et hügieeninõuded oleksid täidetud. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ei ole hügieeninõuded täidetud juhul, kui sama ruumi kasutavad arstid töötavad erinevate tervishoiuteenuse osutajate juures. Tõele ei vasta väide, et üürnikul puudub valdus ning igasugune kontroll vahendite ja ruumi üle. Vastustaja ei ole selgitanud, kuidas rikutakse tervishoiuteenuse ohutuse ja kvaliteedi nõudeid või kuidas selline oht saab tekkida. Ettevõtja hoolsuskohustuse täitmine on tagatud ka üürisuhte raames.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 13. detsembri 2019. a otsusega kaebuse osaliselt. Halduskohus tühistas Terviseameti 21. mai 2019. a otsuse ja 1. juuli 2019. a vaideotsuse osas, millega vastustaja jättis kaebajale tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa andmata vastuvõturuumi osas. Muus osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid järgmised.
5.1.Ei saa nõustuda vastustaja tõlgendusega, et määruse nr 25 § 17 lg 1 lubab kasutada sama vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi vaid sama ettevõtja juures töötavatel eriarstidel, mitte erinevate ettevõtjate juures töötavatel eriarstidel. Sellist tõlgendust ei toeta ka ükski teine määruse nr 25 ega tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) säte. Kui seadusandja eesmärk oli selline piirang seada, tulnuks seda selgelt teha. TTKS ega määrus nr 25 ei kehtesta ka nõuet, et eriarstiabi osutamiseks kasutatav vastuvõturuum peab olema tervishoiuteenuse osutaja omandis või ainult tema kasutuses. Terviseameti tõlgendus ei ole kooskõlas normi eesmärgiga, milleks on tagada eriarsti vastuvõturuumi vastavus õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja patsientide kaitse. Kuna erinevate erialade arstide 2(8)
3-19-1307 (v.a määruse nr 25 § 17 lg-s 2 nimetatud erialade puhul) vastuvõturuumidele kehtivad ühesugused nõuded, on kõigil sama vastuvõturuumi oma tegevuskohana kasutavatel tervishoiuteenuse osutajatel kohustus hoida seda ruumi nõuetele vastavana. Vastustaja ei ole usutavalt selgitanud, miks ei oleks patsientide õigused tagatud, kui sama ruumi kasutavad eriarstid töötavad erinevate ettevõtjate juures. Kaebaja esitas Confido Healthcare Group OÜ-ga sõlmitud äriruumi üürilepingu, milles on kindlaks määratud, mis ajal kaebaja vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi kasutab. Järelikult ei kasutaks erinevad tervishoiuteenuse osutajad sama ruumi ühel ajal, mis võiks patsientide huve (nt konfidentsiaalsust) kahjustada.
5.2.Põhjendatud ei ole vastustaja etteheide, et kui sama vastuvõturuumi kasutavad erinevad tervishoiuteenuse osutajad, ei oleks võimalust teha ettekirjutust ruumi nõuetega vastavusse viimise kohta. Sellise ettekirjutuse saaks teha kõigile tervishoiuteenuse osutajatele, kes sama ruumi oma tegevuskohana kasutavad. Kui ruume nõuetega kooskõlla ei viida, saab vastustaja tunnistada nende ruumide osas tegevusloa kehtetuks kõigil tervishoiuteenuse osutajatel, kes nõuetele mittevastavat ruumi kasutavad. Sarnaselt on vastustajal õigus nõuda ühiskasutuses olevate üldkasutatavate ruumide või abiruumide nõuetega vastavusse viimist kõigilt tervishoiuteenuse osutajatelt, kes samu ruume kasutavad, ning tunnistada tegevusload kehtetuks, kui ruume nõuetega vastavusse ei viida.
5.3.Vastustaja etteheide aparatuuri puudumise kohta ei ole põhjendatud. Patsientide vastuvõtt seisneb nendega vestlemises ja operatsiooni läbiviimiseks vajalike asjaolude väljaselgitamises, samuti operatsioonijärgses järelkontrollis. Operatsioonid toimuvad teises asukohas. Määruse nr 25 § 12 lg 2 järgi ei ole eriarsti konsultatiivseks vastuvõtuks määruse lisades 1 ja 2 loetletud aparatuur nõutav.
5.4.Kaebajal ei ole õigust protseduuriruume teiste tervishoiuteenuse osutajatega jagada ja selles osas oli tegevusloa andmata jätmine õiguspärane. Määrus nr 25 ei näe ette protseduuriruumi ühiskasutamise võimalust. Kuigi protseduuriruumid on samuti eriarsti vastuvõtuüksuse põhiruumideks nagu ka vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumid (määrus nr 25 § 9 p 2), näitab protseduuriruumile esitatavate nõuete kehtestamine eraldi jaos määruseandja tahet eristada neile ruumidele esitatavaid nõudeid.
6.Terviseamet esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata.
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. märtsi 2020. a otsusega vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuse põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märkis ringkonnakohus järgmist.
7.1.Kaebaja kavatses vastuvõturuumina kasutada Tallinnas Veerenni 53a asuva tervisekeskuse ruumi nr 468 ning lisaks protseduuriruumi nr 462. Kuivõrd protseduuriruumi kasutamist puudutavas osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata ja kaebaja ei vaidlustanud halduskohtu otsust, vaieldakse apellatsiooniastmes üksnes vastuvõturuumi kasutamise üle. Samasse tegevuskohta on juba antud tegevusluba Arstikeskus Confido OÜ-le: ruumi nr 468 kasutab vastuvõttudeks lisaks kaebajale ka Arstikeskus Confido OÜ-s töötav ultraheliarst.
7.2.Halduskohtuga tuleb nõustuda, et määrusest nr 25 ega ka TTKS-st ei tulene, et vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi võivad ühiselt kasutada vaid sama ettevõtja juures töötavad eriarstid. Kaebaja ei kavatse kasutada vastuvõturuumi samaaegselt Arstikeskus Confido OÜ-s töötava ultraheliarstiga. Vastustaja ei ole veenvalt põhjendanud, miks ei ole võimalik tagada määruses nr 25 sätestatud tingimuste täitmist, kui sama vastuvõturuumi kasutavad erinevate tegevuslubade alusel tegutsevad eriarstid. Vastustaja ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, mis välistaks samas asukohas (sh samas 3(8)
3-19-1307 ruumis) tegutsemiseks mitmele tervishoiuteenuse osutajale tegevusloa andmise. Nagu halduskohus on märkinud, vastutavad ruumi nõuetele vastavuse eest kõik seda kasutavad tervishoiuteenust osutavad ettevõtjad. Kui ruumide ühiskasutus on võimalik ning ruumile esitatavate nõuete järgimine on tagatud, ei saa kasutusloa andmisest keeldumist põhjendada ainuüksi ühiskasutuse argumendiga. Vastustaja pole väitnud, et vastuvõturuumi sisseseade ei vasta määruse nr 25 nõuetele. Määrust nr 25 ei ole mõistlik tõlgendada selliselt, et sisseseade ühiskasutus pole võimalik. Määruse nr 25 § 17 lg 1 võimaldab erinevatel eriarstidel kasutada sama vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi, kui ruumi sisustus on selleks sobiv. Nimetatud sättest järeldub, et ühiskasutuses on ka ruumides paiknev mööbel ja inventar. Samuti ei tulene määrusest nr 25 alust välistada ühiskasutusest eranditult kõik eriarsti kasutatavad aparaadid ja meditsiiniseadmed.
7.3.Vastustaja pole väitnud, et üksnes konsultatiivseks vastuvõtuks ei ole võimalik tegevusluba anda. Isegi kui kaebaja taotlus hõlmas vajaduse korral ka protseduuriruumi kasutamist, võib vastustaja rahuldada kaebaja taotluse osaliselt, s.o selliselt, et kaebajale antakse luba vastuvõttude korraldamiseks Tallinnas Veerenni 53a asuva tervisekeskuse ruumis nr 468. Menetlusosaliste väidetest ei nähtu, et kaebajal pole võimalik eriarsti vastuvõttu korraldada ilma protseduuriruumita. Sellisel juhul ei saa kaebaja aadressil Veerenni 53a, Tallinn teha protseduure, mis nõuavad eraldi ruumi kasutamist. Kaebuse rahuldamine ja vaidlustatud otsuse tühistamine vastuvõturuumi puudutavas osas ei välista uue otsusega kaebaja taotluse rahuldamata jätmist, kui vastustaja esitab selleks kaalukad põhjendused. Vastustaja 21. mai 2019. a otsusest selliseid põhjendusi ei nähtu, mistõttu on see õigusvastane. Kui vastustaja peab taotlust uuesti lahendades tegevusloa andmist võimalikuks, saab ta vajaduse korral tegevusloa kõrvaltingimustega (TTKS § 421 p 1) täpsustada, milliseid toiminguid on kaebajal lubatud teha tegevuskohas Veerenni 53a, Tallinn. Samuti võib Terviseamet kaebajalt nõuda, et ta sõlmiks teise samas tegevuskohas tegutseva tervishoiuteenuse osutajaga lepingu selle kohta, kes vastutab kaebaja kasutatava ruumi ja sisseseade nõuetele vastavuse eest. Kõrvaltingimuste seadmine patsientide kaitsmise ning eriarstiabi osutamiseks vajalike ruumide, sisseseade ja aparatuuri nõuetele vastavuse tagamise eesmärgil riivab kaebaja ettevõtlusvabadust vähem kui tegevusloa andmisest keeldumine.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Terviseamet palub kassatsioonkaebuses nii ringkonna- kui ka halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.
8.1.Kohtud on ekslikult asunud seisukohale, et määruse nr 25 § 17 lg-t 1 tuleb tõlgendada selliselt, et ühte ning sama vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi võivad ühiskasutada erinevad tervishoiuteenuse osutajad. Terviseamet leiab, et määruse nr 25 § 17 reguleerib üksnes asutusesisest ruumikasutust. Sama vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi võivad alati kasutada ühes asutuses töötavad arstid sama eriarstiabiteenuse osutamiseks. Kui määruse nr 25 § 17 lg 1 eesmärgiks oleks võimaldada vastuvõtuja läbivaatuse ruumide ühiskasutust erinevate tervishoiuteenuse osutajate vahel, oleks sätte sõnastuses nimetatud mitte tervishoiutöötajatest eriarste, vaid ettevõtjatest tervishoiuteenuse osutajaid. Tervishoiutöötajast eriarstile kui füüsilisele isikule ei ole võimalik tegevusluba anda. Määruse nr 25 järgi on sõnaselgelt lubatud eriarstiabi vastuvõtuüksuse üldkasutatavate ruumide ning abiruumide ühiskasutus. Põhiruumide ühiskasutust määrus ette ei näe (vt määruse nr 25 § 23 lg 1 ja § 26 kolmas lause).
8.2.Terviseamet ei saa samasse vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi kahele või enamale tervishoiuteenuse osutajale tegevusloa andmisega tekitada olukorda, kus piiramatul arvul erinevatel ettevõtjatel on õigus 4(8)
3-19-1307 samades ruumides samade vahenditega ja samaaegselt teenuseid osutada. Õigusnormi eesmärgiks ei saa olla olukord, kus Terviseamet kontrollib korduvalt täpselt samu ruume, vahendeid ja aparatuuri ning annab piiramatule hulgale isikutele tegevuslubasid samas ruumis tegutsemiseks. Tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa eesmärgiks on kaitsta patsientide õigusi ning tagada osutatavate tervishoiuteenuste ohutus ja kvaliteet. Patsient peab aru saama, missugune tervishoiuteenuse osutaja talle teenust osutab. Tegevusloa olemasolu annab kindluse, et inimesi asub ravima ettevõtja, kelle töötajad, ruumid, sisseseade ja aparatuur vastavad riigi kehtestatud miinimumnõuetele. Kui tegevusloa taotleja näitab tegevusloa taotlemisel mõne teise tervishoiuteenuse osutaja ruume, sisseseadet ja aparatuuri, siis ei vasta ta teenuse osutamiseks seatud tingimustele. Määrus ei näe ette sisseseade ja aparatuuri ühiskasutust või jagamist teiste tervishoiuteenuse osutajatega. Kui erinevad ettevõtjad võivad piiramatult ühiskasutada nii ruume, vahendeid kui ka meditsiinilist aparatuuri, siis kaotab Terviseameti kohustus kontrollida enne tegevusloa andmist iga ettevõtjat mõtte. Terviseametil tuleks kontrollida sel juhul mitte ettevõtja sobivust tervishoiuteenuse osutamiseks, vaid ainult ruumide, sisustuse ja aparatuuri sobivust ning samu ruume, sisustust ja aparatuuri võiksid piiramatult kasutada ja Terviseametile ette näidata kõik ettevõtjad, kellel õnnestub sõlmida üürileping ruumide kasutamiseks. Seega muutuks tegevuslubade tegelikuks andjaks hoopis üürileandja.
8.3.Tervishoiukorralduse seisukohalt on oluline teada, kui palju on Eestis erinevaid tervishoiuteenuseid osutavaid ettevõtteid. Samuti on oluline teada (näiteks hädaolukorras, epideemia või suurõnnetuse lahendamisel), kui paljudel ettevõtjatel on olemas spetsiifiline meditsiiniline aparatuur ning erinevate teenuste osutamise võimekus. Juhul kui mitu erinevat ettevõtet võib ühiskasutada samu ruume ja vahendeid, ei ole võimalik sellist arvestust pidada, sest samad vahendid võivad olla samal ajal mitme erineva ettevõtja kasutuses.
8.4.Terviseametil ei ole võimalik rahuldada OÜ Plastikakirurg Sellendi tegevusloa taotlust ainult osaliselt või anda tegevusluba ainult ühe kontrollesemesse kuuluva nõude (vastuvõturuumi) osas. Halduskohtu otsuse resolutsioon on vastuolus TTKS § 42 p-ga 2 ja MSÜS § 25 lg 1 p-ga 2. Kaebaja esitas Terviseametile taotluse tegevusloa saamiseks ambulatoorse plastika- ja rekonstruktiivkirurgia teenuse osutamiseks. MSÜS § 20 lg 1 kohaselt lahendatakse tegevusloa taotlus tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega. Samuti ei ole Terviseametil võimalik anda tegevusluba, mida taotleja ei ole soovinud ega taotlenud (konsultatiivne vastuvõtt). Ambulatoorse plastika- ja rekonstruktiivkirurgia teenuse osutamiseks on vajalikud vastuvõtu- ja läbivaatuse ruum ning protseduuriruum. Kaebaja ei taotlenud tegevusluba ainult konsultatiivseks vastuvõtuks ega selgitanud tegevusloa menetluse käigus vastustajale, et taotleb tegevusluba üksnes patsientidega vestlemiseks ning mitte ühtegi aparaati teenuse osutamiseks ei kasutata. Ettevõtja esindaja väitis alles kohtumenetluses, et kaebaja soovis tegevusluba ainult patsientidega vestlemiseks. Kaebaja on tegevuskoha ülevaatusel näidanud Terviseameti inspektorile lisaks vastuvõturuumile ka protseduuriruumi ning Arstikeskus Confido OÜ-le kuuluvat kirurgilist instrumentaariumi pisioperatsioonideks ja protseduurideks ning esmaabi-, elustamis- ja šokivastaseid vahendeid ehk määruse nr 25 mõttes nõutavat aparatuuri.
8.5.Terviseametil ei ole võimalik lisada tegevusloale üksikuid toiminguid ega muid kõrvaltingimusi. Teenuse osutamise tegevusluba ei anta mitte üksikuteks toiminguteks või protseduurideks, vaid tervikteenuse osutamiseks. Seda põhimõtet väljendab selgelt TTKS § 421 p 1, mille kohaselt lisatakse tegevusloale kõrvaltingimusena tervishoiuteenused, mille osutamiseks tegevusluba on välja antud. Ainult vestlusteks patsientidega tegevuslubasid ei anta ning patsiendiga vestlemine ei ole käsitatav eraldiseisva tervishoiuteenusena, mida oleks võimalik tegevusloale kõrvaltingimusena lisada.
5(8)
3-19-1307 Eeltoodut arvestades on selge, et Terviseametil ei ole võimalik teha vaidlustatud otsusest erinevat otsust ning kaebaja tegevusloa taotluse uuesti hindamine ei ole põhjendatud. Isegi kui asuda seisukohale, et vastuvõtu- ja läbivaatuse ruum võib olla erinevate tervishoiuteenuse osutajate ühiskasutuses, ei ole kaebaja puhul täidetud protseduuriruumi, vajaliku sisseseade ja aparatuuri nõuded ning vastustajal tuleb tegevusloa andmisest keelduda.
9.Kaebaja esitas kassatsioonkaebusele vastuse, milles ta ei nõustunud kassatsioonkaebusega ja palus jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kassatsioonkaebuse rahuldamiseks alust ei ole, kuid muuta tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendusi (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 5 p 6).
11.Kaebaja taotles Terviseametilt tegevusluba haiglavälise ambulatoorse eriarstiabi osutamiseks plastika- ja rekonstruktiivkirurgia erialal (vt TTKS § 40 lg 1 p 3, § 20, sotsiaalministri
28.novembri 2001. a määrus nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ (määrus nr 110) § 3 p 22) aadressil Veerenni 53a, Tallinn, kus tegutsemiseks on antud tegevusluba teisele äriühingule. Kaebaja soovis eriarstiabi osutamiseks kasutada teise äriühingu ruume ja aparatuuri. Terviseamet leidis vaidlustatud otsuses, et see ei ole lubatud, ja jättis sel põhjusel kaebaja tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa taotluse rahuldamata. Käesolevas asjas tuleb lahendada küsimus, kas erinevad äriühingud saavad eriarstiabi osutamiseks vajalikke ruume, nende sisseseadet ja aparatuuri ühiskasutada.
12.Kolleegium märgib esmalt, et kaebaja ei taotlenud tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba ainult patsientide vastuvõtmiseks. Kaebaja taotles tegevusluba eriarstiabi osutamiseks vastavalt tema ja Confido Healthcare Group OÜ vahel sõlmitud äriruumi üürilepingule ning selle kohaselt võib kaebaja vajadusel kasutada ka teise äriühingu kasutuses olevat protseduuriruumi. Ühtlasi on asjas tuvastatud, et kaebaja näitas vastustajale tegevuskoha ülevaatusel lisaks vastuvõturuumile ka protseduuriruumi ning aparatuuri (vt käesoleva otsuse p 8.4). Kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud.
13.Isegi kui kaebaja soovinuks tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba taotluses märgitud aadressile üksnes patsientide vastuvõtmiseks, ei saanuks Terviseamet tegevusluba selliselt anda.
13.1.Tegevusloa taotlus lahendatakse tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega (MSÜS § 20 lg 2). Kui ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele, tuleb keelduda tegevusloa andmisest (MSÜS § 25 lg 1 p 2). See tähendab, et vastustaja saanuks rahuldada kaebaja tegevusloa taotluse vaid juhul, kui kõik tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad nõuded oleksid olnud täidetud. Erinevate tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade (vt TTKS § 40) kontrolliesemed on sätestatud TTKS §-s 42. Kaebaja taotles tegevusluba eriarstiabi osutamiseks. See antakse juhul, kui eriarstiabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis, ruumid, sisseseade ja aparatuur vastavad TTKS alusel kehtestatud nõuetele (TTKS § 42 p 2). TTKS järgi kehtestab haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile esitatavad nõuded määrus nr 25 (vt TTKS § 21 lg 2). Ambulatoorse haiglavälise eriarstiabi osutamiseks on mh vajalik eriarsti vastuvõtuüksus (st ruumide kooslus), mille hulka võivad kuuluda üldkasutatavad ruumid, s.o ooteruum, garderoob ja tualettruum; personali- ja abiruumid ning põhiruumidena eriarsti vastuvõtu- ja läbivaatuse ruum ning protseduuriruum (määrus nr 25 §-d 2 ja 9). Kuna eriarstiabi osutamiseks on vajalikud erinevad
6(8)
3-19-1307 ruumid, ei ole võimalik rahuldada tegevusloa taotlust, millega soovitakse ühes tegevuskohas korraldada ainult patsientide vastuvõttu.
13.2.TTKS sätestab, et tervishoiuteenuse tegevusloale lisatakse kõrvaltingimusena tervishoiuteenused, mille osutamiseks tegevusluba on välja antud (§ 421 p 1). Eriarstiabi osutamiseks antava tegevusloa puhul tuleb nimetatud sättes märgitud tervishoiuteenuse all mõista määruses nr 110 sätestatud erialasid (vt TTKS § 20 lg 2). Nende erialade hulka kuulub ka plastika- ja rekonstruktiivkirurgia (määrus nr 110 § 3 p 22). Samuti on ravikindlustuse seaduse § 30 lg 1 alusel kehtestatud Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus nimetatud plastika- ja rekonstruktiivkirurgia tegevusluba (vt Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2020. a määrus nr 98 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“, nt § 49 lg 5). Kolleegium nõustub Terviseametiga, et tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba ei anta mitte üksikuteks toiminguteks või protseduurideks, vaid tervikliku tervishoiuteenuse osutamiseks kindlal erialal.
14.Terviseameti 21. mai 2019. a otsus on õiguspärane juhul, kui erinevatel äriühingutel ei ole lubatud eriarstiabi osutamisel samu ruume (sh sisseseadet) ja aparatuuri kasutada. Vaidlust ei ole, et ehituslikult ja tehniliselt vastasid kaebaja tegevusloa taotluses nimetatud ruumid määruse nr 25 nõuetele.
15.Kolleegium leiab, et kehtiv õigus ei keela erinevatel äriühingutel eriarstiabi osutamiseks vajalikke ruume ühiskasutada. Määruses nr 25 sellist keelunormi pole. Sellist järeldust toetab ka määruse teleoloogiline ja süstemaatiline tõlgendamine. Määruse nr 25 § 17 lg 1 järgi võivad erinevad eriarstid vastuvõtu- ja läbivaatuse ruume ühiselt kasutada (v.a teatud erialad, vt lg 2), kui ruumi sisustus on selleks sobiv ning kasutamise tingimused ei ole vastuolus määrusega nr 25 ega hügieeninõuetega. Seejuures ei sisalda määruse nr 25 § 17 lg 1 tingimust, et ruume ühiselt kasutavad eriarstid peaksid olema ühe äriühingu või asutuse töötajad. Kolleegiumile pole ka nähtav, kuidas ohustaks avalikku huvi või patsiendi õigusi see, et ruume ühiselt kasutavad eriarstid on seotud erinevate äriühingutega. Ka määruse nr 25 §-dest 23 ja 26 ei tulene keeldu, et erinevates äriühingutes töötavad arstid ei tohi ruume ühiskasutada. Need normid ei reguleeri ruumide ühiskasutust arstide poolt, vaid ühiskasutust mistahes muude isikutega. Sellest, et määrus lubab hoone üld- ja abiruume ühiskasutada mistahes muude isikutega, ei ole välja loetav keeld, et erinevate äriühingute eriarstid ei või vastuvõtu-, läbivaatuse ja protseduuriruume kordamööda kasutada. Samuti ei ole võimalik tuletada määrusest nr 25 (vt §-d 18-20) seda, et vastava eriala arstid, kes töötavad erinevates äriühingutes, ei tohi ühiskasutada ortopeedia ning üld-, plastika- ja lastekirurgia protseduuriruumi (sh ruumide sisseseadet, vt ka määruse nr 25 lisa 3) ja aparatuuri (vt määruse nr 25 lisa 1). Protseduuriruumides kehtivad kõrgendatud hügieeninõuded, kuid mõistetav pole, kuidas eriarstide seotus erinevate äriühingutega toob kaasa suurema hügieeninõuete eiramise riski kui sama äriühingu arstide puhul. Eeltoodud tõlgendust ei väära ka vastustaja esitatud argumendid (vt otsuse p-d 8.2 ja 8.3). Tegevusluba eriarstiabi osutamiseks ei saa anda igale äriühingule, kellel on üürileping eriarstiabi osutamiseks vajalike ruumide (mh sisseseade ja aparatuuri) kasutamiseks, vaid tegevusloa taotlejal peab olema ka nõuetele vastav töötajate koosseis (vt TTKS § 42 p 2, § 3 lg 2). Terviseamet ei ole selgitanud, kuidas jäävad patsientide õigused kaitseta või halveneb tervishoiuteenuse osutamise kvaliteet, kui nõuetele vastavaid ruume kasutavad erinevate äriühingute eriarstid. Samuti pole vastustaja näidanud, kuidas ruumide ühiskasutus raskendab Terviseameti tehtavat riiklikku järelevalvet (vt TTKS § 60 jj). Ruumide, sisseseade ja aparatuuri nõuetele vastavuse eest vastutavad kõik äriühingud, kes nendes ruumides tervishoiuteenust osutavad. Kehtivas õiguses ei ole ka nõuet, et tervishoiuteenuse osutaja peab olema ruumide, sisseseade ja aparatuuri omanik. 7(8)
3-19-1307
16.Kuna vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi ning protseduuriruumi (sh ruumide sisseseadet) ja aparatuuri pole praegusel juhul keelatud erinevatel äriühingutel ühiskasutada, ei saanud Terviseamet jätta kaebaja taotlust selle argumendiga rahuldamata (vt ka käesoleva otsuse p 14). Seega on Terviseameti 21. mai 2019. a otsus õigusvastane.
17.Vaatamata eeltoodule ei saa Riigikohus halduskohtu asemel uut otsust teha. Kaebaja ei kaevanud edasi halduskohtu otsust, millega Terviseameti otsus ja vaideotsus tühistati osaliselt. See aga ei takista Terviseametil endal muuta oma otsust ka osas, milles halduskohus kaebust ei rahuldanud. Terviseamet peab kaebaja taotluse uuesti läbi vaatama osas, milles halduskohus rahuldas kaebaja taotluse. Taotluse uuel lahendamisel võib Terviseamet teha taotluse kohta tervikuna uue otsuse, kui kaebaja jätkuvalt soovib kasutada tervishoiuteenuse osutamisel teise äriühingu protseduuriruumi, sh võttes vajaduse korral arvesse ka kaebaja soovi korraldada operatsioone teises asukohas.
18.Menetlusosalised ei ole kassatsiooniastmes esitanud kuludokumente. Seetõttu jäävad kassatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
19.Terviseamet tasus kassatsioonkaebuse esitamisel kautsjoni 25 eurot. Vastustaja oli kautsjoni tasumisest vabastatud (HKMS § 107 lg 9). Seega tuleb alusetult tasutud kautsjon vastustajale tagastada (HKMS § 107 lg-d 5 ja 6). (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.