OÜ Plastikakirurg Sellend kaebus Terviseameti 21.05.2019 otsuse nr 6.4-4/19/17 ja 01.07.2019 vaideotsuse nr 6.44/19/27 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Plastikakirurg Sellend, volitatud esindaja Tiia Raudmägi Vastustaja – Terviseamet, volitatud esindaja Agne Ojassaar
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Plastikakirurg Sellend kaebus osaliselt. Tühistada Terviseameti 21.05.2019 otsus nr 6.4-4/19/17 ja 01.07.2019 vaideotsus nr 6.4-4/19/27 osas, millega jäeti OÜ-le Plastikakirurg Sellend tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba vastuvõturuumi osas andmata. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista Terviseametilt OÜ Plastikakirurg Sellend kasuks välja menetluskulu summas 609 (kuussada üheksa) eurot 90 senti. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.01.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.OÜ Plastikakirurg Sellend (kaebaja) esitas 20.12.2018 Terviseametile (vastustaja) taotluse ambulatoorse plastika- ja rekonstruktiivkirurgia teenuse osutamiseks tegevuskohas Veerenni tn 53a, Tallinn. 22.01.2019 kontrollaktist nähtuvalt on üldkasutatavad ruumid (ooteruum, garderoob ja tualettruumid) ühiskasutuses teiste OÜ Arstikeskus Confido tervishoiuteenuse
3-19-1307
osutajatega. Dr Sellendi vastuvõtt on planeeritud ruumis nr 468 ja kasutatakse ka protseduuriruumi nr 462.
2.Vastustaja keeldus 21.05.2019 otsusega nr 6.4-4/19/17 kaebajale tegevusluba väljastamast. Tegevuskohta, kuhu kaebaja tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba taotleb, on väljastatud tegevusluba OÜ-le Arstikeskus Confido, kel on õigus seal tervishoiuteenuseid osutada. Viimane ei ole esitanud taotlust tegevusloast loobumiseks ruumidesse, kuhu kaebaja tegevusluba taotles. Kuna kaebaja ei ole menetluse käigus näidanud enda ruume või aparatuuri, ei vasta ta ühele või enamale tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele.
3.Kaebaja esitas 21.05.2019 otsuse peale 12.06.2019 vaide, mille vastustaja jättis 01.07.2019 vaideotsusega nr 6.4-4/19/27 rahuldamata. Sotsiaalministri 25.01.2002 määruse nr 25 „Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ (määrus nr 25) järgi on lubatud eriarstiabi vastuvõtuüksuse üldkasutatavate ruumide ja abiruumide ühiskasutus. Põhiruumide ühiskasutust määrus nr 25 ette ei näe. Samuti ei näe määrus nr 25 ette sisseseade, vahendite ja aparatuuri ühiskasutust või jagamist teiste tervishoiuteenuse osutajatega. Määruse nr 25 § 17 reguleerib asutusesisest ruumikasutust erinevate eriarstide vahel, mitte ruumikasutust erinevate tervishoiuteenuse osutajate vahel. Asjaolu, et kaebaja arst soovib töötada osalise tööajaga, ei oma tegevusloa taotlemisel tähendust. Tegevusloa menetluse käigus selgus, et kaebajal puudub eriarstiabi osutamiseks vajalik ja kehtestatud nõuetele vastav töötajate koosseis, ruumid, sisseseade ja aparatuur ning kaebaja plaanib ühiskasutada vastuvõtu- ja protseduuriruumi ning nende sisseseadet ja aparatuuri OÜ-ga Arstikeskus Confido. Kehtivad õigusaktid eriarsti vastuvõtu- ja protseduuriruumi ning nende sisseseade ja aparatuuri ühiskasutust teiste ettevõtjatega ei võimalda.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 21.05.2019 otsuse ja 01.07.2019 vaideotsuse tühistamiseks. Põhjendused:
4.1.Kaebaja sõlmis Confido Healthcare Group OÜ-ga üürilepingu arsti vastuvõturuumi nr 468 kasutamiseks ühel päeval nädalas teisipäeviti kl 9-14. Lisaks on võimalik kasutada protseduurituba nr 462. Kaebaja juures töötab ainult üks plastikakirurg dr Merle Sellend, kes soovib töötada osalise tööajaga. Majanduslikult kõige mõistlikum on üürida nõuetele vastav ruum arstikeskuses osalise ajaga. Tegu on uue arstikeskusega, mille ruumid vastavad kõigile nõuetele. Vastustaja kontrollakti kohaselt olid kõik õigusaktidest tulenevad nõuded ruumi osas täidetud. Seega ei vasta tõele väide, et kaebaja ei ole enda ruume või aparatuuri näidanud ega vasta sel põhjusel majandustegevuse nõuetele. Kaebaja esitas vastustajale üürilepingu.
4.2.Vastustaja ei ole viidanud õigusnormidele, mis tegevusloast keeldumist õigustaksid. Määruse nr 25 § 17 võimaldab erinevatel eriarstidel sama vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi kasutada. Vastustaja on siiani väljastanud tegevuslube ka ruumide ristkasutuse korral. Puudub õiguslik alus keelduda tegevusloa väljastamisest seetõttu, et samas ruumis teenust osutavad arstid töötavad erinevate tööandjate juures. Tegemist on ettevõtlusvabaduse piiramisega ja isikute ebavõrdse kohtlemisega. Kuna kaebaja soovib osutada vaidlusalustes ruumides plastikaja rekonstruktiivkirurgia teenust ning OÜ Arstikeskus Confido ultraheli teenust, siis ei lähe nad määruse nr 25 §-s 17 toodud piirangu alla. Väide, et määruse nr 25 § 17 ei reguleeri ruumikasutust erinevate tervishoiuteenuse osutajate vahel, ei tugine normi sõnastusele ja läheb vastuollu vastustaja varasema praktikaga. Ka vastustaja enda juhendis ei ole sõnagi selle kohta, et ruumikasutus erinevate tervishoiuteenuse osutajate vahel ei ole lubatud.
4.3.Vastustaja ei ole teostanud kaalumist, nt analüüsinud, kas ruumi sisustus on sobiv ristkasutuseks ja kas on täidetud hügieeninõuded ka ristkasutuse korral. Kaebaja on otsinud uusi 2(7)
3-19-1307
ruume pikemat aega, kuid keeruline on leida vabu ruume, kus kõik hügieeninõuded oleksid täidetud. Arstikeskuse uued ruumid on kaebaja patsientidele sobiv võimalus saada teenust kaasaegses arstikeskuses, kus pakutakse laia valikut tervishoiuteenuseid, mis hoiab patsiendi aega kokku. Sellisel viisil teenust osutades ei rikuta kuidagi määruse nr 25 nõudeid. Arvestada tuleb ka seda, et ravijärjekorrad on Eestis kasvanud ja nõudlus arstiabi järele suur. Probleemiks on arstide väljaränne välisriikidesse. Dr Sellend on spetsialiseerunud esteetilisele-plastilisele kirurgiale ja on plastikakirurgi teenuseid osutanud üle 30 aasta. Sellise kogemusega plastikakirurge on Eestis seitse. Dr Sellend soovib osutada oma teenuseid äriühingu kaudu. Vastustaja teeb kunstlikke takistusi tegevusloa väljastamisel, seades sellega ka patsiendid halvemasse olukorda.
4.4.Vastustaja ei viita ühelegi õigusnormile, mis varasema väljakujunenud praktika muutmist lubaksid. Määruse nr 25 § 17 meelevaldne tõlgendamine rikub õigusselguse põhimõtet ega võimalda isikul õiguslikke tagajärgi ette näha. Tõendamata on väide, et kaebaja juures töötaval plastikakirurgil ja OÜ-s Arstikeskus Confido töötaval ultraheliarstil ei ole võimalik samas ruumis teenust osutada. Arstid kasutaksid ruumi vahetustega. Õigusnormide eesmärk on, et hügieeninõuded oleksid täidetud. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ei ole hügieeninõuded täidetud juhul, kui sama ruumi kasutavad arstid töötavad erinevate tervishoiuteenuse osutajate juures.
4.5.Kaebaja taotles tegevusluba ambulatoorse plastikakirurgia valdkonnas vastuvõtu- ja läbivaatusruumi kasutamiseks. Ruumis on olemas loomulik ja kunstlik valgustus, kraanikauss, meditsiiniline kušett, arsti töökoht ja lukustatav kapp. Kaebaja ei kasuta patsientide vastuvõtmisel ruumis mingeid aparaate. Patsientide vastuvõtt seisneb nendega vestlemises ja operatsiooni läbiviimiseks vajalike asjaolude väljaselgitamises, samuti operatsioonijärgses järelkontrollis. Operatsioonid toimuvad teises kohas. Ruumi sisustus on üüritud koos ruumiga. Ruumi korrashoid on reguleeritud üürisuhte raames. Tegelikkusele ei vasta väide, et üürnikul puudub valdus ning igasugune kontroll vahendite ja ruumide osas. Vastustaja ei ole selgitanud, kuidas rikutakse tervishoiuteenuse ohutust ja kvaliteeti või kuidas selline oht saab tekkida. Ettevõtja hoolsuskohustuse nõuete täitmine on tagatud ka üürisuhte raames.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
5.1.Vastustaja on väljastanud tähtajatu ja piiranguteta tegevusloa nr L03731 OÜ-le Arstikeskus Confido Tallinnas Veerenni tn 53a asuvatesse ruumidesse, sh kaebaja soovitud vastuvõturuumi nr 468 ja protseduuriruumi nr 462. OÜ Arstikeskus Confido osutab neis ruumides tervishoiuteenuseid. Määruse nr 25 järgi on lubatud eriarstiabi vastuvõtuüksuse üldkasutatavate ruumide ja abiruumide ühiskasutus. Põhiruumide ühiskasutust määruse nr 25 ette ei näe. Samuti ei näe määrus nr 25 ette sisseseade, vahendite ja aparatuuri ühiskasutust või jagamist teiste tervishoiuteenuse osutajatega. Määruse nr 25 § 17 reguleerib asutusesisest ruumikasutust erinevate eriarstide vahel, mitte ruumikasutust erinevate tervishoiuteenuse osutajate vahel. Seega ei kohaldu määruse nr 25 § 17 olukorras, kus samades vastuvõtu- ja protseduuriruumides soovivad samaaegselt teenust osutada erinevad ettevõtjad. On selge, et OÜ-s Arstikeskus Confido töötaval ultraheliarstil ja kaebaja juures töötaval plastikakirurgil ei ole võimalik samaaegselt samas ruumis teenust osutada ning vastustaja ei saa kaebajale tegevusloa väljastamisega tekitada olukorda, kus samades ruumides samade vahenditega ja samaaegselt on õigus teenuseid osutada kahel erineval ettevõtjal. Samuti ei ole vastustajal võimalik väljastada tegevusluba, mis kehtiks üksnes piiratud ajavahemikul. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 421 ei võimalda seada kõrvaltingimuseks ajalisi piiranguid tegevusloa kehtivuse osas.
3(7)
3-19-1307
5.2.Tegevusluba väljastatakse, kui tegevusloa kontrollieseme nõuded on täidetud. Täiendavaid kaalutlusi, mis seonduvad ravijärjekordade pikkuse, arstide väljarände, arsti sooviga töötada osalise ajaga jms, ei saa loa väljastamisel arvesse võtta.
5.3.Vastustaja on viimase aasta jooksul tegevuslubade väljaandmisega seotud praktikat oluliselt muutnud ja koostanud ka uue menetlusjuhendi. Selle põhjuseks on vajadus teostada tegevusloa taotlejate üle enne tegevusloa väljastamist põhjalikku ja sisulist järelevalvet. Isegi kui varasematel aastatel on vastustaja mõnele isikule tegevusloa õigusvastaselt väljastanud, ei saa see tekitada tegevusloa taotlejas õiguspärast ootust, et tema puhul mõne olulise nõude täitmist ei kontrollita. Võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes ei saa nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist.
5.4.TTKS eristab tervishoiuteenuse osutajat tervishoiutöötajast. Tegevusluba antakse tervishoiuteenuse osutajale. Loakohustuse ülesanne on võimaldada majandushaldusasutusel teostada majandustegevuse üle eelnevalt sisulist järelevalvet, mille eesmärk on tagada enne majandustegevusega alustamist isiku sobivus ja majandustegevuse esemeline sobivus selleks, et kaitsta teisi õigushüvesid. Tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa eesmärk on tagada patsientide õiguste kaitse ning osutatavate tervishoiuteenuste ohutus ja kvaliteet. Tervishoiuteenuste ohutuse ja kvaliteedi seisukohalt on oluline, et kõik tervishoiuteenuse osutamisel kasutatavad aparaadid jm vahendid oleksid töökorras ning ruumid nõuetele vastavad. Tegevusluba omaval isikul on kohustus tagada majandustegevuse nõuete ja tegevusloa kõrvaltingimuste täitmine ning mittevastavuse viivitamatu kõrvaldamine tegevusloa kehtimise ajal. Selle kohustuse täitmiseks on möödapääsmatult vajalik, et ruumid, vahendid ja aparatuur oleksid tegevusloa omaja valduses. Tegevusloa omaja ei saa vastutada aparaatide, vahendite ja ruumide eest, mis on tegelikkuses mõne teise isiku valduses ja kasutuses ning mille üle puudub tal igasugune kontroll. Ruumide, vahendite ja aparatuuri nõuetelevastavuse eest vastutab tegevusluba omav ettevõtja, mitte eriarst, kes vastuvõtu- ja läbivaatusruumis patsiente vastu võtab. Kuigi eriarsti vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi võivad kasutada samas ettevõttes töötavad erinevad eriarstid, siis töövahendite, aparatuuri ning ruumi sobivuse ja korrasoleku eest vastutab tegevusluba omav ettevõtja.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastustaja keeldus kaebajale tegevusloa väljastamisest majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 25 lg 1 p 2 alusel. Viidatud sätte kohaselt keeldub majandushaldusasutus tegevusloa andmisest, kui ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele. Vastustaja arvates ei ole kaebaja näidanud tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa eelduseks olevaid ruume ja aparatuuri. Taotlusele märgitud ruumid aadressil Veerenni tn 53a, Tallinn on OÜ Arstikeskus Confido kasutuses, kellele on neisse ruumidesse väljastatud tegevusluba. Seega ei saa väljastada kaebajale tegevusluba samadesse ruumidesse, sest määrus nr 25 ei võimalda eriarsti vastuvõtuja läbivaatuse ruume ühiskasutada erinevate tervishoiuteenuse osutajate poolt.
7.Vaidluse all ei ole asjaolu, et vahet tuleb teha eriarstil ja tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba omaval isikul. Eriarst on tervishoiutöötaja, kes on registreeritud Terviseametis (TTKS § 3 lg 1). Tervishoiuteenuse osutaja on TTKS § 4 järgi nii tervishoiutöötaja kui ka tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik. Haiglavälise eriarstiabi tegevusluba väljastatakse äriühingule, füüsilisest isikust ettevõtjale või sihtasutusele (TTKS § 21 lg 1). Seega eristatakse arsti ja ettevõtjat. Arst töötab ettevõtja juures (v.a füüsilisest isikust ettevõtja puhul).
8.Määruse nr 25 § 17 lg 1 järgi võivad vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi kasutada erinevad eriarstid, kui ruumi sisustus on selleks sobiv ning kasutamise tingimused ei ole vastuolus sama 4(7)
3-19-1307
määruse ja hügieeninõuetega. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei või dermatoveneroloogi, oftalmoloogi, otorinolarüngoloogi ja pulmonoloogi vastuvõtu- ja läbivaatuse ruume ning hambaravikabinetti kasutada teised eriarstid ruumi sisustuse või tehtavate uuringute eripära tõttu.
9.Kaebaja väitel ei kasutata vaidlusaluseid ruume nr 468 ja 462 määruse nr 25 § 17 lg-s 2 nimetatud tervishoiuteenuste osutamiseks. Ka vastustaja ei ole sellele lõikele tuginenud ja kaebaja sellele väitele vastu vaielnud. Seega nimetatud piirangut asjas ei esine.
10.Kohus ei nõustu vastustaja tõlgendusega, et määruse nr 25 § 17 lg 1 lubab kasutada sama vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi vaid sama ettevõtja (tegevusluba omava isiku) juures töötavatel eriarstidel, mitte erinevate ettevõtjate juures töötavatel eriarstidel. Sellist tõlgendust ei toeta ka ükski teine määruse nr 25 ega TTKS-i säte. Kui seadusandja eesmärk oli selline piirang seada, tulnuks see selgelt kehtestada. Praegusel juhul on vastustaja norme meelevaldselt tõlgendanud.
11.Määruse nr 25 § 9 järgi jaotuvad eriarsti vastuvõtuüksuse ruumid kasutusotstarbe järgi: 1) üldkasutatavad ruumid: ooteruum, garderoob ja tualettruum; 2) põhiruumid: eriarsti vastuvõtu-, läbivaatuse- ja protseduuriruumid ning diagnostika- ja raviruumid; 3) personali- ja abiruumid: riietusruum ja tualettruum, koristusvahendite ning abimaterjalide hoidmiseks, arhiivi ja muuks otstarbeks kasutatavad ruumid. Määruse nr 25 § 23 lg 1 järgi võivad haigla ja muu avaliku otstarbega hoone ning eriarsti vastuvõtuüksuse üldkasutatavad ruumid olla ühised, kui see ei ole vastuolus hügieeninõuetega ja patsientidele on tagatud nende ruumide kasutamise võimalus. Sama määruse § 26 teise lause järgi võivad abiruumid olla ühiskasutuses hoone teiste valdajatega, kui see ei ole vastuolus nendele ruumidele esitatavate muude nõuetega.
12.Erinevalt määruse nr 25 § 17 lg-st 1 lubavad sama määruse § 23 lg 1 ja § 26 teine lause eriarsti vastuvõtuüksuse üldkasutatavaid ruume ja abiruume ühiskasutada ka teiste sama hoone valdajate poolt, kes ei pruugi olla tervishoiuteenuse osutajad. Määruse nr 25 § 17 lg 1 lubab aga ühiskasutada vastuvõtu- ja läbivaatuse ruume vaid eriarstide poolt. Seega ei või neid ruume kasutada teised hoone valdajad. Samas puudub piirang, et samu vastuvõtu- ja läbivaatuse ruume ei võiks kasutada erinevate ettevõtjate juures töötavad eriarstid. TTKS ega määrus nr 25 ei kehtesta nõuet, et eriarstiabi osutamiseks kasutatav vastuvõturuum oleks tervishoiuteenuse osutaja omandis või ainult tema kasutuses.
13.Vaatamata sellele, et määruse nr 25 § 17 lg-s 1 räägitakse eriarstide poolsest ühiskasutusest, mitte erinevate tervishoiuteenuse osutajate poolsest ühiskasutusest, ja ruumide nõuetele vastavuse eest vastutab tervishoiuteenuse osutaja, mitte eriarst, ei oleks vastustajapoolne normitõlgendus kooskõlas normi eesmärgiga. Normi eesmärk on tagada eriarsti vastuvõturuumide vastavus õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja patsientide kaitse. Kuna erinevate erialade eriarstide (v.a määruse nr 25 § 17 lg-s 2 nimetatud erialade puhul) vastuvõturuumidele kehtivad ühesugused nõudeid, siis on kõigil sama vastuvõturuumi oma tegevuskohana kasutavatel tervishoiuteenuse osutajatel kohustus hoida seda ruumi samadele nõuetele vastavana. Ettevõtjate vahel ei saa tekkida vastuolu küsimuses, millistele nõuetele peab ruum vastama. Vastustaja ei ole usutavalt selgitanud, miks ei oleks patsientide õigused tagatud olukorras, kus sama ruumi kasutavad eriarstid töötavad erinevate ettevõtjate, mitte ühe ettevõtja juures. Kaebaja esitas Confido Healthcare Group OÜ-ga 11.12.2018 sõlmitud äriruumi üürilepingu, milles on reguleeritud, mis ajal kaebaja vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi kasutab. Järelikult ei toimuks sama ruumi üheaegset kasutamist erinevate tervishoiuteenuse osutajate poolt, mis võiks patsientide huve (nt konfidentsiaalsust) kahjustada.
14.Põhjendatud ei ole vastustaja etteheide, et sama vastuvõturuumi kasutamise korral erinevate tervishoiuteenuse osutajate poolt puuduks võimalus teha ettekirjutust ruumi nõuetelevastavusse viimiseks. Sellise ettekirjutuse saaks teha kõigile tervishoiuteenuse 5(7)
3-19-1307
osutajatele, kes sama ruumi oma tegevuskohana kasutavad. Igaüks neist vastutab oma tegevuskoha nõuetele vastavuse eest. Kaebaja esitatud lepingu p 3.1.3 lubab kaebajal kokkuleppel üürileandjaga teha äriruumis soovitavaid parendusi ja muudatusi. Samuti on üürileandjal lepingu p 3.2.2 järgi kohustus hoida ruume lepingujärgse sihtotstarbe kohaseks kasutamiseks sobivas seisundis. Seega on mõlema ruumi kasutajal õigus teha ruumis vajalikke töid ja kohandamisi. Kui üürnik ja üürileandja kokkulepet ei saavuta, on võimalik leping lõpetada ja uus tegevuskoht otsida. Kui ruume nõuetega kooskõlla ei viida, saab vastustaja tunnistada nende ruumide osas tegevusloa kehtetuks kõigil tervishoiuteenuse osutajatel, kes nõuetele mittevastavat ruumi kasutavad. Sarnaselt on vastustajal õigus nõuda ühiskasutuses olevate üldkasutatavate ruumide või abiruumide nõuetele vastavusse viimist kõigilt tervishoiuteenuse osutajatelt, kes samu ruume kasutavad, ning tunnistada tegevusluba kehtetuks, kui ruume nõuetele vastavusse ei viida.
15.Ekslik on vastustaja arusaam, et kaebajal puudub valdus ruumide üle, mida ta teiste tervisehoiuteenuse osutajatega jagab. Valdus on asjaõigusseaduse § 32 järgi tegelik võim asja üle. Kui üürnik saab üürilepingu alusel asja enda kasutusse, siis saabki ta valduse üüritud ruumide üle. Oluline pole, et valdus sama ruumi üle võib olla ka teisel ruumi kasutajal. Valdus ühe asja üle võibki olla mitmel isikul.
16.Vastuvõturuumi jagamine teise tervishoiuteenuse osutajaga ei eelda kellaajaliste piirangutega tegevusloa väljastamist. Sellise tegevusloa väljastamist TTKS-i regulatsioon ei võimalda ja selle järele puuduks ka vajadus. Ka teiste tervishoiuteenuse osutajate tegevuslubasid ei ole piiratud kellaaegadega, mil nad tervishoiuteenust osutavad. Kaebaja on selgitanud, et soovib osutada tervishoiuteenust osalise tööajaga ja sel ajal on tema kasutuses nõuetele vastav vastuvõturuum. Kuna ülejäänud ajal kaebaja tervishoiuteenust ei osuta, siis ei saa patsientide huve rikkuda asjaolu, et sel ajal ei ole kaebaja kasutuses tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikku ruumi. Patsientidel tekkida võivate arusaamatuste vältimiseks on võimalik paigutada kabineti uksele või selle lähedusse teave selle kohta, milline arst mis ajal seda ruumi kasutab.
17.Probleemide tekkimisel on võimalik neile individuaalselt läheda ja lahenduste puudumise korral ruumi jagamine lõpetada. Samuti on vastustajal võimalik taotleda vajadusel sotsiaalministrilt regulatsiooni täiendamist ja täpsustamist. Praegune regulatsioon kohtu hinnangul vastustaja soovitud piirangu seadmist ei võimalda ja seatud piirang on õigusvastane, piirates põhjendamatult kaebaja ettevõtlusvabadust.
18.Kaebaja selgitas, et ei kasuta patsientide vastuvõtmisel ruumis mingeid aparaate. Patsientide vastuvõtt seisneb nendega vestlemises ja operatsiooni läbiviimiseks vajalike asjaolude väljaselgitamises, samuti operatsioonijärgses järelkontrollis. Operatsioonid toimuvad teises asukohas. Määruse nr 25 § 12 lg 2 järgi ei ole eriarsti konsultatiivseks vastuvõtuks määruse lisades 1 ja 2 loetletud aparatuur nõutav. Seega ei ole vastustaja etteheide aparatuuri puudumise kohta põhjendatud.
19.Lisaks vastuvõturuumile soovis kaebaja ühiskasutada ka protseduuriruumi (ruum nr 462). Määruse nr 25 2. peatüki 3. jagu, mis reguleerib eriarsti protseduuriruume, ei näe ette protseduuriruumi ühiskasutamise võimalust. Protseduuriruumi ühiskasutamise võimalust ei ole sätestatud ka sama määruse 2. peatüki 1. jaos, mis kehtestab üldsätted. Kuigi protseduuriruumid on samuti eriarsti vastuvõtuüksuse põhiruumideks nagu ka vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumid (vt määruse nr 25 § 9 p 2), näitab protseduuriruumile esitatavate nõuete kehtestamine eraldi jaos määruse andja tahet eristada neile ruumidele esitatavaid nõudeid. Kuna nii abiruumide, üldkasutatavate ruumide kui ka vastuvõturuumi osas on ühiskasutamise võimalus eraldi välja toodud, siis saab protseduuriruumi osas vastava sätte puudumist mõista vaid selliselt, et määruse
6(7)
3-19-1307
andja ei ole soovinud sellist ühiskasutamist protseduuriruumi osas ette näha. Eeldatavasti on selline võimalus välistatud kõrgendatud hügieeninõuete tõttu. Määruse nr 25 § 18 lg 1 järgi tehakse protseduuriruumis ambulatoorse ravi protseduure, mis eeldavad kõrgendatud hügieeninõudeid või mida nende eripära tõttu pole võimalik teha läbivaatusruumis. Järelikult puudub kaebajal õigus protseduuriruume teiste tervishoiuteenuse osutajatega jagada ja selles osas oli tegevusloa andmata jätmine õiguspärane.
20.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse osaliselt ning tühistab vastustaja 21.05.2019 otsuse ja 01.07.2019 vaideotsuse osas, mis puudutab tegevusloa andmata jätmist vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi osas. Selles osas tuleb vastustajal kaebaja tegevusloa taotlust uuesti hinnata ja uus otsus langetada. Protseduuriruumi osas jääb kaebus rahuldamata.
21.Kaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jagada proportsionaalselt (HKMS § 108 lg 2). Kohus rahuldas kaebuse umbes 50% ulatuses (kaebus rahuldati ühe ruumi osas kahest).
21.1.Kaebaja tasus riigilõivu 15 eurot. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõivu summas 7,50 eurot.
21.2.Kaebaja taotleb õigusabikulude väljamõistmist kokku summas 1204,80 eurot. Menetluskulu dokumentidena on esitatud IURING Konsult OÜ 10.07.2019 arve nr 219260 summas 600 eurot, 30.09.2019 arve nr 219341 summas 432 eurot ja 25.11.2019 arve nr 219401 summas 172,80 eurot ning kahe esimese arve tasumist tõendav pangakonto väljavõte. Summad arvetel on koos käibemaksuga. Kohtu hinnangul nähtub nimetatud menetluskulu seotus praeguse kohtuasjaga. Kulu ei saa pidada asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendamatuks. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabikulu 602,40 eurot.
21.3.Ülejäänud osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
21.4.Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega esitanud tähtaegselt menetluskulu dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.