Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.03.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1307
Haldusasi
OÜ Plastikakirurg Sellend kaebus tervishoiuteenuse osutamiseks tegevusloa andmisest keeldumise asjus
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Plastikakirurg Sellend (rk 11041456), volitatud esindaja Tiia Raudmägi Vastustaja – Terviseamet, volitatud esindaja Agne Ojassaar
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.12.2019 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Terviseameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Terviseameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 13.12.2019 otsus muutmata.
2.Mõista Terviseametilt välja OÜ Plastikakirurg Sellend kasuks apellatsiooniastme menetluskulude katteks 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.04.2020. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2.Terviseamet korraldas 21.01.2019 OÜ Plastikakirurg Sellend tegevuskoha ülevaatuse ning koostas 22.01.2019 kontrollakti nr 6.4-1/10243, mille kohaselt on üldkasutatavad ruumid (ooteruum, garderoob ja tualettruumid) ühiskasutuses teiste OÜ Arstikeskus Confido tervishoiuteenuse osutajatega. Dr Sellendi vastuvõtt on planeeritud ruumis nr 468 ja kasutatakse ka protseduuriruumi nr 462.
3.Terviseamet keeldus 21.05.2019 otsusega nr 6.4-4/19/17 OÜ-le Plastikakirurg Sellend tegevusluba väljastamast. Tegevuskohta, kuhu taotleja tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba taotleb, on väljastatud tegevusluba OÜ-le Arstikeskus Confido, kel on õigus seal tervishoiuteenuseid osutada. Viimane ei ole esitanud taotlust tegevusloast loobumiseks ruumides nr 468 ja nr 462, kuhu OÜ Plastikakirurg Sellend tegevusluba taotleb. Kuna taotleja ei ole menetluse käigus näidanud enda ruume või aparatuuri, ei vasta ta vähemalt ühele tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele. Terviseamet tugines tegevusloa väljastamisest keeldumisel majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 25 lg 1 p-le 2.
4.OÜ Plastikakirurg Sellend esitas 21.05.2019 otsuse peale vaide, mille Terviseamet jättis 01.07.2019 vaideotsusega nr 6.4-4/19/27 rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt on sotsiaalministri 25.01.2002 määruse nr 25 „Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ (määrus nr 25) järgi lubatud eriarstiabi vastuvõtuüksuse üldkasutatavate ruumide ja abiruumide ühiskasutus. Põhiruumide ühiskasutust määrus nr 25 ette ei näe. Samuti ei näe määrus nr 25 ette sisseseade, vahendite ja aparatuuri ühiskasutust või jagamist teiste tervishoiuteenuse osutajatega. Määruse nr 25 § 17 reguleerib asutusesisest ruumikasutust erinevate eriarstide vahel, mitte ruumikasutust erinevate tervishoiuteenuse osutajate vahel. Asjaolu, et Dr Sellend soovib töötada osalise tööajaga, ei oma tegevusloa taotlemisel tähendust. Tegevusloa menetluse käigus selgus, et vaide esitajal puudub eriarstiabi osutamiseks vajalik ja kehtestatud nõuetele vastav töötajate koosseis, ruumid, sisseseade ja aparatuur ning ta plaanib kasutada vastuvõtu- ja protseduuriruumi ning sisseseadet ja aparatuuri ühiselt OÜ-ga Arstikeskus Confido. Kehtivad õigusaktid ei võimalda eriarsti vastuvõtu- ja protseduuriruumi ning nende sisseseade ja aparatuuri ühiskasutust teiste ettevõtjatega.
5.OÜ Plastikakirurg Sellend esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Terviseameti 21.05.2019 otsuse ja 01.07.2019 vaideotsuse tühistamiseks. 1) Kaebaja sõlmis Confido Healthcare Group OÜ-ga üürilepingu arsti vastuvõturuumi nr 468 kasutamiseks ühel päeval nädalas teisipäeviti kl 9–14. Lisaks on kaebajal võimalik kasutada protseduurituba nr 462. Kaebajal on üks töötaja – plastikakirurg dr Merle Sellend – kes soovib töötada osalise tööajaga. Majanduslikult kõige mõistlikum on üürida nõuetele vastav ruum arstikeskuses osalise ajaga. Arstikeskuse ruumid vastavad kõigile nõuetele. 22.01.2019 kontrollakti kohaselt olid vastuvõturuumi puhul täidetud kõik õigusaktidest tulenevad nõuded. Seega ei vasta tõele väide, et kaebaja ei ole enda ruume või aparatuuri näidanud ega vasta sel põhjusel majandustegevuse nõuetele. Kaebaja esitas vastustajale üürilepingu. 2) Vastustaja ei ole viidanud õigusnormidele, mis õigustaksid tegevusloast keeldumist. Määruse nr 25 § 17 võimaldab erinevatel eriarstidel kasutada sama vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi. Vastustaja on siiani väljastanud tegevuslube ka ruumide ristkasutuse korral. Puudub õiguslik alus keelduda tegevusloa väljastamisest seetõttu, et samas ruumis teenust osutavad 2(9)
3-19-1307 arstid töötavad erinevate tööandjate juures. Tegemist on ettevõtlusvabaduse piiramisega ja isikute ebavõrdse kohtlemisega. Kuna kaebaja soovib osutada vaidlusalustes ruumides plastikaja rekonstruktiivkirurgia teenust ning OÜ Arstikeskus Confido ultraheli teenust, siis ei lähe nad määruse nr 25 § 17 lg-s 2 sätestatud piirangu alla. Väide, et määruse nr 25 § 17 ei reguleeri ruumikasutust erinevate tervishoiuteenuse osutajate vahel, ei tugine normi sõnastusele ja läheb vastuollu vastustaja varasema praktikaga. Ka Terviseameti juhendis pole märgitud, et ruumikasutus erinevate tervishoiuteenuse osutajate vahel ei ole lubatud. Määruse nr 25 § 17 meelevaldne tõlgendamine rikub õigusselguse põhimõtet ega võimalda isikul õiguslikke tagajärgi ette näha. Tõendamata on väide, et kaebaja juures töötaval plastikakirurgil ja OÜ-s Arstikeskus Confido töötaval ultraheliarstil ei ole võimalik samas ruumis teenust osutada. Arstid kasutaksid ruumi vahetustega. Õigusnormide eesmärk on, et hügieeninõuded oleksid täidetud. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ei ole hügieeninõuded täidetud juhul, kui sama ruumi kasutavad arstid töötavad erinevate tervishoiuteenuse osutajate juures. 3) Dr Sellend on spetsialiseerunud esteetilis-plastilisele kirurgiale ja soovib osutada oma teenuseid äriühingu kaudu. Kaebaja taotles tegevusluba ambulatoorse plastikakirurgia valdkonnas vastuvõtu- ja läbivaatusruumi kasutamiseks. Ruumis on olemas loomulik ja kunstlik valgustus, kraanikauss, meditsiiniline kušett, arsti töökoht ja lukustatav kapp. Kaebaja ei kasuta patsientide vastuvõtmisel ruumis mingeid aparaate. Patsientide vastuvõtt seisneb nendega vestlemises ja operatsiooni läbiviimiseks vajalike asjaolude väljaselgitamises, samuti operatsioonijärgses järelkontrollis. Operatsioonid toimuvad teises asukohas. Ruumi sisustus on üüritud koos ruumiga. Ruumi korrashoid on reguleeritud üürisuhte raames. Tegelikkusele ei vasta väide, et üürnikul puudub valdus ning igasugune kontroll vahendite ja ruumi üle. Vastustaja ei ole selgitanud, kuidas rikutakse tervishoiuteenuse ohutust ja kvaliteeti või kuidas selline oht saab tekkida. Ettevõtja hoolsuskohustuse nõuete täitmine on tagatud ka üürisuhte raames.
6.Terviseamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Vastustaja on väljastanud tähtajatu ja piiranguteta tegevusloa nr L03731 OÜ-le Arstikeskus Confido Tallinnas Veerenni tn 53a asuvatesse ruumidesse, sh kaebaja üüritud vastuvõturuumi nr 468 ja protseduuriruumi nr 462. OÜ Arstikeskus Confido osutab neis ruumides tervishoiuteenuseid. Määruse nr 25 järgi on lubatud eriarstiabi vastuvõtuüksuse üldkasutatavate ruumide ja abiruumide ühiskasutus. Põhiruumide ning sisseseade, vahendite ja aparatuuri ühiskasutust või jagamist teiste tervishoiuteenuse osutajatega ei näe määrus ette. Määruse nr 25 § 17 reguleerib asutusesisest ruumikasutust erinevate eriarstide vahel, mitte ruumikasutust erinevate tervishoiuteenuse osutajate vahel. Seega ei kohaldu määruse nr 25 § 17 olukorras, kus samades vastuvõtu- ja protseduuriruumides soovivad samaaegselt teenust osutada erinevad ettevõtjad. On selge, et OÜ-s Arstikeskus Confido töötaval ultraheliarstil ja kaebaja juures töötaval plastikakirurgil ei ole võimalik samaaegselt samas ruumis teenust osutada ning vastustaja ei saa kaebajale tegevusloa väljastamisega tekitada olukorda, kus samades ruumides samade vahenditega ja samaaegselt on õigus teenuseid osutada kahel erineval ettevõtjal. Samuti ei ole vastustajal võimalik väljastada tegevusluba, mis kehtiks üksnes piiratud ajavahemikul. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 421 ei võimalda seada kõrvaltingimuseks ajalisi piiranguid tegevusloa kehtivuse osas. Tegevusluba väljastatakse, kui tegevusloa kontrollieseme nõuded on täidetud. Täiendavaid kaalutlusi, mis seonduvad ravijärjekordade pikkuse, arstide väljarände, arsti sooviga töötada osalise ajaga jms, ei saa loa väljastamisel arvesse võtta. 2) Vastustaja on viimase aasta jooksul tegevuslubade väljaandmisega seotud praktikat oluliselt muutnud ja koostanud ka uue menetlusjuhendi. Selle põhjuseks on vajadus teha tegevusloa taotlejate üle enne loa väljastamist põhjalikku ja sisulist järelevalvet. Isegi kui 3(9)
3-19-1307 varasematel aastatel on vastustaja mõnele isikule tegevusloa õigusvastaselt väljastanud, ei saa see tekitada tegevusloa taotlejas õiguspärast ootust, et tema puhul mõne olulise nõude täitmist ei kontrollita. Võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes ei saa nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist. 3) TTKS eristab tervishoiuteenuse osutajat tervishoiutöötajast. Tegevusluba antakse tervishoiuteenuse osutajale. Loakohustuse ülesanne on võimaldada majandushaldusasutusel kontrollida enne majandustegevusega alustamist isiku ja majandustegevuse esemelist sobivust, et tagada patsientide õiguste kaitse ning osutatavate tervishoiuteenuste ohutus ja kvaliteet. Tervishoiuteenuste ohutuse ja kvaliteedi seisukohalt on oluline, et kõik tervishoiuteenuse osutamisel kasutatavad aparaadid jm vahendid oleksid töökorras ning ruumid nõuetele vastavad. Tegevusluba omaval isikul on kohustus tagada majandustegevuse nõuete ja tegevusloa kõrvaltingimuste täitmine ning mittevastavuse viivitamatu kõrvaldamine tegevusloa kehtimise ajal. Selle kohustuse täitmiseks on möödapääsmatult vajalik, et ruumid, vahendid ja aparatuur oleksid tegevusloa omaja valduses. Tegevusloa omaja ei saa vastutada aparaatide, vahendite ja ruumide eest, mis on tegelikkuses mõne teise isiku valduses ja kasutuses ning mille üle puudub tal igasugune kontroll. Ruumide, vahendite ja aparatuuri nõuetelevastavuse eest vastutab tegevusluba omav ettevõtja, mitte eriarst, kes vastuvõtu- ja läbivaatusruumis patsiente vastu võtab. Kuigi eriarsti vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi võivad kasutada samas ettevõttes töötavad erinevad eriarstid, siis töövahendite, aparatuuri ning ruumi sobivuse ja korrasoleku eest vastutab tegevusluba omav ettevõtja.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 13.12.2019 otsusega kaebuse osaliselt ning tühistas Terviseameti vaidlustatud otsused osas, millega keelduti kaebajale tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa andmisest vastuvõturuumi osas. Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 609,90 eurot. 1) Eriarst on tervishoiutöötaja, kes on registreeritud Terviseametis (TTKS § 3 lg 1). Tervishoiuteenuse osutaja on TTKS § 4 järgi nii tervishoiutöötaja kui ka tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik. Haiglavälise eriarstiabi tegevusluba väljastatakse äriühingule, füüsilisest isikust ettevõtjale või sihtasutusele (TTKS § 21 lg 1). Seega eristatakse arsti ja ettevõtjat. Arst töötab ettevõtja juures (v.a füüsilisest isikust ettevõtja puhul). Määruse nr 25 § 17 lg 1 järgi võivad vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi kasutada erinevad eriarstid, kui ruumi sisustus on selleks sobiv ning kasutamise tingimused ei ole vastuolus sama määruse ja hügieeninõuetega. Määruse § 17 lg-s 2 sätestatud piirangut praeguses asjas ei esine. 2) Õige ei ole vastustaja tõlgendus, et määruse nr 25 § 17 lg 1 lubab kasutada sama vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi vaid sama ettevõtja (tegevusluba omava isiku) juures töötavatel eriarstidel, mitte erinevate ettevõtjate juures töötavatel eriarstidel. Sellist tõlgendust ei toeta ka ükski teine määruse nr 25 ega TTKS säte. Kui seadusandja eesmärk oli selline piirang seada, tulnuks see selgelt kehtestada. Vastustaja on norme meelevaldselt tõlgendanud. 3) Määruse nr 25 § 9 järgi jaotatakse eriarsti vastuvõtuüksuse ruumid kasutusotstarbe järgi üldkasutatavateks ruumideks, põhiruumideks (eriarsti vastuvõtu-, läbivaatuse- ja protseduuriruumid ning diagnostika- ja raviruumid) ning personali- ja abiruumideks. Määruse nr 25 § 23 lg 1 järgi võivad haigla ja muu avaliku otstarbega hoone ning eriarsti vastuvõtuüksuse üldkasutatavad ruumid olla ühised, kui see ei ole vastuolus hügieeninõuetega ja patsientidele on tagatud nende ruumide kasutamise võimalus. Sama määruse § 26 teise lause järgi võivad abiruumid olla ühiskasutuses hoone teiste valdajatega, kui see ei ole vastuolus nendele ruumidele esitatavate muude nõuetega. Erinevalt määruse nr 25 § 17 lg-st 1 lubavad sama määruse § 23 lg 1 ja § 26 teine lause eriarsti vastuvõtuüksuse üldkasutatavaid ruume ja abiruume ühiskasutada ka teiste sama hoone 4(9)
3-19-1307 valdajate poolt, kes ei pruugi olla tervishoiuteenuse osutajad. Määruse nr 25 § 17 lg 1 lubab aga ühiskasutada vastuvõtu- ja läbivaatuse ruume vaid eriarstide poolt. Seega ei või neid ruume kasutada teised hoone valdajad. Samas puudub piirang, et samu vastuvõtu- ja läbivaatuse ruume ei võiks kasutada erinevate ettevõtjate juures töötavad eriarstid. TTKS ega määrus nr 25 ei kehtesta nõuet, et eriarstiabi osutamiseks kasutatav vastuvõturuum oleks tervishoiuteenuse osutaja omandis või ainult tema kasutuses. Vaatamata sellele, et määruse nr 25 § 17 lg-s 1 räägitakse eriarstide poolsest ühiskasutusest, mitte erinevate tervishoiuteenuse osutajate poolsest ühiskasutusest, ja ruumide nõuetele vastavuse eest vastutab tervishoiuteenuse osutaja, mitte eriarst, ei oleks vastustaja esitatud tõlgendus kooskõlas normi eesmärgiga. Nimetatud normi eesmärk on tagada eriarsti vastuvõturuumide vastavus õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja patsientide kaitse. Kuna erinevate erialade eriarstide (v.a määruse nr 25 § 17 lg-s 2 nimetatud erialade puhul) vastuvõturuumidele kehtivad ühesugused nõudeid, siis on kõigil sama vastuvõturuumi oma tegevuskohana kasutavatel tervishoiuteenuse osutajatel kohustus hoida seda ruumi samadele nõuetele vastavana. Ettevõtjate vahel ei saa tekkida vastuolu küsimuses, millistele nõuetele peab ruum vastama. Vastustaja ei ole usutavalt selgitanud, miks ei oleks patsientide õigused tagatud olukorras, kus sama ruumi kasutavad eriarstid töötavad erinevate ettevõtjate, mitte ühe ettevõtja juures. Kaebaja esitas Confido Healthcare Group OÜ-ga 11.12.2018 sõlmitud äriruumi üürilepingu, milles on reguleeritud, mis ajal kaebaja vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi kasutab. Järelikult ei toimuks sama ruumi üheaegset kasutamist erinevate tervishoiuteenuse osutajate poolt, mis võiks patsientide huve (nt konfidentsiaalsust) kahjustada. 4) Põhjendatud ei ole vastustaja etteheide, et sama vastuvõturuumi kasutamise korral erinevate tervishoiuteenuse osutajate poolt puuduks võimalus teha ettekirjutust ruumi nõuetele vastavusse viimiseks. Sellise ettekirjutuse saaks teha kõigile tervishoiuteenuse osutajatele, kes sama ruumi oma tegevuskohana kasutavad. Igaüks neist vastutab oma tegevuskoha nõuetele vastavuse eest. Kaebaja esitatud lepingu p 3.1.3 lubab kaebajal kokkuleppel üürileandjaga teha äriruumis soovitavaid parendusi ja muudatusi. Samuti on üürileandjal lepingu p 3.2.2 järgi kohustus hoida ruume lepingujärgse sihtotstarbe kohaseks kasutamiseks sobivas seisundis. Seega on mõlema ruumi kasutajal õigus teha ruumis vajalikke töid ja kohandamisi. Kui üürnik ja üürileandja kokkulepet ei saavuta, on võimalik leping lõpetada ja uus tegevuskoht otsida. Kui ruume nõuetega kooskõlla ei viida, saab vastustaja tunnistada nende ruumide osas tegevusloa kehtetuks kõigil tervishoiuteenuse osutajatel, kes nõuetele mittevastavat ruumi kasutavad. Sarnaselt on vastustajal õigus nõuda ühiskasutuses olevate üldkasutatavate ruumide või abiruumide nõuetele vastavusse viimist kõigilt tervishoiuteenuse osutajatelt, kes samu ruume kasutavad, ning tunnistada tegevusluba kehtetuks, kui ruume nõuetele vastavusse ei viida. 5) Ekslik on vastustaja arusaam, et kaebajal puudub valdus ruumide üle, mida ta teiste tervisehoiuteenuse osutajatega jagab. Valdus on asjaõigusseaduse § 32 järgi tegelik võim asja üle. Kui üürnik saab üürilepingu alusel asja enda kasutusse, siis saabki ta valduse üüritud ruumide üle. Oluline pole, et valdus sama ruumi üle võib olla ka teisel ruumi kasutajal. Valdus ühe asja üle võibki olla mitmel isikul. Vastuvõturuumi jagamine teise tervishoiuteenuse osutajaga ei eelda kellaajaliste piirangutega tegevusloa väljastamist. Sellise tegevusloa väljastamist TTKS-i regulatsioon ei võimalda ja selle järele puuduks ka vajadus. Kaebaja on selgitanud, et soovib osutada tervishoiuteenust osalise tööajaga ja sel ajal on tema kasutuses nõuetele vastav vastuvõturuum. Kuna ülejäänud ajal kaebaja tervishoiuteenust ei osuta, siis ei saa patsientide huve rikkuda asjaolu, et sel ajal ei ole kaebaja kasutuses tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikku ruumi. Patsientidel tekkida võivate arusaamatuste vältimiseks on võimalik paigutada kabineti uksele või selle lähedusse teave selle kohta, milline arst mis ajal seda ruumi kasutab.
5(9)
3-19-1307 Probleemide tekkimisel on võimalik neile individuaalselt läheneda ja lahenduste puudumise korral ruumi jagamine lõpetada. Samuti on vastustajal võimalik taotleda vajadusel sotsiaalministrilt regulatsiooni täiendamist ja täpsustamist. Praegune regulatsioon ei võimalda vastustaja soovitud piirangu seadmist ja tegevusloa andmisest keeldumine on nendel asjaoludel õigusvastane, piirates põhjendamatult kaebaja ettevõtlusvabadust. 6) Arvestades, et kaebaja ei kasuta patsientide vastuvõtmisel ruumis mingeid aparaate ning määruse nr 25 § 12 lg 2 järgi ei ole eriarsti konsultatiivseks vastuvõtuks määruse lisades 1 ja 2 loetletud aparatuur nõutav, ei ole vastustaja etteheide aparatuuri puudumise kohta põhjendatud. 7) Lisaks vastuvõturuumile soovis kaebaja ühiskasutada ka protseduuriruumi (ruum nr 462). Määrus nr 25 ei näe ette protseduuriruumi ühiskasutamise võimalust. Järelikult puudub kaebajal õigus protseduuriruume teiste tervishoiuteenuse osutajatega jagada ja selles osas oli tegevusloa andmata jätmine õiguspärane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.Terviseamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Halduskohtu seisukoht, et eriarsti vastuvõtu- ja läbivaatuse ruume on lubatud ühiskasutada erinevate tervishoiuteenuse osutajate poolt, ei ole kehtivate õigusnormidega kooskõlas. Määrus nr 25 ei näe ette põhiruumide ühiskasutust. Kui määruse § 17 lg 1 eesmärgiks oleks võimaldada vastuvõtu- ja läbivaatusruumide ühiskasutust erinevate tervishoiuteenuse osutajate vahel, oleks sätte sõnastuses mainitud mitte tervishoiutöötajatest eriarste, vaid ettevõtjatest tervishoiuteenuse osutajaid. Õigusnormi eesmärgiks ei saa olla olukord, kus Terviseamet kontrollib korduvalt samu ruume, vahendeid ja aparatuuri ning väljastab piiramatule hulgale isikutele tegevuslubasid samas ruumis tegutsemiseks. Tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa eesmärgiks on kaitsta patsientide õigusi ning tagada osutatavate tervishoiuteenuste ohutus ja kvaliteet. Patsient peab aru saama, missugune tervishoiuteenuse osutaja talle teenust osutab. Loa olemasolu annab kindluse selles, et inimesi asub ravima ettevõtja, kelle töötajad, ruumid, sisseseade ja aparatuur vastavad riigi kehtestatud miinimumnõuetele. Tegevusluba tõendab, et teenuse osutaja vastab teenuse osutamiseks seatud tingimustele. Kui tegevusloa taotleja näitab tegevusloa taotlemisel mõne teise tervishoiuteenuse osutaja ruume, sisseseadet ja aparatuuri, siis ei vasta ta teenuse osutamiseks seatud tingimustele. 2) Sisseseade ja aparatuuri ühiskasutust puudutavas osas on halduskohtu otsus motiveerimata. Halduskohtu otsusest ei selgu, kas kohtu hinnangul on lisaks vastuvõturuumile lubatud ka vastuvõtu- ja läbivaatusruumi sisseseade (arsti töölaud, toolid, läbivaatuslaud jms) ja aparatuuri ühiskasutus erinevate tervishoiuteenuse osutajate poolt või mitte. 3) Halduskohtu otsus on vastuolus TTKS § 42 p-ga 2 ja MSÜS § 25 lg 1 p-ga 2. Terviseamet saab tegevusloa väljastada ainult siis, kui taotlejal on olemas nii nõutav töötajate koosseis, ruumid, sisseseade kui ka aparatuur. Vastustajal ei ole võimalik rahuldada kaebaja tegevusloa taotlust ainult osaliselt või väljastada tegevusluba ainult vastuvõturuumi osas. Ambulatoorse plastika- ja rekonstruktiivkirurgia teenuse osutamiseks on vajalikud vastuvõtu- ja läbivaatusruum(id) ning protseduuriruum (määruse §-d 14 ja 18 ning lisa 1). Kaebaja ei taotlenud tegevusluba ainult konsultatiivseks vastuvõtuks ning ei selgitanud tegevusloa menetluse käigus Terviseametile, et ta taotleb tegevusluba üksnes patsientidega vestlemiseks ning mitte ühtegi aparaati teenuse osutamiseks ei kasutata. Aparatuuriks loetaks määruse nr 24 tähenduses nii haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikke aparaate kui ka muid meditsiiniseadmeid (määruse § 3 lg 2). Kaebaja kodulehelt nähtub, et ta tegeleb lisaks ilukirurgiale ka ilusüstide tegemise, mesoteraapia ning mesoniitide paigaldamisega. Nimetatud 6(9)
3-19-1307 protseduurideks on vältimatult vajalik protseduuritoa ja aparatuuri olemasolu. Kaebaja näitas tegevuskoha ülevaatusel Terviseameti inspektorile lisaks vastuvõturuumile ka protseduuriruumi ning OÜ Arstikeskus Confidole kuuluvat kirurgilist instrumentaariumi pisioperatsioonideks ja protseduurideks ning esmaabi-, elustamis- ja šokivastaseid vahendeid (nõutavad teenuse osutamiseks määruse lisa 1 järgi) ehk määruse mõttes nõutavat aparatuuri. Seega ei ole kahtlust, et Osaühing Plastikakirurg Sellend soovis taotleda tegevusluba mitte konsultatiivseks vastuvõtuks, vaid ambulatoorse plastika- ja rekonstruktiivkirurgia teenuse osutamiseks, milleks on vajalik nii protseduuriruumi kui ka määruse lisas 1 toodud aparatuuri olemasolu. Järelikult ei ole vastustajal võimalik tegevusluba anda ka juhul, kui asuda seisukohale, et vastuvõtu- ja läbivaatusruumi ühiskasutus erinevate tervishoiuteenuse osutajate poolt on lubatud.
9.OÜ Plastikakirurg Sellend vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Määrusest nr 25 ega TTKS-st ei tulene, et sama vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi on lubatud kasutada vaid sama ettevõtja (tegevusluba omava isiku) juures töötavatel eriarstidel, mitte erinevate ettevõtjate juures töötavatel eriarstidel. OÜ-s Arstikeskus Confido töötav ultraheliarst ja kaebaja juures töötav plastikakirurg kasutavad ruumi teenuse osutamiseks erinevatel kellaaegadel. Sisseseade ja aparatuuri ühiskasutus või jagamine teiste tervishoiuteenuse osutajatega pole õigusaktiga keelatud. Seega tuleb eeldada, et see on lubatud. Vastustaja pole selgitanud, miks ei või erinevad tervishoiuteenuse osutajad vastuvõturuumi sisseseadet ühiselt kasutada. Üürilepingu alusel on kaebajal õigus kasutada vastuvõturuumi koos sisseseadega. 2) Vastustaja pole täpsustanud, millisele majandustegevuse nõudele kaebaja majandustegevus ei vasta ja kuidas on halduskohtu seisukoht vastuolus MSÜS § 25 lg 1 p-ga 2 ja TTKS § 42 p-ga 2. Kaebaja on selgitanud, et ei kasuta patsientide vastuvõtmisel mingeid aparaate; operatsioonid toimuvad teises asukohas. Määruse nr 25 § 12 lg 2 järgi ei ole eriarsti konsultatiivseks vastuvõtuks määruse lisades 1 ja 2 loetletud aparatuur nõutav. Tegevusloa andmiseks peab eriarstiabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis, ruumid, sisseseade ja aparatuur vastama määruse nr 25 nõuetele. Kuivõrd kaebaja on need nõuded täitnud, tuleb talle vastuvõturuumi osas tegevusluba väljastada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.TTKS § 20 lg 1 järgi on eriarstiabi ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. Haiglavälist eriarstiabi võib osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või sihtasutus (TTKS § 21 lg 1). Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile on sätestatud määruses nr 25. Tegevusluba eriarstiabi osutamiseks antakse, kui eriarstiabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis, ruumid, sisseseade ja aparatuur vastavad TTKS alusel kehtestatud nõuetele (TTKS § 42 p 2). Tegevusluba annab õiguse osutada tervishoiuteenuseid tegevusloas märgitud tegevuskohas (TTKS § 40 lg 3). 7(9)
3-19-1307
12.Kaebaja esitas tegevusloa taotluse ambulatoorse plastikakirurgia erialale. Vastuvõturuumina kavatses kaebaja kasutada Tallinnas Veerenni 53a asuva tervisekeskuse ruumi nr 468 ning lisaks plaanis kaebaja kasutada protseduuriruumi nr 462. Kuivõrd protseduuriruumi kasutamist puudutavas osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata ja kaebaja pole halduskohtu otsust vaidlustanud, vaieldakse apellatsiooniastmes üksnes vastuvõturuumi kasutamise üle. Samasse tegevuskohta on juba antud tegevusluba OÜ-le Arstikeskus Confido: ruumi nr 468 kasutab vastuvõttudeks lisaks kaebajale ka OÜ-s Arstikeskus Confido töötav ultraheliarst. Vastustaja arvates ei ole selline ühiskasutus (ristkasutus) mitme tervishoiuteenust osutava ettevõtja poolt võimalik, ning kui ka oleks, siis ei saa vastustaja anda tegevusluba osaliselt ehk selliselt, et tegevusluba hõlmab vaid vastuvõturuumi kasutamist. Vastustaja keeldus kaebajale tegevusloa andmisest MSÜS § 25 lg 1 p 2 alusel, põhjusel, et kaebajal puuduvad teenuse osutamiseks vajalikud ainult kaebaja kasutuses olevad ruumid, sisseseade ja aparatuur.
13.Määruse nr 25 § 17 lg 1 kohaselt võivad vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi kasutada erinevad eriarstid, kui ruumi sisustus on selleks sobiv ning kasutamise tingimused ei ole vastuolus määruse ja hügieeninõuetega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et määrusest nr 25 ega ka TTKS-st ei tulene, et vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi on võimalik ühiselt kasutada vaid sama ettevõtja juures töötavatel eriarstidel. Kaebaja ja Confido Healthcare Group OÜ vahel sõlmitud äriruumi üürilepingu (tl 10-12p) p 1.1 järgi üürib kaebaja vastuvõturuumi C2 (äriruum nr 468) ühel päeval nädalas teisipäeviti kl 09.00–14.00; vajadusel saab kaebaja vastuvõturuumi kasutada ka neljapäeviti samadel kellaaegadel (lepingu p 1.2). Kaebaja ei kavatse kasutada vastuvõturuumi samaaegselt OÜ-s Arstikeskus Confido töötava ultraheliarstiga. Vastustaja ei ole veenvalt põhjendanud, miks ei ole võimalik tagada määruses nr 25 sätestatud tingimuste täitmist, kui sama vastuvõturuumi kasutavad erinevate tegevuslubade alusel tegutsevad eriarstid. Vastustaja ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, mis välistaks samas asukohas (sh samas ruumis) tegutsemiseks mitmele tervishoiuteenuse osutajale tegevusloa andmise. Nagu halduskohus on märkinud, vastustavad ruumi nõuetele vastavuse eest kõik seda kasutavad tervishoiuteenust osutavad ettevõtjad. Kui ruumide ühiskasutus on praktiliselt võimalik ning tagatud on ruumile esitatavate nõuete järgimine, ei ole kasutusloa andmisest keeldumine ainuüksi ühiskasutuse argumendiga põhjendatud.
14.Üürilepingu kohaselt antakse vastuvõturuum kaebaja kasutusse koos sisustusega. Vastustaja pole väitnud, et vastuvõturuumi sisseseade (mööbel ja inventar, mis võimaldab ruumide sihipärast kasutamist) ei vasta määruse nr 25 nõuetele. Vastustaja arvates ei näe määrus ette eriarstiabi osutamiseks vajalikku sisseseade ja aparatuuri ühiskasutust. Ringkonnakohus ei pea mõistlikuks tõlgendada määrust nr 25 selliselt, et sisseseade ühiskasutus pole võimalik. Määruse § 17 lg 1 võimaldab erinevatel eriarstidel kasutada sama vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi, kui ruumi sisustus on selleks sobiv. Ringkonnakohtu hinnangul järeldub nimetatud sättest, et ühiskasutuses on ka ruumides paiknev mööbel ja inventar. Samuti ei tulene määrusest nr 25 alust välistada ühiskasutusest eranditult kõik eriarsti kasutatavad aparaadid ja meditsiiniseadmed.
15.Kaebaja on selgitanud, et ta ei kasuta patsientide vastuvõtmisel aparaate. Veerenni 53a tervisekeskuses toimuv vastuvõtt hõlmab patsientidega vestlemist, operatsiooni läbiviimiseks vajalike asjaolude väljaselgitamist ning operatsioonijärgset järelkontrolli; operatsioonid toimuvad teises asukohas. Kaebaja taotles tegevusluba eriarstiabi osutamiseks Confido tervisekeskuses vastavalt sõlmitud üürilepingule. Kuna üürileping näeb ette vaid vastuvõturuumi ja vajadusel protseduuriruumi kasutamist, järeldub, et kaebaja taotles tegevusluba plastikakirurgi vastuvõttudeks, mitte operatsioonideks. Määruse nr 25 § 12 lg 2 järgi ei ole eriarsti konsultatiivseks vastuvõtuks määruse lisades 1 ja 2 loetletud aparatuur nõutav. Kuna kaebaja saab halduskohtu otsusest tulenevalt kasutada vaid vastuvõturuumi, siis 8(9)
3-19-1307 ei nähtu ringkonnakohtule, millise aparatuuri olemasolu, mida vastuvõturuum ei sisalda, peaks kaebaja vastustajale näitama.
16.Vastustaja pole väitnud, et tegevusloa andmine üksnes konsultatiivseks vastuvõtuks pole võimalik. Isegi kui kaebaja taotlus hõlmas vajadusel ka protseduuriruumi kasutamist, ei näe ringkonnakohus põhjust, miks ei ole vastustajal võimalik rahuldada kaebaja taotlust osaliselt, s.o selliselt, et kaebajale antakse luba vastuvõttude korraldamiseks Tallinnas Veerenni 53a asuva tervisekeskuse ruumis nr 468. Menetlusosaliste väidetest ei nähtu, et kaebajal poleks võimalik eriarsti vastuvõttu korraldada ilma protseduuriruumita. Sellisel juhul kaebaja lihtsalt ei saa Confido tervisekeskuses teha protseduure, mis nõuavad eraldi ruumi kasutamist.
17.Ringkonnakohus märgib, et kaebuse rahuldamine ja vaidlustatud otsuse tühistamine vastuvõturuumi puudutavas osas ei välista uue otsusega kaebaja taotluse rahuldamata jätmist, kui vastustaja esitab selleks kaalukad põhjendused. 21.05.2019 otsusest selliseid põhjendusi ei nähtu, mistõttu on see õigusvastane. Kui Terviseamet peab uuel otsustamisel tegevusloa andmist võimalikuks, saab ta vajadusel tegevusloa kõrvaltingimustega (TTKS § 421 p 1) täpsustada, milliseid toiminguid on kaebajal lubatud loa alusel tegevuskohas Veerenni 53a, Tallinn lubatud teha. Samuti võib Terviseamet kaebajalt nõuda teise samas tegevuskohas tegutseva tervishoiuteenuse osutajaga lepingu sõlmimist selle kohta, kes vastutab kaebaja kasutatava ruumi ja sisseseade nõuetele vastavuse eest, kui vastustaja peab seda vajalikuks. Kõrvaltingimuste seadmine patsientide kaitsmise ning eriarstiabi osutamiseks vajalike ruumide, sisseseade ja aparatuuri nõuetele vastavuse tagamise eesmärgil riivab kaebaja ettevõtlusvabadust vähem kui tegevusloa andmisest keeldumine.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja apellatsioonkaebus jääb rahuldatama, tuleb apellatsiooniastme menetluskulud kanda vastustajal. Kaebaja taotleb 288 euro suuruse õigusabikulu väljamõistmist. Ringkonnakohtu hinnangul on kulud vajalikud ja põhjendatud ning tuleb vastustajalt välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jõustunud Riigikohtu 17.03.2021 otsuses toodud muudatustega