Aktsiaseltsi Milstrand kaebus nõuetega tühistada Viimsi Vallavolikogu 20.10.2020 otsus nr 61 ja otsus 62, kohustada Viimsi valda uuesti läbi vaatama kaebaja 15.05.2019 esitatud Randvere tee 5 ja Raudtee, Viimsi raudtee R2, Viimsi raudtee R3 ja Viimsi raudtee R4 maaüksuste detailplaneeringu algatamise taotlused, alternatiivselt mõista Viimsi vallalt Aktsiaseltsi Milstrand kasuks välja kahjuhüvitis 29 635 eurot ja viivis nimetatud summalt alates 22.11.2020 kuni nimetatud summa tasumiseni
Menetlusosalised
Kaebaja –Aktsiaselts Milstrand, esindajad vandeadvokaat Erki Kergandberg, vandeadvokaadi abi Angela Kase Vastustaja – Viimsi vald, esindaja Gunnar Kender Kirjalik menetlus
2.Mõista Viimsi vallalt välja Aktsiaseltsi Milstrand kasuks tekitatud kahju 12 420 eurot.
3.Mõista Viimsi vallalt välja Aktsiaseltsi Milstrand kasuks menetluskulud 1452,18 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Aktsiaseltsile Milstrand (edaspidi: AS Milstrand) kuuluvad katastriüksused 89001:010:0480 ja 89001:010:3182 paiknevad Miiduranna külas Viimsi vallas. Katastriüksus 89001:010:0480 asub tootmismaa juhtotstarbega maa-alal. Katastriüksusel 89001:010:3182 asub raudtee. Randvere tee 5 kinnistu maasihtotstarve on tootmismaa ja Raudtee maaüksuse maasihtotstarve on transpordimaa.
Alal kehtib Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneering (edaspidi: ÜP), Viimsi Vallavolikogu 13.09.2005 määrusega nr 32 kehtestatatud Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneering "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted" (edaspidi: teemaplaneering) ning Viimsi Vallavolikogu 12.04.2011 otsusega nr 21 kehtestatud Äigrumäe küla, Laiaküla küla ja osaliselt Metsakasti küla üldplaneering (edaspidi: külade ÜP).
2.AS Milstrand esitas 15.05.2019 Viimsi vallale Randvere tee 5 ja Raudtee kinnistute detailplaneeringu algatamise taotluse (edaspidi: I DP taotlus) ja Viimsi Raudtee R2, Viimsi Raudtee R3 ja Viimsi Raudtee R4 maaüksuste detailplaneeringu algatamise taotluse (edaspidi: II DP taotlus). I DP taotluse eesmärk oli muuta kaebaja tootmisala äri- ja elamumaa sihtotstarbega kruntideks ning määrata ehitusõigused äri- ja eluhoonete ehitamiseks. II DP taotluse eesmärk oli muuta kaebaja tootmismaad naftasaaduste transiidiks teenindava raudtee alused transpordimaa krundid elamumaa sihtotstarbega kruntideks.
3.Viimsi Vallavolikogu jättis 20.10.2020 otsusega nr 61 algatamata Miiduranna küla Randvere tee 5 (katastritunnus 89001:010:0480) ja Raudtee (katastritunnus 89001:010:3182) maaüksuste detailplaneeringu.
4.Viimsi Vallavolikogu jättis 20.10.2020 otsusega nr 62 algatamata Metsakasti küla Viimsi raudtee R2 (katastritunnus 89001:010:3122), Viimsi raudtee R3 (katastritunnus 89001:010:3194) ja Muuga küla Viimsi raudtee R4 (katastritunnus 89001:010:3195) maaüksuste detailplaneeringu.
5.Tallinna Halduskohtule saabus 22.11.2020 Aktsiaseltsi Milstrand kaebus nõuetega tühistada Viimsi Vallavolikogu 20.10.2020 otsus nr 61 ja otsus 62, kohustada Viimsi valda uuesti läbi vaatama kaebaja 15.05.2019 esitatud Randvere tee 5 ja Raudtee, Viimsi raudtee R2, Viimsi raudtee R3 ja Viimsi raudtee R4 maaüksuste detailplaneeringu algatamise taotlused, alternatiivselt mõista Viimsi vallalt Aktsiaseltsi Milstrand kasuks välja kahjuhüvitis 29 635 eurot ja viivis nimetatud summalt alates 22.11.2020 kuni nimetatud summa tasumiseni.
KAEBAJA SEISUKOHAD
6.Vaidlustatud haldusaktid on materiaalselt õigusvastased. Otsuste õiguslikuks aluseks on planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg 2 p 1, mis ei ole imperatiivne norm. Säte jätab kohalikule omavalitsusele kaalutlusruumi otsustamaks detailplaneeringu algatamise ja mitte algatamise vahel.
7.Kaebaja nõustub, et I DP taotlus ja II DP taotlus olid vastuolus teemaplaneeringuga, aga vastustaja teadis seda kaebaja taotluste menetlusse võtmisel. Teemaplaneeringuga vastuolu ei saa olla sisuline põhjus detailplaneeringute algatamisest keeldumisele, sest detailplaneering võib teatud tingimusel olla ka üldplaneeringut muutev. Eelnevat kinnitab ka vastustaja mitme aasta tegevus.
8.ÜP on ligi 20 aastat vana ja sisuliselt aegunud. Vastustaja on koos avalikkusega alates 2007.a oodanud, et Miiduranna piirkonnast, sh kaebaja tootmisalalt, kütusetransiit taanduks ja kõrge keskkonnaohuga tegevus lõppeks ning algatatakse kaebaja tootmisala detailplaneering. Vastustaja on oma arengukavades järjepidevalt rõhutanud, et valla olulised keskkonnariskid on esmajoones seotud Miiduranna (ja Muuga) sadamaalal ja selle vahetus läheduses (kaebaja tootmisalal) toimuva ohtlike ainete käitlemise ja nende veoga.
9.Vastustaja oleks pidanud vaidlustatud otsustes kaaluma erinevaid huve. Ühest küljest kaebaja huve ja teisest küljest valla poolt kaitstavaid, sealhulgas avalikke huve. Otsustest ei selgu, asjaolud, mis oleks I taotluse ja II taotluse alusel detailplaneeringute algatamisega ohtu seatud.
10.I DP taotluse ja II DP taotluse alusel üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute algatamine ja menetlus aitavad ellu viia valla uues arengukavas püstitatud eesmärke ja on avalikes huvides. Seda sõltumata vastuolust aegunud, kuid kehtiva üldplaneeringuga. Vastuoluline halduspraktika on keelatud ja isikule ning avalikkusele peab olema tagatud usaldus haldusorgani käitumise suhtes. 2(11)
Vastustaja on aastakümneid omanud seisukohta küsimuses, et ohtlike ainete käitlemine ja vedu mh kaebaja tootmisalal tuleb lõpetada. Vaidlustatud otsused panevad nende kehtima jäämisel kaebaja väga keerulisse olukorda, kus tal ilmselt tänast äritegevust (kütuse ladustamine, käitlemine ja transiit) kaebaja tootmisalal laiendada ei lubata, sest see on vastuolus valla uue arengukavaga ja avaliku huviga. Samas ei võimaldata olemasolevat tootmistegevust ümber korraldada I DP taotluse ja II DP taotluse alusel, sest see on vastuolus ÜP-ga. Vaidlustatud otsuste kehtima jäämisel on nendest tulenev mõju kaebaja ettevõtlusvabadusele ulatuslik ja ebaproportsionaalne.
11.Puudub õigusakt, mis kohustab raudtee likvideerimiseks läbi viima uue üldplaneeringu menetluse. PlanS § 75 lg 1 sätestab üldplaneeringus lahendatavad ülesanded. Ükski neist ülesannetest ei ole seotud millegi likvideerimisega. Sättes nimetatud ülesanded on seotud millegi rajamisest tekkivate kitsenduste, kasutustingimuste või asukoha määramisega. Ehitusseadustiku (EhS) lisa 1 näeb ette, et raudteerajatiste, sealhulgas rööbastee lammutamiseks on vaja ehitusluba. EhS § 89 täpsustab, et raudteerajatiste ehitusloa annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Järelikult on valla kaalutlus raudtee likvideerimise lubatavuse „takistusest“ ebakorrektne.
12.On tavapärane, et üldplaneeringut muutvate detailplaneeringutega koos algatatakse ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi: KSH). KSH menetlus koos detailplaneeringu menetlusega on kohane menetlus, et hinnata mõjusid, mis kaasnevad elanikkonna ja liikluskoormuse kasvuga, võimalike keskkonnamõjude muutusega jne. PlanS § 131 lg 1 annab võimaluse sõlmida detailplaneeringust huvitatud isikuga detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate rajatiste väljaehitamise kokkuleppe juhuks, kui kohalikul omavalitsusel endal puuduvad majanduslikud võimalused detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate rajatiste väljaehituse finantseerimiseks. Vastustaja kaalutlus seoses erinevate mõjude ebaselgusega on asjakohatu.
13.Asjakohatu on valla seisukoht, et tuleb ära oodata Viimsi valla menetluses oleva Haabneeme aleviku ja lähiala üldplaneeringu (edaspidi: Haabneeme ÜP) vastuvõtmine. Haabneeme ÜP-d on menetletud juba 14 aastat ja viimati mitte aktiivselt. Lisaks kinnitab Haabneeme ÜP ainult uuest arengukavast tulenevat fakti, et kaebaja tootmisalal tuleb heledate naftasaaduste käitlemine ja transiit lõpetada ning asendada see elamu– ja äritegevusega. Seega on välistatud kaebaja võimalus tänast tootmistegevust ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks laiendada ja kasvatada.
14.Vaidlustatud otsused on sisuliselt õigusvastased, kuna rikutud on kaasamise ja kaalutlemise ehk huvide kaalumise ja tasakaalustamise põhimõtet ning õiguse üldpõhimõtteid. Otsustega saavad kannatada kaebaja erahuvid, valla enda ja avalikkuse huvid.
15.Vaidlustatud otsused on formaalselt õigusvastased. Vaidlustatud otsuste põhjendused on mahukad, kuid täitmata on põhjendamiskohustus. Otsustest ei nähtu, kuidas kaaluti erinevate alternatiivide vahel. Vaidlustatud otsused sisaldavad vastuväiteid kaebaja ärakuulamise vastusele, kuid ei tooda välja sisulisi põhjendusi, milliseid alternatiive kaaluti ja mis põhjusel keeldumist teistele alternatiividele eelistati.
16.I DP taotluse ja II DP taotluse menetlustega viivitati. Vastustaja on seda ise möönnud ja rahuldanud kaebaja esitatud vaide õigusvastase viivitusega seoses.
17.Õigusvastane on valla tegevus kaebaja I ja II DP taotluste menetlemises ja temalt täiendavate toimingute nõudmises DP menetlusega jätkamiseks olukorras, kus valla hinnangul välistas üldplaneeringuga vastuolu detailplaneeringu algatamise ja menetluse. Vastustaja on rikkunud oma sõnamurdliku ja eksitava tegevusega hea halduse põhimõtet. Seega on kahjunõude primaarne eeldus täidetud.
18.Kaebaja otsene varaline kahju on kokku 29 635 eurot ja see koosneb: 1) Aktsiaseltsile K-Projekti tasutud I DP taotluse ja II DP taotluse koostamise ja muutmisega seoses osutatud teenuste eest kokku 10 350 eurot; 2) ARS Projekt OÜ-le tasutud I DP taotluse ja II DP taotluse koostamise ja muutmisega seoses osutatud teenuste eest kokku 14 470 eurot; 3) advokaadibüroole Walless (endine ärinimi 3(11)
Advokaadibüroo Derling Primus OÜ) tasutud I DP taotluse ja II DP taotluse menetluses osutatud õigusabiteenuste eest kokku 4 815 eurot (ilma km-ta).
19.Kaebajale ei oleks kahju tekkinud, kui vald oleks kohe täitnud hea halduse põhimõtet ja selgitamiskohustust, selgitades kaebajale kaebaja kinnistu arendamise võimalusi. Vastustaja on lasknud kaebajal arvata, et Viimsi vald üldplaneeringu kohast kasutust ei soovi ja esitas sellega vastuolus olevaid tingimusi, mille täitmise tulemusena eeldas kaebaja ka I DP taotluse ja II DP taotluse alusel detailplaneeringute algatamiseni jõuda. Seega esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ning vaidlustatud otsuste vahel. Kui kaebaja oleks teadnud, et vald peab õigeks üldplaneeringukohast maakasutust, oleks kaebaja laiendanud naftasaaduste terminali ja arendanud oma kinnistul muud tööstustegevust ning teinud kulutusi sellel eesmärgil.
20.Kahju oli vastustajale ettenähtav. Puudusid objektiivsed takistused kahju ärahoidmisele olukorras, kus õiguslik keskkond oli vastustajale arusaadav. Kuivõrd vastustaja teadis, et kaebaja I DP taotlus ja II DP taotlus on kooskõlas valla arengu eesmärkide ja avaliku huviga ning kõiki tõstatatud küsimusi oleks saanud lahendada peale detailplaneeringute algatamist detailplaneeringute koostamise käigus, oli valla õigusvastane tegevus taotluslik. Puuduvad ka muud alused kahjuhüvitise piiramiseks.
21.Vastustaja tegevus piirab kaebaja ettevõtlusvabadust ebaproportsionaalselt. Kaebaja kahjuhüvitisnõude alternatiivnõudena olukorraks, kus kohus otsused tühistab, kuid ei kohusta vastustajat I DP taotlust ja II DP taotlust uuesti läbi vaatama, selgitades vallale, et vastuolu üldplaneeringuga pole detailplaneeringu algatamist välistav tingimus. Kui kohus peaks leidma, et valla tegevus I DP otsuse ja II DP otsuse andmisel on olnud õiguspärane, taotleb kaebaja alternatiivselt talle haldusorgani õiguspärase tegevuse teel tekitatud kahju hüvitamist.
22.Juhul, kui lugeda valla tegevus vaidlustatud otsuste andmisel õiguspäraseks, on tegemist kaebaja põhiõiguseid erakordselt piirava haldusaktiga. Otsused riivavad kaebaja majandustegevust, keelates kaebajal realiseerida valla arengueesmärkidega ja avaliku huviga mitte vastuolus olevat äriplaani. Samal ajal piirab kaebaja võimalusi laiendada ja arendada tänast tootmistegevust – heledate naftasaaduste käitlust ja transiiti kaebaja tootmisalal. Seega on vastustajal kohustus kaebajale tekitatud kahju hüvitada ka juhul, kui kohus peaks leidma, et vaidlustaud otsused on õiguspärased. Sellisel juhul palub kaebaja enda kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 29 635 eurot, millele lisanduvad seadusjärgsed viivised.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
23.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud otsused vastavad kõikidele haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatud nõuetele ning on õiguspärased. Detailplaneeringu algatamine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus. Iga planeering on individuaalne ja selle algatamine, menetlemine ja kehtestamine sõltub väga paljudest asjaoludest. PlanS § 142 lg 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral küll sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut, kuid otsustes nr 61 ja 62 on välja toodud ja põhjendatud, miks vastustaja ei pidanud üldplaneeringuid muutvate detailplaneeringute algatamist võimalikuks.
24.Kuivõrd detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu linna või valla territooriumil valitsevat olukorda. Detailplaneeringuga peaks üldplaneeringu muutmine jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-12-07).
25.Miiduranna küla Randvere tee 5 ja Raudtee maaüksuste soovitud detailplaneering on vastuolus ÜP-ga ning Metsakasti küla Viimsi raudtee R2, Viimsi raudtee R3 ja Muuga küla Viimsi raudtee R4 maaüksuste soovitud detailplaneering vastuolus lisaks valla ÜP-le ka külade ÜP-ga. Haabneeme ÜP, 4(11)
millega on hõlmatud ka kaebajale kuuluvad Miiduranna küla Randvere tee 5 ja Raudtee maaüksused, on hetkel aktiivses menetluses, kuid ei ole veel vastu võetud. Selles menetluses saab kaebaja efektiivselt osaleda, et saada nendele maaüksustele soovitud sihtotstarvet.
26.Vallavolikogu 28.09.2020 menetlusosalisele saadetud kirjast nr 1-13/53 oli kaebajale teada põhjus, miks kavatsetakse I DP ja II DP koostamise menetlused jätta algatamata ja õiguslik alus, millest tulenevalt kavatseb vald otsuste tegemisel lähtuda.
27.Otsused nr 61 ja 62 on formaalselt õiguspärased. Olukorras, kus detailplaneeringu algatamise taotluste menetlemisel kaebaja esitatud seisukohad jäeti arvestamata ja ei võetud vastu taotlejale meelepäraseid otsuseid, ei tähenda, et tegemist oleks kaalutlemata otsusega. Asjaolu, et otsuste nr 61 ja 62 põhjendused kaebajat ei rahulda, ei tähenda, et haldusorgan oleks jätnud oma kohustuse otsuseid motiveerida täitmata ja käitunud õigusvastaselt, mis oleks põhjuseks otsuste nr 61 ja 62 kehtetuks tunnistamiseks. Algatamata jätmise otsustes on välja toodud kaalutlused, mis tingisid detailplaneeringute algatamata jätmise. Otsus nr 61 ja otsus nr 62 on piisavalt põhjendatud ja kaalutletud, et saada aru, miks jõuti selliste otsusteni.
28.Kaebaja ise möönab esitatud detailplaneeringu taotlused on ilmselt keskmisest keerukamad, mistõttu oli vajalik erinevate valdkonna komisjonide põhjalik eelnev läbiarutamine. DP I ja II taotlusi ja esitatud materjale on pidevalt arutatud ja analüüsitud. Seega ei ole võimalik haldusorganile ette heita tegevusetust ning tehtud ei ole olulist menetlusviga. Selgusetuks jääb, milles seisneb otsuse nr 61 ja 62 mittevastavust vorminõuetele.
29.Otsused nr 61 ja 62 on õiguspärased, mistõttu puudub alus kohustada Viimsi valda uuesti läbi vaatama kaebaja esitatud detailplaneeringu algatamise taotlusi. Taotluste uuesti läbivaatamine ei muudaks neid üldplaneeringu kohaseks ja esineks endiselt algatamata jätmise alus ehk siis vastuolu üldplaneeringuga.
30.Ei ole otstarbekas ja menetlusökonoomika seisukohalt õige algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering olukorras, kus menetluses on üldplaneeringu koostamine.
31.Alusetu on kaebaja alternatiivne nõue mõista Viimsi vallalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 29 635 eurot ja viivis nimetatud summalt alates 22.11.2020 kuni nimetatud summa tasumiseni.
32.Kaebajale ei ole kahju tekitatud, mistõttu ei kohaldu ei riigivastutuse seadus (RVastS) ega ka muu seadus. Kaebaja ja vastustaja suhted tulenevad planeerimismenetlusest, mis põhineb PlanS-l. Kaebaja ei nõua detailplaneeringu algatamise taotluste uuesti läbivaatamist RVastS § 2 lg 1 p 4 alusel. Vastustaja on seaduslikult tegutsedes jätnud kaebaja taotluste alusel detailplaneerinud algatamata ning otsustes nr 61 ja 62 ka oma seisukohti põhjendanud. Kaebaja viidatud kulud on detailplaneeringu algatamise taotluse esitamise puhul tavapärased ning nende kulutuste sissenõudmine kohalikult omavalitsuselt, kui see jätab õiguspäraselt algatamata detailplaneeringu, ei ole seaduslik. See on risk, millega detailplaneeringut algatada sooviv isik peab arvestama.
33.Asjaolu, et isik palkas enda esindamiseks suhtlemiseks avaliku võimuga juriidiliste eriteadmistega isiku, ei tähenda, et need kulud olid vajalikud ja kuuluksid hüvitamisele. Õigusalaste eriteadmistega isiku palkamine oli kaebaja vaba tahe ning ei ole seotud vältimatult detailplaneeringu algatamise taotluse esitamise ja selle menetlemisega. Seega ei saa nimetada õigusabikulusid detailplaneeringute taotluste esitamise vältimatuteks ja igal juhul vajalikeks ning põhjendatud kuludeks.
34.Planeeringu algatamise eelselt algatamise ettepanekule lisatud materjalide koostamine kaebaja tellimusel ei tekita kaitstavat usaldust, et planeering igal juhul algatatakse. See oleks vastuolus planeerimisdiskretsiooni olemusega. Seega puudub ka alus nende kulude sissenõudmiseks vastustajalt. 5(11)
35.Vaidlustatud otsused ei piira kaebaja ettevõtlusvabadust. Kaebaja tegeleb hetkel tootmismaal oma tavapärase tegevusega.
KOHTU PÕHJENDUSED
36.Kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Vaadeldaval alal kehtib ÜP ning teemaplaneering. Teemaplaneeringu seletuskirja p 4.1 kohaselt peavad kõik elamud Viimsi vallas asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal. Väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende abihooneid rajada ei ole lubatud. Kaebaja esitatas detailplaneeringute algatamise avaldused, millega soovis ehitada tootmismaale ja transpordimaale elamuid. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et esitatud taotlused on vastuolus üldplaneeringut täiendava teemaplaneeringuga, kuna teemaplaneering ei luba väljapool elamumaad uusi elamuid rajada.
37.Kaebaja heidab vastustajale ette, et vastustajale oli detailplaneeringute algatamise taotluse esitamise kuupäevast teada, et detailplaneeringute algatamiseks/kehtestamiseks oli vaja muuta kehtivat üldplaneeringut. PlanS § 128 lg 4 järgi algatatakse või jäetakse algatamata detailplaneering 30 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates. Mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu või planeeringu koostamise tellimise kulude kandmiseks sõlmitava lepingu eelduseks olevate asjaolude selgitamisest või kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel, võib nimetatud tähtaega pikendada 90 päevani. Tegemist on avatud loeteluga, mis ei välista tähtaja pikendamist muudel olulistel asjaoludel. HMS § 5 lg 4 kohaselt viiakse menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Riigikohus on leidnud 30.11.2016 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-23-16 (p 17 ja 18), et kaebajal ei ole õigust nõuda konkreetse sisuga planeerimislahenduse kehtestamist. Riigikohus leidis eelviidatud asjas, et ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust, et kohalik omavalitsus peab maa kasutustingimusi omaniku soovil tingimata muutma. Küll on aga planeeringust huvitatud isikul õigus nõuda, et kohalik omavalitsusüksus viiks planeerimismenetluse lõpule mõistliku aja jooksul ning teeks läbikaalutud ja põhjendatud otsuse.
38.Kaebaja esitas DP I ja DP II taotlused 16.05.2019 ning nimetatud kuupäevast hakkas kulgema Plans § 128 lg 4 sätestatud tähtaeg. Seega oleks tulnud teha detailplaneeringute algatamise või algatamata jätmise osas hiljemalt 14.08.2019 (vt kaebaja ka lisa nr 14). Vastav otsustus tehti 20.10.2020, seega ületati Plans § 128 lg-s 4 sätestatud tähtaega 14 kuud. Vastustaja eelnevat ei eita. Keskmisest keerukamate planeeringute menetlemiseks ongi seadusandja ette näinud pikema tähtaja, s.o 90 päeva. Põhjendamatud on vastutaja väited selle kohta, et DP I ja II taotluste menetlemine nii pika aja vältel oli vajalik ja põhjendatud.
39.PlanS § 128 lg-s 2 loetletud juhtudel võib kohaliku omavalitsuse üksus jätta detailplaneeringu algatamata. PlanS § 128 lg 2 p 1 kohaselt ei algatata detailplaneeringut muu hulgas juhul, kui selle algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga. PlanS § 128 lg 3 järgi ei kohaldata PlanS § 128 lg 2 p-i 1 üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul. PlanS § 142 lg 1 sätestab, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. PlanS § 142 lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust (arvestades seejuures nimetatud paragrahvis sätestatud erisusi, vt § 142 lg 2 teine lause ja lg-d 3–8). Alused üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamata jätmiseks tulenevad aga PlanS 128 lg-st 2 koostoimes § 142 lg-ga 1, mitte § 77 lg-st 2. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamisest ei tohi keelduda pelgalt viitega selle vastuolule kehtestatud üldplaneeringuga (Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2019 kohtuotsus haldusasjas 3-19-475, p 13).
40.Üldplaneering väljendab laiapõhjalist kogukondlikku kokkulepet ja peab tagama linna või valla tasakaalustatud arengu. Detailplaneering koostatakse üldjuhul selleks, et saavutada üldplaneeringuga 6(11)
kavandatu elluviimine. Kuna detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu linna või valla territooriumil valitsevat olukorda. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamine on seetõttu erandlik võimalus, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele (vt Riigikohtu 03.12.2012 otsus nr 3-3-1-47-12, p 20 ja seal viidatud lahendid). Detailplaneering koostatakse vastavuses üldplaneeringuga ja selles kavandatu elluviimiseks, esineb kaalukas avalik huvi. Detailplaneeringu koostamise algatamisest keeldumise kaalutlemisel peab kohalik omavalitsus arvestama nii avalikke huve (sh valla ÜP-d) kui ka taotleja põhjendatud huve (nt Riigikohtu 27.01.2010 otsus nr 3-3-1-79-09, p-d 13–14).
41.Kohaliku omavalitsuse otsuse kohtulikul kontrollil tuleb arvesse võtta, et kohtu võimalus sekkuda kohaliku omavalitsuse kaalutlusõiguse teostamisse on piiratud tulenevalt keelust hinnata halduse kaalutlusotste otstarbekust ja teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Kaalutlusotsuste sisuline kontroll piirdub õiguse üldpõhimõtetest ja kaalutlusreeglitest kinnipidamisega (HMS §-d 4 ja 54). Mida laiem on haldusorganile antud kaalutlusõigus, seda raskemad ja selgemad vead peavad esinema kaalutlusvigade tuvastamiseks. Haldusakti tühistamist ei too kaasa sellised kaalutlusvead, mis kohtu hinnangul ei mõjuta lõpptulemust (Riigikohtu 15.05.2013 otsus nr 3-3-1-78-12, p 12; vrd ka Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 20).
42.Vastustaja on tuginenud DP algatamisest keeldumisel PlanS § 128 lg 2 p-le 1 ning tõi välja põhjendused, miks ei esinenud erandlikku olukorda, mis annaks aluse kaebaja taotluste rahuldamiseks. Otsusest nr 61 nähtub, et vastustaja on keeldunud detailplaneeringu algatamisest, kuna: 1) taotlus on vastuolus teemaplaneeringuga; 2) DP avalduses märgitud kavandatud hoonestusmahtu arvestades suureneks piirkonna inimkoormus märkimisväärselt. Selline ulatuslik elanikkonna kasv ja sellega kaasnev liikluskoormuse kasv ning elanike teenindamiseks vajalik sotsiaalne taristu ei ole kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga; 3) raudtee likvideerimisega kaob transpordiliik. Olemasoleva ja tehniliselt toimiva rööbastranspordi taristu likvideerimine ei saa toimuda arvestades üksnes lähiaastate ehitustegevust. Niivõrd olulise transpordiliigi ja selle tehnilise taristu kaotamine saab olla võimalik vaid pärast igakülgset kaalumist. Raudtee likvideerimise menetlus saab toimuda ainult läbi üldplaneeringu menetluse.
43.Haabneeme ÜP eskiisist tuleneb, et valla tähelepanu on valla keskkonnariskide maandamisel. Need riskid on esmajoones seotud Miiduranna ja Muuga sadamatega, kus peamisteks riskiallikateks on ohtlike ainete käitlemine ja nende vedu, aga ka tootmistehnoloogiaga, inimeste- ja kaupade logistilise korraldusega ja võimaliku inimliku eksimisega. Valla territooriumil asub 8 sadamat, sh polüfunktsionaalne Miiduranna sadam, mille perspektiivplaan näeb tulevikus ette mh ka väiksemate kruiisilaevade teenindamise (lk 28). Visioonis on väiksemate kruiisilaevade teenindamine ja paadisadama laiendus, samuti maa-ala arenduste kaasajastamine. Olulist rõhku pannakse elukeskkonna mitmekesistamisele merele juurdepääsu tagamisega. Planeering näeb ette senise tööstusala asemele elu- ja äripiirkonna rajamist, kuhu kerkiks mitmeid kuni kaheksakorruselisi maju ning üks kuni 60-korruseline hoone.1
44.Haabneeme ÜP seletuskirjas on välja toodud järgnev. Tänasel päeval kaubasadamana kasutuses olev Miiduranna sadama ala kujundatakse ümber jahisadamaks. Sadama ala arendamise eesmärk on lisaks elamisele ja töötamisele pakkuda meeldivat puhkust ja jalutuskeskkonda, kus merele lähemal asuvates hoonetes ning aktiivse kasutusega tänavate ääres pakutakse teenuseid: nt kohvikud, restoranid, väikeärid. Ala läbib rannapromenaad ja Sõpruse alalt algav promenaad (lk 16). Haabneeme alevikus ja lähialal ei nähta tulevikus ette elukeskkonda häirivat tööstustegevust. Eesmärgiks on eelkõige areng valla keskasulana, mis on atraktiivne elupaik ning väärtustab loodust. AS-i Milstrand kütusemahutite territooriumil on ette nähtud praeguse naftatoodete ladustamisala ning sellega seotud raudteekoridori ümberkujundamine multifunktsionaalseks uusasumiks.
Miiduranna sadama ala võetakse järk-järgult kasutusele elamu- ja teeninduspiirkonnana, sh kujundatakse kaubasadam pikemas perspektiivis ümber puhkeotstarbeliseks jahisadamaks (lk 8). Seega näeb Haabneeme ÜP tõepoolest ette kaebajale kuuluval maa-alal perspektiivse elamu- või ärimaa sihtotstarbe, millest võis kaebajal tekkida õigustatud ootus, et vaadeldavad detailplaneeringud algatatakse. Otsuses nr 61 on vastustaja välja toonud põhjendused, mis olid teada juba menetluse alguses. Vastustaja ei ole toonud välja põhjendusi seonduvalt Haabneeme ÜP-ga. Arvestades otsuses toodud põhjendusi, puudus vastustajal vajadus detailplaneeringu algatamise taotlust pika aja vältel menetleda. Otsuses toodud põhjendustega oleks vastustajal olnud võimalus koheselt jätta detailplaneering algatamata.
45.Otsuse nr 62 järgi on vastustaja keeldunud detailplaneeringu algatamisest, kuna raudtee likvideerimisega kaob transpordiliik, mille kaotamine ei saa olla kergekäeline, sest raudteetaristu taastamine eeldab ulatuslikke ressursipaigutusi. Olemasoleva ja tehniliselt toimiva rööbastranspordi taristu likvideerimine ei saa toimuda arvestades üksnes lähiaastate ehitustegevust.
46.Haabneeme ÜP seletuskirja p 9.1.4 kohaselt paikneb planeeringualal AS-le Milstrand kuuluv Maardu-Viimsi raudteeharu. Milstrandi arenguala väljaarendamisel korterelamute, ühiskondlike ja ärihoonetega alaks raudtee likvideeritakse (lk 43). Samas on külade ÜP seletuskirja punktis 3.6. välja toodud järgmine: „ Planeeringuala läbib ida-lääne suunaline AS-ile Milstrand kuuluv raudtee, mida mööda toimuvad peamiselt nafta ja naftaproduktide veosed. Alale on kavandatud uus kiirraudtee Rail Baltica, mis hakkaks ühendama läbi tunneli Tallinna ja Helsingit./.../ Raudteetrassi asukoha alternatiive ei käsitleta, kuna trassi asukoht on juba määratud riiklikul tasandil Harju maakonnaplaneeringus. Samuti on raudteetrassi asukohta täiendavalt hinnatud Entec AS ́i (2004) tehtud uuringus „Viimsi valla territooriumile jääva Helsingi-Tallinna raudteetunneli maavajaduste taustauuring“ (lk 60).
47.PlanS § 75 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse üldplaneeringuga transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Kohus nõustub vastustajaga, et nimetatud sätet aluseks võttes ning arvestades, et detailplaneeringu kehtestamisega kaasneb olemasoleva raudtee likvideerimine, saab see toimuda läbi üldplaneeringumenetluse. Kohus ei nõustu kaebajaga, et nimetatud säte ei ole kohaldatav raudtee likvideerimisel. Kuna sättes käsitletakse otseselt raudtee asukoha valikut, on ka raudtee likvideerimine hõlmatud nimetatud sättega. Samas ei nähtu otsustest põhjendusi, milliste avalike huvide kaitseks raudtee säilimine vajalik on.
48.HMS § 4 lg 1 järgi on kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS 56 lg 3). Vastustaja toob välja, et menetluses on kaebaja taotlusi põhjalikult ja igakülgselt kaalutud, kuid vastavaid kaalutlusi vaidlustatud otsustest ei nähtu. Puuduvad kaalutlused, millest nähtuvalt on vastusaja asunud seisukohale, et detailplaneeringute algatamine ei ole võimalik.
49.Samas sätestab HMS § 58, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuivõrd praegusel ajal kehtivad ÜP, teemaplaneering ning külade planeering, mis ei võimalda muuta kaebajale kuuluvate kinnistute sihtotstarvet elamumaaks, tuleks vastustajal võtta vastu samasisulised otsused, mistõttu puudub alus otsuste tühistamiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et vaidlustatud otsuses välja toodud põhjendusi aluseks võttes on vajalik kaebaja I DP taotlusega seonduvat arutada üldplaneeringu menetluses, kus kaebajal on võimalik osaleda. Kohus möönab, et Haabneeme ÜP menetlus on kestnud väga pika aja. Seda ajavahemikku ei saa pidada siiski ülemäära pikaks, kuna üldplaneering on mahukas ning seda 8(11)
ei võeta vastu kergekäeliselt. Samuti tuleb arvestada, et vastustaja kinnitusel menetletakse nimetatud planeeringut aktiivselt, millest võib eeldada, et lähiajal jõutakse selle vastuvõtmiseni ning kehtestamiseni.
50.Kuna tühistamisnõue ei kuulu rahuldamisele, puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks.
51.Kaebaja on alternatiivselt esitanud hüvitamisnõude. Kaebaja esitas taotluse mõista Viimsi vallalt Aktsiaseltsi Milstrand kasuks välja kahjuhüvitis summas 29 635 eurot ja viivis nimetatud summalt alates 22. novembrist 2020 kuni nimetatud summa tasumiseni.
52.RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise nõude eeldusteks on haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; õigusvastane kahju tekkimine; põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kahju hindamisel tuleb lähtuda hüpoteesist, milline oleks olnud kaebaja faktiline olukord ilma hüvitamisnõude aluseks oleva haldusakti või toiminguta (vrd RVastS § 8 lg 1 teine lause ja § 127 lg 1). RVastS § 7 lg 2 sätestab, et tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Kaebaja peab kahju nõudmisel tõendama kahju aluseks olevaid asjaolusid (nt kahju, põhjuslikku seost läbivaatuse ja kahju vahel) (HKMS § 59 lg 1; Riigikohtu 03.04.2020 otsus asjas nr 3-17-98, p 33).
53.HMS § 3 lg 2 järgi peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele (HMS § 5 lg 2).
54.Nagu kohus eelnevalt viitas (Riigikohtu 30.11.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-23-16), on planeeringust huvitatud isikul õigus nõuda, et kohalik omavalitsusüksus viiks planeerimismenetluse lõpule mõistliku aja jooksul. Kohus tõi eelnevalt välja, et vastustaja menetles kaebaja taotlusi Plans § 128 lg-s 4 sätestatud tähtaega rikkudes (vt p 38).
55.Kohus kirjeldab järgnevalt haldusmenetluse käiku, nagu see haldusasja materjalidest nähtub. Viimsi Vallavalitsuse planeerimiskomisjoni 12.06.2019 protokollist (dtl 273) võib lugeda, et „R1, R2, R3 ja R4 näeb üldplaneering ette raudtee säilitamist, Viimsi valla teedevõrgu arengukava 20182028 näeb ette antud suunal kergliiklustee. Raudtee arengu küsimuses on oluline Tallinna ja Maardu linna seisukoht, kuna raudtee on ühtlasi mõlema linna ja Viimsi valla piiriks. Elamukrundid on planeeritud väiksemad, kui üldplaneeringu teemaplaneeringus "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted." sätestatud 1200 m2, puuduvad juurdepääsud / need on võimalik planeerida ainult teise omavalitsusüksuse (Tallinn) kaudu. Randvere tee 5 näeb üldplaneering ette tootmis- ja ärimaa sihtotstarbed, Raudtee kinnistul raudtee. Randvere tee 5 ja Raudtee kinnistute detailplaneeringu algatamise avalduse juures olevas eskiisis esitatud maht ei vasta Viimsi Vallavalitsuse nägemusele.“
56.Keskkonna- ja heakorrakomisjoni 04.09.2019 protokollist (dtl 276) nähtub: „Komisjon nõustub Vallavalitsuse 12.06.2019 planeerimiskomisjoni otsusega mitte toetada detailplaneeringu algatamist sellisel kujul. Jälgida järgmisi näitajaid: täisehitusprotsent 15; keskmine korruselisus 3,5; maksimaalne tihedus 0,53.“.
57.05.09.2019 arutati DP I ja II taotlusi vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjonis. (dtl 2). Protokollist nähtub, et komisjon nõustus vallavalitsuse 12.06.2019 planeerimiskomisjoni otsusega 9(11)
mitte toetada detailplaneeringu algatamist sellisel kujul. Jälgida tuleb järgmisi näitajaid: täisehitusprotsent 15; keskmine korruselisus 3,5; maksimaalne tihedus 0,53.
58.Kaebaja esitas 29.11.2019 Viimsi vallale detailplaneeringud korrigeeritud lahenduste alusel (dtl 234).
59.Maa- ja planeerimiskomisjoni 08.01.2020 protokollist (dtl 252) nähtub järgmine: „Komisjoni arvates peaks Milstrandist kuni Pärnamäe ristmikuni kujunema tulevikus transpordimaa, mis on oluline antud planeeringu ja kogu Haabneeme aleviku üldplaneeringu tähenduses. Transpordimaa liiklusskeemi tuleks täpsemalt analüüsida selgitamaks välja, millised on nimetatud transpordimaa vajalikud mahud.“ Komisjon ei toeta detailplaneeringu algatamist sellisel kujul. Raudtee ja kogu liiklussüsteem tuleb lahendada tervikuna arvestades kogu piirkonda teenindavat liiklusskeemi.
60.Maa- ja planeerimiskomisjoni 12.02.2020 protokollist nähtuvalt (dtl 258) peab komisjoni arvates planeering järgima Haabneeme ÜP suuniseid.
61.Kaebaja esitas 02.04.2020 täiendava korrigeeritud Randvere tee 5 ja Raudtee kinnistute detailplaneeringu algatamisettepaneku joonise (dtl 264).
62.Viimsi Vallavalitsuse planeerimiskomisjoni 13.05.2020 koosoleku protokollis (dtl 266) on kirjas: „Arvestades asjaolu, et menetluses on Haabneeme aleviku ja lähiala ÜP ja käib aktiivne ÜP koostamine, siis ei ole mõistlik ega põhjendatud enne ÜP vastuvõtmist kehtivat Viimsi valla mandriosa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine. Haabneeme aleviku ja lähiala ÜP vastuvõtmise järgselt on selgunud üldised ja põhimõttelised üldplaneeringuga hõlmatud ala ruumilise arengu suundumused ja printsiibid. ÜP vastuvõtmisega deklareerib vallavolikogu, et vastuvõetud ÜP lahendus on vastavuses Haabneeme aleviku ja lähiala ruumilise arengu põhimõtete ja -suundadega, mis tugineb ÜP koostamisel teostatud uuringutele ja analüüsidele. Samuti on kohtupraktikas aktsepteeritud tuginemine vastuvõetud planeeringulahendusele, mis märgib valla poolt heakskiidetud ning soovitud arengusuundi, millele tuginedes ja millega kooskõlas tuleb detailplaneeringu lahendus koostada. Eeltoodust lähtudes ja tuginedes vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni seisukohtadele leiab komisjon, et vajalik ja otstarbekas on lükata DP algatamine edasi kuni Haabneeme aleviku ÜP vastuvõtmiseni.“
63.Eelnevalt käsitletud kronoloogiast ja komisjonide seisukohtadest ei nähtu üheselt, kas kohalik omavalitsus on kohustanud kaebajat detailplaneeringut täiendama või kaebaja on seda teinud enda initsiatiivil. Kohaliku omavalitsuse komisjonid ei ole välja toonud vaidlustatud otsustes käsitletud põhjuseid. Eelnevast saab järeldada, et vastustaja ei välistanud algselt võimalust algatada taotletud detailplaneeringud ÜP muutmisega. Vastustaja on välja toonud, et planeeringu algatamise eelselt algatamise ettepanekule lisatud materjalide koostamine kaebaja tellimusel ei tekita usaldust, et planeering kehtestatakse. Samas vastustaja ei eita, et täiendavad detailplaneeringu muudatuste tegemise vajaduse tingis eelkõige komisjonides väljendatu, s.o vajadus detailplaneeringut muuta/täiendada. Arvestades, et vastustajale olid teada vaidlustatud otsustes välja toodud põhjused juba menetlus(t)e alguses, puudus vastustajal vajadus kohustada/võimaldada kaebajal detailplaneeringuid täiendada. Seega ei käitunud vastustaja eesmärgipäraselt ja efektiivselt, millega põhjustas kaebajale üleliigset aja- ja rahakulu.
64.Kaebaja on esitanud järgmised kuludokumendid: 1) 12.03.2018 ARS Projekt OÜ arve nr 252018, summas 2880 eurot, selgitusega: veemaailm, arhitektuurne kavand; 2) ARS Projekt OÜ 02.07.2018 arve nr 59-2018, summas 5802 eurot, selgitusega: veemaailm, arhitektuurne ja funktsionaalne kontseptsioon; 3) 12.10.2017 ARS Projekt OÜ arve nr 83-2017, summas 2880 eurot, selgitusega veemaailm, arhitektuurne kavand; 4) 05.12.2018 ARS Projekt OÜ arve nr 110-2018, summas 5802 eurot, selgitusega: veemaailm, arhitektuurne ja funktsionaalne kontseptsioon; 5) 31.05.2019 K Projekt 30 arve nr 190158 summas 6840 eurot, selgitusega: Harjumaal Viimsi vallas Viimsi alevikus Raudtee R1 kinnistu detailplaneeringu koostamine; 6) 31.05.2019 K Projekt 30 arve nr 190159 summas 3240 eurot, selgitusega: Harjumaal Viimsi vallas Viimsi alevikus Raudtee R1 10(11)
kinnistu detailplaneeringu koostamine; 7) 31.05.2019 K Projekt 30 arve nr 190160 summas 2340 eurot, selgitusega: Harjumaal Viimsi vallas Metsakasti külas Raudtee R2, Radutee R3 ja Muuga külas Raudtee R4 kinnistute detailplaneeringu koostamine; 8) 31.10.2020 Advokaadibüroo Walless OÜ arve nr 2021301 summas 2646 eurot, selgitusega: õigusteenuse tasud ja kulud (detailplaneeringu asi); 9) 31.05.2020 arve nr 2021220 summas 1674 eurot, selgitusega: õigusteenuse tasud ja kulud (detailplaneeringu asi); 10) 30.06.2020 arve nr 2021232 summas 1458 eurot, selgitusega: õigusteenuse tasud ja kulud (detailplaneeringu asi).
65.Kohtu hinnangul ei ole kõigi kulutuste välja mõistmine vastustajalt põhjendatud. Kohus nõustub vastustajaga, et detailplaneeringu algtamisega seotud kulutused tuleb taotlejal endal kanda. Samas on vastustaja oma tegevusega põhjustanud kaebajale õigusvastaselt kulutusi menetluse käigus. AS Milstrand esitas 15.05.2019 I DP taotluse ning II DP taotluse. Seega enne nimetatud tähtaega jäävad kulutused tuleb jätta kaebaja kanda. Kohtu hinnangul on põhjendatud kaebajale tekitatud kahju seoses 31.05.2019 K Projekt 30 arvetega kokku summas 12 420 eurot, kuna nimetatud kulutused on tehtud peale vastustajale detailplaneeringute algatamise taotluse esitamist. Põhjendatud ei ole kulutused õigusabile, kuna arvetelt ei nähtu arve spetsifikatsiooni ning asjaolu, et kulud on otseses seoses vaidlusaluste detailplaneeringutega. Üksnes väide, et kulud puudutavad detailplaneeringut, ei veena kohut. Samuti ei ole põhjendatud viivise välja mõistmine vastustajalt. Puudub alus kaheleda, et Viimsi vald ei täida jõustunud kohtuotsust tähtaegselt.
66.Kohus jätab kaebaja tühistamis- ning kohustamisnõude rahuldamata. Kohus rahuldab kaebaja alternatiivse nõude osaliselt ning mõistab Viimsi vallalt välja kaebajale tekitatud kahju summas 12 420 eurot.
67.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt, s.o 1/3 ulatuses, sh pidas kohus põhjendatud kahjuks 41,91% ulatuses. Kaebaja taotleb õigusabikulude kokku 8190 euro (ilma käibemaksuta) ning riigilõivu 750 euro välja mõistmist vastustajalt. Kuivõrd kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb Viimsi vallalt mõista välja riigilõivu osas (735 (750-15) x 41,91%)) 308, 04 eurot ning õigusabikulusid 1144,14 eurot (ilma käibemaksuta). Seega mõistab kohus vastustajalt välja kaebaja kasuks menetluskulud 1452,18 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 29.09.2021
KOHTUOTSUSEGA.
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.