lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-292/14

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 02.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-292/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
895
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 151 lg 2Kaebuse läbi vaatamata jätmise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-292/23Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium25.05.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
3-22-2718/18Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium27.05.20243-21-2921/106Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium27.05.20243-21-2530/10Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium07.03.20223-21-2921/13Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium03.03.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-292

Määruse kuupäev

2. märts 2021

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla tegevuse (liikumispiirangud 20 päeval ajavahemikul 31. augustist 2019 kuni 5. veebruarini 2020) õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 11. veebruaril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada, et Viru Vangla piiras õigusvastaselt tema liikumisvabadust 31. augustil 2019, 1. septembril 2019, 8. septembril 2019, 28. septembril 2019, 30. septembril 2019, 12. oktoobril 2019, 19. oktoobril 2019, 20. oktoobril 2019, 3. novembril 2019, 20. novembril 2019, 21. novembril 2019, 2. detsembril 2019, 22. detsembril 2019, 17. jaanuaril 2020, 19. jaanuaril 2020, 25. jaanuaril 2020,
30.jaanuaril 2020, 2. veebruaril 2020, 3. veebruaril 2020 ja 5. veebruaril 2020. Kaebuse kohaselt hoiti kaebajat 2. detsembril 2019 terve päeva suletud kambris ning ülejäänud eelnevalt nimetatud 19 päeval sai ta osakonnas liikuda vähem kui neli tundi päevas (vangla sisekorraeeskiri § 8 lõige 1). Kaebaja viitas, et liikumisvabaduse piiramisega kaasnes telefoni kasutamise piirang. Tuvastamiskaebus on esitatud preventiivsel eesmärgil kaitseks vangla jätkuva õigusvastase tegevuse vastu. Lisaks palus kaebaja tuvastada, et vangla on vaidlusaluse tegevusega rikkunud hea halduse tava, alandanud kaebaja inimväärikust ja selline olukord ei pea vangistusega paratamatult kaasnema.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kohus selgitas 18. detsembri 2020. a määruses, et mõistab, et kaebaja on esitanud vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude seoses kaebaja liikumisvabaduse piiramisega 20 päeval (loetletud määruse punktis 1) ajavahemikul 31. augustist 2019 kuni 5. veebruarini 2020. Samuti selgitas kohus, et kaebaja esitatud taotlust selle tuvastamiseks, et vaidlusalune tegevus rikub hea halduse tava, alandab kaebaja inimväärikust ja selline olukord ei pea vangistusega paratamatult kaasnema, ei saa tõlgendada eraldiseisva nõudena, vaid see tuleb

3-20-292 lugeda hõlmatuks kaebaja esitatud tuvastamisnõudega. Kohus võttis tuvastamiskaebuse menetlusse.

3.Vastustaja palus 19. veebruari 2021. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja viitas sellele, et V7 osakonna lukustamise tingis see, et ettenägematute asjaolude tõttu nappis järelevalve tegemiseks ametnikke, samuti oli erandkorras vaja teha remonttöid.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohtu menetluses on kaebaja kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kaebaja liikumisvabaduse piiramisega 20 päeval (loetletud määruse punktis 1) ajavahemikul 31. augustist 2019 kuni 5. veebruarini 2020. Kaebaja põhjendas tuvastamiskaebuse esitamist preventiivse huviga.

Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

6.Kohus osutas 18. detsembri 2020. a määruses, et Tartu Ringkonnakohus on 27. juunil 2019 haldusasjas nr 3-19-603 tehtud määruse punktis 14 leidnud, et sarnaste olukordade tekkimine ja vangla poolt samaselt toimimine (s.o kaebaja hoidmine lukustatud kambris ning V7 ja V8 osakondade lukustamine, välja arvatud korralduses nimetatud kellaaegadel) ei ole välistatav, mistõttu luges ringkonnakohus viidatud asjas kaebaja preventiivse huvi piisavaks vastava tuvastamisnõude esitamiseks. Kohus lisas, et vaatamata Viru Vangla 23. augusti 2019. a kirjas väljendatud lubadusele teha endast olenev, et vältida eluosakonna lukustamist ajal, kui osakond peaks olema päevakava järgi avatud (Tartu Halduskohtu 24. jaanuari 2020. a määrus asjas nr 3-19-1714, punkt 9), nähtub praeguses asjas esitatud kaebusest ja Viru Vangla 20. juuli 2020. a vastusest, et sarnaste olukordade tekkimine ning kaebaja eluosakonna (osaliselt) lukustamine ei ole jätkuvalt välistatav. Kohus luges ka praeguses asjas esitatud tuvastamiskaebuse lubatavaks preventiivse huvi põhjendusel.
7.Kaebeõigus tuvastamisnõudega halduskohtusse pöördumiseks on oluliselt kitsendatud võrreldes näiteks tühistamis- või kohustamisnõude või kahju hüvitamise nõude esitamise õigusega. Riigikohtu halduskolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et preventiivne huvi on käsitatav tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (vt lahendeid asjades nr 3-3-1-88-08, 3-3-1-100-09, 3-3-1-24-10 ja 3-3-1-8-11; 3-3-1-8-14 ja 3-3-1-60-14) ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (vt lahendeid asjades nr 3-3-1-61-13 ja 3-3-1-22-15). Hilisemas praktikas on Riigikohtu halduskolleegium rõhutanud, et tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema eriline preventiivne huvi. See tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske. Kui võimaliku tulevase õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis ei ole võimatu või ebamõistlikult raske, ei ole täidetud tuvastamiskaebuse eelduseks olev erilise preventiivse huvi kriteerium. (Riigikohtu halduskolleegiumi 14. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-19-882, punktid 23.1 ja 23.6.) Ka halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lõike 2 esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Eeltoodust tulenevalt ei saa preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse lubatavust jaatada ainuüksi selle põhjal, et vangla sarnase tegevuse kordumine ei ole välistatud. Hinnata

3-20-292 tuleb ka seda, kas sarnase olukorra kordumisel on õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis võimatu või ebamõistlikult raske. Kui ei ole võimatu või ebamõistlikult raske, siis ei ole tuvastamiskaebus lubatav, sest täidetud ei ole tuvastamiskaebuse eelduseks olev erilise preventiivse huvi kriteerium.

8.Kui osakonnas, kus kaebaja paikneb, peaks vangla jälle kambrid sulgema ajal, kui need peaksid päevakava järgi olema avatud, on kaebajal olemas tõhusamad õiguskaitsevahendid. Kaebaja saab kohe esitada vanglale kohustamisvaide nõudega avada kambrid viivitamatult. Samuti saab kaebaja esitada hüvitamisnõude. Järelikult ei ole täidetud tuvastamiskaebuse eelduseks olev erilise preventiivse huvi kriteerium, sest võimaliku tulevase õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis ei ole praegusel juhul võimatu või ebamõistlikult raske. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohus jätab kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu kaebuse HKMS § 151 lõike 2 punkti 1 ja § 121 lõike 2 punkti 1 alusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium