Maksu- ja Tolliameti taotlus M. O. ja V. L. suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks
Menetlusosalised
Loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Inna Golovina Isikud, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa saamist: M. O. (isikukood: xxxxxxxxxxx) ja V. L. (isikukood: xxxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba:
1.1.Käsutamise keelumärgete seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks Maksu- ja Tolliameti kaudu M. O. (isikukood: xxxxxxxxxxx) kuuluvate osalustele järgmistes äriühingutes: X (xxxxxxxx), X (xxxxxxxx), X (xxxxxxxx), X (xxxxxxxx), X (xxxxxxxx), X (xxxxxxxx);
1.2.Aresti seadmiseks kõikidele M. O.(isikukood: xxxxxxxxxxx) kasutuses olevatele pangakontodele (sh hoiukontodele) Eesti krediidiasutustes Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) kokku summas 65 439,50 eurot;
1.3.Käsutamise keelumärgete seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks Maksu- ja Tolliameti kaudu V, L, (isikukood:xxxxxxxxxxx) kuuluvate osalustele järgmistes äriühingutes: X (xxxxxxxx), X (xxxxxxxx), X (xxxxxxxxx), X (xxxxxxxxx), X (xxxxxxxx), X (xxxxxxxx).
Aresti seadmiseks kõikidele V. L. (isikukood: xxxxxxxxxxx) kasutuses olevatele pangakontodele (sh hoiukontodele) Eesti krediidiasutustes Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) kokku summas 71 012,50 eurot;
2.Sekretäril toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte M. O. ja V. L.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale on maksuhalduril ja isikul, kelle õigusi määrus puudutab, õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda.
4.HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
5.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta ja pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-iga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 1 ja p 3).
6.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri esitatud tõenditest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
7.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
8.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
9.Taotluse kohaselt algatab maksuhaldur halduskohtule esitatud loataotlusega X (kustutatud) endiste juhatuse liikmete M.O. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja V.L.i (isikukood xxxxxxxxxxx) suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 lg 1 alusel. Vastutusmenetluse tulemuseks võib olla M.O. ja V.L. solidaarne vastutus koos UÜ-ga X 15.09.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/051084-128
määratud, kuid tasumata jäetud maksukohustuse ja sellelt arvestatud intressi tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses. Kohtule esitatud andmete kohaselt tegeleb maksuhaldur X UÜ (registrikood xxxxxxxx) maksuvõla sissenõudmisega. Seisuga 22.02.2021 on UÜ X maksuvõlg 736 875,39 eurot (sh intressinõue summas 80 150,97 eurot ja arvestuslik intress summas 18 583,95 eurot, Lisa 1). X UÜ põhimaksuvõlast 80 845,14 eurot koosneb 15.09.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/051084-128 (Lisa 2) määratud, kuid tasumata jäetud maksukohustusest perioodil märts-oktoober 2019. Maksuhaldur selgitab taotluses, et kuigi eelnimetatud maksuotsusega lõppenud maksukontroll algatati X OÜ (kustutatud 20.07.2020, registrikood xxxxxxx) suhtes, väljastati maksuotsus X UÜ-le (kustutatud 28.10.2020, registrikood xxxxxxxx). Äriregistri andmete kohaselt on X OÜ (ühendatav ühing), X OÜ (ühendatav ühing, registrikood xxxxxxx, aadress xxxxxxx) ja X UÜ (ühendav ühing, registrikood xxxxxxxx, aadress xxxxxxx) ühinenud 19.05.2020 ühinemislepingu alusel (ühinemisotsus on vastu võetud 03.06.2020). X OÜ vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule (ÄS § 391 lg 1). X UÜ (ühendatav ühing) ja UÜ X(ühendav ühing, registrikood xxxxxxx, asukoht: xxxxxxxxx) ühinesid 02.09.2020 sõlmitud ühinemislepingu alusel. Ühinemisotsus on vastu võetud 17.09.2020. Eeltoodust tulenevalt on UÜ X X OÜ üldõigusjärglane ning talle lähevad üle X OÜ kohustused. Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loataotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Maksuhaldur on läbi viinud kontrollmenetluse, mille tulemusena on koostatud 15.09.2020 maksuotsus nr 12.2-3/051084-128. MTA tuvastas maksuotsuses, et X OÜ: - deklareeris sisendkäibemaksu rohkem, kui tal selleks õigust oli. X OÜ esitas MTA-le KMD-d, mille järgi maksustamisperioodide juuli–september 2019 deklareeritud sisendkäibemaks on kokku 26 493,77 eurot, s.t juulis 2019 summas 9282,36 eurot, augustis 2019 summas 10 406,09 eurot, septembris 2019 summas 6805,32 eurot. Maksuhaldur leiab, et X OÜ-l puudus sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus osaühingu X arvetel märgitud käibemaksu 16 859,88 euro ulatuses ja maksuotsuse (edaspidi MO) punktis 2.5.1 käsitletud arvetel märgitud käibemaksu 3134,22 euro ulatuses, s.t kokku summas 19 994,10 eurot. - OÜ X OÜ ei ole juuli–september 2019 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide (TSD) lisal 6 real 6070 ettevõtlusega mitteseotud kulusid deklareerinud ega neilt tulumaksu tasunud (MO p 3). OÜ X OÜ tegi maksustamisperioodidel juuli–september 2019 ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku summas 93 279,55 eurot, s.h puuduva dokumendita 76 496,83 eurot (kood 6070), väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud vara soetamiseks summas 16 782,72 eurot (kood 6080). OÜ-l X OÜ oli kohustus deklareerida maksustamisperioodide juuli–september 2019 TSD-del ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ja tulumaks summas 23 319,89 eurot (93 279,55 x 20/80) ning see tasuda MTA pangakontole. - X OÜ võõrandas 25.09.2019 korteriomandi xxxxxxx summas 131 000 eurot enne selle sisulist esmast kasutuselevõttu uuena, mistõttu tekkis OÜ-l 20% määraga maksustatav käive. Eelnevast tulenevalt OÜ-l tekkis korteriomandi müügist septembris 2019 20% määraga maksustatav käive summas 109 166,67 eurot, millele lisandub käibemaks 21 833,33 eurot, kuna OÜ võõrandas nimetatud korteriomandi hinnaga 131 000 eurot. - X OÜ deklareeris juuli 2019 KMD-l 0% määraga maksustatavaid toiminguid ja tehinguid kokku summas 18 852,50 eurot ega esitanud 0% määraga maksustatavate toimingute ja tehingute kohta teavet ja dokumente ning ühendusesisese käibe aruannet (vorm VDA). Seega ei kuulu juuli 2019 KMD-l deklareeritud 0% määraga maksustatavad toiminguid ja tehinguid summas 18 852,50 eurot deklareerimisele, sest tegelikkuses ühendusesiseseid tehinguid toimunud ei ole.
- X OÜ jättis perioodil märts-aprill 2019, juuni-oktoober 2019 oma töötajate töötasu väljamaksed netosummas kokku 22 356,50 eurot deklareerimata. X OÜ maksukohustus varjatud töötasu väljamaksetelt on kokku 15 697,82 eurot. Kontrolli tulemusel muutus X OÜ maksukohustus kokku 80 845,14 euro võrra sh: - kinnipeetud tulumaks 5589,12 eurot; - sotsiaalmaks 8833,17 eurot; - kinnipeetud töötuskindlustusmakse 463,83 eurot; - arvestatud töötuskindlustusmakse 231,92 eurot; - arvestatud kogumispensioni makse 579,78 eurot; - erijuhtude tulumaks 23 319,89 eurot; - käibemaks 41 827,43 eurot. Seega jättis X OÜ perioodidel märts-oktoober 2019 deklareerimata ja tasumata makseid summas kokku summas 80 845,14 eurot, mis kõik on tänaseks tasumata. Muuhulgas leidis tuvastamist, et OÜ deklareeris teadlikult perioodi juuli-september 2019 KMD põhivormil ja KMD INF B osal tegelikkusele mittevastavate osaühingu X arvete (nr 19084A, nr 19099, nr 19138) alusel alusetult sisendkäibemaksu kokku summas 16 859,88 eurot (MO punkt 2.3). MTA taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine M.O. ja V.L.i suhtes oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. MTA on näidanud, et äriregistri andmetel oli M.O. X OÜ juhatuse liige perioodil 11.03.2010 kuni 03.12.2019 ning V.L. perioodil 09.10.2017-21.05.2020. Seega on maksuotsusega nr 12.2-3/051084-128 määratud, kuid tasumata maksukohustused summas 80 845,14 eurot tekkinud M.O. ja V.L.i juhatuse liikmeks oleku ajal. M.O. ja V.L., olles UÜ X (endise ärinimega X OÜ seaduslikud esindajad, on vastutavad äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Arvestades maksuotsuses ette heidetud tegevusi on MTA kahtlus juhatuse liikme kohustuste tahtlikust rikkumisest põhjendatud ning M.O. ja V.L.i vastutus äriühingu maksuvõla eest võimalik. Maksusumma kujunemine on jälgitav taotlusele lisatud maksuotsusest ja selle lisadest (Lisa 2). Maksusumma määramine ei ole aegunud (vt MKS § 98 lg 1). Kohus märgib, et MTA on tuginenud sellele, et maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Samuti eksisteerib UÜ X, kes on X OÜ õigusjärglane, jätkuvalt äriühinguna (ÄS § 391 lg 4 ja MKS § 35) ning maksuhaldur on näidanud, et tal ei ole õnnestunud äriühingu varade arvelt maksuvõlga täita. Taotluses on näidatud, et X OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud UÜ-lt X sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud (kolm kuud täitub 04.03.2021). Samas on MTA näidanud ära, et UÜ-l X puuduvad pangakontod, Ekinnistusraamatu, Ehitisregistri ja Transpordiameti liiklusregistri andmetel ei kuulu UÜ-le X kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega väikelaevu. Samuti puudub äriühingul muu register- või vallasvara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda. Äriühing ei ole ka ise maksuvõla katteks midagi tasunud. UÜ X ei ole olnud käibemaksukohustuslane ega deklareerinud töötasu väljamakseid. Samuti ei ole esitatud majandusaasta aruannet. Eeltoodust saab järeldada, et UÜ X ei ole tegutsev äriühing ning puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt.
Eeltoodust tulenevalt on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.
10.MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab täiendavalt, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA leiab, et M.O. ja V.L.i varasem käitumine X OÜ majandustegevuse korraldamisel iseloomustab isikute suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse ja samamoodi võib isik suhtuda ka vastutusotsuse täitmisse. Kohus nõustub maksuhalduri hinnanguga, et maksuotsuses ja käesolevas taotluses kirjeldatud käitumine viitab M.O. ja V.L.i ükskõiksele suhtumisele avalik-õiguslike kohustuste täitmisse. Seetõttu on võimalik, et isikud hakkavad kõrvale hoidma ka vastutusotsuse täitmisest. MTA väljatoodud põhjustel võib vastutusotsuse sundtäitmine tulevikus muutuda raskeks või ka võimatuks. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist.
11.Kohus nõustub MTA täitmist tagavate toimingute valikuga. MTA on taotlenud esiteks keelumärgete seadmist M.O.le kuuluvatele osalustele äriühingutes – X OÜ (xxxxxxx), X OÜ (xxxxxxx), X OÜ (xxxxxxxx), X OÜ (xxxxxxx), X OÜ (xxxxxxx), X OÜ (xxxxxxx) kokku tõenäolise väärtusega 16 012 eurot. Samas ei kata keelumärke seadmine neile osalustele kogu nõuet summas 81 451,50 eurot. Seetõttu on põhjendatud pangakontodele sh hoiustele aresti seadmine summas 65 439,50 eurot. Isiku pangakontode arestimine on tema tegevust intensiivselt riivav meede. Samas puuduvad käesoleval juhul muud vähem koormavad alternatiivid, mis maksunõude täitmise tagaksid. Maksuhaldur on põhjendatult tähelepanu juhtinud sellele, et MKS § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Maksuhaldurile teadaolevalt on M.O.l kaks ülalpeetavat (sündinud 2005 ja 2010). Töölepingu seaduse § 29 lg-st 5 ja töötasu alammäära kehtestamise määruse § 1 lg-st 1 tulenevalt ei kuulu M.O. pangakontode arestimisel igakuiselt arestimisele vähemalt 974 eurot (s.o 584 eurot +195+195 eurot). Teiseks on MTA taotlenud keelumärgete seadmist V.L.ile kuuluvatele osalustele äriühingutes – X OÜ (xxxxxx), X OÜ (xxxxxxx), X OÜ(xxxxxxxx), X OÜ (xxxxxx), X OÜ (xxxxxx), X OÜ (xxxxxx) kokku tõenäolise väärtusega 10 439 eurot. Samas ei kata keelumärke seadmine kogu nõuet summas 81 451,50 eurot. Seetõttu on põhjendatud pangakontodele sh hoiustele aresti seadmine 71 012,50 eurot. Isiku pangakontode arestimine on tema tegevust intensiivselt riivav meede. Samas puuduvad käesoleval juhul muud vähem koormavad alternatiivid, mis maksunõude täitmise tagaksid. Maksuhaldur on põhjendatult tähelepanu juhtinud sellele, et MKS § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Maksuhaldurile teadaolevalt on V.L.il kaks ülalpeetavat (sündinud 2008 ja 2011). Töölepingu seaduse § 29 lg-st 5 ja töötasu alammäära kehtestamise määruse § 1 lg-st 1 tulenevalt ei kuulu V.L.i pangakontode arestimisel igakuiselt arestimisele vähemalt 974 eurot (s.o 584 eurot + 195+195 eurot).
12.Taotluses on selgitatud, et MTA lõpetab täitetoimingud nõuetele vastava tagatise esitamisel või täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu ära langemisel. Maksuhaldur hindab piisavaks asendustagatise väärtuseks 87 171,50 eurot (81 451,50+5 720) so menetluse alustamise tasu kuni
120 eurot (KTS § 34 lg 3 p 4), kohtutäituri põhitasu vähemalt 3 600 eurot (KTS § 35 lg 1) ja võimalik lisatasu 2000 eurot (KTS § 43 lg 1). Kui V.L. ja M.O. soovivad tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 81 451,50 eurot.
13.Kokkuvõtvalt leiab kohus taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust arvestades, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Kohus nõustub maksuhalduriga, et nõue tuleks tagada ka täitekulude osas ning peab maksuhalduri märgitud täitekulude suurust põhjendatuks. Ülaltoodut arvestades rahuldab kohus taotluse.
(allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 07.07.2021 MÄÄRUSEGA.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.