Maksuõigus › Maksuotsused

3-19-1447 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-19-1447 Invest töövõtulepingu nr 2016/3 aadressil Dunkri tn 5, Tallinn asuva Beerhouse restorani II korruse jahutus- ja ventilatsioonisüsteemi tööde teostamiseks Restoplus OÜ-ga ning esitatud arveid tasus Restoplus OÜ. Restoplus OÜ teatas 2017. a jaanuaris, et jahutus- ja ventilatsiooniseadmete tellimisel oli eksitus, sest viidatud investeeringu kinnisvarasse pidi tegema Dunkri 5 kinnistu omanik ning II korruse tegelik valdaja OÜ Novatek Holding ning esitatud arved tuleb ümber teha. Juustutsehhi opereerib Restoplus OÜ, mistõttu puudus vajadus arvete ümbertegemiseks. Samuti ei ole OÜ Novatek Holding kinnistu omanik ja sellest tulenevalt investeeringu tegija. Samuti ei kinnita tõendid, et äriühing oleks olnud ruumide valdaja. Tulumaksuseaduse (TuMS) kohaselt tuleb ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed deklareerida ning tasuda nendelt tulumaks. Võttes aluseks OÜ Kuppari Trade ja OÜ Trisil Invest arved, siis tegi äriühing ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku 597 912 eurot, mille kohta puudub nõuetele vastav algdokument. Maksumenetluse käigus tuvastati, et OÜ Kuppari Trade ja OÜ Trisil Invest arvetel märgitud seadmed ja teenused on kasutusel Restoplus OÜ ettevõtluses. Seepärast kuulub kohaldamisele TuMS § 51 lg 2 p 3 ja äriühingul tuleb tasuda ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaks. Tulumaksu deklareerimise ning tasumise kohustus tuleneb TuMS § 54 lg-test 2 ja 4.

3(15)

3-19-1447 MKS §-de 11 ja 13 rikkumiste tõttu jäi maksuhalduril tuvastamata juustutsehhi asukoht ja tegevus ning pagaritoodete tootmiseks soetatud seadmete olemasolu. Kaebaja kasutas seadmeid perioodil 2017–2019, mida tõendavad müügikoondid. Kaebaja müüs alates 2017. a-st kuni kaebuse esitamiseni õlle- ja juustutoodangut Emerana Osaühingule 54 460,50 euro ulatuses ning Restoplus OÜ-le 1 005 642,04 euro ulatuses. Pagaritooteid müüdi 1662,10 euro ulatuses. Maksuhaldur ei võtnud suulisi seletusi kolmandatelt isikutelt, ehkki maksuhaldurile tundusid asjaolud kontrollakti andmise ajaks ebaselged. Maksu määramine põhineb loogikal, et arvetel näidatud tehinguid faktiliselt ei toimunud. Seejuures tugineb maksuhaldur dokumentidele, mille säilitamise ja koostamise kohustust ei ole. Maksuhaldur ei saa nõuda kaebajalt ebavajalike dokumentide esitamist ning nende puudumist tõlgendada maksumaksja kahjuks. OÜ Kuppari Trade kinnitas tehingute toimumist, kuid maksustamisel toob maksuhaldur välja, et OÜ Kuppari Trade maksudeklaratsioonidest ja selle lisadest ei nähtu kaupade soetust väljastpoolt Eestit. Kontrollakti ega maksuotsuse põhjendustest ei selgu, miks pidanuks OÜ Kuppari Trade seadmed väljastpoolt Eestit soetama. Väär on maksuhalduri väide, et AK ei selgitanud arvetel märgitud kauba transporti ning montaaži puudutavat. Isik vastas maksuhalduri küsimustele kirjalikult ning kui vastused ei olnud piisavad, siis oleks maksuhaldur pidanud uurima asjaolusid suulisel vestlusel. Kaebaja taotles maksumenetluses AK-lt seletuste võtmist, kuid maksuhaldur taotlust ei rahuldanud. OÜ-ga Trisil Invest seonduvalt leidis maksuhaldur, et tegemist on Restoplus OÜ-le kauba müümise ja teenuse osutamisega, kuna maksuhalduri arvates tootis juustu Restoplus OÜ Rae Meierei restoranis. See järeldus on vale. Soetatud tööde ja kaubaga puudus Restoplus OÜ-l igasugune seos ning teenuste vastuvõtmine algselt Restoplus OÜ nimel, sh selle eest tasumine, oli viga, mistõttu viidi arved raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg-ga 1 kooskõlla ning tehti kreeditarved Restoplus OÜ-le ja vajalikud deklaratsiooniparandused. Maksuotsuse aluseks on muu hulgas kriminaalasjas 16221000133 kogutud tõendid, kuid kontrollitoimikus sellised tõendid puuduvad. Arusaadav ei ole, kas kaebaja õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks piiratakse hoolsuskohustuse rikkumise või muu asjaolu tõttu. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on piisav, kui ostja ja müüja on käibemaksukohustuslased, kaup või teenus tellitakse ostja poolt oma maksustatava käibe tarbeks ja ostja tegutses äris tavapärase hoolsusega ja heas usus ning eeldas, et arvel märgitud isik on arvel märgitud kauba müüja. Vastupidisele ei viidanud mitte ükski asjaolu ning faktiliselt on arvetel märgitud kaubad ja teenused saadud. Maksuhaldur määras kaebajale tulumaksukohustuse TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel, kuid maksuhaldur tõlgendab viidatud sätet vääralt. Põhjendamatult jäeti kohaldamata MKS § 94. Väljamaksete tegemise aluseks olevad dokumendid ei ole näilikud, kuivõrd tehingupooled kinnitavad tehingute toimumist. Tulumaksuarvestuses kehtivad võrreldes käibemaksuarvestusega lihtsamad tõendamisnõuded ning määrav on väljamakse seotus ettevõtlusega (vt ka Riigikohtu lahend 3-3-1-54-13, p 25). Andmete puudumine ei välista maksustamist hindamise teel.

3-19-1447 Maksuhaldur oleks pidanud kooskõlas MKS § 60 lg-ga 4 ütlused protokollima ja allkirjastamisest keeldumise kohta tegema sellekohase märke, kuid see ei muuda maksuotsuse järeldusi. Kaebuses toodud väited DF selgituste kohta puudutasid üksnes kaebaja majandustegevuse ruumidest väljaspool asuvaid seadmeid ning tegevust, kuid maksuhaldur tugines vaatluse korraldamisel 21.11.2012 üürilepingule, mille kohaselt ligi 2/3 üüritavast pinnast on aktsiisiladu ning 1/3 muud ruumid. Kuna vaatlus toimus kaebaja suhtes ja tema majandustegevuse ruumides, ei olnud vajadust teiste isikute ruumides vaatlust korraldada. Maksuhalduril puudus õiguslik alus teostada vaatlust väljaspool kaebaja valdust olevaid ruume. Vaatlus kinnitas, et kaebaja valduses olevates ruumides ei ole OÜ-lt Kuppari Trade ning OÜ-lt Trisil Invest väidetavalt soetatud seadmeid ning teostatud ei ole nendega seotud töid. Kaebaja väide, et maksuhaldur ei pöördunud tõendite saamiseks Keskkriminaalpolitsei poole, on alusetu – saadud tõendid on lisades 81–88. Alusetud on kaebaja etteheited, et maksuhaldur ei võtnud kolmandatelt isikutelt suulisi seletusi. Maksuhaldur pöördus OÜ Kuppari Trade ja OÜ Trisil Invest poole kirjalike selgituste saamiseks ning saadud vastused olid piisavad, mistõttu ei olnud vajalik suuliste selgituste küsimine. Ka Restoplus OÜ endised töötajad on maksuhalduri küsimustele vastanud ja maksuhaldur ei pidanud vajalikuks neid täiendavalt suuliselt küsitleda. Maksuhaldur ei pidanud vajalikuks küsida selgitusi isikutelt, kes olid kontrollitaval perioodil kaebaja juhatuse liikmeteks. Kaebajal oli võimalik nii maksumenetluse vältel kui ka eriarvamuses esitada oma seisukohti kinnitavaid dokumentaalseid tõendeid (müügiarvestus, sh tooraine soetust kinnitavad dokumendid, hinnapäringud, ostumüügilepingud jms) ning selgitusi, kuid kaebaja seda ei teinud. Maksuhaldur ei ole väitnud, et pakkumuste aluseks olevate dokumentide koostamine ning säilitamine on kohustuslik, kuid põhjendatud on dokumentatsiooni puudumisest tehtud järeldus. On ebaloogiline, et pakkumuste põhjal, mis kehtisid detsembrini 2016, sõlmiti tehingud alles 2017. a mais, juunis ning juulis. Asjaolu, et nimetatud dokumentide koostamise ja säilitamise kohustus ei tulene seadusest, ei tähenda, et tegemist on maksuhalduri jaoks ebavajalike dokumentidega. Dokumentide puudumine kinnitab maksuhalduri kahtlusi tehingute tegeliku toimumise kohta. OÜ Kuppari Trade on hulgimüüja, kes tegeleb kaupade edasimüügi ja vahendusega. Et kaupa edasi müüa, tuleb see esmalt soetada, kuid OÜ Kuppari Trade ei ole selliseid soetusi teinud. Samuti ei vastanud OÜ Kuppari Trade juhatuse liige sisuliselt maksuhalduri esitatud küsimustele, ehkki küsimused olid formuleeritud selgelt ja arusaadavalt. Arvestades kaebaja tehingupartnerite kirjalikke vastuseid, puudus maksuhalduril põhjus arvata, et isikud võiksid suuliselt anda põhjalikumaid või teistsuguse sisuga vastuseid. Kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust piirati põhjusel, et puudub KMS § 37 nõuetele vastav arve, kuna arvetele märgitud kaupu ja teenuseid ei ole soetatud (tehingud on näilikud). Maksuhaldur ei ole kordagi väitnud, et sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduseks oleks isiku hoolsuskohustus, mistõttu on kaebaja sellekohased väited asjakohatud. Tulumaksu määramist hindamise teel ei olnud võimalik teostada. Kaebaja ei ole teenust ega kaupa saanud arvel märgitud äriühingutelt ning kuna tegemist on kompleksteenusega, milles teenuse hinda ei ole võimalik selgelt esitada, maksustatakse kogu väljamakse tulumaksuga (Riigikohtu lahend nr 33-1-33-14, p 16).

3-19-1447 Väär on kaebaja väide, et kontrollitoimikus puuduvad tõendid, mis on kogutud kriminaalasja nr 16221000133 raames. Maksuhaldur esitas 20.06.2018 Keskkriminaalpolitseile taotluse kriminaalasjas nr 16221000133 kogutud tõendite kasutamiseks maksumenetluses ning taotlus rahuldati. Võrreldes maksuhalduri 20.06.2018 taotluse lisa 1 ja kohtule esitatud tõendeid, siis nähtub, et maksuotsuse aluseks on ka sellised tõendid, mis koguti kriminaalasja materjalide hulgast. Lisaks esitasid osa kriminaalmenetlusest koguda soovitud tõenditest kolmandad isikud. Väär on kaebaja väide, et maksuhaldur ei pöördunud suuliste seletuste saamiseks kaebaja juhatuse liikmete poole. Maksuhaldur ei pöördunud kaebaja endiste juhatuse liikmete poole, kes seoses algatatud kriminaalmenetlusega olid vahistatud, kuid edastas kaebaja uuele juhatuse liikmele TH-le 25.09.2018 e-kirja, milles soovis kohtumist 02.10.2018 kell 13.00. TH vastas maksuhalduri e-kirjale, et aeg on sobilik ja kohtumine toimus, kuid täiendavaid selgitusi ja dokumente ei esitanud. Asjaolud, et pärast kohtumist ei võtnud maksuhaldur hiljem kaebaja esindajatega ühendust täiendava kohtumise toimumiseks ega pöördunud kaebaja endiste juhatuse liikmete poole suulise teabe saamiseks, ei muuda maksumenetlust ega maksuotsust õigusvastaseks. MKS ei näe ette, et maksuhaldur oleks kohustatud koguma maksukohustuslaselt ja tema esindajatelt suulisi selgitusi. Maksuhalduril on tõendite kogumisel ja kogumise viisi üle otsustamisel ulatuslik kaalutlusõigus (MKS § 11 lg 2). Kirjaliku teabe saamiseks pöördus maksuhaldur nii kaebaja endiste kui ka nüüdse juhatuse liikme poole. Ka pärast eriarvamuse esitamist ja vaatluse korraldamist andis maksuhaldur kaebajale võimaluse täiendavate kirjalike tõendite esitamiseks. Seejuures palus maksuhaldur kaebajal 24.05.2019 korraldusega esitada eriarvamuses viidatud müügiarvestus, mille kohaselt on kaebaja tootnud ja toodab ka eriarvamuse esitamise ajal juustu restoranile Rae Meierei. Et kaebaja oleks sellist maksuhaldurile teavet edastanud, kohtule esitatud tõenditest ei nähtu. Kaebaja esitas juustu müügiarved alles kohtumenetluses 07.04.2020. Kaebajal oli võimalus need dokumendid esitada maksumenetluses (MKS § 102 lg 1 p 2; Riigikohtu 14.11.2007 otsus nr 3-3-1-47-07, p-d 12– 13). Kaebajal ei ole õigust nõuda täiendavate tõendite esitamise perioodi lõpmatut pikendamist ja täiendavate tõenditega arvestamist, mistõttu jäävad juustuarved tähelepanuta. Kaebaja ei täitnud kaasaaitamiskohustust ning väited ärakuulamisõiguse rikkumisest ei ole põhjendatud. MKS §-st 56 ei tulene, et kaasaaitamiskohustuse täitmiseks peaks maksuhaldur pöörduma maksukohustuslase poole teabe saamiseks. Nimetatud normist tuleneb maksukohustuslase kohustus teatada maksuhaldurile kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Minetused vaatluse korraldamisel ning sellele järgnenud uurimispõhimõtte rikkumisel ei too kaasa maksuotsuse õigusvastasust või selle tervikuna tühistamist. Maksuhalduril on õigus vaatluse korraldamiseks (MKS § 59 lg 1). Vaatlus korraldati pärast seda, kui kaebaja tegi sellekohase ettepaneku 06.05.2019 kontrollaktile eriarvamust esitades, ehkki vaatluse korraldamise taotluse esitas kaebaja maksuhaldurile ka 08.11.2018 e-kirjas. Kohtul pole alust arvata, et maksuhalduri 07.06.2019 korralduses toodud vaatluse eesmärk – OÜ Novatek Holding ruumide vastavuse hindamine ruumide üürilepingu (21.11.2012) lisas 1 toodud skeemile ning ruumide kasutuse otstarve – oleks olnud ebaõige või kaebajale arusaamatu. Küll aga ei saa sel põhjusel pidada etteteatamata vaatluse korraldamist põhjendatuks. Võttes aluseks vaatluse eesmärgi, jättis maksuhaldur täielikult tähelepanuta kaebaja töötaja väited, et kaebaja tegevus toimub ka teistes ruumides. MKS § 72 annab maksuhaldurile õiguse vaadelda maksukohustuslase vallasvara ka väljaspool maksukohutuslase tegevuskohta. Seejuures ei pea võlaõigusseaduse kohaselt äriruumi üürileping olema sõlmitud kirjalikult, mistõttu ei saanud maksuhaldur välistada, et lisaks kirjalikule kokkuleppele võib kaebaja kasutuses olla ka muid ruume Dunkri tn 5 aadressil. Maksuhalduri väitel õigustas etteteatamata vaatluse korraldamist asjaolu, et kaebaja oleks võinud seadmed koondada tema kasutuses olevasse ruumi. Tegemist on meelevaldse ja otsitud põhjendusega, kuivõrd töötava juustuliini, pagaritsehhi ja 6(15)

3-19-1447 destilleerimisseadmete ümberpaigutamine aktsiisilattu ja õlletootmise seadmete vahele ning nende tööle rakendamine on eluliselt ebausutav. Lisaks ei nähtu vaatluse protokollist, et maksuhaldur oleks uurinud, kus võiksid kasutusel olla OÜ Kuppari Trade ja OÜ Trisil Invest arvetel märgitud seadmed ning kas need ruumid on kaebaja kasutuses. Maksuhaldur ei ole vaielnud vastu kaebaja väidetele, mille kohaselt võttis kaebaja esindaja maksuhalduriga ühendust 07.06.2019, et selgitada välja 06.06.2019 toimunud vaatluse eesmärk. Samuti ei nähtu, et kaebaja esindaja 07.06.2019 e-kirjale vastates oleks maksuhaldur edastanud kaebajale 06.06.2019 toimunud vaatluse protokolli. Protokolli küsis esindaja 18.07.2019 ning see edastati 19.07.2019 koos selgitusega, et 27.06.2019 tehti maksuotsus. MKS §-ga 11 vastuolus on maksuhalduri käitumine, kus maksukohustuslasel ei võimaldata sisuliselt oma väiteid tõendada, ehkki maksuhaldurile pidi kaebaja soov olema arusaadav. Kuna ruumide kasutamiseks ei pea olema leping sõlmitud kirjalikus vormis, sobivad sellise suhte tõendamiseks kõik MKS § 59 lgs 1 nimetatud tõendid, sh maksukohustuslase suuline teave. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks ei olnud 06.06.2019 toimunud etteteatamata vaatluse järgselt võimalik kaebaja esindajatega kohtuda, et viimased saaksid oma eriarvamuses toodud väiteid tõendada. Vaidlustatav maksuotsus on õiguspärane OÜ Kuppari Trade arveid puudutavas osas. Minetused vaatluse korraldamisel ja seejärel uurimispõhimõtte kohaldamata jätmine ei muuda maksuotsust OÜ Kuppari Trade arvete osas õigusvastaseks, kuna AK ja kaebaja kohtuistungil antud seletustega on tõendatud, et kaebaja arvete alusel kaupa ja teenuseid ei saanud. Kohus tugineb kooskõlas HKMS § 165 lg-ga 2 ka kontrollakti ja maksuotsuse põhjendustele neid kõiki kordamata. OÜ Kuppari Trade juhatuse liikme AK kohtuistungil antud ütlused kinnitavad maksuotsuse järelduste õigsust, kuna tema kinnitusel ei ole arvete alusel kaebajale kaupu tarnitud ja teenuseid osutatud. Lisaks kinnitas AK, et arvete alusel tasutud raha on neil jätkuvalt alles. Seega on õige maksuhalduri maksuotsuses ja selle aluseks olevas kontrollaktis tehtud järeldus, et OÜ Kuppari Trade ei ole arvetel märgitud kaupu ja teenuseid kaebajale müünud ning OÜ-l Kuppari Trade puudus kaup, mida kaebajale edasi müüa. Kaebaja poolt kohtuistungil pärast AK tunnistajana ülekuulamist esitatud väide, et OÜ Kuppari Trade arvete näol on tegemist ettemaksuarvetega, on uus ning seda ei pidanud maksuhaldur maksumenetluses kontrollima (MKS § 102 lg 1 p 2). Kuigi maksumenetluses palus kaebaja võtta täiendavad selgitused AK-lt, ei olnud selle soovi taga väide, et OÜ Kuppari Trade andis valeütlusi ja tegelikult on tegemist ettemaksuarvetega, millel märgitud kaupu ja teenused ei ole kaebaja saanud. Kaebaja soovis täiendavate seletustega tõendada kauba omandamist ja teenuse saamist ning selle tarbeks soovis kaebaja ka vaatluse korraldamist Dunkri 5 ruumides. Kuna kohtumenetluses sai kinnitust, et OÜ Kuppari Trade ei ole vaidlusaluste arvete alusel kaebajale kaupa tarninud ja teenust osutanud, ei oma tähendust ka maksuhalduri minetused vaatluse korraldamisel. Kaebaja ei oleks ühelgi juhul saanud OÜ Kuppari Trade arvetel märgitud seadmeid maksuhaldurile ette näidata, kuna OÜ Kuppari Trade ei ole kaebajale seadmeid müünud. Sel põhjusel ei tõenda ka juustu- ja pagaritoodete arved OÜ Kuppari Trade arvete alusel seadmete ostmist. KMS § 11 lg 1 p 2 kohaselt on ettemaks käibemaksuga maksustatav ning sisendkäibemaksuna maha arvatav. Ettemaksuarve eesmärgiks on reaalse kauba ja teenuse saamine, kuid praegusel juhul ei ole tõendatud, et kaebaja üldse oleks soovinud OÜ-lt Kuppari Trade kaupa ja teenust osta. Käive ei saa tekkida abstraktsetest ettemaksetest, mida ei ole võimalik seostada kaebaja majandustegevuse huvides ostetud kaubaga või saadud teenusega, kuna käibemaksu objektiks on käive ehk kauba võõrandamine või teenuse osutamine ettevõtluses. Praegusel juhul ei ole tõendatud, et ettemaksu tegemisel oleks olnud kaup määratletud ning kaebaja sooviks oli kaup ja teenus OÜ-lt Kuppari Trade saada, mistõttu ei oleks selliste arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatav ka olukorras, kus tegemist oleks ettemaksuarvetega. Et tegemist ei olnud

7(15)

3-19-1447 reaalsete ettemaksuarvetega ning kogu dokumentatsiooni eesmärgiks oli tehingute toimumisest mulje loomine, kinnitavad ka tehingut iseloomustavad dokumendid kogumis. Kaebaja ei ole OÜ Kuppari Trade arvetel märgitud teenuseid saanud, mistõttu on selles osas väljamakse maksustamine tulumaksuga TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel õiguspärane. Õiguspärane on ka väljamakse selle osa tulumaksuga maksustamine, mis puudutab seadmete ostmist, kuna kaebaja ei ole arvete alusel kaupa saanud ning tõendamata on, et raha oleks kaebajani tagasi jõudnud või leidnud kasutamist muul viisil kaebaja ettevõtluses. AK sõnul on arvete alusel tasutud raha jätkuvalt OÜ Kuppari Trade arvelduskontol. Vaidlustatav maksuotsus on õiguspärane ka OÜ Trisil Invest arvete käibemaksu puudutavas osas. OÜ-ga Trisil Invest sõlmis 25.08.2016 Dunkri tn 5 ehitustööde teostamiseks lepingu Restoplus OÜ. Lepingu objektiks oli restoran Beerhouse II korruse ventilatsioonitööd vastavalt hinnapakkumisele. Hinnapakkumises on märkus, et pakkumises on arvestatud restoranisaali ventilatsiooniagregaadi madala kasuteguriga glükoolsoojusvaheti asendamisega kõrgema kasuteguriga (rootorsoojusvaheti) vastu. Arvestatud on köögitehnoloogia põhjal suurenenud õhuhulgaga ja jahutusvõimsusega. Kaebaja ega ka OÜ Trisil Invest juhatuse liige SÕ ei väitnud, et kontrollitaval perioodil oleks Dunkri tn 5 territooriumil tehtud muid lepinguväliseid ventilatsioonitöid. Samuti ei nähtu kaebaja ja SÕ ütlustest, et tööde teostamise ajal oleks lepingu objekt ja lepinguga hõlmatud tööd muutunud. OÜ Trisil Invest andis lepingu alusel tehtud töid tellijale üle igakuiselt 2016. a septembrist 2016. a detsembrini (k.a). Tööde vastuvõtjaks ja tööde eest tasujaks oli Restoplus OÜ. Alates 2017. a jaanuarist oli tööde vastuvõtjaks ja tasujaks kaebaja. 2017. a mais palus AV muuta Restoplus OÜ-le esitatud arved ja aktid ümber kaebajale väljastatud arveteks ja aktideks. OÜ Trisil Invest esindaja sõnul oli muudatuste põhjuseks asjaolu, et Restoplus OÜ teavitas 2017. a jaanuaris, et jahutus- ja ventilatsiooniseadmete tellimisel on toimunud eksitus, sest investeeringu kinnisvarasse pidi tegema Dunkri tn 5 kinnistu omanik ning II korruse tegelik valdaja OÜ Novatek Holding, mitte aga selles asuva restorani operaator Restoplus OÜ. Ühtlasi palus Restoplus OÜ aktid ja arved teha ümber OÜ Novatek Holding nimele, viidates seejuures, et algselt restorani II korruseks nimetatud ruumid võetakse kasutusele juustutsehhina. Kaebaja ei ole kunagi olnud Dunkri tn 5 kinnistu omanik, mistõttu on väide omaniku võimalikust investeeringust ehitise teise korruse ventilatsiooni väär. Seda, et kaebajal oleks kohustus investeerida Dunkri tn 5 II korruse ventilatsioonisüsteemi näiteks rentnikuna, ei nähtu üürilepingust ega muudest dokumentidest ega kaebaja väidetest. Kaebaja ei rendi Dunkri tn 5 aadressil restoraniosa ning ka köögiventilatsioon on seotud restorani pidamisega. Ehkki kaebaja väitis kohtuistungil, et Dunkri tn 5 rentnike vahel oli kokkulepe, et kaebaja rahastab ventilatsioonisüsteemi ehitamist ning mingi aeg renditasu ei võeta, siis taolist kokkulepet maksuhaldurile või kohtule esitatud ei ole. Tavapäraseks ei saa pidada, et rentnik teeb sedavõrd suure investeeringu üürileandja varasse kolmandate isikute huvides (lepingu kohaselt oli jahutus- ja ventilatsioonisüsteemi ehitamise vajadus tingitud Rae Meierei restoranist). Ühestki maksumenetluses kogutud tõendist ega arvete ümbertegemise põhjusest ei nähtu, et arvete ja aktide ümbertegemine osutus vajalikuks sel põhjusel, et kulutused tehti kaebaja majandustegevuse huvides. Samuti ei nähtu kohtule esitatud kaebaja raamatupidamise dokumentidest, et OÜ Trisil Invest arvete alusel tehtud maksed oleksid üles võetud laenuna või muude nõuetena kolmandate isikute vastu. Kohus ei nõustu maksuhalduriga selles, et OÜ-le Trisil Invest tehtud väljamakse tuleks kogu ulatuses maksustada tulumaksuga TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel. Tulumaksuarvestuses kehtivad võrreldes käibemaksuarvestusega lihtsamad tõendamisnõuded ning määrav on väljamakse seotus ettevõtlusega (vt Riigikohtu lahend 3-3-1-54-13, p 25). Välistada ei saa, et maksuhalduri vaatluse järgne uurimispõhimõtte rikkumine võis tulumaksu puudutavas osas viia OÜ Trisil Invest arvete osas ebaõige maksustamiseni ning selles osas tuleb maksuotsus tühistada. Maksuhaldur oleks pidanud välja selgitama kaebaja ruumide paiknemise Dunkri tn 5 kinnistul 8(15)

3-19-1447 ning selle, kas ja millises ulatuses on OÜ Trisil Invest töid tehtud kaebaja majandustegevuse huvides. OÜ Trisil Invest teostas ehitustööd ning kaebaja väitel tehti vähemalt osa töid kaebaja majandustegevuses, kuivõrd kaebaja sõnul tegeleb ta Dunkri tn 5 II korrusel muu hulgas juustuja pagaritoodete tootmisega. Kuigi kaebaja viimane esitatud majandusaasta aruanne pärineb ast 2017 ning see on esitatud 2016. a kohta, nähtub sellest, et 2016. a-l alustati ettevalmistustöödega uues valdkonnas, milleks on käsitööjuustude, pagaritoodete ja õllest valmistatud kangema napsu tootmine. Kuna maksuhaldur ei ole välja selgitanud maksustamise seisukohalt kõiki olulisi asjaolusid, ehkki kaebaja on sellele tähelepanu juhtinud, ei saa praegusel juhul välistada tulumaksu määramist hindamise teel (MKS § 94). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-19-1447 on kohtuistungil kinnitanud, et vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on kohtule esitatud fotodel olevad seadmed soetanud, kuid küsimus on, kellelt need soetati ja peamine küsimus on nende kasutamine kaebaja ettevõtluses. AK selgitas, et mingid seadmed osteti n-ö kolmnurktehingus. Seega ei ole OÜ-le Kuppari Trade teostatud maksete näol tegemist piisavalt määratlemata kaubatarnete ja teenuste osutamise eest tasutud ettemaksetega, mille korral puuduks õigus sisendkäibemaksu maha arvestada. Samal põhjusel ei saa teostatud ettemakset pidada ettevõtlusest sellisel eesmärgil väljaviidud rahaks, mille korral saaks väljamakseid maksustada tulumaksuga. Nii tulu- kui ka käibemaksu puudutavalt saanuks OÜ Kuppari Trade arvete alusel tehtud väljamaksete osas viia läbi hindamise MKS § 94 lg 1 kohaselt.

3-19-1447 kulutusi oma majandustegevuse huvides. Maksumenetluse käigus kogutud tõendid viitavad sellele, et ruumid, kus vaidlusalused jahutus- ja ventilatsioonitööd teostati, ei olnud kaebaja kasutuses ning kaebajal ei olnud kohustust ega ka ühtegi veenvat põhjendust jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide ehitamiseks (st ehitustööde eest tasumiseks) kõnealustes ruumides. Isegi kui maksuhaldur oleks ruumide paiknemise Dunkri tn 5 aadressil välja selgitanud, ei olnud kaebajal sellele vaatamata käsitööjuustude, pagaritoodete ja õllest valmistatud kangema napsu tootmisega võimalik tegeleda. Kaebajal puudusid tootmiseks vajalikud seadmed (kohtumenetluse käigus leidis kinnitust, et kaebaja ei ole seadmeid Kuppari Trade OÜ-lt kunagi soetanud). Seetõttu ei oleks maksuhaldur vaatlust läbi viies kuidagi saanud tuvastada, et kaebaja teostas Dunkri tn 5 II korrusel oma majandustegevust. Isegi kui Dunkri tn 5 aadressil asusid arvetel kirjeldatud seadmed ning toimus tootmine, ei saanud see olla kaebaja majandustegevusega seotud. Mistahes II korruse ruumides asuvad seadmed pidid kuuluma kolmandale isikule ning neid kasutati ilmselt kolmanda isiku majandustegevuses, kuivõrd kaebaja ei ole kunagi nimetatud seadmeid soetanud. Seega ei ole OÜ Trisil Invest teostanud arvetel näidatud töid üheski kaebaja majandustegevuses kasutusel olevas ruumis ega kaebaja majandustegevuse huvides. Tehtud tööd said olla üksnes seotud samal aadressil asuvate kolmandate isikute majandustegevusega.

11(15)

3-19-1447 Vastustaja eksitab kohut väitega, justkui oleks OÜ Trisil Invest arved vaid teenustöö arved ega saa sel põhjusel sisaldada kaupu. See väide on otseses vastuolus MTA kogutud tõenditega, mille hulgast kaebaja toob esile 10.09.2019 kohtule esitatud lisad 022–028. Nendest nähtub konkreetsete teenuste tarbeks soetatud kaupade soetus OÜ Trisil Invest poolt ning edasimüük Novatek Holding OÜ-le. Kaebaja poolt teenustöö (mis sisaldas ka sellega seotud kaupu) saamine on usaldusväärselt tuvastatud, kuna lisaks SÕ ütlustele on ka TH kaebaja juhatuse liikmena teenustöö saamist kohtistungil kinnitanud. Seejuures on TH kinnitanud, et kaebaja üüris ruume Escado Grupp OÜ-lt suulise üürilepingu alusel. Seetõttu on ebaõige MTA väide, et kohtumenetluses ei ole esitatud ühtegi tõendit kaebaja poolt ruumide kasutamise kohta suulise üürilepingu alusel Dunkri tn 5 II korruse ruumides. Asjaolu, et kaebaja ei ole Dunkri tn 5 omanik, ei tähenda seda, et tal puudus hoone II korrusel juustutööstuse tarbeks soetatud ventilatsiooni väljaehitamise kohustus. MTA ei ole Dunkri tn 5 II korruse ruumides vaatlust korraldanud, mistõttu on paljasõnaline väide, et OÜ Trisil Invest arvetel näidatud ventilatsioonitööd on seotud restorani pidamisega. Esitatud müügiarvete alusel on kaebaja toodetud toiduainete ja õlle müük tegelikult toimunud. Asjaolu, et OÜ-lt Kuppari Trade ei ole soetatud arvel märgitud seadmeid, ei tähenda, et neid ei ole mujalt soetatud. Kaebaja on esitanud kaupade kohta fotod. MKS § 94 kohaldamine oli põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-19-1447 nr 3-3-1-76-14, p-d 14‒18). Need põhimõtted kohalduvad ka ettemaksuarve suhtes. Olukorras, kus algdokumentidest ei selgu, millise konkreetse kauba või teenuse eest on arve esitatud (ning ettemaksuarve puhul lisaks, millal ja kuidas toimub kauba tarne), on põhjendatud asuda maksustamisel seisukohale, et maksukohustuslane pole teenust saanud (ning ettemaksuarve puhul – ei saagi). OÜ Kuppari Trade arvete eesmärgiks ei olnud kaebajale kauba müük või teenuse osutamine, kuivõrd need arved ei olnud esitatud reaalselt tulevikus tarnitava kauba või osutatava teenuse eest. Abstraktse ettemaksuarve puhul pole tuvastatav majandustehingu sisu. Halduskohus on viitega asjakohasele Euroopa Kohtu praktikale põhjendatult osutanud, et käibemaksuga ei saa maksustada piisavalt määratlemata kaubatarnete ja teenuste osutamise eest tasutud ettemakseid ning sellisel juhul tekib käive alles siis, kui lepitakse kokku määratlemata ettemaksu tasaarvestus kauba või teenuse eest makstava rahaga.

13(15)

3-19-1447

3-19-1447 on võimalik ka siis, kui maksukohustuslasel puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument või pole see usaldusväärne (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-15-13).

(allkirjastatud digitaalselt)

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.