X kaebus nõuetes tühistada Elva Vallavalitsuse 18.03.2020 vastus nr 4-17/18 ning kohustada Elva valda ehitama välja endise C kinnistu detailplaneeringus määratud ühiskanalisatsioon Y ja Z kinnistuteni ning kinnistu detailplaneeringus määratud reoveekanalisatsiooni torustike ühendustorustik kuni lähima tehniliselt toimiva ühiskanalisatsiooni torustikuni Elva linnas hiljemalt ühe aasta jooksul alates kohtulahendi jõustumisest
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X, esindajad vandeadvokaat Piret Blankin ja vandeadvokaadi abi Angela Kase esindajad Vastustaja – Elva vald, seaduslik esindaja vallasekretär Salle Ritso ja volitatud esindaja Margit Kiin Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus osaliselt.
1.1.Tühistada Elva Vallavalitsuse 18. märtsi 2020. a vastus nr 4-17/18. 1.2.Kohustada Elva valda hiljemalt kolme kuu jooksul käesolevas haldusasjas kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava lahendi jõustumisest uuesti läbi vaatama kaebaja 19. veebruari 2020. a taotlus endise C kinnistu detailplaneeringu alal ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseks Y ja Z kinnistuteni.
2.Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Mõista Elva vallalt X kasuks välja menetluskulud 2156 (kaks tuhat ükssada viiskümmend kuus) eurot.
4.Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte enda kanda.
5.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi ja katastriüksust identifitseerivad andmed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
3-20-1098 Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22. märtsil 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Elva Linnavolikogu kehtestas 28. jaanuari 2002. a otsusega nr 7 Elva linnas aadressil C asuva kinnistu (endine F maade ja sellega piirnev ala) detailplaneeringu. Elva Linnavalitsus andis X (edaspidi ka kaebaja) taotluse alusel 4. juulil 2017 korralduse nr 23/188, „Projekteerimistingimuste määramine detailplaneeringu olemasolul Y, Elva linn üksikelamu püstitamiseks ja tehnovõrkude lahenduse muutmiseks“. Kaebajale väljastati projekteerimistingimused tehnosüsteemide täpsustamiseks ning kinnistule aadressiga Y määrati kanalisatsioonilahenduseks kogumismahuti.
2.X esitas 19. veebruaril 2020 Elva Vallavalitsusele taotluse, milles palus Elva vallal täita haldusaktiga võetud kohustus ja detailplaneeringuala sisene ühiskanalisatsioonitorustik vähemalt kuni Y ja Z kinnistuteni välja ehitada. Taotleja märkis, et “vallavalitsus on kohustatud planeerimisseaduse (PlanS) § 131 lg 1 alusel ehitama välja detailplaneeringus kavandatud taristu, sh vajaliku kanalisatsioonitorustiku ka detailplaneeringu ala siseselt, kuna Elva vald ei ole seda kohustust detailplaneeringust huvitatud isikule üle andnud. Taotleja palus taotluses ka teda viivitamatult teavitada, millal Elva vald selle kohustuse täidab.
3.Elva Vallavalitsus vastas kaebajale 18. märtsi 2020. a kirjaga nr 4-17/18, milles esitas järgmised selgitused.
3.1.Detailplaneeringuala kanalisatsioonivarustuseks nähakse esimeses ehitusjärgus ette puhasti (biofiltrid BIOCLERE, puhastusseadme ette kogumismahuti 15 m3, vajadusel biotiik). Teises järgus nähakse ette kanalisatsioonisüsteemide ühendamine Elva linnaga. Esmalt tuleb ehitada reoveepuhasti, kogumismahuti ning biotiik esimese ehitusjärgu piirkonna (25 elamut) teenindamiseks. Esimese ehitusjärjekorra alale ei ole ehitatud ühtegi elamut.
3.2.Detailplaneeringukohaste rajatiste ehitamiseks on moodustatud detailplaneeringu alal eraldi tootmismaa sihtotstarbega krundid pumplate ja tiikide rajamiseks. Nimetatud krundid on arendaja (detailplaneeringust huvitatud isik) omandis, kes on andnud vallavalitsusele teada, et ta ei ole huvitatud detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamisest, kuna see lahendus on vananenud.
3.3.Käesolevaks ajaks on Vestika ja Viisjärve tänavale ehitatud elamud ühendatud Elva linna ühisveevärgiga, mis ei ole detailplaneeringukohane rajatis, vaid alternatiivne lahendus. Väljastatud on Vestika tn 2, Y, Viisjärve tn 1 ja Z projekteerimistingimused tehnovõrkude lahenduse muutmiseks, milles on sätestatud, et hoonete reoveekogumise tarbeks paigaldatakse lekkekindlad kogumismahutid. 2(19)
3-20-1098
3.4.Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamine detailplaneeringus antud kujul ei ole võimalik, sest veesüsteeme on hakatud lahendama teistel, kaasaegsetel tingimustel.
3.5.Detailplaneeringu alani rajatud ühiskanalisatsioonitorustikuga liitumine on alternatiivne lahendus, sarnaselt ühisveevärgi lahendusega. Ühiskanalisatsioonitorustikuga võib liituda, kui arendajal on vastavad võimalused. Tegemist ei ole detailplaneeringukohase süsteemiga.
3.6.Kui ühiskanalisatsioonitrassiga liitumiseks ei ole võimalusi, siis peamine lahendus ehitusõiguse saamiseks on projekteerimistingimuste taotlemine detailplaneeringu olemasolul, et muuta tehnovõrkude lahendusi. Ehitusseadustiku (EhS) § 27 kohaselt võib vallavalitsus detailplaneeringu olemasolu korral põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti koostamiseks detailplaneeringut täpsustavaid projekteerimistingimusi.
4.X esitas 21. aprillil 2020 Elva Vallavalitsusele vaide, milles taotles tema taotluse uut läbivaatamist ja C kinnistu detailplaneeringu kohaste rajatiste väljaehitamise osas uue otsuse tegemist. Elva Vallavalitsus jättis 5. mai 2020. a korraldusega nr 2-3/311 vaide rahuldamata. Vaideotsuses asus vastustaja kokkuvõtvalt seisukohale, et hinnates detailplaneeringukohase ühiskanalisatsioonisüsteemi väljaehitamisega kaasnevaid majanduslikke mõjusid ning võttes aluseks otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtte (PlanS §-d 4 ja 12), ei ole C detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamine otstarbekas, sest muutunud on ehituslikud tingimused ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks on nii tehniliselt kui ka majanduslikult otstarbekamaid lahendusi. C planeeringulahendus ei vasta enam avalikele huvidele ega kaasaegse planeerimise põhimõtetele. Detailplaneeringu realiseerimine killustatult, üksikute kinnistute kaupa kahjustab kujundatava ruumilise lahenduse terviklikkust. Seepärast on vajalik välja töötada kogu detailplaneeringu ala hõlmavad tehnovõrgud tervikuna, arvestades kaasaegset ja ühtset lähenemist, mitte ühe kinnistu omaniku erahuvidest lähtuvalt, kuna see ei taga piirkonna ühtlast ja tasakaalustatud arengut. Vald on ühisvõrgu kanalisatsioonitoru rajanud kuni detailplaneeringualani, millega detailplaneeringuala kinnistud liituda saavad. See ei anna vaide esitajale alust nõuda torustikulõigu ehitamist kuni tema kinnistuni. C detailplaneeringu kehtestamise otsus hõlmas vaid detailplaneeringukohaseid, mitte Elva linnas ette nähtud muude piirkondade torustikke.
5.X esitas 5. juunil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Elva valla kohustamiseks ehitada välja endise C kinnistu detailplaneeringus määratud ühiskanalisatsioon Y ja Z kinnistuteni ühe aasta jooksul alates kohtulahendi jõustumisest.
5.1.Kohus võttis 8. juuni 2020. a määrusega kaebuse menetlusse. Vastustaja esitas 23. juulil 2020 vastuse kaebusele. Kohus määras 28. juuli 2020. a määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses.
5.2.Kaebaja täpsustas enda nõuet 10. septembri 2020. a avalduses, mille kohaselt palub kohustada Elva Vallavalitsust ehitama välja endise C kinnistu detailplaneeringus määratud reoveekanalisatsiooni torustike ühendustorustik kuni lähima tehniliselt toimiva ühiskanalisatsiooni torustikuni Elva linnas hiljemalt ühe aasta jooksul alates kohtulahendi jõustumisest.
5.3.Kohus jättis 11. septembri 2020. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse kolmandate isikute kaasamiseks. Kohtumäärus jõustus edasi kaebamata. Vastustaja on esitanud oma seisukohad kirjalikus menetluses 11. septembril 2020 ning täiendavad seisukohad ja 3(19)
3-20-1098 vastuväited 24. septembril 2020. Kohus teatas 22. oktoobri 2020. a määrusega kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise uue kuupäeva.
5.4.Kohus uuendas 20. novembri 2020. a määrusega asja arutamise. Kohus jõudis kaebuse lahendamisel järeldusele, et Elva Vallavalitsuse 18. märtsi 2020. a vastust nr 4-17/18 tuleb käsitada haldusaktina ning et kaebaja õiguste kaitseks on vajalik ja eesmärgipärane ka selle vastuse vaidlustamine tühistamisnõudega. Kohus andis selle määrusega kaebajale tähtaja, et soovi korral kaebuse nõudeid muuta ning vastustajale tähtaja omapoolse seisukoha esitamiseks.
5.5.Kaebaja esitas kohtule 27. novembril 2020 avalduse, mille kohaselt soovib täiendavalt varem esitatud kohustamisnõudele Elva Vallavalitsuse 18. märtsi 2020. a vastuse nr 4-17/18 tühistamist. Kaebaja esitas ka enda argumendid tühistamisnõude rahuldamiseks.
5.7.Vastustaja esitas 4. detsembril 2020 oma vastuväited kaebuse muutmise taotlusele, olles kokkuvõtvalt arvamusel, et kaebaja on taotlenud toimingu sooritamist, millest keelduv vastus pole haldusakt, mida saaks tühistamisnõudega vaidlustada.
5.8.Kohus nõustus 7. jaanuari 2021. a määruses kaebuse muutmisega, andis tähtajad täiendavate seisukohtade, menetluskulu dokumentide ja vastuväidete esitamiseks ning teatas pooltele kohtuotsuse teatavaks tegemise uue aja.
5.9.Tartu Halduskohtule on saabunud ka haldusasi nr G, milles kaebajad on taotlenud liitmist käesoleva haldusasjaga. Kohus on selle taotluse lahendanud 7. jaanuari 2021. määrusega viidatud haldusasjas ning jättis taotluse määruses esitatud põhjendustel rahuldamata.
5.10.Vastustaja esitas 22. jaanuaril 2021 täiendavad seisukohad muudetud kaebusele.
5.11.Kaebaja esitas 3. veebruaril 2021 vastuväited vastustaja 22. jaanuari 2021. a seisukohtadele ning taotluse menetluskulude väljamõistmiseks koos menetluskulude nimekirja ja kuludokumentidega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja väidab kohustamisnõuet ja selle täpsustust esitades järgmist.
6.1.Vastustajal planeeringu koostamise korraldajana on seadusest tulenev kohustus ehitada välja detailplaneeringu kohased avalikult kasutatavad tehnovõrgud (PlanS § 131 lg 1). Ühiskanalisatsioon on avalik taristu, mille tagamise kohustus on vallal lähtuvalt KOKS § 6 lgst 1. Detailplaneeringust ei tulene, et detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate tehnovõrkude, sealhulgas ühiskanalisatsiooni väljaehituse kohustus oleks detailplaneeringust huvitatud isikule valla poolt üle antud või üle läinud.
6.2.Ühiskanalisatsiooni ei ole seni detailplaneeringu alale välja ehitatud. Detailplaneeringu saab realiseerida osade kaupa (ka kõik senised ehitusload on antud krundi kaupa, mitte tervele planeeringualale korraga). Kõik eeldused, et nõuda vallalt detailplaneeringu kohase ühiskanalisatsiooni väljaehitamist, on täidetud.
6.3.Ei esine mõjuvaid põhjuseid, millele tuginedes vald saaks keelduda tagamiskohustuse täitmisest. Vald on teadlik sellest, et kaebajale ja Eesti Ühistumajad OÜ-le ning temaga seotud isikutele kuulub detailplaneeringualast väga kompaktne osa koos 23 elamumaa kinnistuga, 4(19)
3-20-1098 mille ulatuses uut detailplaneeringut ei algatata ja järelikult detailplaneeringu lahendus ei muutu.
6.4.Igal detailplaneeringu alasse jääva üksiku elamumaa krundi omanikul, sealhulgas kaebajal on subjektiivne õigus ja õigustatud ootus sellele, et vald täidab kohustuse, mis tuleneb kehtivast detailplaneeringust. Kruntide suhtes, millele detailplaneering kehtima jääb, on õigustatud ootus ja subjektiivne õigus liituda detailplaneeringu kohase ühiskanalisatsiooniga. Vald ei saa detailplaneeringust tuleneva ühiskanalisatsiooni väljaehitamisega vähemalt Y ja Z kinnistutele viivitada seni, kuni kõik detailplaneeringuala krundid on hoonestatud. Tagamiskohustuse eesmärk on kaalukas avalik huvi, millele Riigikohus juhtis tähelepanu asjas nr asja nr 3-3-173-14 (p 12). Y ja Z kinnistu asuvad kompaktselt detailplaneeringu ala külgmisel osal. Tuleb ka arvestada, et valla üldplaneering näeb ette, et Y ja Z asuvad perspektiivsel reoveekogumisalal.
6.5.Arusaamatu on valla väide, et justkui saaks detailplaneeringu kohase ühiskanalisatsiooni välja ehitada alles pärast detailplaneeringu I etapi kohase ajutise kanalisatsioonilahenduse väljaehitamist (kaebajale teadaolevalt ei ole seni I ehitusetapile taotletud ega väljastatud ühtegi ehitusluba). Kohaliku omavalitsuse rahalisi vahendeid säästev ei oleks lahendus, kus esmalt ehitab vald välja detailplaneeringu I etapi kohase biofiltri koos vajaliku kanalisatsioonivõrguga ning seejärel likvideerib selle ja ehitab välja ühiskanalisatsioonivõrgu.
6.6.Erinevad isikud on detailplaneeringut asunud olulisel määral ellu viima (94-st krundist 22 elamukrundil). „Detailplaneeringu elluviimine“ ei tähenda seda, et detailplaneeringu alusel ehitusõiguse realiseerimiseks (elamute ehituseks) on väljastatud ehitusluba või isegi juba kasutusluba, vaid planeerimisseaduse seletuskirja kohaselt ka nt ehitusloa taotluse esitamist. Samuti on alustatud detailplaneeringule vastavate kruntide moodustamisega. Seega on detailplaneeringut asutud ellu viima juba 2006. aastal, st 14 aastat tagasi.
6.7.Detailplaneering on jätkuvalt kehtiv, seega kehtib ka vallale PlanS § 131 lg-st 1 tulenev kohustus. Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2019-2030 ei saa tagasiulatuvalt tugineda. Riigikohtu lahendist asjas nr 3-4-1-23-15 (p 102, lause 2) tuleneb, et valla kohustus ei hõlma tarbija ja võrguettevõtja vaheliste (eraõiguslike) suhete reguleerimist, kuid ehitamisega seotud küsimused kuuluvad planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku kohaldamisalasse. Ka arendamise kavast endast tuleneb, et kava tuleb regulaarselt täiendada sõltuvalt muudatustest ja täiendustest planeeringutes.
6.8.Kaebaja kinnistud jäävad teise ehitusjärku. Detailplaneeringust tuleneb selgelt, et teises ehitusjärgus nähakse ette kanalisatsioonisüsteemi ühendamine Elva linna kanalisatsioonivõrku. Ühiskanalisatsiooniga liitumine on detailplaneeringukohane lahendus. Kõiki teisi detailplaneeringus kirjeldatud reovee ärajuhtimise lahendusi tuleb detailplaneeringu sõnastusest lähtuvalt (need likvideeritakse) pidada ajutisteks.
6.9.1.Kaebaja nõustub kohtuga, et vastustaja vastus on olemuselt haldusakt ning soovib selle tühistamist.
6.9.2.Vastus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Väide, et Elva linna ühiskanalisatsiooniga liitumine sõltub arendaja võimalustest, on eksitav. Kunagine detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ei ole vallalt üle võtnud detailplaneeringu kohaste avalikuks kasutamiseks mõeldud rajatise väljaehitamise kohustust.
6.9.3.Valla valitud reguleerimisviis (keeldumine kaebaja taotluse rahuldamisest) kahjustab kaebaja subjektiivseid õigusi ülemääraselt, st ei ole proportsionaalne. Kaebajal on õigustatud 5(19)
3-20-1098 ootus, et vald realiseeriks detailplaneeringu kohase lahenduse – liitumine Elva linna ühiskanalisatsiooniga. Detailplaneeringu kohase reovee ärajuhtimise süsteemi väljaehitamise asemel, näeb vald ette, et kaebaja peab ehitama välja ajutisi ja kulukaid lokaalseid reovee käitlemise lahendusi ning kandma sellega seoses ligi 4 korda kõrgemat püsikulu (kaebaja toob välja ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti hinnakirjade vahe). KOKS § 6 lg-st 1tulenev kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada omavalitsuse piirides reovee ärajuhtimist. Veeseadus § 104 lg-test 4 ja 5 tuleneb, et asula reovee kogumisel ja käitlemisel tuleb eelistada ühiskanalisatsiooni ning kogumismahutite kasutamine peaks olema erandiks, mida tuleb kohaldada kitsendavalt.
6.9.4.Vastus ei sisalda asjakohaseid kaalutlusi ning selles esitatud kaalutlused on asjakohatud. Vastuse põhjendused on vastuolulised: vald märgib, et detailplaneeringu kohane ainus lahendus II ehitusjärgule, kuhu kuuluvad ka kaebaja kinnistud, on kinnistute reovee äravoolu ühendamine Elva linna ühiskanalisatsiooniga, samas aga on vald sellest väitest hoolimata jõudnud järeldusele, et ühiskanalisatsiooniga liitumise puhul ei ole tegemist detailplaneeringu kohase süsteemiga.
6.9.5.Kaebajale ei ole võimaldatud olla menetluses ära kuulatud.
6.10.Täiendavas seisukohas (03. veebruar 2021) palus kaebaja jätta tähelepanuta vastustaja 22. jaanuari 2021. a menetlusdokumendi need seisukohad, mis ei ole esitatud vastusena 7. jaanuari 2021. a kohtumäärusele (st kaebuse tühistamisnõudega täiendamise osas) ning on seetõttu kaebaja hinnangul hilinenult esitatud. Vastustaja hilinenult esitatud seisukohtade arvesse võtmine kohtu poolt eeldaks ka kaebajale täiendava tähtaja andmist vastuväideteks ning venitaks seega menetlust. Nende seisukohtade varasemaks esitamiseks ei olnud ka takistust. Kaebaja märgib siiski, et detailplaneering nägi kaebaja kinnistute reovee ärajuhtimise ainsa lahendusena ette ühiskanalisatsiooni. Seega ei saa planeeringujärgne lahendus olla vananenud. Detailplaneeringu kohane kruntimine on tervikuna läbi viidud (krundid on moodustatud). Kaebajal kui detailplaneeringu ala osade kinnistute omanikul on õigus nõuda vastustajalt detailplaneeringu kehtestamise otsuse kui haldusakti täitmist. Isegi kui detailplaneering tunnistatakse osaliselt kehtetuks (nagu väidab vastustaja), ei tohi selle tulemusena tekkida olukord, kus detailplaneeringut selle kehtima jäävas osas enam ellu viia ei saa. See oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega.
Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised seisukohad.
7.1.Kaebaja viidatud Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-4-1-23-15 näitab ka, et PlanS § 131 lõigetes 1 ja 3 toodud kohustusi tuleb tõlgendada koostoimes teiste seadustega ning kohaldada neid niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus teiste, valdkonnaspetsiifiliste taristu väljaehitamist käsitlevate õigusaktidega.
7.2.Kohalik omavalitsus juhindub oma tegevuses ning investeeringute kavandamisel üldplaneeringust, arengukavadest ning detailplaneeringutest. Elva linna kehtivas üldplaneeringu otsuses on märgitud, et ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamise aluseks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava. Reoveekogumisala on kantud joonisele 4. Väljaspool olemasolevat reoveekogumisala on kogu linna territoorium hoonestatavatel aladel perspektiivne reoveekogumisala.
7.3.ÜVVKS § 4 lg 1 kohaselt rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK kava) alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib 6(19)
3-20-1098 ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab § 4 lg-s 2 sätestatud nõudeid.
7.4.Veemajanduse valdkonna arendamise alus Elva vallas on Elva Vallavolikogu 5. veebruari 2019. a määrusega nr 77 kinnitatud „Elva valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030“. Projektide prioriteetsusest lähtuvalt ja omafinantseeringu leidmise võimalustest, on tegevused jaotatud kahte etappi: lühiajaline investeeringuprogramm 20192023 ja pikaajaline investeeringuprogramm 2024-2030.
7.5.C detailplaneeringu (kehtestati 2002. aastal) järgi on planeeringualale ette nähtud, et reoveed kogutakse kokku kvartalisisese ühiskanalisatsiooni süsteemi kaudu. Kaebaja hakkas ehitustegevuse vastu huvi tundma 2016. aastal (14 aastat pärast planeeringu kehtestamist). Planeeringut oli hakatud küll teise arendaja poolt ellu viima, kuid seda väga väikeses osas (üks elamu). Praeguseks on rajatud kaks elamut ning neli ühepereelamu ehitusluba on taotlusjärgus. Vastavalt Elva linna üldplaneeringule ja ÜVK-le ning tulenevalt detailplaneeringu ala seisundist ja prioriteetsusest) on detailplaneeringu ala perspektiivne reoveekogumisala.
7.6.Ühiskanalisatsiooni väljaehitamine perspektiivsel reoveekogumisalal kuulub ÜVK kava kohaselt pikaajalisse investeeringuprogrammi, kuna selles piirkonnas ei ole praeguseks piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks (VeeS § 93). Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud tagama ühiskanalisatsiooni olemasolu reoveekogumisalal, mitte perspektiivsel reoveekogumisalal (VeeS § 104 lg 4).
7.7.ÜVK kava koostatakse 12 aastase perioodi kohta ning kuulub regulaarsele täiendamisele sõltuvalt muudatustest ja täiendustest planeeringutes ning õigusaktides (ÜVVKS § 4 lg 2). Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajadusel korrigeeritakse ning teostatakse arvestused reoveekogumisala laiendamise osas vastavalt seaduse nõuetele (VeeS § 99). Reostuskoormuse määramisel lähtutakse eeskätt juba hoonestatud piirkonnast.
7.8.Ühiskanalisatsioon Y ja Z kinnistuteni tuleb ehitada välja Elva Valla ÜVK alusel. Kaebajal ei esine mõjuvaid põhjuseid, millele tuginedes saaks kaebaja nõuda ühiskanalisatsiooni väljaehitamist ÜVK väliselt. Kaebuse punktis 2.2.6. antud näidislahenduse puhul ei ole tegemist detailplaneeringu kohase rajatisega. Detailplaneeringu eesmärgiks peaks olema leida ühele konkreetsele maa-alale parim maakasutusviis ning ette valmistada ja suunata kinnisasja ehituslikku ja muud kasutust. Planeeringu elluviimisel tuleb alati lähtuda konkreetse planeeringu tervikliku planeeringulahenduse mõttest ja sõnastusest.
7.9.Detailplaneeringu seletuskirjast selgub, et ala on jaotatud kaheks ehitusjärguks ning on esitatud kummagi ehitusjärgu kanalisatsioonilahendus. Kanalisatsioonivarustuse lahendamiseks on torustik planeeritud kõikide kinnistuteni, sh kaebaja kinnistuteni. Kaebaja on jõudnud ebaõigele järeldusele, et Y ja Z ühepereelamu detailplaneeringu kohane reovee ärajuhtimise lahendus on liitumine valla kanalisatsioonisüsteemi. Detailplaneeringu etapiviisilisuse põhimõte pidi planeeringuala kinnistuomanikke motiveerima detailplaneeringut ellu viima tervikuna, mitte ainult omanikele kasulikus osas. Vastustaja ei pea mõistlikuks ühiseveevärgi ja kanalisatsiooni ehitamist olukorras, kus detailplaneeringu lahendused on vananenud. Ehitusloa andmise otsustamisel ei tohi kohalik omavalitsus ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni puhul piirduda hinnanguga, kas projektijärgset tehnorajatist on ehitustehniliselt võimalik välja ehitada. Hinnata tuleb ka seda, kas sellist tehnorajatist on võimalik hiljem efektiivselt kasutada. Terviklahenduse elluviimine ei ole otstarbekas, sest muutunud on ehituslikud tingimused ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks on nii tehniliselt 7(19)
3-20-1098 kui ka majanduslikult otstarbekamaid lahendusi.
7.10.Kuna detailplaneeringukohased rajatised ei vastanud enam tänapäeva lahendustele ega nõuetele, arendaja huvi detailplaneeringu kaasajastamiseks puudus ning kaebajale oli arendustegevus liialt koormav, asus vastustaja leidma teisi lahendusi. Alternatiivseks lahenduseks nähti projekteerimistingimustega ette kinnise kogumismahuti rajamine, mis tuleb ühendada ühiskanalisatsiooni väljaehitamisel Elva linna ühiskanalisatsioonitrassiga. Vastustaja arvestas kaalutlusotsuse tegemisel, et detailplaneeringu põhimõtteline eesmärk (reovee kogumine) saaks selle lahendusega täidetud. Samuti on arvestatud keskkonnaohutuse aspektiga ning milliseks võib kujuneda elanike õigustatud ootus. Detailplaneeringu alal on ette nähtud, et 94 elamu reoveed kogutakse kokku kanalisatsioonisüsteemi kaudu.
7.11.Perspektiivsel reoveekogumisalal tuleb arvestada Elva Vallavolikogu määrusega nr 76 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“ mille § 3 lg 1 sätestab, et reovee kohtkäitlus on lubatud maa-aladel, mis Elva vallas kehtivate üldplaneeringute ning Elva valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt on ühiskanalisatsiooniga katmata.
7.12.Kaebaja on esitanud vastustajale taotluse ühiskanalisatsiooni rajatiste väljaehitamiseks, millest keeldumist väljendav vastus ei ole haldusakt, mida saaks vaidlustada tühistamisnõudega. Ühiskanalisatsiooni väljaehitamise põhimõtteline otsus ei nõua eraldi haldusakti andmist, kuigi kanalisatsiooni rajamine ise nõuab erinevaid haldusakte (projekt, ehitusluba jne).
7.13.Vastustaja keeldumise tõttu ei ole kaebaja jäänud üldse ilma kanalisatsioonirajatiseta.
7.14.Detailplaneeringu seletuskirja p 3.5.4. määratleb kanalisatsioonilahenduse samaselt kogu planeeringualal, mis on oluliselt suurem, kui kaebaja kinnistud. Kohustus kanalisatsioonilahenduste ühendamiseks tolleaegse Elva linna kanalisatsioonisüsteemiga on kehtestatud kogu planeeringualale. Vastustajal on kohustus vaadelda kogu ala tervikuna.
7.15.Detailplaneeringu täpsustamine projekteerimistingimustega on toimunud kaebaja enda taotluse alusel.
7.16.Detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima selliselt, nagu see kehtestati, ning ligikaudu 70 kinnistu omanikud on avaldanud soovi detailplaneeringu muutmiseks.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kaebaja on esitanud esmalt kohustamisnõude, milles palub kohustada Elva valda välja ehitama endise C kinnistu detailplaneeringus määratud ühiskanalisatsioon Y ja Z kinnistuteni. Hilisema täpsustuse kohaselt palub kaeabaja kohustada välja ehitama detailplaneeringus määratud reoveekanalisatsiooni torustike ühendustorustik kuni lähima tehniliselt toimiva ühiskanalisatsiooni torustikuni Elva linnas hiljemalt ühe aasta jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Kaebaja täiendas hiljem kaebust vastustaja keelduva vastuse tühistamise nõudega, käsitades vastust haldusaktide andmisest keeldumist väljendava haldusaktina. Vastustaja on arvamusel, et kaebaja on taotlenud vastustajalt toimingu (kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine) sooritamist, mitte haldusakti andmist, mistõttu ei olnud keelduva vastuse puhul vastustaja hinnangul tegemist haldusaktiga. Vastustaja on arvamusel, et kõne all olevas taotluses oli kaebaja esitanud selgitustaotluse, milles ühtlasi sisaldus ka toimingu sooritamise nõue (22. jaanuari 2021. a seisukoht p 2.1.2; tl 140). Kohus nõustub vastustajaga, et toimingu tegemisest keeldumist ei ole tarvis vormistada haldusaktina, välja arvatud kui selline kohustus tuleneb eriseadusest (vt ka Riigikohtu otsus 8(19)
3-20-1098 asjas nr 3-16-1864, p 29). Samas ei ole kohtu hinnangul kaebaja esitatud taotluse sisu üksnes selles, et vastustaja alustaks konkreetsete kanalisatsioonirajatiste ehitamise kui faktilise tegevusega, ega ka üksnes selgitustaotlus, vaid see taotlus hõlmab ka rajatiste ehitamiseks eelnevate haldusaktide (projekteerimistingimused, ehitusluba) andmist, mille vajalikkusele osundab ka vastustaja oma 22. jaanuari 2021. a täiendavates seisukohtades (p 2.1.3). Mitte üksnes otsustust ehitamise võimalikkuse kohta. Seega on kohus käsitanud vastustaja keelduvat vastust haldusaktide andmisest keelduva haldusaktina haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 2 tähenduses. Samas nõustub kohus vastustajaga selles, et isegi kui keelduvat vastust ei saa pidada õigusteoreetiliselt haldusaktiks ja tühistamisnõuet (HKMS § 37 lg 2 p 1) seetõttu lubatavaks, hõlmab ka esitatud kohustamisnõue vastuse õiguspärasuse kontrolli. Erinevalt haldusaktist tuleb toimingu kontrolli puhul lähtuda toimingu õiguspärasusele sätestatud kriteeriumidest (vrdl HMS § 54 ja § 107). Samas kehtivad kaalutlusõiguse teostamisele kirjalikult vormistatud toimingu kaalutlustel rajanevatele põhjendustele (HMS § 108 lg 1) kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga sarnased põhimõtted (HMS § 4 lg 2), mh peavad olema arvesse võetud asjakohased kaalutlused ning kõrvale jäetud asjakohatud.
9.Kohus märgib vastuseks kaebaja 3. veebruari 2021. a avalduses esitatud taotlusele mitte arvestada vastustaja hilinenult esitatud seisukohti 22. jaanuari 2021. a avalduses (vt ka eelpool otsuse kirjeldav osa p 6.10), et peab võimalikuks vastustaja seisukohti siiski arvesse võtta vähemalt ulatuses, mille kohta kaebaja on 3. veebruari. 2021. a avalduses oma arvamust väljendanud, ning ka osas, mis vaid üksnes täpsustab varasemalt esitatut. Vastustaja on 22. jaanuari 2021. a avalduses esitanud argumente keelduva vastuse põhjendamiseks: kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda ühiskanalisatsioonivõrgu väljaehitamist, et detailplaneeringus ette nähtud lahendus on vananenud ning kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamine ei ole võimalik, kuna osa planeeringuala maaomanikke soovib algatada detailplaneeringu muutmist. Erinevas sõnastuses on vastustaja viidanud nii vananenud tehnilistele lahendustele kui ka osa maaomanike võimalikule huvile detailplaneeringut muuta ka juba vaideotsuses ning varasemas kohtumenetluses.
10.Vaidlus puudutab Elva linnas Z ja Y asuvaid kinnistuid. Vaidlus puudub selles, et kaebaja on nende kinnistute omanik (vt ka kinnistusraamatu väljavõtted tl 114-115).
10.1.Ala (endine C kinnistu) kohta on koostatud detailplaneering, mis kehtestati Elva Linnavolikogu 28. jaanuari 2002. a otsusega nr 7 (tl 5). Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on kanalisatsioonilahendus planeeritud kaheetapilisena eraldi esimese ja teise ehitusjärgu kohta. Planeeritava ala tänavate- ja kanalisatsioonitorustike võrk on püütud lahendada selliselt, et heitveed liiguksid isevoolselt. Esimeses ehitusjärgus (25 elamut) puhastaks reoveed biofiltrid. Kanalisatsiooni avariide puhuks on ette nähtud puhastusseadme kogumismahuti ning puhastist väljunud vesi juhitakse kraavi. Puhasti eemaldab reostusest 90-98%. Täiendava biotiigi ehitamine oleneb looduskaitseorganite ettekirjutustest. Teise ehitusjärgu jaoks nähti detailplaneeringus ette kanalisatsioonisüsteemi ühendamine Elva linnaga ning esimeses ehitusjärgus ehitatud puhastusseadmete likvideerimine. Selleks nähti detailplaneeringu seletuskirja järgi ette kanalisatsiooni-ülepumpamisjaam ning eelvoo torustiku ümberehitamine (tl 8p, p 3.5.4).
10.2.Elva Linnavalitsuse 13. juuni 2006. a korraldusega nr 265 toimus kinnistu reaalosadeks jagamine, reaalosade pindalade kinnitamine, aadresside ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine (tl 19-20). 9(19)
3-20-1098
10.3 Elva Linnavalitsus on 4. juuli 2017. a korraldusega nr 2-3/188 määranud projekteerimistingimused Elvas Y üksikelamu püstitamiseks ja tehnovõrkude lahenduse muutmiseks (tl 21). Projekteerimistingimuste kohaselt (tl 23 p 3) on kinnistul lubatud olmereovee käitlemiseks rajada kohtkäitlusrajatis (kogumismahuti). Samas on sätestatud, et kogumismahuti peab olema lekkekindel, äravedu tuleb korraldada purgimisteenust osutava ettevõtja poolt ja purgimine ühiskanalisatsiooni toimub piirkondliku vee-ettevõtja poolt selleks ette nähtud tingimustel. Kogumismahuti rajatakse ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti järgi. Kogumismahuti kasutusele võtmiseks esitatakse kasutusteatis. Mahuti peab paiknema kinnistu piirist vähemalt kolme meetri kaugusel. Piirang ei kehti kinnistu teemaaga piirnevas küljes. Kogumismahutit võib kasutada kuni piirkondliku ühiskanalisatsiooni rajamiseni. Kogumismahuti lammutamiseks esitatakse ehitusteatis ühe aasta jooksul pärast kinnistu liitumist ühiskanalisatsiooniga. Projekteerimistingimustes viidati ka vajadusele arvestada detailplaneeringu nõudeid. Kohtule teadaolevalt ei ole kaebaja projekteerimistingimusi vaidlustanud.
10.4.Haldusasja materjalidest (tl 25, 28-29) ilmneb, et Elva Vallavalitsusele on 23. detsembril 2019 esitatud taotlus nr 1911271/26054 ehitusloa saamiseks üksikelamule Z ning 27. detsembril 2019 ehitusloa taotlus nr 1911271/29410 Y osas. Kaebaja on taotlenud ka ehitusluba Z septik-imbväljaku rajamiseks (tl 25). Elva Vallavalitsuse 12. veebruari 2020. a vastusest nr 4-17-/3 ilmneb, et mõlema ehitusloa taotluse puhul esinesid puudused, mille kõrvaldamiseks anti taotlejale tähtaeg (tl 28-29). Kaebajale on ka selgitatud, et imbväljak ei ole lubatav lahendus.
11.Praeguses asjas on vaidlus selle üle, kas 2002. a kehtestatud detailplaneeringust tuleneb vastustajale kohustus, mis on kaebaja kohustamisnõude sisuks, st ehitada ühiskanalisatsioon Y ja Z kinnistuteni ning kinnistu detailplaneeringus määratud reoveekanalisatsiooni torustike ühendustorustik kuni lähima tehniliselt toimiva ühis-kanalisatsiooni torustikuni Elva linnas.
12.Vastustaja on vastuseks kaebaja täpsustatud nõudele selgitanud, et C detailplaneeringu alani on ühiskanalisatsioonitorustik rajatud (24. septembri 2020. a seisukoht p 2.5; tl 119). Vastustaja viidatud kehtiva detailplaneeringu asukohaskeemil (tl 128) on näidatud detailplaneeringuala ning mööda avalikus kasutuses olevat Tartu maanteed detailplaneeringualani kulgev ühiskanalisatsioonitorustik, millega detailplaneeringuala kinnistutel on võimalik liituda. Seega on kohtu hinnangul kaebaja täiendava nõudega soovitud eesmärk juba vastustaja tegevuse tulemusena ühiskanalisatsiooni rajamisel saavutatud ning selle nõude osas jääb kaebus rahuldamata põhjusel, et puudub avaliku võimu kohustus, mille täitmist saaks kohustamisnõudega nõuda ning selle rahuldamisega saavutada (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-st 1 tulenevalt on kohustamisnõude rahuldamise eelduseks, et avalik võim oleks jätnud õigusvastaselt sooritamata toimingu või andmata haldusakti, milleks ta oli kohustatud ning kui see puudutab nõude esitaja õigusi).
13.Kaebaja leiab, et kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus ehitada taristu (ühiskanalisatsioon) välja ka planeeringuala sees (sh kaebaja kinnistuteni) tuleneb ala kohta kehtivast detailplaneeringust, kuna omavalitsusüksus ei ole andnud vastavat kohustust arendajale üle. Vastustaja eitab endal sellise kohustuse olemasolu. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 kohaselt kuulub veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamine vallas või linnas omavalitusüksuse ülesannete hulka, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Kohtupraktikast (Riigikohtu 2. detsembri 10(19)
3-20-1098 2019. a otsus haldusasjas nr 3-17-1909, p 18) tuleneb, et kohalik omavalitsus võib KOKS § 6 lg-s 1 ette nähtud ülesande täitmiseks endale haldusaktiga võtta kohustuse ka siis, kui seadus teda selleks ei kohusta. Praeguse haldusasja tõenditest ei ilmne, et vastustaja oleks andnud kanalisatsiooni korraldamise planeeringualal mõnele teisele isikule (nt planeeringuala arendajale) üle. Selles osas pole pooltel ka erinevat arusaama.
14.Kaebaja märgib põhjendatult, et ka detailplaneeringu kehtestamise ajal kohaldunud planeerimis-ja ehitusseadustiku (PES) §-st 47 tulenes sarnaselt praegu kehtiva planeerimisseadusega (PlanS § 131 lg 1), et planeeringu koostamise korraldaja on kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohase avalikuks kasutamiseks ette nähtud taristu (sh tehnorajatised). PES § 47 sätestas, et detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kuni ehituskrundini tagab kohalik omavalitsus enne ehitusloa andmist, kui ehitusloa taotleja ja kohalik omavalitsus ei ole kokku leppinud teisiti. Riigikohus märkis viidatud lahendis asjas nr 3-17-1909 (p 18), et määravat tähtsust pole asjaolul, et 1. jaanuaril 2003 jõustunud EhS v.r § 13 sätestas tehnovõrkude väljaehitamise kohustuse varasema PES §-ga 47 võrreldes kitsamalt ega märkinud sõnastuses reoveekanalisatsiooni. Kehtiva PlanS § 131 lg 1 sätestab, et planeeringu koostamise korraldaja on kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. Praegusel juhul sellise kokkuleppe olemasolu pole ilmnenud. PlanS § 131 lg 3 kohaselt peab planeeringu koostamise korraldaja tagama, et planeeringualalt oleks juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga, kui planeeringuala jääb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkonda.
15.Kaebaja tugineb Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seisukohtadele asjas nr 3-4-1-23-15 (p 102). Viidatud lahendis selgitas Riigikohus, et PlanS § 131 mõte on eelkõige tagada detailplaneeringuala sihipäraseks kasutamiseks vajalike või seda toetavate rajatiste väljaehitamine ning nende ühildatavus väljaspool planeeringuala asuvate rajatistega, vältimaks olukorda, kus on olemas küll näiteks väljaehitatud elumajad, kuid puuduvad ühendusteed ja avalike teenuste pakkumiseks vajalik taristu. Samas aga on Riigikohus rõhutanud, et PlanS § 131 lõigetes 1 ja 3 toodud kohustusi tuleb tõlgendada koostoimes teiste seadustega ning kohaldada neid niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus teiste, valdkonnaspetsiifiliste taristu väljaehitamist käsitlevate õigusaktidega. Pooled on seejuures praeguses asjas erineval arvamusel, kuidas mõista kõnelause lahendi p 102 teist lauset, mis on sõnastatud järgmiselt: „Planeerimisseaduse eesmärk ei ole asuda reguleerima teiste asjakohaste seaduste (nt elektrituruseadus, maagaasiseadus, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus) kohaldamisalasse kuuluvaid küsimusi (nt ettevõtja ja tarbija vaheliste liitumislepingute sõlmimine).“ Kaebaja on arvamusel, et see seisukoht välistab planeerimisseaduse reguleerimisalast üksnes eraõiguslikud kliendisuhted. Vastustaja leiab, et planeerimisseaduse kohaldamisel laiemalt tuleb arvestada eriseaduste (sh praegusel juhul kohaldatava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus) mõju. Kohus nõustub vastustajaga, et tuleb arvestada ka ÜVVKS regulatsiooniga. Samas see, et ühiskanalisatsioon rajatakse ÜVK kava alusel (ÜVVKS § 4 lg 1 esimene lause), ei tähenda, et ühiskanalisatsiooni rajamisel ei tuleks paralleelselt arvestada kehtivas detailplaneeringus määratud ühiskanalisatsiooni põhimõttelist lahendust (Riigikohtu otsus asjas nr 3-17-1909, p 24). 11(19)
3-20-1098
16.Vaidlust ei ole selles, et Elva Linnavolikogu 28. jaanuari 2002. a otsusega nr 7 kehtestatud detailplaneering ei ole oma kehtivust kaotanud (HMS § 61 lg 2). Kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele (HMS § 60 lg 2 ls 1). Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku (PlanS § 3 lg 2). Kohus nõustub kaebajaga, et detailplaneeringust tekkinud kohustused on endiselt kehtivad. Planeeringust tuleneva kohustuse kehtivust ei mõjuta ka omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas (ÜVK) sätestatu (viidatud otsus asjas nr 3-17-1909, p 23). Vastustaja möönab, et planeeringu elluviimise venimise tõttu on aja jooksul vananenud ka detailplaneeringus ette nähtud kanalisatsioonilahendused. Vajadust detailplaneeringu kaasajastamise järele on teadvustanud ala arendamisest huvitatud äriühingud (OÜ Vestika 11. juuni 2019. a kiri Elva Vallavalitsusele; tl 121) ning AS Emajõe Veevärk on tõdenud vajadust kogu piirkonna kanalisatsioonilahenduse tervikliku projekteerimise järele (tl 120p). Kuni selle ajani puudus vastustaja arvamuse kohaselt nii ala arendaja (Eesti Ühistuliising) kui ka kaebaja huvi detailplaneeringu muutmise algatamise vastu. Vastustaja arvates on see nii ka praeguse kohtumenetluse ajal (vastustaja 24. septembri 2020. a seisukoht p 1.2.11, tl 117p). Vastustaja on täiendavalt teatanud, et ligikaudu 70 kinnistu omanikud on avaldanud soovi detailplaneeringu muutmiseks (22. jaanuari 2021. a seisukoht p 2.2.19; tl 141p). Vastustaja on arvamusel, et kaebaja detailplaneeringust tulenev nõudeõigus detailplaneeringujärgsete kanalisatsioonirajatiste väljaehitamiseks on ära langenud.
17.Kuigi planeerimisõigus näeb kohalikule omavalitsusele ette võimaluse pikaajaliselt realiseerimata detailplaneeringuid üle vaadata ning tervikuna või osaliselt kehtetuks tunnistada (PlanS § 140 lg 1 ja 2; PlanS v.r § 27 lg 1), ei ole vastustaja pidanud võimalikuks/vajalikuks planeeringu osalist ega tervikuna kehtetuks tunnistamist. Vastustaja ei vaidle vastu sellele, et planeeringut on siiski asutud ellu viima (24. septembri 2020. a kirjalik seiskoht p 1.2.5, tl 117), kuigi seda on tehtud üksikute kinnistute kaupa hulk aega pärast planeeringu kehtestamist, ning vastustaja on arvamusel, et detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima selliselt nagu see kehtestati, eelkõige ühiskanalisatsioonirajatiste osas (22. jaanuari 2021. a seisukoht p 2.2.23; tl 142). Ruumilise planeerimise korraldamine on KOKS § 6 lg-st 1 tulenevalt eelkõige omavalitsusüksuse ülesanne, kui seda pole antud seadusega kellelgi teise täita. Muuhulgas hõlmab see ka kohustuse ja õiguse jälgida kehtestatud planeeringute elluviimist ning planeeringu elluviimise takerdumisel reageerida, mh tunnistades pikaajaliselt realiseerimata planeeringu kehtetuks kas osaliselt või tervikuna (PlanS § 140 lg 1 ja 2; PlanS v.r § 27 lg 1). Muuhulgas peab omavalitsusüksus planeeringute elluviimist jälgides arvestama ka talle endale neist tulenevate kohustuste ning võimaliku mõjuga omavalitsusüksuse eelarvele. Planeeringualaga seotud isikute (kinnistuomanikud) huvi mitteväljendamine ei saa olla seejuures ainumäärav takistus. Omavalitsusüksusel on juhtroll planeeringuga seotud erimeelsuste lahendamisel ja erinevate isikute huve ning avalikku huvi arvestava tasakaalustatud lahenduse saavutamisel (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-62-02, p 16). Kohtu hinnangul laieneb see kohustus eeltoodud planeerimisõiguse norme arvestades ka juba kehtestatud planeeringute muutmise või kehtetuks tunnistamise menetlusele. Kohus on arvamusel, et kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuva ulatusliku planeeringuala puhul ei saa selle lahenduste ajakohasuse kadumisel kohalik omavalitsus lähtuda üksnes ala arendaja või üksikute kinnistuomanike käitumisest, vaid peab ka ise initsiatiivi võtma, et tagada kogukonna vajadustele vastav ruumiline planeerimine. Praegusel 12(19)
3-20-1098 juhul on vastustaja keelduvat vastust põhjendades ning hiljem vaide- ja kohtumenetluses väitnud planeeringulahenduste vananemist ning et kujunenud olukorras on planeeringualal kinnistud soetanud kaebaja minetanud planeeringust tulenenud nõudeõiguse. Kohus sellega ei nõustu
18.Vastustaja leiab ühelt poolt, et praeguse kaebusega taotletavad rajatised ei ole detailplaneeringuga ette nähtud kanalisatsioonirajatised (planeeringukohased rajatised) ning vastustajal puudub kohustus neid kaebaja soovitud moel välja ehitada. Samas on vastustaja oma selgitustes kohati vastuoluline. Nimelt on vastustaja vaideotsuses ning kohtumenetluses asunud ka selgitama, et taotluse rahuldamine ei ole võimalik arvestades otstarbekuse põhimõtet ja majanduslikke kaalutlusi ning vajadust lähtuda detailplaneeringu alast kui tervikust (vt täpsemalt allpool otsuse p 26)
19.C detailplaneering nägi ette kaheetapilise kanalisatsioonilahenduse, mida kohus on kirjeldanud eelpool käesoleva otsuse p-s 10.1. Vastustaja selgituste kohaselt nähti detailplaneeringus ette, et planeeringuala ehitustööd teostatakse esmalt esimese, siis teise ehitusjärjekorra alal ning alles pärast seda kavandatakse kogu C detailplaneeringu ala kanalisatsioonivõrk ühendada Elva linna kanalisatsiooniga, ehitades eelnevalt ümber survetorustiku, mis tagaks detailplaneeringu alalt reoveehulga vastuvõtu. Vastustaja on rõhutanud, et planeeringus nähti ette kvartalisisene ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteem (24. septembri 2020. a seisukoha p 1.2.7, tl 117). Haldusasja toimikust selgub, et kaebaja kinnistud kuuluvad detailplaneeringu ala teise ehitusjärku ning selle üle ei ole ka vaidlust. Haldusasja dokumentidest ilmneb ka, et kokku on planeeringualal 92 kinnistut. Samuti ei ole vaidlust selles, et umbes 18 aastat tagasi kehtestatud detailplaneeringu elluviimine on jäänud venima ning planeeringu terviklik realiseerimine algselt kavandatud ehitusjärkude kaupa ei ole toiminud. Nii on vastustaja asunud võimaldama ja täpsustama teise ehitusjärgu alal üksikute kinnistute ehitusõigust. Seejuures on väljastatud projekteerimistingimused kaebaja Y kinnistu osas (tl 21-23), mille kohaselt on kanalisatsioonilahendusena ette nähtud kogumismahuti. Samuti on alustatud ehitusloa taotluste menetlemist mõlema kaebaja kinnistu osas (tl 25, 28-29, 61-63).
20.Kohus ei nõustu vastustajaga, et kanalisatsioonirajatisi, mis võimaldaks kaebaja kinnistult liituda üldkanalisatsiooni torustikuga, ei saa pidada planeeringukohasteks. Planeeringuala teise ehitusjärgu kanalisatsioonilahendus näeb detailplaneeringu kohaselt ette planeeringuala kanalisatsioonivõrgu ühendamise Elva linna kanalisatsiooniga. Seega on tegemist kohapealse võrguga, mis võimaldaks lõpptulemusena liitumist ühiskanalisatsioonisüsteemiga. Kohus nõustub kaebajaga, et detailplaneering ei ole piisavalt täpne selles osas, millist kanalisatsioonivõrgu lahendust üldse silmas peeti ja kas see on praegusel hetkel tehniliselt realiseeritav. Vastustaja ei ole täpsemalt välja toonud, et planeeringuala sees poleks tehniliselt võimalik kanalisatsioonisüsteemi ehitada.
21.Nagu ka vastustaja on korduvalt rõhutanud, on kaebajale väljastatud Y kinnistul ehitamise jaoks projekteerimistingimused detailplaneeringu tehnosüsteemide muutmiseks (tl 22-23). EhS § 27 lg 1 kohaselt võib pädev asutus detailplaneeringu olemasolu korral põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta (p 1) ning kui detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia (p 2). Samuti detailplaneeringu kehtestamise järel õigusliku olukorra muutmise tõttu (p 3).
13(19)
3-20-1098 Projekteerimistingimustega tehtav muudatus kanalisatsioonilahenduses on tingitud ilmselt planeeringu elluviimise viibimisest ning pole teada, milline oleks olnud lahendus planeeringu oluliselt varasemal elluviimisel (st kas algset lahendust oleks soovitud muuta). Vastustajaga võib nõustuda selles, et kogumismahuti puhul ei ole tõepoolest tegemist kanalisatsioonilahendusega, mis olnuks ette nähtud detailplaneeringus. Samas ei välista ajaline tegur kohtu hinnangul detailplaneeringu üht lõppeesmärki, milleks on liitumine ühiskanalisatsiooniga, ning sel põhjusel ei ole ära langenud vastustaja kohustus vastavad lahendused välja ehitada.
22.PlanS § 131 lg 3 paneb planeeringu koostamise korraldajale kohustuse, et oleks tagatud ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, kui planeeringuala jääb ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise piirkonda.
23.Kohtupraktikas on rõhutatud, et ühiskanalisatsioon on seadusandja selge eelistus sedalaadi aladel ning lekkekindlaid kogumismahuteid saab keskkonnakaitse seisukohast ühiskanalisatsiooniga samaväärseks pidada erandlikult (Riigikohtu otsus asjas nr 3-17-2637, p 16). Praegusel juhul on kogumismahuti lahendus ette nähtud kaebajale Y kinnistu osas väljastatud projekteerimistingimustes, mis on antud vastavalt EhS §-le 27 (projekteerimistingimuste andmine detailplaneeringu olemasolul), kusjuures vastustaja on põhjendusena nimetanud, et seeläbi võimaldatakse muuta planeeringujärgset kanalisatsioonilahendust tänapäevasemaks. Veeseaduse (VeeS) § 104 lg-st 4 tulenevalt on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud tagama reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee reoveepuhastisse juhtimiseks, välja arvatud reoveekogumisalal koormusega alla 2000 inimekvivalendi ning sama paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul. Viidatud säte näeb ette, et kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib reoveekogumisalal koormusega 2000 inimekvivalenti või rohkem kasutada reovee kogumiseks lekkekindlaid kogumismahuteid.
24.Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 2 lg 1 defineerib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni kui ehitiste ja seadmete süsteemi, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK) alusel (ÜVVKS § 4 lg 1). Vaidlust ei ole selles, et Elva Vallavolikogu 5. veebruari 2019. a määrusega nr 77 on kinnitatud „Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030“1. Praegusel juhul on selgunud, et vaidlusalune planeeringuala (sh kaebaja kinnistud) asub perspektiivsel reoveealal (Elva linna üldplaneeringu tehnovõrkude joonis, tl 69, mille suhtes vastustajal puudub hetkel kehtivast planeerimisõigusest tulenevalt ühiskanalisatsiooni väljaehitamise kohustus (PlanS § 131 lg 3 ls 2). VeeS § 93 kohaselt on reoveekogumisala ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu kogumiseks ja reovee reoveepuhastisse või heitvee suublasse juhtimiseks. VeeS § 99 lg 3 kohaselt kannab kohaliku omavalitsuse üksus reoveekogumisala piirid üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole reoveekogumisalaks määratud või sellega hõlmatud. Ilmneb, et vaidlusalane detailplaneeringu ala jääb hetkel perspektiivsesse reoveekogumisalasse.
3-20-1098 Kohtupraktikas on leitud, et ÜVK arendamise kava peab olema kooskõlas kehtivate haldusaktidega, sh detailplaneeringutega ning võib täpsustada detailplaneeringus sätestatut, nt trassi asukohta (Riigikohtu otsus asjas nr 3-17-1909, p 26). Kohus nõustub kaebajaga, et 2019. a kehtestatud ÜVK kaval ei saa olla tagasiulatuvat mõju sellest oluliselt varem kehtestatud detailplaneeringu suhtes. Kehtivas arengukavas märgitu ei mõjuta põhimõtteliselt varasemalt kehtestatud detailplaneeringust tulenevaid õigusi ja kohustusi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-17-1909).
25.Kohtu hinnangul tuleneb detailplaneeringu p-st 3.5.4 vastustaja kohustus tagada ühiskanalisatsiooniga ühinemiseks vajaliku taristu ehitamine. Kaebajal sai 2016. a kinnistuid omandades tekkida kaitstav usaldus planeeringu sätte vastu, et vajalikud rajatised, mis võimaldavad talle tema kinnistutelt juurdepääsu ühiskanalisatsioonile, ehitatakse. Kohtupraktika kohaselt on kinnistuomanikul, kellel on detailplaneeringust tulenev õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt planeeritud kanalisatsioonitaristu väljaehitamist, õigus nõuda torustiku ehitamist sõltumata selle kajastamisest ÜVK arendamise kavas (Riigikohtu otsus asjas nr 3-17-1909, p 26). Kaebaja on kõnealuste kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse kantud alates 2016. a ning ei saa eeldada, et ta oleks varem saanud astuda samme, et kohustada vastustajat välja ehitama planeeringukohaseid kanalisatsioonilahendusi või ka näidata initsiatiivi planeeringu muutmise algatamiseks. Kaebajast ei olene ka, kui pikka aega tagasi kehtestatud planeeringu tehnoloogiline lahendus ei ole enam ajakohane ega realiseeritav ning seetõttu on vastustaja asunud tagama tema hinnangul kaasaegsemaid lahendusi ega pea otstarbekaks teha investeeringuid planeeringuala kanalisatsioonisüsteemi arendamiseks.
26.Vastustaja on kaebaja taotlust rahuldamata jättes vastuseks taotlusele toonud põhjuseks, et detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamine detailplaneeringus sätestatud kujul ei ole võimalik, sest veesüsteeme on hakatud juba lahendama teistel (uudsematel) tingimustel ning väljastanud teistsuguseid lahendusi (kogumismahuti) võimaldavad projekteerimistingimused. Vastustaja peab ühiskanalisatsiooniga liitumist alternatiivseks lahenduseks, milleni torustiku ehitamine (kaebaja kinnistult) ei ole tema detailplaneeringust tulenev kohustus. Vaideotsuses (tl 39-41) on vastustaja keeldumise põhjendusi täiendanud. Vastustaja märgib vaideotsuses, et hinnates detailplaneeringukohase ühiskanalisatsioonisüsteemi väljaehitamisega kaasnevaid majanduslikke mõjusid ning võttes aluseks otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtte (PlanS § 4 ja 12), ei ole C detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamine otstarbekas, sest muutunud on ehituslikud tingimused ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks on nii tehniliselt kui ka majanduslikult otstarbekamaid lahendusi. Seejuures rõhutas vastustaja, et C planeeringulahendus ei vasta enam avalikele huvidele ega kaasaegse planeerimise põhimõtetele. Detailplaneeringu realiseerimine killustatult, üksikute kinnistute kaupa kahjustab vastustaja põhjenduste kohaselt kujundatava ruumilise lahenduse terviklikkust. Vastustaja on eeltoodu põhjal jõudnud vaideotsuses järeldusele, et vajalik on välja töötada kogu detailplaneeringu ala hõlmavad tehnovõrgud tervikuna, arvestades kaasaegset ja ühtset lähenemist, mitte ühe kinnistu omaniku erahuvidest lähtuvalt, kuna see ei taga piirkonna ühtlast ja tasakaalustatud arengut. Seega, hoolimata, et vastustaja väidab endal vastava kohustuse (ehitada välja kanalisatsioonirajatised) puudumist, on ta välja toonud majandusliku otstarbekuse kaalutluse ja asunud selgitama, et üksnes kaebaja kui üksikute kinnistute omaniku huvidest lähtumine ei ole kooskõlas ruumiliselt tervikliku lahenduse ja piirkonna ühtlase ning tasakaalustatud arengu eesmärgiga. Vastustaja märgib ka, et kuna arendajatel puudub hetkel selge arusaam planeeringu 15(19)
3-20-1098 elluviimise osas ning suure tõenäosusega tuleb kehtestatud planeeringulahendusi muuta, ei plaani kohalik omavalitsus detailplaneeringu alale hetkel investeeringuid.
27.Kohus on seisukohal, et vastustaja kaalutlused taotluse rahuldamata jätmisel on vastuolulised. Nagu kohus eelnevalt juba märkis (otsuse põhjenduste p-d 24-25), tuleneb ühiskanalisatsiooniga liitumine eesmärgina detailplaneeringust ning seda kohustust ei muuda olematuks ka detailplaneeringu täpsustamine projekteerimistingimustega (kanalisatsioonilahenduse muutmine). Kohus on arvamusel, et vaidlustatud keelduv vastus ei ole kooskõlas kehtivate õigusaktidega (eelkõige kehtiva detailplaneeringuga) ning esitatud kaalutlused ei arvesta detailplaneeringust tuleneva vastustaja kohustusega ega kaebaja ootusega kehtiva detailplaneeringu suhtes. Vastustajal on küll õigus, et ka kogumismahuti kui alternatiivse lahenduse puhul ei jää kaebaja ilma kanalisatsioonilahenduseta. Samas on jäänud tähelepanuta, et alternatiivsete ning seejuures tõenäoliselt ajutiste lahenduste kasutamise kulu (kogumismahuti rajamine ja purgimine) ületab kulu, mis kaasneks vastustaja poolt välja ehittaud kanalisatsioonisüsteemi kaudu reoveest vabanemisel ühiskanalisatsiooni kaudu (kaebaja selgitused 27. novembri 2020. a seisukoht p 2.3.2. (ii); tl 132). Nagu eelnevalt juba märgitud, on kogumismahuti kanalisatsioonilahendusena tänapäeval erandlik ning kui võimalik, tuleb eelistada sellele ühiskanalisatsioonilahendust.
28.Kohtu hinnangul on tegemist kaalumisveaga, mis toob kaasa vaidlustatud keeldumise õigusvastasuse (sõltumata, kas seda käsitada haldusakti või toiminguna) ning selle vastuse tühistamise. Isegi kui vaidlustatud keeldumist pidada toiminguks HMS § 106 lg 1 tähenduses ning selle vormile, sisule ning põhjendamise ulatusele ei kohaldu haldusakti õiguspärasuse nõuded (HMS § 54-57), peab ka põhjendustega dokumendina vormistatud toimingu olema kooskõlas õigusaktidega (HMS § 107 lg 1 ls 1) ja teostatud kaalutlus olema õiguspärane (HMS § 4 lg 2). Keelduva vastuse kvalifitseerimine toiminguna ei muudaks kohtu seisukohta.
29.Eelnevat arvestades rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kaebus jääb rahuldamata nõude osas ehitada reoveekanalisatsiooni torustike ühendustorustik kuni lähima tehniliselt toimiva ühiskanalisatsiooni torustikuni (vt käesoleva otsuse p 12). Kohus ei pea võimalikuks kohustada vastustajat käesolevas asjas esitatud kohustamisnõude alusel ehitama välja ühiskanalisatsioon Y ja Z kinnistuteni. Küll aga peab kohus põhjendatuks rahuldada vaidlustatud keelduva vastuse tühistamise nõue ning kohustamisnõue selliselt, et kohustada vastustajat kaebaja 19. veebruari 2020. a taotlust kohtu määratud tähtaja jooksul uuesti läbi vaatama. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg‐st 5 võib kohus juhul, kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda.
16(19)
3-20-1098 RVastS § 6 lg 5 kohaldamisel tuleb silmas pidada, et kohtu tehtav definitiivne ettekirjutus on halduse kaalutlusõiguse korral erandlik meede, mis välistab haldusorgani poolt asjaolude täiendava kaalumise ning sellise ettekirjutuse tegemisel peab kohus olema veendunud, et ette kirjutatud lahendus on konkreetseid asjaolusid arvesse võttes nii haldusorgani, menetlusosaliste kui ka võimalike kolmandate isikute jaoks ainuvõimalik. Kohus ei saa astuda haldusorgani asemele ega sisuliselt hinnata kaalumisel asjassepuutuvaid asjaolusid (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-15, p 26). Seega teeb kohus ka praegusel juhul vastustajale ettekirjutuse taotluse uueks läbivaatamiseks, mis puudutab kaebaja taotlust kanalisatsioonirajatiste väljaehitamist detailplaneeringualal tema kinnistuni, mis võimaldaks liituda detailplaneeringu alani ulatuva ühiskanalisatsioonivõrgustikuga. Kaebuses nõutud definitiivse ettekirjutuse asemel indefinitiivse ettekirjutuse tegemine tähendab samuti kaebuse rahuldamist.
30.Kaebaja on väitnud ka tema ära kuulamata jätmist haldusmenetluses. Haldusmenetluse dokumentidest ei ilmne tõepoolest, et vastustaja oleks enne taotlusele vastamist andnud kaebajale võimaluse täiendavaid seisukohti või vastuväiteid esitada. Samas ei ole see takistanud kaebajal vaidlustamast keeldumist vaideotsusega ja hiljem kohtumenetluses. Kuna kohus rahuldab praegusel juhul osaliselt kaebuse kaalumisvigade tõttu, ei ole vaidluse lahendamisel ka ainumäärav, kas ja mil määral vastustaja tagas kaebajale võimaluse olla haldusmenetluses ära kuulatud.
MENETLUSKULUD
31.Kaebaja palub mõista Elva vallalt tema kasuks välja menetluskulud kokku 5090 euro ulatuses (koondnimekiri tl 148, arved koos selgitustega tl 149-152p). Menetluskulude väljamõistmiseks esitatud lõplikus taotluses ei ole kaebaja taotlenud enam viivist kaebaja kasuks välja mõistetavatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg-1 sätestatud määras (vrdl 10. septembri 2020. a (tl 97-97p) ja 3. veebruari 2021. a (tl 141-147) taotlused). Kohus märgib siiski, et halduskohtumenetluse menetluskulude väljamõistmist käsitlevad normid ei näe ette viivise kohaldamist ning HKMS ei viita ka tsiviilkohtumenetluse vastava regulatsiooni kohaldatavusele (TsMS § 177 lg 4). Seega ei ole TsMS § 177 lg 4 halduskohtumenetluses kohaldatav (Riigikohtu 16. veebruari 2021. a otsus asjas nr 3-18-2294, p 27).
32.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 6 näeb ette, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
33.Taotluse (tl 145p-146) kohaselt on õigusabi käesolevas haldusasjas osutatud kokku 36,25 tunni ulatuses. Menetluskulude tõendamiseks on kaebaja esindajad esitanud kulude nimekirja koondi (tl 148), mis kajastab õigusteenuse osutamist taotluses märgitud mahus (36,25 tundi) ja summat (5090 eurot) haldusasjas nr 3-20-1098. Taotlusele lisatud arved (kuludokumendid) (tl 149-152p) on adresseeritud Eesti Ühistumajad OÜ-le ja kajastavad õigusteenuse osutamist kokku 55 tunni ulatuses kokku 9396 euro 96 sendi eest. Arvetel nr 2022498 (tl 1509), 2122022 (tl 151) ja 2022369 (tl 152) on otsesõnu viide haldusasjale nr 3-20-1098. Arve nr 2023211 (tl 149) lisal (tl 149p) on konkreetsete kuluridade puhul märgitud, et õigusteenus seondub X kaebuse esitamisega või Y ja Z puudutava vaidlusega
34.Vastustaja ei ole vastuväiteid menetluskulu dokumentidele esitanud.
17(19)
3-20-1098
35.Teenuse tunnihind (140 eurot, sisaldamata käibemaksu), on kohtupraktikas aktsepteeritav. Küll aga on kohus seisukohal, et arvetel ja menetluskulude koondnimekirjas näidatud õigusabi maht ja kulud sellele ei ole täies ulatuse põhjendatud ning on ülepaisutatud.
35.1.Kohtupraktikas ja erialakirjanduses on välja kujunenud seisukoht, et põhjendatud kuluks HKMS § 109 lg 6 tähenduses ei ole menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule dokumentide esitamisega seonduvad kulud, samuti lisade komplekteerimine, mis juba olemuslikult kuulub õigusabiteenuse osutamise juurde2. Üldjuhul on mõistlik eeldada, et sellised kulud sisalduvad juba õigusabiteenuse hinnas3. Arvetel ei ole otse välja toodud selliste tegvuste mahtu, kuid kohtu hinnangul võib vastavate tegevuste (07.09.2020, 23.11.2020, 29.01.2021) ajakulu erinevatel aegadel kokku hinnata ühele tunnile.
35.2.Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada mh läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust4. Kohus möönab vaidluse keerukust, kuid kohtuasi on oma dokumentide mahult keskmine. Kuigi kaebaja on kaebust menetluse käigus nõuetega täiendanud, on argumendid ja seisukohad menetluse vältel jäänud suuresti siiski samaks ning neid on pigem täpsustatud ja täiendatud. Menetluskulu dokumentidest ilmnev ajakulu kaebuse koostamisele ja täiendamisele (koos mõnede arvetel märgitud lisategevustega on kulunud 11,75 tundi), lisaks veel ajakulu erinevatele täiendavatele seisukohtadele (kokku 15 tundi) ja materjalide ning vastutaja dokumentide analüüs on kohtu hinnangul ülepaisutatud ja hõlmavad vähemalt osaliselt kattuvate seisukohtade esitamist. Kohtu hinnangul ei ole ka võimalik materjalide analüüsi ning kaebuse ja seisukohtade koostamise ajakulu täielikult lahus hoida. Haldusasja vaidluse olemust ja menetluse käiku eeltoodu valguses hinnates peab kohus põhjendatud ajakulu ligikaudu kahe kolmandiku osas kaebaja poolt koonddokumendis esitatust, st 23 tunni ulatuses, mille hinnaks õigusteenuse tunnihinda (140 eurot) arvestades kujuneb 3220 eurot. Lisaks kuulub põhjendatud menetluskulude hulka ka kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (15 eurot).
35.3.Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Seejuures arvestab kohus menetluskulude jagamisel seda, millise osa kohtuvaidluse sisust moodustasid õiguslikud küsimused, mille alusel kohus kaebuse osaliselt rahuldab (nt Riigikohtu 19. juuni 2020. a otsus asjas nr 3-18-562, p 13 ja viidatud praktika). Kohus lähtub praegusel juhul kaebaja kohtusse pöördumise peamisest eesmärgist (kanalisatsioonirajatiste ehitamine tema kinnistuni planeeringuala ulatuses) ning selles osas rahuldab kohus kaebuse. On ilmnenud, et juurdepääs ühiskanalisatsioonile on valminud detailplaneeringualani ning selles osas puudub vajadus vastustaja kohustamiseks ka taotlust uuesti lahendada. Seega on kohtu hinnangul kaebus praegusel juhul rahuldatud kahe kolmandiku ulatuses.
36.Kuna kohus rahuldab kaebuse hinnanguliselt kahe kolmandiku ulatuses, tuleb ka kohtu poolt eelnevalt vajalikuks ja põhjendatuks tunnistatud kulud (3235 eurot) vastustajalt välja mõista 2/3 ulatuses, so 2156 eurot. Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista, kui tema eest kandis need muu isik (HKMS § 109 lg 5). Erialakirjanduse järgi on peetud oluliseks, et õigusabi eest tasumist
Riigikohtu 13. aprilli 2016.a otsus asjas nr 3-3-1-51-15, p 15.
Nt Riigikohtu 15. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-21-15, p 16.
18(19)
3-20-1098 tõendavatest dokumentidest nähtuks, kellele ja millises haldusasjas on õigusabi osutatud5. Kehtiv õigus ei sea menetluskulude väljamõistmise eelduseks, et need oleks tasutud ning kehtiv kohtupraktika ei nõua, et menetlusosalisel, kelle eest teine isik kulud tasub, oleks tekkinud need tasujale omakorda hüvitada (nt Tartu Ringkonnakohtu 17. märtsi 2020. a otsus asjas nr 3-18403, p 42; Tallinna Ringkonnakohtu 15. novembri 2018. a otsus asjas nr 3-17756, p 21). Praegusel juhul on õigusteenuse osutamise dokumenteerimisel eraldi välja toodud kulud käesolevas haldusasjas (vt otsuse põhjenduste p 33).