Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 14. aprill 2022, Tartu 3-20-1098
Haldusasi
X kaebus Elva Vallavalitsuse 18. märtsi 2020. a vastuse nr 4-17/18 tühistamiseks ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 19. veebruari 2020. a otsus X apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Elva vald
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. veebruari 2020. a otsus muutmata.
2.Jätta X ning Elva valla menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 16. mai 2022).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Elva Linnavolikogu 28. jaanuari 2002. a otsusega nr 7 kehtestati Elva linnas Tartu mnt 35a kinnistu detailplaneering, millega nähti muuhulgas ette ligi saja väikeelamumaa krundi moodustamine, mida teenindab ühiskanalisatsioon. Detailplaneeringu alal on kahe krundi (xxx ja xxx) omanikuks X, kes soovib neid hoonestada. Ta esitas Elva vallale 19. veebruaril 2020 taotluse, et vald ehitaks välja ühiskanalisatsiooni kuni tema kinnistute piirideni. Elva Vallavalitsuse 18. märtsi 2020. a vastusega teatati Xle, et detailplaneeringu seletuskirjast tulenevalt nähakse planeeringuala kanalisatsioonivarustuseks esimeses ehitusjärgus ette puhasti (biofiltrid, kogumismahuti ja vajadusel biotiik). Nende ehitamiseks on planeeringualal eraldi krundid, mis on arendaja omandis, kuid viimane on vallale teatanud, et ta ei ole huvitatud nende väljaehitamisest. Vestika ja Viisjärve tänavatel juba valmis ehitatud elamud on ühendatud Elva linna ühisveevärgiga, kuid see pole detailplaneeringukohane rajatis, vaid alternatiivne lahendus.
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas X kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi vallavalitsuse 18. märtsi 2020. a vastuse tühistamine ning vallavalitsuse kohustamine reoveekanalisatsiooni torustike väljaehitamiseks detailplaneeringualalt kuni lähima toimiva ühiskanalisatsiooni torustikuni. Kaebuse kohaselt oli vallal planeerimisseaduse (PlanS) § 131 lg 1 järgi kohustus avalikult kasutatavad tehnovõrgud välja ehitada. Detailplaneeringust ei tulene, et see kohustus oleks üle läinud detailplaneeringust huvitatud isikule.
3.Tartu Halduskohtu 19. veebruari 2021. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt, tühistati Elva Vallavalitsuse 18. märtsi 2020. a vastus ja kohustati valda hiljemalt kolme kuu jooksul kohtumenetluse lõppemisest lahendama uuesti kaebaja taotlust ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseks tema kinnistuteni. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.
3.1.Kaebaja poolt vallale esitatud taotluse sisu ei olnud üksnes selles, et vald alustaks konkreetsete kanalisatsioonirajatiste ehitamise kui faktilise tegevusega, vaid see taotlus hõlmas ka rajatiste ehitamiseks eelnevate haldusaktide (projekteerimistingimused, ehitusluba) andmist. Seetõttu käsitas halduskohus valla vastust keelduva haldusaktina haldusmenetluse seaduse § 43 lg 2 tähenduses.
3.2.Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on kanalisatsioonilahendus planeeritud kaheetapilisena eraldi esimese ja teise ehitusjärgu kohta. Planeeritava ala tänavate- ja kanalisatsioonitorustike võrk on püütud lahendada selliselt, et heitveed liiguksid isevoolselt. Esimeses ehitusjärgus (25 elamut) puhastaks reoveed biofiltrid. Kanalisatsiooni avariide puhuks on ette nähtud puhastusseadme kogumismahuti ning puhastist väljunud vesi juhitakse kraavi. Puhasti eemaldab reostusest 90- 98%. Täiendava biotiigi ehitamine oleneb looduskaitseorganite ettekirjutustest. Teise ehitusjärgu jaoks nähti detailplaneeringus ette kanalisatsioonisüsteemi ühendamine Elva linnaga ja esimeses ehitusjärgus ehitatud puhastusseadmete likvideerimine.
3.3.Vald on selgitanud, et detailplaneeringu alani on ühiskanalisatsioonitorustik rajatud. Detailplaneeringu asukohaskeemil on näidatud detailplaneeringuala ning mööda avalikus kasutuses olevat Tartu maanteed detailplaneeringualani kulgeva ühiskanalisatsioonitorustikuga on detailplaneeringuala kinnistutel võimalik liituda. Seega on kaebaja soovitud eesmärk ühiskanalisatsiooni rajamisel saavutatud ning selle nõude osas jäeti kaebus rahuldamata. 3.4.Kaebaja leiab, et valla kohustus on ehitada ühiskanalisatsioon välja ka planeeringuala sees, sh kaebaja kinnistuteni. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 2 kohaselt kuulub veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamine vallas või linnas omavalitsusüksuse ülesannete hulka. Planeeringu kehtestamise ajal kohaldunud planeerimis- ja ehitusseadustiku §-st 47 tulenes sarnaselt praegu kehtiva PlanS § 131 lg-ga 1, et planeeringu koostamise korraldaja on kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohase avalikuks kasutamiseks ette nähtud taristu, sh tehnorajatised. PlanS § 131 lg 3 järgi peab planeeringu koostamise korraldaja tagama, et avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, kui planeeringuala jääb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkonda.
3.5.Aastal 2002 kehtestatud detailplaneering ei ole oma kehtivust kaotanud.
3.6.Kohus ei nõustunud vastustajaga, et kanalisatsioonirajatisi, mis võimaldaks kaebaja kinnistult liituda üldkanalisatsiooni torustikuga, ei saa pidada planeeringukohaseks. Kaebaja kinnistud kuuluvad detailplaneeringuala teise ehitusjärku. Planeeringuala teise ehitusjärgu kanalisatsioonilahenduseks näeb detailplaneering ette ala kanalisatsioonivõrgu ühendamise Elva linna kanalisatsiooniga. Tegemist on kohapealse võrguga, mis võimaldaks lõpptulemusena liitumist ühiskanalisatsioonisüsteemiga.
3.7.Detailplaneeringu p-st 3.5.4 tuleneb vastustaja kohustus tagada ühiskanalisatsiooniga ühinemiseks vajaliku taristu ehitamine. Kaebajal sai 2016. aastal kinnistuid omandades tekkida kaitstav usaldus, et vajalikud rajatised, mis võimaldavad talle tema kinnistutelt juurdepääsu ühiskanalisatsioonile, ehitatakse.
3.8.Vastustaja kaalutlused taotluse rahuldamata jätmisel on vastuolulised, kuna ühiskanalisatsiooniga liitumine on ette nähtud detailplaneeringus ning seda kohustust ei muuda olematuks ka detailplaneeringu täpsustamine projekteerimistingimustega (kaebajale olid varem väljastatud projekteerimistingimused, millega nähti ette kinnistul reovee käitlemiseks kogumismahuti). Vaidlustatud keelduv vastus ei ole kooskõlas kehtivate õigusaktidega (eeskätt kehtiva detailplaneeringuga) ning esitatud kaalutlused ei arvesta detailplaneeringust tuleneva vastustaja kohustusega ega kaebaja ootusega kehtiva detailplaneeringu suhtes.
3.9.Kohustamisnõude rahuldamist selliselt, et valda kohustataks mitte taotlust uuesti lahendama, vaid konkreetselt ühiskanalisatsiooni kaebaja kinnistuteni välja ehitama, ei pidanud kohus võimalikuks viitega riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-le 5.
3.10.Kaebaja menetluskuludest mõistis kohus välja taotletud 5090 euro asemel 2156 eurot, viidates kaebuse osalisele rahuldamisele ning pidades õigusabikulusid ka ülepaisutatuks.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.X esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada osas, millega jäeti rahuldamata kaebus valla kohustamiseks ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseks kuni kaebaja kinnistuteni ning selles osas kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.
4.1.Kohus tuvastas õigesti valla kohustuse kanalisatsiooni väljaehitamiseks, kuid jättis põhjendamatult rahuldamata taotluse kohustada valda vaidlusaluse torustiku väljaehitamiseks. Kaebuse rahuldamine soovitud kujul oleks vaid osaliselt definitiivne, kuna ka kaebuse täieliku rahuldamise korral oleks vastustajal jätkuvalt võimalik teostada kaalutlusõigust nii tehnilise lahenduse üksikasjade kui ka projekteerimistingimuste ja ehituslubade võimalike kõrvaltingimuste osas.
4.2.Halduskohus leidis, et tegemist on kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga, kuid ei ole selgelt välja toonud, millist kaalutlusõiguse alusel antavat haldusakti või toimingut ta silmas peab.
4.3.Halduskohus sai kaalutlusotsuste all silmas pidada vaid projekteerimistingimusi ja ehituslube, mis on vajalikud vaidlusaluse torustiku väljaehitamiseks. Olukorras, kus vastustajal on kohustus vaidlusaluse torustiku väljaehitamiseks, ei saa neid haldusakte andmata jätta põhjendustega, mida kohus ei pidanud väljaehitamise kohustuse seisukohalt asjakohasteks. Vastustaja ei ole toonud kohtumenetluses esile ühtegi muud põhjust, mis välistaks täielikult vastavate haldusaktide andmise.
4.4.Kuna vallal on kohustus välja ehitada vaidlusalune kanalisatsioon ja puuduvad asjaolud, mis välistaks selle kohustuse täitmiseks vajalike haldusaktide andmise, on vastustaja kaalutlusõigus nende haldusaktide andmise osas redutseerunud nullini ning ainuke õiguspärane käitumisviis oleks taotluse rahuldamine.
4.5.Kohus on ümber lükanud või asjakohatuks pidanud kõik valla vastuargumendid seoses kanalisatsiooni rajamise kohustusega ning jääb arusaamatuks, millistele kaalutlustele tuginedes võiks vald jõuda õiguspärasele järeldusele, et kaebaja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Taotluse rahuldamiseks kohustamine oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.
4.6.Menetluskulud olid täies ulatuses põhjendatud, kuna kaebust tuli vastavalt kohtu juhistele täiendada ning esitada mitmel korral kirjalikke seisukohti, samuti pole taotletud kulud (5090 eurot) halduskohtus ebatavalised. Lisaks rahuldas kohus kaebuse suuremas ulatuses kui kaks kolmandikku.
5.Elva valla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Detailplaneering ei kohusta valda ühiskanalisatsiooni mingi kindla aja jooksul välja ehitama. Õige on halduskohtu seisukoht, et vallal on ühiskanalisatsiooni väljaehitamisel, sh selle lahenduse, täpsemate toimingute ja ajaraami osas diskretsiooniruum.
5.2.Detailplaneering näeb ühiskanalisatsiooni ette juhuks, kui planeeringualal on tekkinud ühiskanalisatsiooni rajamist õigustav piisav koormus, st siis, kui on lõppenud planeeringualal
esimene ehitusjärk ja planeeringuala kasutab vähemalt 25 majapidamist. Taotluse esitamise ajal oli planeeringualale kavandatud üheksakümne neljast eramust valmis ehitatud vaid kaks ning esitatud oli neli ehitusloa taotlust.
5.3.Ühiskanalisatsiooni rajamine on põhjendatud ainult alates teatud koormusest. Ka veeseaduse § 104 lg 6 järgi ei ole reoveekogumisalal koormusega alla 2000 inimekvivalendi kohustuslik ühiskanalisatsiooni väljaehitamine.
5.4.Ka RVastS § 6 lg 4 järgi ei ole kaebajal õigust konkreetselt ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseks kohustamist nõuda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust.
7.Vaidlus apellatsiooniastmes käib üksnes selle üle, kas vastustajale saab teha konkreetselt kanalisatsiooni väljaehitamiseks kohustava või üksnes kanalisatsiooni väljaehitamise taotluse uueks läbivaatamiseks kohustava (nn definitiivse või indefinitiivse) ettekirjutuse. Samuti on apellatsiooniastmes vaidlustatud kaebaja poolt seda, et tema menetluskulusid ei mõistetud välja täielikult.
8.Elva vald halduskohtu otsust ei vaidlustanud ning seega ei ole vaidluse all enam küsimus, et vallal on detailplaneeringust tulenevalt kohustus kanalisatsioon detailplaneeringualal välja ehitada. Samuti ei ole vaidlustatud halduskohtu seisukohta, et 18. märtsi 2020. a taotluse rahuldamisest keeldumine on haldusakt (halduskohtu otsuse p 8), kuna kaebaja taotlus hõlmas ka rajatiste ehitamiseks vajalike haldusaktide andmist. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja taotluses sooviti siiski detailplaneeringualale ühiskanalisatsiooni väljaehitamist, mitte nende väljaehitamiseks vajalike haldusaktide andmist. Kaebaja ei oleks ka kanalisatsiooni ehitamiseks vajalike haldusaktide adressaat. Kuna aga halduskohtu otsus oli selles küsimuses kaebajale soodne (kaebaja esitas vastavalt halduskohtu juhistele selle vastuse tühistamise nõude ning tühistamisnõue rahuldati), siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks seda küsimust põhjalikumalt käsitleda, sest halduskohtu otsuse muutmine kaebaja apellatsioonkaebuse alusel ei oleks niikuinii võimalik. See tähendaks apellandi jaoks vaidlustatud kohtuotsusest ebasoodsama kohtuotsuse tegemist, mida halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) ette ei näe ning mis tähendaks ka nn reformatio in peius põhimõtte rikkumist. Ringkonnakohus ei analüüsi samal põhjusel ka kaebuse rahuldamise põhjendatust tervikuna.
9.Kanalisatsioonitorustiku väljeehitamine, mida kaebaja on taotlenud (tl 32), eeldab vaieldamatult kaalutlusõiguse kasutamist. Halduskohus on õigesti viidanud RVastS §-le 6, mille lg 4 sätestab üldreeglina, et kaalutlusõiguse korral teeb kohus haldusorganile üksnes ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Sama §-i lg 5 järgi võib kohus ettekirjutuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta teha vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Käesoleval juhul nimetatud RVastS § 6 lg 5 eeldused täidetud ei ole. Halduskohus leidis küll, et vallal on detailplaneeringust tulenevalt kohustus kanalisatsiooni väljaehitamiseks (vt nt halduskohtu otsuse p 25) ja et valla kaalutlused kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel on vastuolulised (halduskohtu otsuse p 27), kuid ei asunud ringkonnakohtu hinnangul seisukohale, et see kohustus on kohene ja absoluutne, st et kindlasti ei esine asjaolusid, millest selle kohustuse
täitmine täpsemalt sõltub. Vastupidi, halduskohus on selgelt sõnastanud, et ta ei saa teha käesolevas asjas definitiivset ettekirjutust (halduskohtu otsuse p 29). Ringkonnakohus märgib ka, et tulenevalt valla 18. märtsi 2020. a vastusest kaebajale käis vaidlus halduskohtus eeskätt küsimuse üle, kas detailplaneeringust tuleneb vallale kohustus kanalisatsiooni ehitamiseks või mitte. Mis tingimuste täitumisel täpsemalt vallal selline kohustus tekib, selle üle halduskohus ei otsustanud.
10.Kanalisatsioonitorustiku väljaehitamine eeldab eelnevalt mitmete küsimuste lahendamist, sh seda, kas detailplaneeringust tulenevad tingimused kanalisatsiooni väljaehitamiseks on saabunud, kuidas ja millise lahendusena kanalisatsioonitorustik välja ehitatakse, samuti selleks vajalike haldusaktide (eeskätt ehitusluba) väljaandmise otsustamist jne. Vald on vastuses apellatsioonkaebusele eraldi rõhutanud, et kanalisatsiooni väljaehitamise tingimused pole hetkel täidetud, kuna detailplaneeringust tulenes, et kanalisatsioon rajatakse mitmeetapiliselt – ühiskanalisatsioon rajatakse alles siis, kui planeeringuala kasutab vähemalt 25 majapidamist. Taotluse esitamise ajal oli üheksakümne neljast eramust valminud vaid kaks. Tõepoolest näeb detailplaneeringu seletuskirja p 3.5.4 ette, et esimeses ehitusjärgus (25 eramut) puhastataks reoveed biofiltris ja sealt väljunud vesi juhitakse kraavi, täiendava biotiigi ehitamine oleneb looduskaitseorganite ettekirjutustest. Kanalisatsiooniavarii korral tekkinud ohtude leevendamiseks on puhastusseadme ees 15 kuupmeetri suurune kogumismahuti. Teises ehitusjärgus nähakse ette kanalisatsioonisüsteemi ühendamine Elva linnaga ning esimeses ehitusjärgus ehitatud puhastusseadmete likvideerimine (tl 8p). Ka planeeringu seletuskirja p-s 3.5.1 märgitakse, et esimeses järjekorras ehitatakse 25 ühepereelamut, puurkaev-pumbamaja, biofilter ja tänavavalgustus (tl 8). Seega tuleneb planeeringust, et kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise eelduseks on see, et ehitustööd oleksid kõigepealt esimese ehitusjärgu alal tehtud ning alles pärast seda ehitatakse välja detailplaneeringu ala kanalisatsioonisüsteem ja ühendatakse see Elva linna kanalisatsiooniga. Kaebaja krundid kuuluvad detailplaneeringu kohaselt teise ehitusjärjekorda (tl 1p). Kokkuvõttes on ilmne, et vastustajal on vajalik kõigepealt tuvastada, kas kanalisatsiooni väljaehitamise tingimused on täidetud ning seejärel otsustada, kas kanalisatsiooni väljaehitamine on võimalik ning planeeringust tulenevalt vajalik. Seega on vastustajal selles küsimuses jätkuvalt diskretsiooniõigus ning see ei ole redutseerunud nullini, mis oleks definitiivse kohustamiskaebuse rahuldamise eelduseks.
11.Kuna vastustajal on õigus, et tal on detailplaneeringust tulenevalt jätkuvalt kaalutlusõigus kanalisatsiooni väljaehitamise otsustamisel, siis ei käsitle ringkonnakohus ülejäänud vastustaja argumente, mis samuti tema arvates kaalutlusõiguse olemasolu kinnitavad.
12.Kaebaja nägemuses on kaalutlusõigus redutseerunud nullini tänu sellele, et planeeringu kehtestamise ajal kehtinud planeerimisseaduse § 47 sätestas, et detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kuni ehituskrundini tagab kohalik omavalitsus enne ehitusloa andmist, kui ehitusloa taotleja ja kohalik omavalitsus ei ole kokku leppinud teisiti. Kaebaja on seisukohal, et kuna detailplaneeringualal on valminud tänaseks juba neli hoonet, oleks tulnud kanalisatsioon välja ehitada juba enne neile ehituslubade andmist. Ringkonnakohus möönab, et ebaselge on küsimus, kas Elva linnavolikogu 28. jaanuari 2002. a otsusega kehtestatud detailplaneering oli kooskõlas planeerimisseaduse § 47 regulatsiooniga. Seda põhjusel, et seadusest tulenes kohustus kanalisatsoon välja ehitada enne ehitusloa andmist, kuid kõnealuse planeeringuga oli ette nähtud, et kanalisatsioon ehitatakse valmis alles pärast seda, kui
valminud 25 ehitist koos kohaliku kanalisatsioonilahendusega. Samas tuleb siinkohal lähtuda haldusmenetluse seaduse § 60 lg-s 2 sätestatud haldusakti siduvuse põhimõttest, mille järgi kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele. See tähendab, et haldusakt on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik sõltumata tema õigusvastasusest (vt nt RKHKm 3-3-1-21-03, p 13). Seega isegi kui leida, et detailplaneering ei olnud kehtestamise ajal kehtinud planeerimisseaduse §-ga 47 kooskõlas, siis tuleb ikkagi lähtuda detailplaneeringust kui haldusaktist. Vaidlust pole selles, et detailplaneering on senini kehtiv ja seega täitmiseks kohustuslik.
13.Kaebaja väidab, et haldusasi nr 3-17-1909, milles Riigikohus tegi definitiivse ettekirjutuse ja kohustas valda konkreetselt ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseks, on analoogiline käesoleva asjaga ja seega tuleks ka käesolevas asjas teha definitiivne ettekirjutus. See väide ei pea paika. Viidatud asjas oli küll samuti vaidlus selle üle, kas vallal on kohustus ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseks, kuid juhtumi tehiolud olid hoopis teised. Viidatud asjas ei olnud detailplaneeringus ette nähtud kanalisatsiooni tingimuslikku väljaehitamist nagu käesolevas asjas.
14.Ringkonnakohus märgib detailplaneeringuga seonduva probleemistiku lõpetuseks, et asja materjalidest nähtuvalt jagati detailplaneeringu ala kruntideks alles pärast detailplaneeringu kehtestamist 2006. aastal Elva Linnavalitsuse korraldusega (tl 1 ja 19-20p). Seega sai kaebaja omandada talle kuuluvad krundid samuti alles pärast detailplaneeringu kehtestamist 2002. aastal. Järelikult oli tal kinnistuid omandades võimalik arvestada detailplaneeringus kanalisatsiooni väljaehitamisele kehtestatud tingimustega.
15.Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ka menetluskuludega seonduvas osas. Kaebaja taotles halduskohtus vastustajalt kokku 5090 euro väljamõistmist. Halduskohus pidas asja materjalide mahtu keskmiseks ning pidas õigusabi osutamise ajakulu osade toimingute puhul ülepaisutatuks, mistõttu luges kohus kuludokumentides näidatud 36,25 tunni asemel põhjendatuks ajakulu 23 tunni ulatuses. Seda arvestades kujunes õigusabikulu suuruseks 3220 eurot. Seda vähendas kohus omakorda seetõttu, et luges kaebuse rahuldatuks kahe kolmandiku ulatuses (kuna juurdepääs ühiskanalisatsioonile on detailplaneeringualani valmis ehitatud) ning nii kujunes väljamõistetavate õigusabikulude suuruseks 2156 eurot (st kaks kolmandikku 3235 eurost). Ringkonnakohtu hinnangul on asja materjalide mahtu ning asja keerukust arvestades õige lugeda nimetatud summa põhjendatud õigusabikuluks. Seda ka hoolimata sellest, et kaebaja täiendas vastavalt kohtu juhistele kaebust ning esitas oma seisukohti korduvalt. Põhilised vaidlusküsimused jäid siiski samaks. Halduskohtu käsitlus, mille järgi rahuldati kaebus kahe kolmandiku ulatuses, ei ole viinud lõppkokkuvõttes menetluskulude eksliku vähendamiseni. Lisaks halduskohtu poolt väljatoodule, et kaebus jäi rahuldamata kuni detailplaneeringuala piirini kanalisatsiooni väljaehitamiseks kohustamise nõude osas, on oluline arvestada ka seda, et kaebaja jaoks oluline eesmärk – et vastustajale tehtaks definitiivne ettekirjutus – jäi saavutamata. Ehkki kohustamiskaebus kuulus sellest hoolimata küll rahuldamisele, ei ole väär seda arvesse võtta menetluskulude jaotamisel.
16.Eeltoodut arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg-st 2 tulenevalt jäävad kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (2619 eurot) kaebaja enda kanda.
17.Vastustaja Elva vald on samuti taotlenud apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Vald on kasutanud apellatsioonimenetluses advokaadi õigusabiteenust ning taotleb õigusabikulu hüvitamist summas 2013 eurot. See taotlus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus lähtub siin Riigikohtu praktikast, mille järgi peab haldusorgan oma
põhiülesannetega seonduvates küsimustes suutma end halduskohtumenetluses ise esindada (vt nt RKHKo 3-3-1-26-16, p 50). Planeeringust tuleneva kohustuse üle käiv vaidlus seondub otseselt vastustaja seadusest tuleneva ülesandega (detailplaneeringute menetlemine) ning selles küsimuses advokaadi õigusabikulude väljamõistmine kaebajalt ei ole põhjendatud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.