Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 18.02.2021, Tartu 3-20-1012 V.K.i kaebus Tartu Vangla 20.04.2020. a käskkirja nr 6-2/301 ja 20.05.2020. a vaideotsuse nr 1-11/292-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 30.09.2020. a otsus V.K.i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja V.K. Vastustaja Tartu Vangla
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 22.03.2021 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
2) Ei ole põhjust kahelda, et vangistuse täideviimise korraldamiseks oli vajalik vastuvõturežiimil viibinud isikute ümberpaigutamine tavarežiimile ja sellest tulenevalt kaebaja ümberpaigutamine teise kambrisse. Viidatud käskkirjadega seatud liikumispiirangutest ega riigis kehtinud eriolukorrast ei tulene objektiivseid asjaolusid, mis takistanuks kaebajal talle antud korraldusi vabatahtlikult täitmast. Korralduste tühisust ei saa kaasa tuua kaebaja väidetud nakkusoht ja arstliku kontrolli puudumine ümberpaigutamisel. Videosalvestiselt on näha, et valvurid kandsid maske ja kummikindaid. Liikumispiirangutest hoolimata oli vajalik ja kontrollitud liikumine, s.h ümberpaigutamine vanglas võimalik ja lubatav. 3) Ei esine HMS § 67 lg 2 p-s 5 loetletud aluseid ega p-s 4 nimetatud olukorda. Tegemist on kaebaja subjektiivse hinnanguga, et A.V.iga samasse kambrisse asumine võib kaasa tuua ohu neist mõlemale. Distsiplinaarkorras karistamise eelduseks olev teokoosseis oli täidetud. 4) Ei saa pidada menetluslikuks rikkumiseks asjaolu, et karistatava teo toimepanemise ja ettekande koostamise järel teavitati kinnipeetavat distsiplinaarmenetluse alustamisest umbes 2 nädalat hiljem. Vastustaja märkis 13.04.2020. a teates, et viib distsiplinaarmenetlust läbi alates teate kättesaamisest. Vastustaja tagas kaebajale piisavas mahus õiguse olla distsiplinaarasja menetluses ära kuulatud. 13.04.2020. a teates on märgitud, millist tegu kaebajale ette heidetakse, lisatud on viide VangS § 67 p-le 1 ja esitatud sätte sõnastus. Kaebaja andis 14.04.2020 seletuse juhtunu kohta (dtl 49) ja täiendavad seletused distsiplinaarmenetluse protokollile (dtl 39, 43-44). 5) Käskkiri vastab haldusakti nõuetele (HMS § 54, § 56 lg 3), sisaldab viiteid õiguslikele alustele kui ka faktilistele asjaoludele ning asjakohaseid kaalutlusi karistamise vajalikkuse ja karistuse valiku kohta. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud ja karistus määratud VangS § 64 lg-s 41 sätestatud tähtaega järgides.
2) Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust informeerida kinnipeetavat tema suhtes ettekande koostamisest. Vastustaja tagas V.K.ile piisavas mahus õiguse olla distsiplinaarmenetluse käigus ära kuulatud.
ka muid ümberpaigutusi. Ühtlasi märkis halduskohus asjakohaselt, et vanglal on ulatuslik kaalumisruum kinnipeetavate otstarbekal (ümber)paigutamisel. Kokkuvõttes leidis halduskohus põhjendatult, et eelviidatud käskkirjadega seatud liikumispiirangutest ega Eesti Vabariigis kehtinud eriolukorrast ei tulene objektiivseid asjaolusid, mis takistanuks kaebajal vabatahtlikult täitmast talle antud korraldust minna kambrisse nr 1088.
käigus märkinud, et tal ei olnud võimalik mingeid asjaolusid avaldada. Seega ei olnud kaebaja teavitamine distsiplinaarmenetlusest VangS § 64 lg-s 2 sätestatuga vastuolus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.