Korrakaitse › Politsei toimingud

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja väidab, et Novum Riga Heategevusfond (NRH) on 07.11.2006 Lätis asutatud sihtasutus, mis on kantud Läti juriidiliste isikute registrisse registrinumbriga 4008108111. NRH rajati ABVL Bank aktsionäride asutatud ABLV Heategevusfondi programmi „Uus Riia“ elluviimiseks. Programm tegeleb Riias uue äri- ja vaba aja veetmise piirkonna „Uus Hanseatic“ arendamisega, sh Läti Kaasaegse Kunsti muuseumi ehitamisega ning programmi eesmärgiks on luua Riiast investeerimissõbraliku ja kaasaegset kunsti toetava linna kuvand.08.01.2015 sõlmitud annetuse lepinguga ABLV annetas NRH- le väärtpaberid XS0810596832 väärtusega ca 511 000 USD ja väärtpaberid XS0848137708 väärtusega ca 487 500 USD. Annetuse kasutamise kord on kokku lepitud annetuse lepingu p-s 2. Nimetatud väärtpabereid hoiustati Baltic International Bank-is (BIB) väärtpaberikontol. 18.07.2018 avas Novum Riga konto Signet Bank AS-is (Signet Bank). NRH väärtpaberikonto Signet Bank-is avati 12.09.2018 (panga 28.04.2018 kinnitus). Nimetatud konto avati seoses plaaniga hakata senise teenusepakkuja BIB asemel kasutama Signet Bank teenuseid. Soovist nimetatud väärtpaberid üle kanda Signet Bank-i andis NRH senisele teenusepakkujale BIB-le teada 16.12.2019 ekirjas. 07.01.2020 edastas NRH BIB-le palutud dokumendid ning selgitas, et ülekantavad väärtpaberid on omandatud annetuse teel. Muuhulgas selgitas kaebaja kirjavahetuses, et kuivõrd kaebaja näol on tegemist sihtasutusega ning tegemist on puhtpraktilist laadi tehinguga, soovib ta tehingukulud võimalikult madalad hoida. Eeltoodud põhjustel otsustati väärtpaberite ülekandmisel AS KIT Finance Europe (KIT Finance) sisese ülekande kasuks. 08.10.2020 ekirjas teavitas BIB kaebajat, et Signet Bank ei pidanud väärtpaberite ülekandmist KIT Finance vahendusel võimalikuks ning selgitas, et tehinguga kaasnevad seetõttu märgatavalt ulatuslikumad kulud. 14.01.2020 võttis kaebaja Signet Bank-ga tõusetunud küsimuses ühendust ning selgitas ka Signet Bank-ile, et eelistus kasutada tehingu tegemisel KIT Finance on ajendatud asjaolust, et kaebaja näol on tegemist sisuliselt tulu mitteteeniva sihtasutusega, mistõttu on tehingukulude kokkuhoid puhtalt tehnilise tehingu pealt oluline. Signet Bank nõustus pärast kaebajalt selgituste saamist tehingu tegemisega KIT Finance vahendusel ning lõplikult kinnitati tehingu tegemine 24.02.2020. Vaidlusaluse tehingu näol oli tegemist puhtalt tehnilise ülekandega kaebaja ühes pangas asuvalt kontolt teises pangas asuvale kontole, st tegemist ei olnud võõrandamisega ning tehingul puudus teine pool. Kuivõrd tegemist ei olnud võõrandamistehinguga, tehti ülekanne FOP (free of payment) vormis. 21.04.2020 sai NRH läbi BIB kätte RAB-i 30.03.2020 ettekirjutuse nr 3.4-4/521-2 tehingu peatamiseks. Nimelt kohustas RAB AS-i KIT Finance Europe peatama BIB ja Signet Bank vahelist tehingut 650 tk GPB Eurobond Fin PLC 7.875 UND (XS0848137708) ja 700 tk VTB Eurasia DAC VAR UNDATED (XS0810596832) väärtpaberite suhtes 30 kalendripäevaks. Kuivõrd kaebaja sai esialgse ettekirjutuse olemasolust teada alles 21.04.2020, ei jõudnud kaebaja nii kiiresti, st enne 30-päevase tähtaja möödumist, vajalikke dokumente tõlkida ega kokku koguda ning esitas tõendid esimesel võimalusel, st 08.05.2020. RAB 28.04.2020 ettekirjutusega nr 3.4-4/679-2 pikendas tehingu tegemist täiendavalt 60 päevaks. Ettekirjutuse kohaselt oli pikendamise aluseks asjaolu, et vara päritolu kontrollimisel ei ole vara valdaja ega omanik 30 kalendripäeva jooksul rahapesu andmebüroole esitanud tõendeid vara legaalse päritolu kohta. 04.05.2020 taotles kaebaja RAB-lt RahaPTS § 55 lg 3 alusel 30.03.2020 ettekirjutuse ja ka 28.04.2020 uue ettekirjutuse põhjendusi eraldi dokumendis. RAB keeldus viitega RahaPTS § 55 lg 3 p-dele 1 ja 3 30.03.2020 ja 28.04.2020 ettekirjutuste faktilisi asjaolusid sisaldava dokumendiga tutvumise võimaldamisest. RAB ei ole ettekirjutusi kaebajale arusaadaval moel põhjendanud ning on keeldunud põhjendamatult faktilisi asjaolusid kirjeldavate dokumentide edastamisest või kaebajale muul moel tutvustamisest. Riigikohus on selgitanud, et olukorras,

kus ettekirjutuse tegemise asjaolud on RTRTS § 38 lg 2 (kehtiva Raha PTS § 55 lg 2) kohaselt märgitud kohustuslikus eraldi dokumendis ning RAB keeldub taolist dokumenti kaebajale väljastamast, on RAB-i tegevus käsitletav haldusakti põhjendamise nõuete olulise rikkumisena (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-21-12, p-d 16 ja 18). Antud juhul RAB ei ole omal initsiatiivil teinud ühtegi menetlustoimingut, mis aitaks kaasa haldusmenetluse kiiremale läbiviimisele, vaid vastupidi määranud 28.04.2020 ettekirjutusega (kaebajale arusaamatutel põhjustel) tehingu peatamise kehtestamiseks kõige pikema ja kaebajale kõige koormavama tähtaja, selgitamata seejuures kordagi, milliseid tõendeid peab kaebaja menetluse efektiivsemaks läbiviimiseks esitama. Riigikohus on selgelt möönnud, et dokumendi tutvustamata jätmine on põhjendamise nõude oluline rikkumine. Sarnaselt haldusasjas 3-19-2048 leitud lahendusele, oleks ka käesoleval juhul võinud RAB kaebajale dokumenti vähemalt osaliselt tutvustada. Olukorras, kus vaidlustatav haldusakt põhjendusi ei sisalda, on vaidlusaluse ettekirjutuse õiguspärasuse hindamine võimatu. RAB on terve haldusmenetluse jooksul läbivalt eiranud selgitamiskohustust. Vastavalt HMS § 36 lg 1 p-le 3 on haldusorgan kohustatud menetlusosalisele selgitama, millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada. RAB ei ole kaebajale selgitanud, milliseid tõendeid menetluse läbiviimiseks vajatakse, vaid kaebaja on omal algatusel tema parima arusaamise kohaselt, kuid ilma kindla teadmiseta RAB-ile edastanud neid dokumente, mis kaebaja seisukohalt võiksid haldusmenetluses tähtsust omada. Isegi kui vaidlusalused ettekirjutused anti välja kriminaalmenetluse eesmärkide tagamiseks, ei ole kohaldatav meede põhjendatud. Kaebajal on õigus teada, mis kaalutlustel on RAB algatanud kaebaja suhtes haldusmenetluse ning rakendanud vastavaid meetmeid. RAB on rikkunud uurimiskohustust. HMS § 6 sätestab haldusorgani uurimiskohustuse, st haldusorgani kohustuse selgitada välja haldusmenetluses tähtsust omavad asjaolud ning koguda asjakohaseid tõendeid. Juba peatatud tehingu pealiskaudsel vaatlemisel on ilmne, et tegemist on puhtalt tehnilise tehinguga, mis kuidagi ei mõjuta ei positiivses ega negatiivses suunas kaebaja majanduslikku seisu ega oma tähtsust majanduskäibele üldiselt. Tegemist oli kaebaja vahendite liigutamisega ühe panga (BIB) kontolt teise panga (Signet Bank) kontole, mitte väärtpaberite võõrandamistehinguga või mis tahes muu teist poolt kaasava käibetehinguga nagu seda RAB on enda ettekirjutuses väitnud. RAB on rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust. RAB ei andnud enne vaidlustatava ettekirjutuse teatavaks tegemist kaebajale võimalust esitada tehingu peatamise pikendamise suhtes vastuväiteid. Kaebaja sai ettekirjutusest BIB vahendusel teada alles 21.04.2020, mistõttu ei olnud tal mõistlikult võimalik enne 30-päevase tähtaja möödumist (st 7 päeva jooksul) vajalikke ja mahukaid dokumente koguda ja tõlkida – kuivõrd tegemist on Lätis asutatud ja tegutseva sihtasutusega, vajasid kõik relevantsed dokumendid tõlkimist. Kaebaja esitas erinevaid dokumente esimesel võimalusel, st 08.05.2020. Vaidlustatud ettekirjutused on materiaalselt õigusvastased. Ettekirjutused sisaldavad kaalutlusvigu. RAB-i 28.04.2020 ettekirjutuse aluseks on RahaPTS § 57 lg 3 p 1, mille kohaselt võib RAB piirata ettekirjutuse alusel vara käsutamist selle säilimise tagamiseks kuni 60 kalendripäeva võrra juhul, kui vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja või omanik ei tõenda RAB-ile 30 kalendripäeva jooksul konto kasutamise piirangu kehtestamisest arvates vara legaalset päritolu. RAB ei teinud omal algatusel ühtegi menetlustoimingut, et ise tõendeid koguda. Kaebajal ei olnud võimalik viidatud tähtaja jooksul vajalikke tõendeid esitada, sest sai ettekirjutusest teada alles 7 päeva enne tähtaja lõppu. Ettekirjutused ei ole esineb rahapesu kahtlus või kahtlus terrorismi rahastamise suhtes. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud kõik tõendid, mis kinnitavad, et tehingul oli puhtalt tehniline taust ning puudub mis tahes põhjus eeldada seost terrorismi rahastamisega või rahapesuga. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et tehingu peatamise pikendamine on põhjendatud, siis ei ole arusaadav, miks on RAB kohaldanud täiendavat käsutuspiirangut RahaPTS § 57 lg-s 3 sätestatud maksimaalses tähtajas. Kaebaja ei ole käesoleval juhul eksinud

ühegi RAB juhise vastu, vaid vastupidi – kaebaja on alates esimest ettekirjutusest teadasaamisest terve menetluse käigus näidanud üles initsiatiivi menetluse kiire ja efektiivse lõpetamise eesmärgil. Samaaegselt ei ole RAB esitanud ühtegi seisukohta kaebaja poolt esitatud tõendite osas ning ei ole taotlenud ka täiendavate tõendite esitamist. Vaidlustatud 30.03.2020 ettekirjutusega seatud käsutuspiirang ning 28.04.2020 ettekirjutusega selle pikendamine lõppes 27.06.2020, tulenevalt RahaPTS § 57 lg 3 sätestatud kuupäeva möödumisest. Olenemata asjaolust, et vaidlusalune tehing on käesolevaks ajaks sooritatud, leiab kaebaja, et on põhjendatud vastustaja tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et nii RAB-i ettekirjutused kui ka ettekirjutuste aluseks olevate eraldi dokumentide tutvustamisest keeldumine olid õigusvastased ning rikkusid kaebaja õiguseid ja tekitasid seeläbi kaebajale kahju. RAB-i vaidlustatud ettekirjutuste andmine oli õigusvastane ning riivas kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu selle õigusvastasuse tuvastamine aitab kaitsta kaebaja õigusi. Kuivõrd esialgses kaebuses vaidlustatud ettekirjutuste alusel seatud piirangud on käesolevaks kuupäevaks enda kehtivuse kaotanud, ei ole enam kaebajal võimalik enda eesmärke tühistamisnõudega saavutada. Kaebaja eesmärgiks on tuvastada RAB-i käitumise õigusvastasus ning kaebaja õigus tutvuda asjas tähtsust omavate materjalidega. Piisav põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks on antud juhul preventiivne huvi. RAB on terve haldusmenetluse jooksul läbivalt eiranud kohtute suuniseid, primaarseid haldusmenetluse põhimõtteid ning keeldunud hoolimata kaebaja pingutustest mõistliku koostöö tegemisest. RAB on enda tegevuses käitunud vastuoluliselt ning eksitavalt. Kaebaja on tänaseks olukorras, kus tal puudub jätkuvalt igasugune teadmine haldusmenetluse asjaoludest ja sellest, mis oli haldusmenetluse ajendiks. Käsutuspiirangute aluseks olevate dokumentide sisuga tutvumine on vajalik kaebaja igapäevase tegevuse ümber korraldamiseks selliselt, et tulevikus taolisi olukordi vältida. RAB tegevus ettekirjutuste aluseks olnud eraldi dokumentide tutvustamisest keeldumisel on ebaproportsionaalselt rikkunud kaebaja õiguseid. RAB saanuks kaebaja huvide riive ja muude huvide tasakaalustamiseks võtta kasutusele proportsionaalsemaid meetmeid, mis olnuks sama tõhusad ning täitnuks RAB tegevuse eesmärke (st kaebaja peab silmas eelkõige võimalust tutvustada dokumente osaliselt). Vastustaja väidab, et antud juhul on tegemist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise menetlusega, mille osas kehtib RahaPTS § 1 lg 3, ehk HMS sätted kohalduvad RahaPTS-ile vaid juhul, kui RahaPTS ei sätesta HMS nõuetest erisusi. Vastavat erisust üldisest haldusmenetlusest ei ole kaebaja läbivalt oma kaebuses arvestanud. RahaPTS § 57 sätestab RAB-ile õiguse seada käsutuspiiranguid seaduses sätestatud alustel ning ulatuses. Käsutuspiirangute seadmise eesmärk tuleneb RahaPTS § 54 lg-st 3, mis sätestab, et RAB analüüsib ja kontrollib teavet rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse kohta, võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ning edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele. Seaduses sätestatud õigust ja praktikas toimivat põhimõtet on käesoleval juhul ka järgitud. 30.03.2020 seadis RAB RahaPTS § 57 lg 1 alusel käsutuspiirangu 30 päevaks. 28.04.2020 pikendas RAB piirangut RahaPTS § 57 lg 3 p 1 alusel ettekirjutusega 3.4-4/679-2 täiendava 60 päeva võrra. Pikendamise põhjuseks oli asjaolu, et RAB menetluse käigus ei tuvastatud vara legaalset päritolu ning jätkuvalt esines rahapesu kahtlus. RahaPTS § 57 lg 10 alusel on rahapesu kahtluse korral vara käsutuspiirangu lõpetamise aluseks vara legaalse päritolu tõendamine. Tõendamine võib tuleneda nii vara omaniku/valdaja esitatud dokumentidest või RAB uurimiskohustuse täitmisest ning tõendid peavad vara legaalset päritolu tõendama. Kaebuse viited põhjendamiskohustuse rikkumisest ei ole asjakohased ega õiged. RahaPTS § 55 lg 2 alusel koostatakse kõik RAB § 57 sätestatud piiranguid põhistavad faktilised asjaolud ettekirjutusest eraldi dokumendiga. See tähendab, et haldusakti põhjendamiskohustust oleks rikutud, kui faktilisi asjaolusid kajastavat dokumenti ei oleks koostatud. Käesoleval juhul on

vastavad dokumendid koostatud, mida tõendab dokumentide esitamine Tallinna Halduskohtule (eraldi taotlusega tunnistada faktilisi asjaolusid sisaldavad dokumendid kinniseks). Faktiliste asjaolude avaldamist, ka osaliselt, ei ole võimalik teostada faktiliste asjaolude olemusliku sidususe tõttu ning RahaPTS § 55 lg 3 p-des 1-3 sätestatu tõttu. Põhjendamiskohustuse eraldi täitmine ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga tutvumisest keeldumise kohta ei ole seaduses sätestatut arvesse võttes võimalik, sest selleks tuleks esitada põhistusi, mille kaitsmist RahaPTS § 55 lg 3 p-des 1-3 ja RahaPTS § 60 ette on nähtud. Andmete osaliselt esitamine ei taga ka piisavat kaitset isikute osas, kes on täitnud RahaPTS § 49 sätestatud kohustust. Füüsiliste isikute kaitsmise nõue tuleneb otseselt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiivi 2015/849 artiklist 38, mis on ülevõetud RahaPTS-i koostoimes RAB-i õigusega keelduda faktiliste asjaolude tutvustamisest. Käesoleval juhul on RAB keeldunud, seaduses sätestatud alustel ja ulatuses, faktiliste asjaoludega tutvumisega võimaldamisest. Vastavate dokumentidega tutvumise võimaldamine ka osaliselt ei taga rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärke, ei täidetaks rahvusvahelisi kokkuleppeid ning raskendataks kriminaalmenetluse läbiviimist. Kaebaja on põhjendamiskohustuse rikkumise põhjendamisel tuginenud Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-21-12 (p-d 16 ja 18). Riigikohtu otsuse p 16 toob välja, et RAB-il on põhjendamiskohustuse täitmise kohustus RTRTS § 38 lg 2 (RahaPTS § 55 lg-d 2 ja 3) sätestatud viisil. RTRTS § 38 lg 2 sätestas järgmist: „Käesoleva seaduse § 40 lõigete 1 ja 3 ning § 41 lõigete 1 ja 4 alusel tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ei märgita. Ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. Isik, kelle tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, võib tutvuda faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga. Rahapesu andmebürool on õigus keelduda dokumendi tutvustamisest, kui see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist või ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.“ Riigikohus otsuse p-s 16 toob seega välja, et RAB peab põhjendamiskohustust täitma RahaPTS § 55 lg 2 ja 3 alusel, see tähendab, et Riigikohus on kinnitanud, et RAB-il on õigus järgida RahaPTS § 55 lg 3 p-des 1-3 sätestatud aluseid, kui nende kohaldamiseks esinevad sätetes märgitud asjaolud. Nimetatud põhjendamiskohustuse täitmise tingimused on kaebuse asjaoludest tulenevalt täidetud. Riigikohus otsuse p-s 18 käsitleb ka asjaolu, kus kohtud ei ole pööranud piisavalt tähelepanu asjaolule, kas RTRTS § 38 lg 2 (RahaPTS § 55 lg-d 2 ja 3) alusel kohustuslikult eraldi kajastatav ettekirjutuse põhistust sisaldav dokument on koostatud või mitte. Riigikohus on nimetatud otsuse p-s 18 välja toonud, et: „Sellise nõutava dokumendi puudumine on käsitletav haldusakti põhjendamise nõuete olulise rikkumisena.“ Käesoleval juhul küsimust vastavate dokumentide puudumisest ei saa olla, mida kinnitab asjaolu, et RahaPTS § 55 lg 5 järgides esitab RAB kohtule, eraldi taotlusega, ettekirjutusi põhistavad faktilised asjaolud. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja poolt esitatud väide eksitav ning Riigikohtu otsus 3-3-1-21-12 ei ole antud asjas relevantne. RAB on täitnud Riigikohtu otsuse p-s 16 sätestatud põhjendamiskohustust RahaPTS § 55 lg 3 p-de 1-3 kohaselt (RTRTS § 38 lg 2) ning Riigikohtu otsuse p 18 käsitleb olukorda, kus ettekirjutusi põhistavaid dokumente pole koostatud või nende sisu pole hinnatud, mis ei oma puutumust käesoleva juhtumiga, kus ettekirjutuse põhistust sisaldavad dokumendid on koostatud. Riigikohtu praktikast ei saa järeldada, et Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2019 haldusasjas 319-2048 tehtud lahend puudutab kõiki RAB-i ettekirjutuste faktilisi asjaolusid üldiselt. Tallinna Ringkonnakohtu lahend on tehtud vaid haldusasja 3-19-2048 esitatud materjalide pinnalt, konkreetses asjas, konkreetsete faktiliste asjaolude pinnalt. Tegemist ei ole üldise põhimõttega Eesti õigussüsteemis ning see ei saa ka olla arvestatav, sest igat ettekirjutust põhistavad faktilised asjaolud on erinevad, need ei kattu omavahel. Erinevustest ja mittekattuvustest tulenevalt ei ole võimalik ühelgi kohtul võtta ühes RAB piiranguid käsitlevas haldusasjas seisukohta, et piirangute avaldamine osaliselt on kohustuslik igal juhul, sest kohus peab selleks

eelnevalt tutvuma piiranguid põhistavate faktiliste asjaoludega ning selle sisule kohalduvate piirangutega ja seda igakordselt eraldi. Menetluse kiirendamiseks ja kahjulike tagajärgede ennetamiseks on kaebajal terve menetluse raames võimalik olnud esitada täiendavaid dokumente ning põhjendusi vara legaalse päritolu kohta, millist õigust on kaebaja ka kasutanud, aga vara legaalne päritolu ei ole tõendamist leidnud. RAB ei ole oma menetluses rikkunud HMS-is sätestatud selgitamiskohustust, vaid on järginud talle seadusest tulenevaid õigusi ja aluseid teabe avaldamisest keeldumiseks, et tagada rahapesu tõkestamise süsteemi üldine toimimine ning rahapesu kahtluse analüüsimine ja kontrollimine. Tegemist on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise menetlusega, millele kehtivad haldusmenetluse põhimõtted vaid ulatuses, mille osas ei sätesta RahaPTS erisusi (RahaPTS § 1 lg 3). RahaPTS sätestab §-des 55, 60 ja 63 andmete avaldamise piirangud või õiguse nende piirangute kehtestamiseks. Rahapesu ja terrorismi rahastamise kuritegevuste olemusest tulenevalt, tegemist on rahvusvaheliste kuritegudega, mida on võimalik toime panna kiiresti ning kasutades ära erinevate jurisdiktsioonide erisusi või teabe liikumise kiirust, on Euroopa Liidus kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist reguleerivad direktiiv 2015/849 ja seda täiendav direktiiv 2018/843. Vastavate direktiivide põhimõtted on ülevõetud RahaPTS-i, mille kohaselt on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ette nähtud kindlad erisused teabe avaldamiseks. Teabe avaldamise piirangute eesmärk on ära hoida negatiivne kahju seonduvatele isikutele, hoida ära võimalus toimivate põhimõtete tuvastamisel kehtivaid tõkestamise elemente ära kasutada tulevikus sarnaste kuritegude toimepanemiseks ning hoida ära tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Kaebaja on välja toonud, et RAB on keeldunud selgituste andmisest täiendavate juhiste ja suuniste osas, mida kaebaja esitama peaks vara legaalse päritolu tõendamiseks. RAB ei saa anda isikule juhiseid vara legaalse päritolu tõendamiseks vajalike dokumentide kohta. Ka ei tulene seadusest sellist kohustust, vastupidiselt sätestab RahaPTS § 60 ja § 61 lg 2 andmete avaldamise piiranguid, mis tähendab, et RAB-i ametnikul on seadusega keelatud avaldada rahapesu kahtluse või terrorismi rahastamise kahtluse olemust ja menetluse sisu. Vara legaalset päritolu saab tõendada vaid isik, kes teab vara päritolu, üldjuhul on see vara omanik või valdaja. Juhul, kui varal puudub legaalne päritolu puudub võimalus seda ka tõendada. Vastustaja ei nõustu, et käsutuspiirangu seadmine ei ole põhjendatud. RAB on terve käsutuspiirangute kehtivuse perioodi kontrollinud ja analüüsinud nii kaebaja poolt esitatud dokumentide, aga ka seaduses sätestatud teiste võimalike teabeallikate kaudu esitatut eesmärgiga tuvastada vara legaalse päritolu või selle puudumine, see tähendab kontrollinud ja analüüsinud tekkinud rahapesu kahtluse kinnitust. Vara valdajal või omanikul on õigus tutvuda ettekirjutuste faktiliste asjaoludega välja arvatud RahaPTS § 55 lg 3 p-de 1-3 sätestatud aluste esinemise korral, millisel juhul RAB võib faktiliste asjaoludega tutvumise võimalusest keelduda. Käesolevas menetluses on korduvalt kaebajale esitatud seisukoht, et RahaPTS § 55 lg 3 p-de 1-3 alusel keeldub RAB kaebajale faktiliste asjaoludega tutvumise võimalusest, mistõttu ei ole tegemist tegevusetusega vaid tegemist on olnud aktiivse menetlusega rahapesu kahtluse analüüsimiseks ja kontrollimiseks. RAB on täitnud HMS § 6 kohast uurimiskohustust. Uurimiskohustuse täitmine rahapesu kahtluse tuvastamisel ei puuduta vaid vara omanikku/valdajat. Tegemist on vaid ühe osaga rahapesu kahtluse tuvastamisel kogutavatest andmetest ja isikutest, kellelt andmeid kogutakse. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem on rahapesu ja terrorismi rahastamise kuritegude olemuse tõttu üles ehitatud selliselt, et RAB-i tegevus on kaitstud seadusest tulenevate piirangutega, see kehtib ka RAB-i poolt teostatava suhtlusega teiste isikutega nii Eestis, aga ka rahvusvaheliselt. Piirangud tulenevad erinevatest õigusaktidest ning vastavad konkreetses menetluses kogutud andmete enda piirangutele. RAB ei ole menetluses rikkunud

ärakuulamisõiguse teostamist RahaPTS süsteemi ülesehituse ja toimimise tõttu praktikas ning HMS § 40 lg 3 p 1 sätestatud erisuse tõttu. Arvestades rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärki ja olemust ning RahaPTS § 57 sätestatud käsutuspiirangute eesmärki (vara säilimise tagamine RahaPTS § 54 lg 3 kohaselt), siis ei ole enne käsutuspiirangute seadmist ärakuulamisõiguse teostamine HMS § 40 lg 1 sätestatud ulatuses ja vormis seaduses ette nähtud, sest see on olemuslikult vastuolus käsutuspiirangute seadmise eesmärgiga - vara säilimise tagamine võimalikuks kriminaalmenetluseks. Ärakuulamisõiguse teostamine võimaldaks isikul oma varad enne käsutuspiirangute seadmist ära kanda, seda ka teise jurisdiktsiooni, mis muudaks käsutuspiirangu seadmise oluliselt raskendatuks või isegi võimatuks. Seetõttu ei ole RahaPTS § 57 sätestatud käsutuspiirangute seadmise protsessis antud tegevuse teostamine ette nähtud. Vara omanik/valdaja kaasatakse menetlusse kolmanda isikuna ning temal tekib õigus ja võimalus vara legaalset päritolu (rahapesu kahtluse korral) tõendada pärast piirangute seadmist. Kirjeldatud protsess on kooskõlas ka HMS § 40 lg 3 p 1-ga. Rahapesu korral on tegemist kuriteoga, millel on kannatanu ning ärakuulamisõiguse teostamine seaks ohtu kannatanu võimalused vara tagasi saamiseks (viivitusest tuleneva kahju ärahoidmine) ning rahapesu tõkestamisega tagatakse finantssüsteemi läbipaistvus ja usaldusväärsus. Vaidlustatud ettekirjutuste tegemisel ei ole rikutud kaalutlusreegleid. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tagamiseks on RAB-il õigus kehtestada piiranguid kuni 30 päevaks ning õigus vastavat piirangut jätkata kuni 60 päevaks. Juhul, kui vastava perioodi jooksul langeb rahapesu kahtlus või terrorismi rahastamise kahtlus ära, lõpetatakse piirang viivitamatult. Ettekirjutuses lühema perioodi kehtestamine (sisuliselt ennustamine) ei ole eesmärgipärane, sest selliselt ei tagataks vara säilimise tagamine võimalikuks kriminaalmenetluseks. Vastavalt RahaPTS § 57 ei ole piirangute tähtaegade puhul tegemist mitte kaalutlusõigusega vaid varale seatakse piirang kuni 30 või 60 päevaks ning piirang lõpetatakse viivitamatult, kui leiab tõendamist vara legaalne päritolu, vara mitteseotus terrorismi rahastamisega või varale seatakse arest kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. Lisaks on RAB-il õigus lõpetada piirang ka omal algatusel. Tulenevalt asjaolust, et RAB ei saa ette teada eeltoodud asjaolude saabumise tähtaegu või saabumist, puudub efektiivsusest lähtuvalt põhjendus sätestada piirangud lühemaks tähtajaks, kui seaduses sätestatud, sest selliselt tõstetakse halduskoormust nii kohustatud isikutel, kes varale piiranguid seavad, kui RAB-il endal ja ei tagata rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimine. Käsutuspiirangute kehtestamine oli eesmärgipärane. Tegemist on RahaPTS § 54 lg-s 3 ja § 57 sätestatud alustel seatavate piirangutega, mis toovad välja, et piirangute eesmärgiks on rahapesu ja terrorismi rahastamise ja viidatud kuritegudega seonduva kuritegeliku tegevuse tõkestamine. Täiendav eesmärk on vara säilimise tagamine kahtluse tuvastamise perioodiks ja kriminaalmenetluseks. Käesoleval juhul on käsutuspiirangutega täidetud just seaduses sätestatud eesmärki.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu põhjendustel: Käesolevas haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas RAB-i 30.03.2020 ettekirjutus nr 3.44/521-2 ja 28.04.2020 ettekirjutus nr 3.4-4/679-2 ning ettekirjutuste aluseks olevate eraldi dokumentide kaebajale tutvustamisest keeldumine oli õigusvastane või mitte.

Kaebaja leiab, et RAB ettekirjutused olid formaalselt ja materiaalselt õigusvastased. Seejuures rikkus RAB haldusaktide põhjendamiskohustust (HMS § 56 lg 1), selgitamiskohustust (HMS § 36 lg 1), uurimiskohustust (HMS § 6 lg 1), kaebaja ärakuulamisõigust (HMS § 40 lg 1), haldusaktid sisaldavad kaalutlusvigu (HMS § 4 lg 2) ning ei ole eesmärgipärased (RahaPTS § 57 lg-st 3 lähtuvalt). RAB-i tegevus on ettekirjutuste aluseks olnud eraldi dokumentide tutvustamisest keeldumisel ebaproportsionaalselt rikkunud kaebaja õiguseid. RAB saanuks kaebaja huvide riive ja muude huvide tasakaalustamiseks võtta proportsionaalsemaid meetmeid, mis olnuks sama tõhusad ning täitnuks RAB tegevuse eesmärke (st võimalust tutvustada dokumente osaliselt). Vastustaja leiab, et RahaPTS § 57 sätestab RAB-ile õiguse seada käsutuspiiranguid seaduses sätestatud alustel ning ulatuses. Käsutuspiirangute seadmise eesmärk tuleneb RahaPTS § 54 lgst 3, mille kohaselt RAB analüüsib ja kontrollib teavet rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse kohta, võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ning edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele. Seaduses sätestatud õigust ja praktikas toimivat põhimõtet on käesoleval juhul ka järgitud. Põhjendamiskohustust oleks rikutud, kui faktilisi asjaolusid kajastavat dokumenti ei oleks koostanud. Antud juhul on vastavad dokumendid koostatud. RAB on keeldunud seaduses sätestatud alustel ja ulatuses faktiliste asjaoludega tutvumisega võimaldamisest, vastasel juhul ei oleks võimalik tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärke, ei täidetaks rahvusvahelisi kokkuleppeid ning raskendataks kriminaalmenetluse läbiviimist. RAB ei ole menetluses rikkunud HMS-is sätestatud selgitamiskohustust ega uurimiskohustust. Viimane on kontrollitav kohtule esitatud ettekirjutuste faktilistest asjaoludest. Ärakuulamisõigust ei ole rikutud RahaPTS süsteemi ülesehituse toimimise tõttu praktikas ning HMS § 40 lg 3 p 1sätestatud erisuse tõttu. Ettekirjutused ei sisalda kaalutlusvigu ning on eesmärgipärased, tulenevalt seaduses sätestatud piirangute eesmärgist, milleks on vara säilimise tagamine, võimaldamaks RAB-il teostada talle seadusest tulenevat rahapesu/terrorismi rahastamise kahtluse uurimist ning seda eesmärki on käsutuspiirangud täitnud. RAB-i ettekirjutuste seadmise õiguslik alus tuleneb RAB-i ülesannetest (RahaPTS § 54 lg 1 p 1, mida täpsustatakse sama paragrahvi lg-s 3). RahaPTS § 54 lg 1 (kuni 31.12.2020 kehtinud redaktsiooni) kohaselt on Rahapesu andmebüroo ülesanded rahapesule ja terrorismi rahastamisele viitava teabe kogumine, registreerimine, töötlemine ja analüüsimine (p 1). RahaPTS § 54 lg 3 (kuni 31.12.2020 kehtinud redaktsiooni) alusel Rahapesu andmebüroo analüüsib ja kontrollib teavet rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse kohta, võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ning edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele. Pädev asutus teatab rahapesu andmebüroole viivitamata vara arestimisest, mittearestimisest ja arestist vabastamisest kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras Otsene käsutuspiirangute õiguslik alus on sätestatud RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3. RahaPTS § 57 lg 1 kohaselt Rahapesu andmebüroo võib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral, kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks või teise riigi rahapesu andmebüroo taotluse alusel ettekirjutusega tehingu peatada või kehtestada kontole, kontol olevale varale või tehingu, ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara või muu rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 kalendripäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates. Kinnistusraamatus, laevakinnistusraamatus, väärtpaberite keskdepositooriumis, liiklusregistris, ehitisregistris ja muus riiklikus registris registreeritud vara käsutamist võib rahapesu andmebüroo põhjendatud kahtluse korral ettekirjutusega piirata selle säilimise tagamiseks kuni 30 kalendripäevaks.

RahaPTS § 57 lg 3 alusel Rahapesu andmebüroo võib ettekirjutuse alusel piirata vara käsutamist selle säilimise tagamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lisaks kuni 60 kalendripäeva võrra juhul, kui: 1) vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja või omanik ei tõenda rahapesu andmebüroole 30 kalendripäeva jooksul tehingu peatamisest või konto kasutamise piirangu või muu vara käsutamise piirangu kehtestamisest arvates vara legaalset päritolu; 2) vara suhtes on kahtlus, et seda kasutatakse terrorismi rahastamiseks. RAB-i ülesanne on rahapesule ja terrorismi rahastamisele viitava teabe kogumine, registreerimine, töötlemine ja analüüsimine. Nimetatud tegevuste täitmiseks võtab RAB vajadusel tarvitusele abinõud vara säilimiseks ning edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele. RahaPTS § 57 täpsustab, et RAB võib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral, kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks või teise riigi rahapesu andmebüroo taotluse alusel kehtestada käsutuspiirangu 30 päevaks. Rahapesu kahtluse korral on RAB-il õigus käsutuspiirangut pikendada täiendava 60 päeva võrra, kui vara valdaja või omanik ei ole esialgse piirangu (kuni 30 päevane) jooksul tõendanud vara legaalset päritolu või seda ei ole menetluse käigus tuvastatud. RAB on kohustatud viivitamatult piirangu lõpetama vara legaalse päritolu tuvastamisel (RahaPTS § 57 lg 10). See tähendab, et seaduses on ette nähtud, et RAB, täitmaks talle seadusest tulenevat rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse kontrollimist ja analüüsimist, võib varale seada käsutuspiirangu kuni 30 päevaks, et kahtlust kontrollida ning pärast 30 päeva möödumist pikendada käsutuspiirangut täiendava 60 päeva võrra, kui kahtlus ei ole ära langenud (pole tõendatud vara legaalne päritolu). Kaebuses vaidlustatud käsutuspiirangute jooksul on RAB täitnud talle seadusest tulenevaid ülesandeid, tehes seda talle seaduses sätestatud volituste, õiguste ja võimaluste piirides, mida tõendavad kohtule esitatud käsutuspiiranguid põhistavad faktilised asjaolud, mis on RahaPTS § 55 lg 2 alusel koostatud haldusaktidest eraldi dokumentidena. Käesoleval juhul on tegemist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise menetlusega, mille osas kehtib RahaPTS § 1 lg 3 ehk HMS sätted kohalduvad RahaPTS-ile vaid juhul, kui RahaPTS ei sätesta HMS nõuetest erisusi. RahaPTS § 57 sätestab RAB-le õiguse seada käsutuspiiranguid seaduses sätestatud alustel ning ulatuses. Käsutuspiirangute seadmise eesmärk tuleneb RahaPTS § 54 lg-st 3, mis sätestab, et RAB analüüsib ja kontrollib teavet rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse kohta, võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ning edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele. Seaduses sätestatud õigust ja praktikas toimivat põhimõtet on käesoleval juhul vastustaja poolt ka järgitud. 30.03.2020 seadis RAB RahaPTS § 57 lg 1 alusel käsutuspiirangu 30 päevaks. 28.04.2020 pikendas RAB piirangut RahaPTS § 57 lg 3 p 1 alusel ettekirjutusega 3.4-4/679-2 täiendava 60 päeva võrra. Pikendamise põhjuseks oli asjaolu, et RAB menetluse käigus ei tuvastatud vara legaalset päritolu ning jätkuvalt esines rahapesu kahtlus. RahaPTS § 57 lg 10 alusel on rahapesu kahtluse korral vara käsutuspiirangu lõpetamise aluseks vara legaalse päritolu tõendamine. RAB-le esitatavad tõendid peavad tõendama vara legaalset päritolu. RahaPTS § 55 lg 3 alusel isik, kelle tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, võib tutvuda faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga. Rahapesu andmebürool on õigus keelduda dokumendiga tutvumise võimaldamisest, kui: 1) see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist; 2) dokumendis sisalduva teabe avaldamine on vastuolus seaduse või rahvusvaheliste kokkulepetega, sealhulgas rahvusvahelise

koostöö raames kehtestatud kriminaalmenetluses.

piirangutega;

3) see

ohustaks

tõe

väljaselgitamist

Vastustaja väidab, et käsutuspiirangute seadmine oli põhjendatud, millega nõustub ka kohus. RAB on terve käsutuspiirangute kehtivuse perioodi kestel kontrollinud ja analüüsinud nii kaebaja poolt esitatud dokumentide kui ka seaduses sätestatud teiste võimalike teabeallikate kaudu esitatut eesmärgiga tuvastada vara legaalne päritolu või selle puudumine, mis tähendab, et RAB on kontrollinud ja analüüsinud tekkinud rahapesu kahtlust. Vara valdajal või omanikul on õigus tutvuda ettekirjutuste faktiliste asjaoludega, välja arvatud RahaPTS § 55 lg 3 p-de 13 sätestatud aluste esinemise korral, millisel juhul RAB võib faktiliste asjaoludega tutvumise võimalusest keelduda. Käesolevas menetluses on korduvalt kaebajale selgitatud, et RahaPTS § 55 lg 3 p-de 1-3 alusel keeldub RAB kaebajale faktiliste asjaoludega tutvumise võimaldamisest. seega ei ole tegemist vastustaja tegevusetusega. RAB on oma pädevuse piires ja seadusest tulenevaid ülesandeid täites analüüsinud ja kontrollinud rahapesu kahtluse asjaolusid. Kaebajal oli võimalus soovi korral esitada oma selgitused/seisukohad, sh tõendid, mida ta ka tegi. Seonduvalt RAB-i keeldumisega võimaldada kaebajal tutvuda vaidlustatud ettekirjutuste faktiliste asjaoludega, on RAB toonud välja, et ilmselgelt kaalukam huvi kaebaja huvist soovitud dokumentidega tutvuda on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimise tagamise vajadus Eestis, millega nõustub ka kohus. Kaebaja õigused haldusasjas on kaitstud läbi asjaolu, et kohtul on võimalik hinnata RAB poolt seatud piirangute õiguspärasust, arvestades käsutuspiirangute seadmise õiguslikke aluseid ning faktilistes asjaoludes kirjeldatut. Eeltoodud põhimõtet kinnitab ka RahaPTS § 55 lg 2 ja 3 koostoimes RahaPTS § 60 lg-ga 3. Vastavad sätted toovad välja, et faktilised asjaolud koostatakse haldusaktidest eraldi ning kaebajal on õigus vastavate dokumentidega tutvuda juhul, kui ei esine ühtegi RahaPTS § 55 lg 3 p 1-3 sätestatud käsutuspiiranguid põhistavate faktiliste asjaolude tutvumisest keeldumise alust. Käesoleval juhul esinevad kõik nimetatud sättes välja toodud alused. RahaPTS § 55 lg 3 p-d 1- 3 annavad RAB-le õiguse teatud tingimustel keelduda isikule tutvustamast tema tehingu peatamiseks või tema konto või muu vara kasutamise piiramiseks tehtud ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga. RAB-i õigust informatsiooni avaldada piiravad ka Euroopa Liidu õigusaktid ning rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 20.05.2015 direktiivi (EL) 2015/849 art 54 kohaselt on RAB-l õigus kehtestada piirangud ja tingimused EL siseselt RAB-de vahel edastatud teabe kasutamisele, mida ka Eesti RAB peab järgima. See põhimõte on Eestis sätestatud RahaPTS § 63 lg-s 6. Seaduses ei ole sätestatud, et kaebajal tekiks õigus andmetega tutvuda pärast RAB käsutuspiirangute lõppemist, sest selline automaatne õigus ei oleks kooskõlas RahaPTS eesmärgi ega konkreetse sätte eesmärgiga. Kohus nõustub vastustajaga, et käsutuspiirangu faktiliste asjaolude dokumentide avaldamine on võimalik kaebajale vaid olukorras, kus selline tegevus ei tekita ohtu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemile, teabes ei esine välislepingute alusel saadud teavet, millele ei ole kehtestatud juurdepääsu piiranguid ning teave ei ole oluline kriminaalmenetlustes tõe väljaselgitamisel. Siinjuures tuleb arvestada, et tegemist ei ole vaid Eestiga piirduvate piirangutega, vaid seda täiendavad Euroopa Liidu ülene rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimine ning ka välisriikide kriminaalmenetluste läbiviimise võimalikkus. Kohtu arvates ei saa asuda seisukohale, et kaebajal esineb ülekaalukas huvi faktiliste asjaoludega tutvumiseks, mis on suurem/ülekaalukam, kui üldine vajadus Eesti majandussüsteemi läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamisest. Isikute, kelle vara või kelle valduses olevat vara piiratakse käsutuspiirangutega, huvide kaitseks on RahaPTS § 60 lg 2 ja 3 kohaselt antud teabe edastamise kohustus ja õigus kohtutele, et hinnata RAB käsutuspiirangute õiguspärasust. Kaebaja õigused

ei jää kaitsmata, kui tal puudub ligipääs faktilistele asjaoludele, küll aga jääb kaitseta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem, kui pole tagatud teavitajate kaitse, mille puudumisel ei täida kohustatud isikud teavitamiskohustust, kuna teavitajate ja teate koostajate kaitse ei ole tagatud, mis omakorda muudab võimatuks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise, millega nõustub ka kohus. Lisaks ei ole tagatud välisriikide pädevatelt asutustelt saadud teabe kaitse, millele seatud piirangute mittejärgmisel kaotatakse usaldus Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi vastu ning välisriigid teavet enam ei edastaks. Seeläbi oleks kriminaalmenetluste efektiivne läbiviimine oluliselt raskendatud või võimatu, sest pole tagatud kohtueelse menetluse võimalikkus, sh tõe väljaselgitamine. Vastustaja on õigesti leidnud, et see võib omakorda kaasa tuua rahapesijate ja terrorismi rahastajate käitumise muutmise selliselt, et kuritegude avastamine ja tõkestamine muutuks keerulisemaks, mis lihtsustaks olulisel määral rahapesu ja terrorismi rahastamist läbi Eesti finantssüsteemi. Rahapesu Andmebüroo käsutuses on raha päritolu kontrollimisel ka juurdepääsupiiranguga dokumendid, mille osas RAB otsustab, kas neid saab kasvõi osaliselt avalikustada või mitte. Samuti tuleb hinnata, kas need dokumendid sisaldavad sellist informatsiooni, mida omamata ei ole huvitatud isikul võimalik oma õigusi realiseerida ning kohtu poole pöörduda (kohtul on võimalik juurdepääsupiiranguga materjaliga tervikuna tutvuda). Käesoleval juhul kaebaja pöördus kohtu poole ning vaidlustas ettekirjutused, mille adressaadiks kaebaja ei ole. RAB väljendas selgelt tahet saada ettekirjutuste adressaadilt tõendid vara päritolu kohta. Vaidlustatud ettekirjutustes ei ole välja toodud, milliseid dokumente on silmas peetud. RAB on jätnud tõendite valiku isikule, kes peab tõendama vara päritolu, muud ei nõuta. Kohus märgib, et kui kaebaja, kes ei ole ettekirjutuste adressaat, soovis esitada tõendeid ning lisaks soovis tõendite esitamise osas lisainfot/täpsustamist, siis ta võis ta pöörduda RAB-i poole selgitustaotlusega. Rahapesu Andmebüroo 30.03.2020 ettekirjutuse nr 3.4-4/521-2 tehingu peatamiseks 30 päevaks adressaadiks on AS-i KIT Finance Europe kohustatakse peatama Akciju Sabiedriba Baltic International Bank ja Signet Bank AS vahelist võõrandamise tehingut 650 tk GPB Eurobond Fin PLC 7.875 UND (XS0848137708) ja 700 tk VTB Eurasia DAC VAR UNDATED (XS0810596832) väärtpaberite suhtes 30 päevaks. Ettekirjutuses märgitakse, et RAB kontrollib rahapesu kahtlusega seotud informatsiooni vastavalt Raha PTS § 54 lg-le 3. Ettekirjutuses kaebajat mainitud ei ole. Rahapesu Andmebüroo 28.04.2020 ettekirjutuse nr 3.44/679-2 tehingu peatamiseks 60 kalendripäevaks adressaat on sama, s.o AS KIT Finance Europe. Ettekirjutuses RAB põhjendab tähtaja pikendamise vajadust sellega, et vara päritolu kontrollimisel ei ole vara valdaja ega omanik 30 kalendripäeva jooksul RAB-le esitanud tõendeid vara legaalse päritolu kohta. Mõlemad ettekirjutused on vaidlustanud mitte nende adressaat, vaid isik, keda ettekirjutustes ei mainita ning kellelt ettekirjutuste täitmist ei nõuta, sh tõendite esitamist vara legaalse päritolu kohta. Ettekirjutustes selgitatakse, et AS KIT Finance Europe on kolmas isik, kelle õigusi ettekirjutustega piiratakse. Lisaks märgitakse, et nimetatud äriühingul on õigus esitada RAB-le tõendid vara legaalse päritolu kohta ning kui vara legaalne päritolu leiab tõendamist, siis tühistatakse piirang viivitamatult. Kohus, tutvunud juurdepääsupiiranguga dokumentidega (faktilised asjaolud ettekirjutuste põhistamiseks, leiab, et vaidlustatud ettekirjutuste aluseks olevate eraldi dokumentide tutvustamisest keeldumine ei olnud õigusvastane. RAB on kohtule esitanud eraldi ka selgitused iga ettekirjutuse lõigu kohta, mida kohus aktsepteerib täpsustava teabena ettekirjutuste faktiliste asjaolude osas (piiratud juurdepääsuga teave) ning loeb põhjendused piisavaks. Kohus osundab, et kaebaja ise teab kõige paremini, millised tema valduses olevad/temale kuuluvad väärtpaberid millises pangas hoiul on ning milliste väärtpaberitega tehingud toimuvad või ei toimu, sh kellega. Samuti millised tõendid on kaebaja käsutuses vara legaalse päritolu

tõendamiseks teab kõige paremini kaebaja ise (nt lepingud, millest oleks selgelt jälgitav vara päritolu jms), mida kaebaja sooviks RAB-le edastada. Kohus märgib, et vastavad tehingud peavad olema fikseeritud ja seega jälgitavad (suuliste tehingute vms puhul peab teine pool seda kinnitama). Kohus kordab, et vaidlustatud ettekirjutuste adressaat ei ole kaebaja, Novum Riga Heategevusfondi ettekirjutustes kordagi ei mainita. Ettekirjutuste koopiad edastati teadmiseks Akciju Sabiedriba Baltic International Bank-le ja Signet Bank AS-le. RAB ei ole pidanud vajalikuks pöörduda kaebaja poole selgituste saamiseks, kuna vaidlusalused ettekirjutused ning nende mittetäitmisega kaasneda võivad tagajärjed (sunniraha tasumise kohustus) kaebajat ei puuduta (ettekirjutuste alusel ei kaasne kaebajale mingeid kohustusi). Samas oli kaebajal endal võimalus esitada asjakohased tõendid RAB-le ettekirjutustest teada saamisest alates (aega selleks oli piisavalt), kui kaebaja pidas seda vajalikuks. Kaebaja seda ka tegi (08.05.2020). Kaebaja väide, et RAB on rikkunud uurimiskohustust ning ei ole asja uurinud ega tõendeid kogunud, on oletuslik ja paljasõnaline. Vaidlustatud ettekirjutuste tegemisel ei pea RAB ära kuulama isikut, kes ei ole haldusakti(de) adressaat (sellist nõuet seadus ette ei näe). Küll aga RAB võib seda teha, kui peab vajalikuks. RAB ei ole keelanud kaebajal esitada oma selgitused/seisukohad, sh tõendid, ettekirjutuste kohta, kui kaebaja on pidanud seda vajalikuks. Kaebajale oli arusaadav, mille kohta on ettekirjutused tehtud ning mida peab AS KIT Finance Europe kui ettekirjutuste adressaat tegema (ajutine tehingu peatamine ettekirjutuses märgitud väärtpaberite suhtes). See toiming oli tingitud rahapesu kahtlusega seonduvate asjaolude kontrollimise vajadusest, mis on kooskõlas RAB ülesannetega ja tegevuse eesmärgiga. Kaebaja on kaevatavate ettekirjutuste ja toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotlemise põhjendatud huvina välja toonud preventiivse huvi. Kohus võimaldas kaebajal tutvuda juurdepääsupiiranguga dokumentidega osas, mida oli võimalik kaebajale avaldada. Kohus leiab, et ei ole mingit alust eeldada, et vastustaja võiks tulevikus kaebaja suhtes mingeid piiranguid kehtestada. Samuti kaebaja võib oma igapäevase töö ümber korraldada vastustaja tegevusest sõltumata. Kohtu hinnangul kaebaja toodud preventiivne huvi vaidlustatud haldusaktide ja toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja nõuded põhjendamatud ning kaebus jääb rahuldamata.

MENETLUSKULUD

HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.