S.M kaebus tuvastada Rahapesu Andmebüroo 12.11.2021 ettekirjutuse nr 3-1/1095-2 ja 10.12.2021 ettekirjutuse nr 3-1/1176-2 õigusvastasus
Menetlusosalised
Kaebaja S.M, esindajad vandeadvokaadid Risto Käbi ja Tõnis Loorits Vastustaja Rahapesu Andmebüroo, esindajad Sirle Kalma ja Merlin Suurna
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.11.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
S.M apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 10.06.2025
RESOLUTSIOON
1.Jätta S.M apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.11.2023 otsus muutmata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
04.08.2025
Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-21-2882 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rahapesu Andmebüroo (RAB) kohustas 12.11.2021 ettekirjutusega nr 3-1/1095-2 rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 55 ja § 57 lg 1 alusel AS-i LHV Pank kehtestama S.M (kaebaja) kontol olevale 750 000 eurole käsutuspiirang 30 kalendripäevaks. RahaPTS § 55 lg 2 alusel on ettekirjutust põhistavad faktilised asjaolud kajastatud eraldi 12.11.2021 dokumendis nr 3-1/1095-1. Kaebajal on õigus esitada RAB-le tõendid vara legaalse päritolu kohta ja kui vara legaalne päritolu leiab tõendamist, siis tühistatakse piirang viivitamatult.
2.Kaebaja esitas RAB-le 19.11.2021 taotluse tutvuda 12.11.2021 dokumendiga nr 3-1/10951. RAB väljastas 25.11.2022 kaebajale kõnealuse dokumendi osaliselt varjatuna.
3.Kaebaja selgitas RAB-le 06.12.2021 seisukohas mh, et ta soovis osta Prantsusmaal kinnisvara ja tehing pidi toimuma 15.11.2021. Kinnisvara ostmiseks tasus kaebaja abikaasa Y 27.08.2021 Prantsusmaa notari deposiiti 50 500 eurot. Ostu finantseerimiseks sai kaebaja 20.10.2021 laenulepingu nr 20/10 alusel 750 000 eurot laenu Kanada äriühingult Sali Investment Ltd, mille aktsiad kuuluvad kaebajale. Laenulepingu alusel kanti kaebaja AS-i LHV Pank kontole 750 000 eurot, et kaebaja saaks kanda selle edasi Prantsusmaa notari kontole. Kaebaja kavatseb müüa Prantsusmaal temale ja tema abikaasale kuuluvat kinnisvara, mille müügist saadava rahaga täidab laenulepingust nr 20/10 tulenevad kohustused.
4.RAB palus 08.12.2021 kirjas kaebajal saata 06.12.2021 seisukohale lisatud võõrkeelsete dokumentide tõlked. Kaebaja esitas need osaliselt 10.12.2021.
5.RAB kohustas 10.12.2021 ettekirjutusega nr 3-1/1176-2 RahaPTS § 57 lg 3 p 1 alusel AS-i LHV Pank pikendama kaebaja kontol oleva 750 000 euro käsutuspiirangut 60 kalendripäeva võrra, sest vara valdaja või omanik ei ole tõendanud RAB-le vara legaalset päritolu. RahaPTS § 55 lg 2 alusel on ettekirjutust põhistavad faktilised asjaolud kajastatud eraldi 10.12.2021 dokumendis nr 3-1/1176-1. Kaebajal on õigus esitada RAB-le tõendid vara legaalse päritolu kohta ja kui vara legaalne päritolu leiab tõendamist, siis tühistatakse piirang viivitamatult.
6.S.M esitas Tallinna Halduskohtule 13.12.2021 kaebuse (täiendatud 07.03.2022, 25.09.2023 ja 16.10.2023), mida kohus menetles nõuetega tuvastada RAB-i 12.11.2021 ja 12.12.2021 ettekirjutuste õigusvastasus. Ettekirjutuste tõttu ei saanud kaebaja kasutada oma kontol olevat raha ja kinnisvara ostutehing Prantsusmaal nurjus. Läbirääkimiste tulemusel tagastati kaebajale ja tema abikaasale 25 000 eurot deposiiti kantud rahast. Seega oli kaebaja otsene kahju tehingu ärajäämisest 25 000 eurot. Ettekirjutused on ebaproportsionaalsed. Rahapesukahtlusel ei saanud olla mingit alust. RAB ei saa RahaPTS § 57 lg-te 1 ja 3 kohaldamisel pöörata tõendamiskoormust ümber selliselt, et kaebaja peab hakkama pimesi tagasiulatuvalt tõendama enda rahaliste vahendite päritolu. Vastustaja ei täitnud uurimiskohustust, mis oleks võimaldanud tal endal kahtlused kummutada. Rikutud on põhjendamiskohustust. Ettekirjutused ei sisalda infot selle andmise faktiliste aluste kohta. Neist ei selgu, millised asjaolud vajavad piirangute tühistamiseks tõendamist. RAB andis kaebajale üksnes võimaluse „esitada tõendeid vara legaalse päritolu kohta“. Kaebaja taotles faktiliste asjaoludega tutvumise võimaldamist, et mõista, miks on kahtlus tekkinud ja mida tuleb teha raha legaalse päritolu tõendamiseks. RAB väljastas faktilised 2(15)
3-21-2882 asjaolud üksnes osaliselt. RAB-l puudus alus jätta ettekirjutuste aluseks olevad faktilised asjaolud osaliselt avaldamata. Seadus ei keela RAB-l anda infot, milles rahapesu kahtlus seisneb ja milliste asjaolude tõendamist eeldatakse. Vastustaja on läinud mõiste „vara legaalne päritolu“ sisustamisel liiga kaugele, leides, et see hõlmab ka „tehingus kasutatavaid varasid, tehingut ennast, aga ka tehingu täitmist“. Kaebajale tulnuks anda selgitusi, mitte eeldada, et ta saab infot omamata probleemist aru, esitab vastustaja nõudmistele vastavad tõendid ja mõistab, et ei piisa sellest, kui raha pärineb legaalsest tulust. Rahapesu legaaldefinitsioon on sätestatud RahaPTS § 4 lg-s 1. Sellest tulenevalt ei ole tegemist rahapesuga, kui tegu ei ole kuritegevusest saadud või selle asemel saadud varaga. Kui vara pärineb legaalsest tulust, ei saa sellega tehingute tegemist pidada rahapesuks. Vastustaja lai tõlgendus ei võimaldanud kaebajal mõista, kui kaugele tema tõendamiskohustus ulatub. RAB tegi 31.01.2022 avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks, kriminaalmenetlust alustati 03.02.2022 ja Harju Maakohus arestis 11.02.2022 määrusega nr 1-22-853 konfiskeerimise tagamiseks kaebaja arvelduskontol olevad 750 000 eurot. Maakohtu määrusest selgub, et vastustajal oli tekkinud rahapesu kahtlus kaebaja abikaasa Y suhtes. Samas ei ole RAB-i avalduses täpsustatud Y varasemate, väidetavalt ebaselgete tehingute ja kahtlase tegevuse tüpoloogiaid. Esimesena välja toodud juhtumi puhul oli kaebaja abikaasa kostjaks Harju Maakohtu menetluses olnud tsiviilasjas, mille kohta märgitakse, et RAB-l ei õnnestunud tõendada raha kuritegelikku päritolu. Teine juhtum puudutas aastatel 2015–2017 Talus Finance Corp Eesti pangakontolt Sali Investment Ltd Läti pangakontole tehtud ülekandeid (kokku 1 290 000 eurot), mille puhul oli RAB-l kahtlus, et tegemist on sama 750 000 euroga, mille Sali Investment Ltd kandis hiljem laenu nime all kaebaja pangakontole. Teise juhtumi puhul ei ole maakohtu määruses kontrolli tulemust välja toodud, kuid ilmselt on rahapesukahtlus on olnud ka selle puhul alusetu. Maakohtu määrusest selgub, et RAB on varem uurinud Y tegevust seoses rahapesu kahtlustega, kuid ei ole tuvastanud vahendite kuritegelikku päritolu. Harju Maakohtu 11.02.2022 määrusest nr 1-22-853 tuleb järeldada, et vastustajal ei saanud olla vaidlustatud ettekirjutuste tegemiseks alust. Ettekirjutuste tegemise ajal olid RAB-le olulised asjaolud teada. Vastustaja jättis arvestamata info, mille ta oli varasemates menetlustes kaebaja abikaasa kohta kogunud ehk asjaolu, et rahapesukahtlus ei leidnud kinnitust. Kui raha kuritegelikku päritolu ei õnnestu tõendada, siis ei ole tegu rahapesuga. Kaebaja abikaasat ei saa igavesti rahapesus kahtlustada. Kaebaja abikaasat ei ole varasematest rahapesukahtlustest teavitatud ega temalt selgitusi küsitud. Alles 13.01.2022 pöördus RAB kaebaja poole, ent vastustaja küsimused ei puudutanud kaebaja abikaasaga seotud asjaolusid, ehkki maakohtu 11.02.2022 määrusest nähtuvalt moodustasid just need peamise osa rahapesukahtlusest. Vastustaja küsimused ei viidanud sellele, et kaebaja peaks vastama oma abikaasat puudutavatele kahtlustele. Kaebaja abikaasa on majanduslikult hästi kindlustatud, tema vara päritolu on kontrollitav ja tegevus legaalne, kõik kaasnevad maksukohustused on täidetud. Vastustaja saab kontrollida kaebaja abikaasaga seotud väärtpaberi- ja kinnisvaratehinguid Eestis. Neist saadud tulu on liikunud pangaarvetel, mida vastustaja on analüüsinud. Kaebaja abikaasa on olnud Eestis tegutseva krediidiasutuse aktsionär, ta müüs oma osaluse märkimisväärse summa eest ja on teeninud suurt tulu kinnisvaratehingutest. Need tehingud on kontrollitavad ja vastustaja pidanuks seda tegema, mitte eeldama vara pärinemist kuritegevusest. Vastustaja peab oma kahtlusi põhjendama – ei piisa kokkuvõttest, et tehingud, mille kohta pole selgitusi küsitud, jäävad ebaselgeks ja on tüüpilised rahapesule. Vastustaja peab selgitama, millises osas on tehingud kahtlased ja mismoodi saab selliste tehingute kaudu tüüpiliselt toimuda rahapesu. Isegi kui kaebajale laekunud 750 000 eurot oli pärit rahast, mille kaebaja abikaasa ettevõte Talus Finance Corp kandis aastatel 2015–2017 Sali Investment Ltd3(15)
3-21-2882 le selgitusega „ülekanne investeerimiseks“, ei saa rääkida kaebaja raha ebaselgest päritolust. Sisutu on võrrelda kaebaja sissetulekuid Sali Investment Ltd-lt saadud laenusummaga, sest tegemist on jõuka mehe abikaasaga, kelle omandis on mitu äriühingut. Jõukus ei pea olema teenitud palgatööga. Vastustajale oli teada, et kaebaja oli Sali Investment Ltd Liechtensteini pangakonto tegelik kasusaaja, mis viitab, et ta oli ka selle äriühingu tegelik aktsionär. Kaebaja esitas enda ja abikaasa poolt müüdava Prantsusmaal asuva kinnisvara kohta maaklerilepingu, mille vastustaja lükkas alusetult tõendina tagasi. Hiljemalt 10.12.2021 oli vastustajal väidetavalt tekkinud kahtlus, et ostetavat kinnisvara ei ole olemas, kuid kaebajalt küsiti kinnisvara kohta alles kuu aega hiljem ja sedagi kaude. Hoolimata kaebaja esitatud tõenditest, ei olnud vastustajal kavatsust kaebaja vara vabastada. Seda kinnitab nii vastustaja tegutsemise tempo kui ka asjaolu, et kaebajale ei antud teada põhilisi asjaolusid, mida tuleks tõendada. Vastustaja 13.01.2022 küsimustele vastamine ei oleks aidanud kaasa raha vabastamisele, sest küsimused ei puudutanud kaebaja abikaasat. Kuna kaebajal polnud aimu, et RAB-l on tekkinud rahapesukahtlus tema abikaasa suhtes, puudus reaalne võimalus, et kaebaja suudaks ilma sellise kahtluse kohta teavet omamata iseseisvalt tõendada raha legaalset päritolu. Tõendite puudumine on RAB-i poolse varjamise ja aeglase menetlemise tulemus. Arusaam, et esmalt esitab kaebaja tõendid ja alles seejärel teeb RAB kaebajale teatavaks asjaolud ning juhised, on ebaloogiline. Kaebaja esitas 25.09.2023 järgmised taotlused: a) võimaldada kaebajal tutvuda kogu haldusasja toimikuga, sh selle teabega, millele seati juurdepääsupiirang Tallinna Halduskohtu 21.11.2022 määrusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 26.07.2023 määrusega; b) kohustada RAB-i esitama kohtule kogu haldusmenetluse toimik koos selgitustega, millistele tõenditele ja kaalutlustele tema järeldused põhinevad ning milliseid toiminguid on RAB teinud enne 12.11.2021 ja 10.12.2021 ettekirjutuste tegemist ning pärast 10.12.2021 ettekirjutuse tegemist selle kehtivuse ajal; c) lubada täiendada kaebust nõuetega mõista vastustajalt välja rahalise kahju hüvitis 45 342,47 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis kohtu määratud õiglases ulatuses. Kaebaja esitas 16.10.2023 taotluse võtta vastu tõendid kaebajale tekitatud varalise kahju kohta. Ilmnenud on uued asjaolud. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 04.04.2023 määrusega vabastati kaebaja 750 000 eurot aresti alt, kuna ei leidnud kinnitust, et tegu oli kuritegelikust tegevusest pärineva rahaga. Politsei- ja Piirivalveameti 06.04.2023 määrusega lõpetati kriminaalmenetlus aluse puudumisel. Kaebaja sai 17.04.2023 teada, et Y ja Sali Investment Ltd eeluurimine Liechtensteinis on lõpetatud. See näitab, et vastustaja kahtlus oli algusest peale alusetu. Kohtul on sellises olukorras eriti intensiivne uurimiskohustus. Määrused juurdepääsupiirangute kohta ei ole enam asjakohased. Õigusvastased ettekirjutused on tekitanud kaebajale varalist kahju (laenuintress, kaotatud deposiit, kapitalilt teenimata jäänud tulu) ja kahjustanud pöördumatult kaebaja mainet, mille tulemusel lõpetas pank kaebajaga koostöö. Kaebaja ei saa enam Eestis pangateenuseid kasutada. Vastustaja õigusvastane tegevus on alandanud kaebaja väärikust. Kuna kohtuasi tuleb lahendada mõistliku aja jooksul, on kahjunõude lisamine otstarbekas.
7.RAB palus jätta kaebus rahuldamata. Haldusmenetlust alustati rahapesu kahtluse uurimiseks. Kuna vara legaalne päritolu ei olnud 30 päeva jooksul tõendatud ja rahapesu kahtlus püsis, pikendati käsutuspiirangut 60 päevaks. Käsutuspiirangute põhjendused on kooskõlas RahaPTS § 55 lg-ga 2 vormistatud eraldi dokumentidena. RAB ei rikkunud selgitamiskohustust, vaid järgis seadusest tulenevaid aluseid keelduda teabe avaldamisest, et tagada rahapesu tõkestamise süsteemi toimimine ning rahapesu kahtluse analüüsimine ja kontrollimine. Vastustaja ei venitanud menetlust. Rahapesu kahtluse kontrollimiseks ja vara säilimise tagamiseks on seadusandja näinud ette võimaluse seada käsutuspiirang ja seda pikendada. Uurimiskohustuse täitmine nähtub kohtule esitatud
4(15)
3-21-2882 faktiliste asjaolude dokumentidest. Lisaks puudutatud isikult selgituste küsimisele tuleb saada vastused päringutele ning infot analüüsida ja kontrollida. See võtab aega. Kaebajal oli võimalus esitada dokumente ja põhjendusi vara legaalse päritolu kohta ning kaebaja on seda ka teinud, kuid vara legaalne päritolu jäi tõendamata. Igasuguse dokumendi esitamine ei ole vara legaalse päritolu tõendamine. „Vara legaalne päritolu“ on laiem mõiste kui see, et vara pärineb legaalsest tulust, ning hõlmab tehingus kasutatavat vara, tehingut ennast, aga ka tehingu täitmist. Piirangute tühistamise eeldus on kahtluse ümber lükkamine ja veendumine vara legaalses päritolus. RAB ei saa anda täpseid juhiseid, milliseid dokumente on vaja vara legaalse päritolu tõendamiseks esitada. Arvestades RahaPTS §-s 60 ja § 61 lg-s 2 sätestatud piiranguid, on vastustajal keelatud avaldada rahapesu kahtluse olemust ja menetluse sisu. RAB ei saa puudutatud isikule näidata, kuidas ja milliste meetoditega ta oma järeldusteni jõudis. Kaebajale oli teada, et kahtlane oli Sali Investment Ltd kontolt kaebaja kontole laekunud 750 000 euro päritolu. Kaebajal paluti esitada selle kohta täiendavaid tõendeid, kuid kaebaja seda ei teinud. Ettekirjutuses on välja toodud, millega seoses kahtlus tekkis. RAB-l on õigus pikendada piirangut kuni 60 päevaks, et koguda täiendavaid tõendeid. Kaebaja selgitas vara päritolu kohta, et talle kuuluvad Sali Investment Ltd aktsiad ja 750 000 euro saamiseks sõlmiti äriühinguga 20.10.2021 laenuleping, kuid see ei tõenda raha legaalset päritolu. RAB küsis 13.01.2022, kust pärinevad Sali Investment Ltd rahalised vahendid, mis jõudsid laenulepingu nr 20/10 alusel kaebaja arvelduskontole, ning palus esitada vara päritolu tõendavaid dokumente. Kaebaja ei vastanud nendele küsimustele, mistõttu ei saanud varasid vabastada. Kui Sali Investment Ltd on kaebajale kuuluv ettevõte, siis on raha päritolu kaebajale kindlasti teada. Kui isik ei suuda ise näidata vara täpset päritolu – millisest tegevusest või kellelt on raha laekunud – viitab see teabe varjamisele, mis on kahtlust süvendav asjaolu. Asjakohased ei ole kaebaja etteheited, et talle pole selgitatud, milliseid tõendeid on vaja esitada. Vara legaalset päritolu saab tõendada üksnes isik, kes seda teab. Kui varal puudub legaalne päritolu, siis puudubki võimalus seda tõendada. Kahtlust tekitanud raha laekus erinevate kanalite kaudu. Kuritegeliku tulu integreerimine kinnisvarasse on kurjategijate jaoks atraktiivne, kuna kinnisvara hind enamasti suureneb aja jooksul ja kinnisvara välja üürides on võimalik saada täiendavat tulu. Kinnisvara ostmine on üks viis, kuidas lõimida nn musta raha seaduslikku majandusse. Kaebaja esitatud dokumente ei olnud võimalik täielikult mõista, sest kaebaja esitas need võõrkeelsetena. Faktilisi asjaolusid kajastava dokumendi allkirjastamise ajaks ei olnud kõik tõlked veel saabunud. Ka hiljem ei lükanud need kahtlust ümber. RAB küsis kaebajalt 13.01.2022 lisainfot mh kinnisvara kohta. Kaebaja on selgitanud, et saab legaalset tulu ettevõttest Beljaeff OÜ, millel on variettevõtte tunnused. Sellel ei näi olevat füüsilist tegevuskohta, töötajaks on ainult miinimumpalka saav kaebaja ja reaalne äritegevus puudub. Väär on kaebaja seisukoht, et rahapesu kahtlust ei olnud ja kriminaalmenetluse lõpetamine kinnitab piirangu alusetust. Põhjendatud kahtluse olemasolu kinnitab algatatud kriminaalmenetlus. Harju Maakohus leidis 11.02.2022 määruses. et rahapesu kahtlus on olemas. Käsutuskeelu seadmisel ei pea RAB-l olema selget teadmist, et piiratav vara on saadud kuritegeliku tegevuse tulemusel. Rahapesu tõkestamise finantsvaldkonna regulatsioon põhineb suuresti mõistel „kahtlus“, mida tuleb sisustada majandus- ja ärisuhete toimimise põhimõtete alusel, kus hoolsuse mõõdupuuks on leida tehingutest või toimingutest ratsionaalsus. Kahtlus vajab analüüsimist. Raha hilisem vabastamine aresti alt ei tähenda, et kahtlus oli algusest peale alusetu. Kuni oli alus põhjendatud kahtluseks, olid ka kehtestatud käsutuspiirangud õiguspärased ja vajalikud. Kaebaja 25.09.2023 ja 16.10.2023 taotlused tuleb jätta rahuldamata.
5(15)
3-21-2882
8.Tallinna Halduskohus jättis 03.11.2023 otsusega rahuldamata kaebaja taotluse tutvuda haldusmenetluse toimikuga täies ulatuses (resolutsiooni p 1) ja taotluse koguda täiendavaid tõendeid (resolutsiooni p 2), keeldus 25.09.2023 kaebuse muutmise avalduse vastuvõtmisest (resolutsiooni p 3), tagastas kaebaja 16.10.2023 avalduse lisad (resolutsiooni p 4) ning jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 5) ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 6). Kaebaja esitas taotluse lubada tal tutvuda haldusasja kogu toimikuga, sh osas, millele kehtivad halduskohtu 21.11.2022 määruse ja ringkonnakohtu 26.07.2023 määrusega kehtestatud juurdepääsupiirangud. Kaebaja hinnangul ei ole ringkonnakohtu määruses toodud põhjendused enam asjakohased, sest kriminaalmenetlused on lõpetatud nii Eestis kui ka välismaal, mistõttu ei oleks kaebajal selgituste „moonutamiseks“ enam põhjust. Kaebaja taotlus jääb rahuldamata, sest asjaolud ei ole pärast ringkonnakohtu 26.07.2023 määruse tegemist muutunud. Vajadus hoida salajas, millisest riigist või allikast on RAB mingit teavet saanud ja milliseid järeldusi sellest teinud, ei ole ära langenud. Kaebaja palus kohustada vastustajat esitama haldusasja toimik teavet kinni katmata, et kontrollida vaidlustatud ettekirjutuste aluseks olnud asjaolusid. Kaebaja hinnangul puudub selgus, millisele teabele ja tõenditele tuginedes on vastustaja vaidlustatud ettekirjutused teinud. See taotlus jääb rahuldamata. RAB on esitanud asjakohased selgitused ja tõendid, arvestades RahaPTS §-des 55 ja 60 sätestatut. Kohtule on ettekirjutuse faktilised asjaolud ja vastustaja selgitused nähtavad varjamata kujul. Juurdepääsupiirangud on lahendatud määrustega, mis on jõustunud. Kuna ettekirjutused põhinevad prognoosil, siis on paratamatu, et see sisaldab mh hinnanguid. Ettekirjutuste tegemise eelduseks ei ole rahapesu tõendatus (RahaPTS § 57 lg 1). Kohus kontrollib rahapesu kahtluse olemasolu vastustaja esitatud materjalide põhjal, arvestades mh Harju Maakohtu määruses nr 1-22-833 toodud põhjendusi. Kaebaja soovis täiendada kaebust käsutuspiirangute seadmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Kaebuse muutmine ei ole otstarbekas. Kuigi kaebaja esitas kahjunõude kohtu määratud tähtaja jooksul (selle viimasel päeval), eeldaks selle nõude läbivaatamine eelmenetluse toimingute tegemist, mille tõttu tuleks vältimatult edasi lükata kohtuotsuse tegemise aeg. Menetluses olevate nõuete eesmärgi saavutamiseks ei ole kahjunõue vajalik. Kaebajal säilib võimalus esitada kahjunõue hiljem eraldi menetluses. RahaPTS § 57 lg-d 1 ja 3 võimaldavad puudutatud isikul endal anda RAB-le selgitusi, samuti RAB-l koguda materjale vara seoste kohta rahapesu kahtlusega, sh analüüsida isiku antud selgitusi ning vajadusel koguda teavet teiste riikide rahapesu andmebüroodelt. See võib olla aeganõudev. Kokkuvõttes on käsutuspiirangu eesmärk võimaldada kontrollida rahapesukahtlust, tagades vara säilimise. Rahapesu tõendatus ei ole ettekirjutuse tegemise eeldus. Ettekirjutuse õiguspärasuse jaatamiseks peab selle põhjendustest nähtuma rahapesu kahtluse olemasolu. Ettekirjutuste õiguspärasuse kontrollimine eeldab tuvastamist, millisele eesmärgile ja kaalutlustele tuginedes seati kontole käsutamispiirang ning kas põhjendused olid piisavad (Riigikohtu 23.03.2013 otsus nr 3-3-1-21-12, p 16). Vaidlustatud ettekirjutuste kohaselt oli käsutuspiirangute eesmärk tagada vara säilimine. RAB on ära näidanud piisava rahapesu kahtluse olemasolu. RahaPTS § 55 lg 2 alusel koostatud faktiliste asjaolude dokumentidest nähtuvalt puudutas rahapesukahtlus kaebaja arvelduskontole Kanada äriühingu Sali Investment Ltd Liechtensteini kontolt 28.10.2021 laekunud 750 000 eurot, mille selgituseks oli märgitud „loan agreement 20/10“. 12.11.2021 faktiliste asjaolude dokumendis on välja toodud, et see raha laekus kaebaja kontole Sali Investment Ltd kontolt, mille tegelik kasusaaja on kaebaja. RAB-l oli kahtlus, et Sali Investment Ltd kontole laekus raha kaebaja abikaasa kontolt. Viimase puhul tekkis RAB-l kahtlus, et kaebaja abikaasa võis kasutada kaebajat ja kaebaja nimel olevat offshore ettevõtet 6(15)
3-21-2882 Sali Investment Ltd enda võimalikust kuritegelikust tegevusest saadud rahaliste vahendite suunamiseks Prantsusmaale. Vastustaja on tuginenud mh kaebaja abikaasa varasematele, rahapesuskeemide tüpoloogiale vastavate suuremahuliste tehingute tegemisele. RAB on kohtumenetluses täpsustanud, et kahtlust tekitanud raha laekus kaebajale erinevate kanalite kaudu, sh läbis lühikese aja jooksul erinevaid jurisdiktsioone ning see plaaniti edasi kanda Prantsusmaale, et osta kinnisvara. Mitmete eri jurisdiktsioonide kasutamine raha liigutamiseks on rahapesu tüpoloogia, mida kasutatakse eesmärgiga varjata vahendite tegelikku päritolu ja vähendada võimalust, et kohalikud krediidiasutused tuvastaksid ebatavalisi tehinguid. RAB viitab, et just tehinguid kinnisvaraga kasutatakse sageli rahvusvaheliselt rahapesu toimepanemiseks. Vastustaja on seega piisavalt põhistanud kahtlust seoses kõnealuse raha päritoluga, mida oli vaja asuda kontrollima ja mille kohta saada kaebajalt selgitusi. Kuna tegu oli tõenäosuse hindamisega, siis ei olnud nõutav uuritavate asjaolude või kahtluse eelnev tõendatus. RahaPTS § 57 lg 1 kohaldamise eelduseks ei saa olla tõsikindel teadmine kuritegelikust tegevusest. RAB-i tegevusele kohalduv tõendamisstandard ettekirjutuste tegemisel ja põhistamisel ei saa olla kõrgem kui järgnevas kriminaalmenetluses kohalduv standard. Vastustaja on põhjendanud, miks ta leidis, et kaebaja ei suutnud esmalt 30 ja seejärel 60 päeva jooksul esitada tõendeid rahaliste vahendite legaalse päritolu kohta. Kaebajat teavitati, et kahtlane oli Sali Investment Ltd kontolt kaebaja kontole laekunud 750 000 euro päritolu. Kaebaja selgitas 06.12.2021 raha päritolu sellega, et ta sai selle laenulepingu alusel Sali Investment Ltd-lt eesmärgiga kanda see edasi Prantsusmaa notari kontole, et osta kinnisvara. Põhjendamatu ei ole vastustaja hinnang, et ainuüksi laenulepingu sõlmimine või soov osta kinnisvara ei tõendanud piisavalt raha legaalset päritolu. Olukorras, kus tehingute ja ülekannete sisu on määratud suvaliselt, on tehingute eesmärk peamiselt vara päritolu varjamine ning suurtes summades ülekannete põhiliselt laenuandmisega selgitamisest ei piisa, et teha järeldusi tegelike majandussuhete kohta (vt Riigikohtu 22.06.2015 otsus nr 3-1-1-9414, p 218). RAB selgitas kaebajale, et tõendada tuleb vara legaalset päritolu ning kaebajalt kui Sali Investment Ltd tegelikult kasusaajalt küsiti konkreetselt, kust pärinesid Sali Investment Ltd rahalised vahendid, mis laekusid laenulepingu alusel kaebaja kontole. Äriühingu tegeliku kasusaajana pidanuks kaebaja olema teadlik ja suutma selgitada, kust tema äriühingule kuuluvad rahalised vahendid pärinevad. Seega ei saa väita, et 2022. a veebruariks ei olnud vastustaja esitanud kaebajale ühtegi küsimust või kaebaja ei teadnud, mille kohta tal tuli dokumente esitada. Vastustaja on asjakohaselt põhjendanud, et kuna ainus selgitus oli see, et Sali Investment Ltd on kaebajale kuuluv ettevõte, ent selgitusi selle ettevõtte raha päritolu kohta ei esitatud, tekkis põhjendatud kahtlus, et kaebaja kui Sali Investment Ltd omanik võib varjata rahaliste vahendite päritolu. Põhjendamata on kaebaja väide, et vastustaja küsimustele vastamine ei oleks kindlasti aidanud kaasa raha vabastamisele. Seda ei kinnita kuidagi asjaolu, et vastustaja pöördus 31.01.2022 prokuratuuri poole kriminaalmenetluse alustamiseks. Haldusakti põhjendamise nõudeid ei ole rikutud. Ettekirjutuste põhjendused on vastavalt RahaPTS § 55 lg 2 nõuetele eraldi faktiliste asjaolude dokumentides, mis on kohtule edastatud. Asjaolu, et osa põhjendusi, mida RAB haldusmenetluses ei avaldanud, sai kaebajale kohtumenetluse käigus teatavaks, ei mõjuta ettekirjutuste sisu ega materiaalset õiguspärasust. Ei nähtu, et vastustaja oleks tarbetult menetlusega venitanud või rikkunud uurimiskohustust. Harju Maakohtu määruses on viidatud kriminaalasja materjalides sisalduvale RAB-i e-kirjavahetusele (oktoober–november 2021) AS-i LHV Pank kliendiandmespetsialistiga. 10.12.2021 faktiliste asjaolude dokumendis (p-d 8–11, 16) on 7(15)
3-21-2882 kirjeldatud RAB-i esimese ettekirjutuse tegemisele järgnenud toiminguid, sh pöördumisi erinevatel kuupäevadel (19.11.2021, 22.11.2021, 29.11.2021, 08.12.2021) ja vastuseid (26.11.2021, 03.12.2021, 06.12.2021). Samuti on käsitletud kaebaja esindaja 06.12.2021 selgitusi ja dokumente, sh selgitatud vajadust edastada võõrkeelsena esitatud dokumendid eesti keeles. Vastustaja on põhjendanud, et viide, et dokumente ei olnud võimalik mõista, tulenes asjaolust, et need olid esitatud võõrkeeles ja tõlked saabusid hiljem. Kuigi ettekirjutuses sisaldus ka viide küsitavusele seoses ostetava kinnisvara asukohaga, ei olnud see ettekirjutuse tegemisel esmatähtis, sest ehkki vastustaja küsis kaebajalt kinnisvara kohta lisainfot, tegeleti eelkõige 750 000 euro legaalse päritolu kontrollimisega. Üksnes asjaolust, et kaebaja suhtes lõpetati kriminaalmenetlus 06.04.2023 määrusega aluse puudumisel, ei saa tuletada ettekirjutuste õigusvastasust. RAB-l oli rahapesu kahtlus vähemalt kuni kriminaalmenetluse alustamiseni. Sarnaselt leidis Harju Maakohus 11.02.2022 määruses, et 750 000 euro päritolu oli rahapesukahtlase taustaga. Prokuratuuri määruses on asutud seisukohale, et kuigi kaebajale rahapesukuriteo toimepanemises kahtlustuse esitamiseks esines piisav ja põhjendatud alus, ei ole kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid seda kuriteokahtlust kinnitanud. Sellega ei ole sedastatud ja see ei tõenda, et vastustaja kahtlused kaebaja suhtes olid algusest peale alusetud. Eelnevat ei lükka ümber ka eeluurimise lõpetamine Liechtensteinis. Põhjendatud kahtlus võib esineda ka siis, kui hilisemas kriminaalmenetluses ei leita kuriteokahtluse kinnituseks piisavalt tõendeid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9.S.M palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja eesmärk on kohtusse pöördumise ajaga võrreldes muutunud. Esialgu oli kaebuse eesmärk eemaldada kaebaja arvelduskonto käsutamise piirang, kuid nüüd on eesmärk kaebajale vastustaja õigusvastase tegevusega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamine ning kaebaja hea maine taastamine. Muutunud eesmärgi tõttu taotles kaebaja kaebuse muutmist. Ringkonnakohus pidas 26.07.2023 määruses toimikule juurdepääsu piiramist põhjendatuks eeskätt põhjusel, et kaebajale avaldatav teave võib olla oluline kriminaalmenetluses. Kaebaja viitas 25.09.2023 taotluses uuele asjaolule, et kriminaalmenetlus Eestis ja Liechtensteinis oli lõppenud, samuti esitas kaebaja 25.09.2023 kahjunõude, mille täpsemaks sisustamiseks on kaebajal vaja juurdepääsu kogu teabele. Halduskohus jättis alusetult rahuldamata kaebaja taotluse kohustada vastustajat esitama kogu haldusmenetluse toimik ja selgitused koos viidetega konkreetsetele tõenditele. Kaebajal ei ole võimalik oma õigusi kaitsta, kui tal ei ole juurdepääsu kõigile dokumentidele. Vastustaja selgitused on paljasõnalised. Ettekirjutuste õiguspärasuse kontrollimiseks tuleks tõendite abil välja selgitada, kuidas vastustaja on täitnud uurimiskohustust ja mille põhjal on vaidlusalused ettekirjutused tehtud. Halduskohus jättis vääralt rahuldamata taotluse kaebuse täiendamiseks kahjunõudega. See on vastuolus HKMS § 2 lg-s 2 nimetatud põhimõttega lahendada asi mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kaebuse muutmise eesmärk oli vältida uue kaebuse esitamist. Hüvitamisnõude rahuldamise üks eeldusi on vaidlusaluste ettekirjutuste õigusvastasuse tuvastamine, s.o nõuded on omavahel seotud. Kaebaja peaks esitama uue hüvitamiskaebuse halduskohtule olukorras, kus ettekirjutuste õigusvastasuse üle vaieldakse ringkonnakohtus. Kaebaja esitas kaebuse muutmise taotluse tähtaegselt. Halduskohus tagastas kaebajale ebaõigesti 16.10.2023 esitatud tõendid, mis seondusid kahjunõudega.
8(15)
3-21-2882 Vaidlustatud ettekirjutused on õigusvastased. Vastustaja praktika on selline, et isiku õigus saada teavet rahapesu kahtluse aluseks olevate asjaolude kohta on muudetud sisutuks. Seega pole käsutuspiiranguga koormatud vara omanikul või valdajal sisuliselt võimalik vara legaalset päritolu tõendada, sest ta ei tea, millistel asjaoludel põhinevat kahtlust ta peab ümber lükkama. Selline teave peaks reeglina olema puudutatud isikule kättesaadav. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et vastustaja on ära näidanud piisava rahapesukahtluse olemasolu. Sali Investment Ltd on Kanada äriühing, mida on alusetu nimetada offshore ühinguks. RAB on Y tegevust varemgi uurinud, rahapesu kahtlusele kinnitust saamata. Tema suhtes ei saa lõputult eeldada uusi rahapesukahtlusi ja seada selle tõttu tema varale piiranguid. Y on teinud Eestis suure mahuga tehinguid ja olnud krediidiasutuse aktsionär. Sellised isikud on tavapärasest suurema järelevalve all, sh seoses rahapesu kahtlusega. Halduskohtu otsusest ei selgu, milles seisnes kahtlus, et varem krediidiasutuse aktsionäriks olnud isiku tehingutes kasutatav raha võib pärineda kuritegevusest. Selliseks kahtluseks puudub igasugune alus. Y taust oli vastustajale teada juba varem – tegemist ei olnud asjaoluga, mida oli alles vaja hakata kontrollima. Kaebajale ja tema abikaasale heidetakse ette, et Venemaalt saadud raha on suunatud Y konto kaudu esmalt nende investeerimisettevõttele Sali Investment Ltd, et laenata see kaebajale kinnisvara soetamiseks. Halduskohus ei tuvastanud tõendite alusel iseseisvalt, kas vastustajal oli alust pidada kaebaja tehinguid kahtlaseks. Kaebaja on seadnud kahtluse alla mitmeid ettekirjutustes esitatud väiteid, mida halduskohus ei hinnanud. Halduskohus leidis vääralt, et nõutav ei ole uuritavate asjaolude tõendatus, kuna sellisel juhul ei saa rääkida „faktilistest asjaoludest“ RahaPTS § 55 lg 3 tähenduses. RAB ei saa rahapesu kahtluse aluseks olevaid asjaolusid ise välja mõelda. Vastutaja venitas haldusmenetlusega. RAB, kes teeb igapäevaselt rahvusvahelist koostööd, ei saa venitamist vabandada sellega, et tal puudusid võõrkeelsete dokumentide tõlked (mis esitati osaliselt 10.12.2021 ja täies ulatuses 15.12.2021). Vastustaja ei toetanud kaebaja püüdlusi anda vastuseid tekkinud küsimustele. Kaebaja selgitas juba 06.12.2021, kust käsutuspiiranguga raha pärineb ja milleks seda kavatsetakse kasutada. Vastustaja ei andnud juhiseid, millised asjaolusid tuleks kaebajal veel tõendada. Vastustaja saatis küsimused alles 13.01.2022, kuid need ei puuduta kahtlusi seoses Y tegevusega. Seega jääb selgusetuks, kuidas saanuks vastused neile küsimustele kõrvaldada väidetava rahapesu kahtluse. Kaebajale ei olnud selge, mida ta pidi tõendama. Kaebaja poolt 06.12.2021 esitatud materjali maht ei olnud kuigi suur ja võõrkeelsete materjalide tõlke küsimine oli lihtsalt ettekääne.
10.RAB palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde. Kohtud on kontrollinud toimikule juurdepääsu piirangute õiguspärasust. Kaebaja juurdepääsu on piiratud üksnes välisriikidega seotud teabevahetusele. Täiendava info avaldamine ei ole põhjendatud (vt ka haldusasjad nr 3-23-2907, nr 3-23-122 ja nr 3-20-972). Seda ei õigusta ka kahjunõude esitamine. Kuna vaidlustatud ettekirjutused on õiguspärased, on kahjunõue nagunii alusetu. Kohus jättis kaebuse muutmise taotluse põhjendatult rahuldamata ja tagastas kahjunõudega seotud tõendid. Vastustaja on esitanud kohtule kõik asjakohased selgitused ja tõendid ning nende alusel oli kohtul võimalik kontrollida rahapesukahtluse põhjendatust. Vaidlustatud ettekirjutused on õiguspärased. Halduskohus tuvastas õigesti, et ettekirjutuste tegemise materiaalsed eeldused (RahaPTS § 57 lg-d 1 ja 3) olid täidetud. See, et alustatud kriminaalmenetlus ei lõppe süüdimõistva kohtuotsusega, ei muuda RAB-l tekkinud kahtlust ja sellele järgnenud tegevusi õigusvastaseks, sest muidu ei saakski RAB kahtluse põhiselt käsutuspiiranguid seada. See muudaks RahaPTS § 57 lg-d 1 ja 3 sisutuks. RahaPTS ei sisalda eraldiseisvalt rahapesu kahtluse mõistet. Rahapesu vastase võitlusega kaitstakse normaalselt 9(15)
3-21-2882 toimivat majanduskeskkonda. Kahtlust tuleb seega sisustada majandus- ja ärisuhete toimimise põhimõtete kaudu, kus hoolsuse mõõdupuuks on leida tehingutest või toimingutest ratsionaalsus. Kahtlus võib seisneda ühes eraldiseisvas või mitmes asjaolus kogumis, mida RAB peab analüüsima ja kontrollima. Vastustaja on põhistanud oma kahtlust ettekirjutuse faktilistes asjaoludes ja 16.10.2023 vastuses kaebusele. Kaebaja ise peab kõige paremini teadma, millised tõendid võiksid tõendada tema raha legaalset päritolu. Vastustaja ei saanud anda selle kohta juhiseid, eriti arvestades, et kaebajale ei tohtinud avalikustada rahapesu kahtluse olemust ja menetluse sisu (RahaPTS § 60 ja § 61 lg 2). Kaebajale oli teada, et kahtlane oli Sali Investment Ltd kontolt kaebaja kontole laekunud 750 000 euro päritolu. Lisaks esitas vastustaja kaebajale konkreetsed küsimused vara päritolu kohta, kuid kaebaja ei vastanud neile. Varale käsutuskeelu seadmisel ei pea vastustajal esinema selget teadmist, et vara on saadud kuritegevuse tulemusel. Vastustaja tegevus ei olnud meelevaldne, vaid kaebaja juurdepääsu teabele piirati seaduses sätestatud alustel. Vastustaja ei tegutsenud rahapesu kahtlust kontrollides liiga aeglaselt, vaid arvestas seaduses sätestatud tähtaegu. Lisaks kaebajalt selgituste küsimusele tuli saada vastused esitatud päringutele, koguda täiendavat infot ning seda analüüsida ja kontrollida.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. I
12.Halduskohus jättis 03.11.2023 otsusega rahuldamata kaebaja korduva taotluse võimaldada tal tutvuda kogu haldusasja toimikuga. Ringkonnakohus leiab samamoodi kui halduskohus, et ringkonnakohtu 26.07.2023 määruse alusel seatud juurdepääsupiirangute muutmiseks ei ole alust.
13.Kaebaja juurdepääsu on osaliselt piiratud vaidlustatud ettekirjutuste faktilisi asjaolusid kirjeldavatele dokumentidele (12.11.2021 dokument nr 3-1/1095-1, dtl 79–81 ja 265–267 ning 10.12.2021 dokument nr 3-1/1176-1, dtl 82–84 ja 280–282). Esimesena nimetatud dokumendis on varjatud ühte lauset, mis puudub RAB-i kahtlust käsutuspiiranguga vahendite päritolu kohta (p 7) ja dokumendi koostanud RAB-i ametniku nime. Teises dokumendis on kaebaja eest varjatud p-e 8–11, 15–16 ja osaliselt p-i 18, mis puudutavad RAB-i tehtud päringuid välisriikide rahapesu andmebüroodele, neilt saadud vastuste sisu ja selle põhjal tehtud järeldusi, samuti dokumendi koostanud RAB-i ametniku nime.
14.Pole vaidlust, et kaebaja pangakontole 28.10.2021 laekunud 750 000 euroga seotud kriminaalmenetlused Eestis ja Liechtensteinis on lõpetatud. Sellega on ära langenud oht, et piiratud juurdepääsuga teabega tutvumine võiks ohustada tõe väljaselgitamist Eestis ja Liechtensteinis toimuvates kriminaalmenetlustes. Jätkuvalt pole aga välistatud, et kõnealusele teabele juurdepääsu piiramine on vajalik mõnes kolmandas riigis kriminaalmenetluse läbiviimiseks (vt mh 10.12.2021 dokumendi nr 3-1/1176-1 p-d 11 ja 18). Ära ei ole langenud ka vajadus kaitsta välisriikidele tehtud päringutega seotud teavet. Piirangud ei takista kaebajal siinses asjas oma õiguste efektiivset kaitsmist (vt täpsemalt allpool; vrd Riigikohtu 23.05.2024 määrus nr 3-23-671, p 16). Juurdepääsupiiranguid ei ole vaja muuta ka põhjusel, et kaebaja taotles halduskohtult kaebuse täiendamist kahjunõudega (vt täpsemalt allpool). Seetõttu jääb ringkonnakohus juurdepääsupiirangute osas 26.07.2023 määruses võetud seisukoha juurde. II
10(15)
3-21-2882
15.RAB kehtestas 12.11.2021 ettekirjutusega kaebaja pangakontole laekunud 750 000 eurole käsutuspiirangu 30 kalendripäevaks ja 10.12.2021 ettekirjutusega pikendas piirangut veel 60 kalendripäevaks. Ringkonnakohus hindab vaidlustatud ettekirjutuste õiguspärasust nende andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Haldusakt on õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse
(HMS) § 54).
12.11.2021 ettekirjutus
16.RahaPTS § 57 lg 1 sätestab, et RAB võib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral, kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks või teise riigi rahapesu andmebüroo taotluse alusel ettekirjutusega tehingu peatada või kehtestada kontole, kontol olevale varale või tehingu, ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara või muu rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 kalendripäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates.
17.RAB-i 12.11.2021 ettekirjutuses on märgitud, et käsutuspiirangu kehtestamine on vajalik rahapesu kahtlusega tehingu kontrollimiseks.
18.RahaPTS § 4 lg 1 alusel on rahapesu kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) muundamine või üleandmine eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest; 2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest; 3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine. RahaPTS § 4 lg-st 2 tulenevalt hõlmab rahapesu mh RahaPTS § 4 lg-s 1 nimetatud tegevustes osalemist või neile kaasaaitamist ning RahaPTS § 4 lg-te 3 ja 5 järgi on rahapesuga tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil ning sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad ei ole kindlaks tehtud (vt ka Riigikohtu 31.03.2025 määrus nr 3-23-2858, p 24.1).
19.RAB-i üks põhiülesandeid on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, mille käigus kontrollitakse saadud andmete olulisust rahapesu või sellega seotud kuritegude tuvastamiseks või kohtueelseks uurimiseks; rahapesukahtluse kontrolli raames võtab RAB vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ja edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele (RahaPTS § 54 lg 1 p 1 ja lg-d 2‒3). See, kas rahapesu kahtlusega hõlmatud vara pärineb tõepoolest kuritegelikust tegevusest, tuvastatakse lõppastmes kriminaalmenetluses. RAB ei otsusta, kas rahapesu või terrorismi rahastamine on toimunud (nt Riigikohtu 14.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13, p 10; vrd ka 31.03.2025 määrus nr 3-23-2858, p 24.2).
20.RAB-i 12.11.2021 dokumendi nr 3-1/1095-1 kohaselt (mida ringkonnakohus refereerib mahus, mis on kohtumenetluses avaldatud ka kaebajale) sai RAB-le teatavaks, et 28.10.2021 laekus Kanada äriühingu Sali Investment Ltd Liechtensteini kontolt kaebaja LHV Pank AS-s asuvale kontole 750 000 eurot selgitusega „loan agreement 20/10“. RAB-le oli teada, et Sali Investment Ltd tegelik kasusaaja oli kaebaja ning et kaebaja selgituste kohaselt oli laenu eesmärk rahastada Prantsusmaal kinnisvara ostmist. 12.11.2021 seisuga ei olnud rahalised vahendid Prantsusmaale edasi liikunud, sest kaebaja ei esitanud tehingute kohta hoolsusmeetmete täitmiseks vajalikus ulatuses selgitusi ja vara päritolu tõendavaid dokumente.
21.RAB-le oli kõnealuse dokumendi kohaselt veel teada, et kaebajale on väljastatud Eestis elamisluba töötamiseks Beljaeff OÜ-s, mille juhatuse liige ja tegelik kasusaaja on tema 11(15)
3-21-2882 abikaasa Y. RAB-l oli kahtlus, et tegemist on variettevõttega, sest äriühingu kontole laekusid üksnes vahendid Beljaeff OÜ Monacos asuvalt kontolt sellises ulatuses, et maksta väikest tasu kaebajale ja tema abikaasale, kuid muud majandustegevust ettevõtte arvelduskontolt ei nähtunud. RAB-le oli teada ka see, et 29.09.2021 oli Sali Investment Ltd kontolt laekunud Y kontole raha seoses lepinguga, mille kohaselt Belize äriühing Talus Finance Corp loovutab 400 000 euro suuruse nõude Sali Investment Ltd vastu Yle. RAB pidas võimalikuks, et tegemist võis olla Y kontrolli all olevate äriühingute omavaheliste tehingutega. RAB märkis, et selliseid tehinguid kasutatakse rahapesu skeemides nende õigusvastasuse varjamiseks. Samuti oli RAB-l teave selle kohta, et 14.10.2021 laekus Y isiklikule arvelduskontole Venemaa äriühingult OOO ITC VNIIG 409 275 eurot, millest 400 000 eurot on 19.10.2021 laenuna edasi kantud Sali Investment Ltd kontole selgitusega „loan agreement 18/10“. RABle oli teada, et Yt oli varem Eestis, Lätis, Venemaal ja nn offshore-piirkondades seostatud ettevõtete võrgu loomisega rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil. Lisaks on faktiliste asjaolude dokumendis märgitud, et RAB on varem analüüsinud Y tegevust seoses kahtlusega, et Y püüab legaliseerida ebaseadusliku päritoluga raha kohtumenetluse kaudu. Kuigi RAB-l ei õnnestunud toona tõendada tehingutes kasutava raha ebaseaduslikku päritolu, oli selle juhtumi puhul tegemist skeemiga, kus Seišellide ettevõte Allied Consulting Ltd esitas hagi Y vastu. Y sõlmis laenulepingu Talus Finance Corp-ga kinnisvara ostuks Prantsusmaal ja hiljem omandas laenunõude Allied Consulting Ltd nõude loovutamise lepinguga. RAB märkis, et ka varem on rahapesu skeemides kasutatud kohtumenetlusi ebaseadusliku raha legaliseerimiseks.
22.Neil asjaoludel tekkis RAB-l kahtlus, et Y kasutab oma abikaasat ja tema nimel olevat Sali Investment Ltd-d enda võimalikust kuritegelikust tegevusest saadud rahaliste vahendite suunamiseks Prantsusmaale kaebaja Eestis asuva pangakonto kaudu. Võimaliku kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks, olemasoleva vara säilitamiseks ja rahaliste vahendite päritoluga seotud täiendavate asjaolude tuvastamiseks pidas RAB seetõttu vajalikuks kehtestada kaebaja arvelduskontol olevale rahale (750 000 eurot) käsutuspiirangu 30 päevaks.
23.Vastustaja on 16.10.2023 menetlusdokumendis täpsustanud, et kahtlust tekitanud raha laekus kaebajale erinevate kanalite kaudu (vt joonis dtl 378), sh liikus lühikese aja jooksul läbi erinevate jurisdiktsioonide (Venemaa–Eesti–Liechtenstein–Eesti) ning see plaaniti edasi kanda Prantsusmaale, et osta kinnisvara. Vastustaja selgituste kohaselt on mitmete jurisdiktsioonide kasutamine raha liigutamiseks rahapesu tüpoloogia, mida kasutatakse eesmärgiga varjata vahendite tegelikku päritolu ja vähendada võimalust, et kohalikud krediidiasutused tuvastaksid ebatavalisi tehinguid. Vastustaja on välja toonud, et just tehinguid kinnisvaraga kasutatakse sageli rahvusvaheliselt rahapesu toimepanemiseks ning ka Euroopa Liidu ülese riskihinnangu kohaselt on investeerimise eesmärgil soetatud kinnisvara kõrgeima rahapesu riskiga.
24.Ringkonnakohus leiab eeltoodu põhjal, et 12.11.2021 ettekirjutus oli eesmärgipärane ning piisavalt ja asjakohaselt põhjendatud. RAB on selgitanud, millistel faktilistel asjaoludel rahapesu kahtlus põhines ning mida oli vaja täiendavalt kontrollida. RAB-i välja toodud asjaoludel oli käsutuskeelu kehtestamine 30 päevaks proportsionaalne. Ringkonnakohus nõustub selles osas haldusohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).
25.RAB ei rikkunud 12.11.2021 ettekirjutuse andmisel põhjendamiskohustust. RahaPTS § 55 lg-te 1 ja 2 alusel tuli 12.11.2021 ettekirjutuse faktilised asjaolud kajastada eraldi dokumendis, kehtestades sellele asjakohased juurdepääsupiirangud. RAB-i haldusakti põhjendusi ei kajastata eraldi dokumendis mitte seepärast, et neid puudutatud isiku eest varjata, vaid isiku õiguste kaitseks, vältimaks kahtluste teatavaks tegemist ettekirjutuse adressaadile (praegusel juhul LHV Pank AS-le; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.07.2023 määrus nr 3-23-440, p 12). RAB ei pidanud kaebajat enne 21.11.2021 ettekirjutuse tegemist 12(15)
3-21-2882 ära kuulama või teda käsutuskeelu seadmise kavatsusest teavitama, sest see ei oleks tõenäoliselt võimaldanud saavutada eesmärki tõkestada võimalik kuritegelik tegevus ja säilitada rahapesu kahtlusega vara (HMS § 40 lg 3 p 4; vt ka RahaPTS § 51 lg 1 ning Riigikohtu 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, p 16 ja 31.03.2025 määrus nr 3-23-2858, p 20). Seega ei ole 12.11.2021 ettekirjutusel ka formaalseid puudusi, mille tõttu saaks seda pidada õigusvastaseks. Edasine menetlus 12.11.2021 ettekirjutuse kehtivuse ajal
26.Kaebaja esitas RAB-le 19.11.2021 taotluse tutvuda 12.11.2021 dokumendiga nr 31/1095-1 (dtl 9 jj). RAB väljastas 25.11.2021 selle dokumendi väljavõtte, selgitades, et osaliselt jäetakse teave RahaPTS § 55 lg 3 alusel avaldamata (dtl 12 jj). Ringkonnakohus märgib, et see, kas kaebaja taotluse osaline rahuldamine oli õiguspärane, ei mõjuta tagantjärele 12.11.2021 ettekirjutuse õiguspärasust. See võib siiski mõjutada kaebaja võimalust tõendada RAB-le käsutuspiiranguga vara legaalset päritolu (sellest täpsemalt allpool).
27.Seejärel esitas kaebaja 06.12.2021 selgitused ja tõendid, taotledes käsutuspiirangu tühistamist (dtl 17 jj). RAB palus 08.12.2021 kirjas kaebajal esitada prantsuse-, inglise- ja venekeelsed dokumendid tõlgituna eesti keelde. Kaebaja täitis selle nõude osaliselt 10.12.2021 (kõik tõlked esitati 15.12.2021), kuid väidab kohtumenetluses, et tõlgete nõudmine oli alusetu ja kantud üksnes RAB-i soovist menetlust venitada. Selle väitega ei saa nõustuda. Haldusmenetluse keel on eesti keel ja RahaPTS ei näe selles osas ette erisusi. Seega oli RAB-l õigus nõuda kaebajalt 06.12.2021 taotluse võõrkeelsete lisade tõlkimist eesti keelde sõltumata sellest, kas võõrkeelsed dokumendid olid RAB-le põhimõtteliselt arusaadavad (HMS § 20, keeleseaduse § 10 lg 1 ja § 12 lg 1; vt ka Riigikohtu 26.02.2025 otsus nr 3-22653, p-d 12–14). Ringkonnakohtule ei nähtu, et RAB rikkus tõlke nõudmisega kaalutlusõigust või riivas kaebaja õigusi ülemääraselt. Kaebaja ei ole viidanud majanduslikele vms põhjustele, mille tõttu oli tõlgete esitamine tema jaoks liialt koormav. Pealegi, kuna kaebaja ei tõendanud RAB-le haldusmenetluses raha legaalset päritolu (vt täpsemalt allpool), ei oleks kaebaja ka võõrkeelsete dokumentide tõlgete nõudmata jätmise korral saavutanud käsutuspiiranguga vara vabastamist enne vaidlustatud ettekirjutustega määratud tähtaja möödumist (vt RahaPTS § 57 lg 10). 10.12.2021 ettekirjutus
28.RAB pikendas 10.12.2021 ettekirjutusega käsutuspiiranguid 60 kalendripäeva võrra põhjusel, et kaebaja ei olnud tõendanud käsutuspiiranguga vara legaalset päritolu.
29.RahaPTS § 57 lg 3 p 1 sätestab, et RAB võib ettekirjutuse alusel piirata vara käsutamist selle säilimise tagamiseks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatule lisaks kuni 60 kalendripäeva võrra juhul, kui vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja või omanik ei tõenda RAB-le 30 kalendripäeva jooksul tehingu peatamisest või konto kasutamise piirangu või muu vara käsutamise piirangu kehtestamisest arvates vara legaalset päritolu.
30.Käsutuspiirangu pikendamine 10.12.2021 ettekirjutusega põhines samadel elulistel asjaoludel kui 12.11.2021 ettekirjutus. RAB-i 10.12.2021 dokumendis nr 3-1/1176-1 on kirjeldatud, milliseid päringuid välisriikide rahapesubüroodele on RAB alates 12.11.2021 teinud ja millise sisuga vastuseid saanud (p-d 8–11) ning millise teabe kogumine on veel vajalik, et kontrollida mh kaebaja 06.12.2021 esitatud selgituste paikapidavust (p-d 15–16). Dokumendis kirjeldatud päringute sisu ja täiendavat kontrollimist vajav teave on seotud käsutuspiirangu kehtestamise aluseks olnud rahapesu kahtlusega. See näitab ühtlasi, et RAB ei olnud tegevusetu ja kogus ka ise teavet, et saada selgust käsutuspiirangu aluseks olevates asjaoludes. Siinses asjas puudub mõistlik alus kahelda, et RAB-i teabevahetus välisriikidega tegelikult toimus (vt ka dokumendid dtl 183 jj ja 239, halduskohtu otsuse p 42 ja Harju 13(15)
3-21-2882 Maakohtu 11.02.2022 määrus nr 1-22-853, dtl 389 jj). Seetõttu ei ole asja lahendamisel vältimatult vajalik nõuda välja välisriikidega toimunud teabevahetust kajastavaid kõiki materjale täies mahus.
31.Kaebaja selgitas RAB-le 06.12.2021 avalduses, et ta soovis osta Prantsusmaal kinnisvara ja tehing pidi toimuma 15.11.2021. Kinnisvara ostmiseks tasus kaebaja abikaasa 27.08.2021 Prantsusmaa notari deposiiti 50 500 eurot. Ostu finantseerimiseks sai kaebaja 20.10.2021 laenulepingu nr 20/10 alusel 750 000 eurot laenu Kanada äriühingult Sali Investment Ltd, mille aktsiad kuuluvad kaebajale. Laenulepingu alusel kanti kaebaja AS-i LHV Pank kontole 750 000 eurot, et kaebaja saaks kanda selle edasi Prantsusmaa notari kontole. Kaebaja selgitas, et kavatseb müüa Prantsusmaal temale ja tema abikaasale kuuluvat kinnisvara, mille müügist saadava rahaga täidab laenulepingust nr 20/10 tulenevad kohustused. Ringkonnakohus nõustub RAB-ga, et arvestades rahapesu kahtluse sisu, mida ringkonnakohus refereeris eespool, ei tõenda need asjaolud vara legaalset päritolu RahaPTS § 57 lg 3 p 1 tähenduses ega anna alust järeldada, et käsutuspiirangu pikendamine 10.12.2021 ettekirjutusega oli õigusvastane.
32.Kaebaja etteheide, et ta ei teadnud, mille kohta tal tuleb käsutuspiirangutest vabanemiseks teavet ja tõendeid esitada, ei ole põhjendatud. Kaebajale oli 12.11.2021 ettekirjutusest teada, et tema LHV Pank AS-s asuvale kontole laekunud 750 000 euro suhtes on rahapesu kahtlus ja käsutuspiirangust vabanemiseks tuleb tal RAB-le tõendada raha legaalset päritolu. Andmed selle kohta, et RAB-le teadaolevalt pärines kaebaja kontole laekunud 750 000 eurot Sali Investment Ltd Liechtensteini kontolt ja selle selgituseks oli märgitud „loan agreement 20/10“, avaldas RAB kaebajale juba 25.11.2021 kirja lisana kui ühe 12.11.2021 ettekirjutuse aluseks olnud faktilise asjaolu (dtl 14). Seega pidi kaebaja mõistma, et RAB-le juba teada olevate asjaolude kordamine ei ole raha legaalse päritolu tõendamiseks piisav.
33.On tõsi, et RAB ei olnud kaebajale enne 10.12.2021 ettekirjutuse tegemist avaldanud, et rahapesu kahtlus seondus mh kaebaja abikaasa varasema tegevusega. See ei saanud aga kaebajal takistada RAB-le selgitamast tema pangakontole laekunud raha täpsemat päritolu, arvestades mh, et kaebaja kinnitusel oli ta Sali Investment Ltd aktsionär ja tegelik kasusaaja ning kaebaja oli selle äriühinguga sõlminud laenulepingu. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei teadnud, millisest allikast pärinevad tema kontrolli all oleva äriühingu rahalised vahendid ega saanud aru vajadusest RAB-le tõendada vähemalt seda, kellelt ja millisest tegevusest äriühingu raha pärineb. Seejuures kasutas kaebaja juba haldusmenetluses professionaalset õigusabi. Teave raha tegeliku päritolu kohta oli kaebaja valduses, mistõttu ei saanudki RAB anda kaebajale täpseid suuniseid, milliseid tõendeid tal tuleb esitada. Tuleb ka märkida, et kaebajal ei olnud õigust nõuda RAB-lt oma tõendamiskohustuse täitmiseks selliste juhiste andmist, mille kaudu võinuks talle saada teatavaks RAB-i uurimismeetodid (sh kuidas ja milliste meetoditega RAB kõnealuse rahapesu kahtluseni jõudis; vt ka RahaPTS § 55 lg 3 ja Riigikohtu 31.03.2025 määrus nr 3-23-2858, p 20).
Neil asjaoludel oli käsutuspiirangu pikendamine 60 päevaks põhjendatud.
Kokkuvõte
35.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et RAB-i 12.11.2021 ja 10.12.2021 ettekirjutused on õiguspärased. Vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust ei mõjuta tagantjärele see, et RAB-i taotluse alusel küll alustati kaebaja suhtes kõnealuse juhtumiga seoses kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 394 lg 2 p 3 järgi (rahapesu suures ulatuses), kuid see lõpetati hiljem aluse puudumise tõttu (dtl 299 jj). Halduskohus selgitas õigesti, et pigem näitab kriminaalmenetluse alustamine ja konfiskeerimise tagamiseks vara arestimine Harju Maakohtu 11.02.2022 määrusega nr 1-22-853, et RAB-i kahtlus oli 2022. a veebruaris 14(15)
3-21-2882 endiselt piisav ja põhjendatud. Pole alust väita, et rahapesu kahtlus oli piisav kaebaja vara arestimiseks kriminaalmenetluses, kuid ei olnud piisav, et seada sellele RAB-i ettekirjutuste alusel käsutuspiirang 30+60 päevaks. III
36.Kaebaja jäi apellatsioonimenetluses halduskohtule 25.09.2023 esitatud taotluse juurde täiendada kaebust tema pangakontole seatud käsutuspiiranguga tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudega. Halduskohus jättis 03.11.2023 otsuses selle taotluse rahuldamata.
37.HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebuse nõuet või alust võib muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni. Pärast HKMS § 49 lg 1 esimeses lauses nimetatud tähtaega, sh apellatsioonimenetluses, võib kaebuse nõuet või alust muuta HKMS § 49 lg-s 1 sätestatud tingimustel ja üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab HKMS-i kohaselt arvestama, või menetlusnormi rikkumisel madalama astme kohtu poolt (HKMS § 49 lg 2). Kohus peab hindama kaebuse muutmise otstarbekust ja lubatavust. Kaebuse muutmise otstarbekuse hindamisel võib kohus arvestada menetlusstaadiumi, menetluse venimise ohtu, kaebuse nõuetekohasust ja õiguskaitse vajadust (Riigikohtu 16.12.2015 otsus nr 3-3-1-60-15, p 23).
38.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu lõppjäreldusega, et praeguses asjas ei ole kaebuse muutmine (täiendamine kahjunõudega) otstarbekas. Üks kahju hüvitamise eeldusi on riigivastutuse seaduse § 7 lg-st 1 tulenevalt avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes. Kaebaja kahjunõude rahuldamine eeldab seega, et RABi 12.11.2021 ja 10.12.2021 ettekirjutused on õigusvastased. Ringkonnakohus leidis eespool vastupidist, mistõttu tuleks kaebaja kahjunõue igal juhul jätta rahuldamata. Seetõttu ei ole otstarbekas muuta kaebust ja võtta asja juurde mh 16.10.2023 esitatud täiendavaid tõendeid, mis kaebaja hinnangul kinnitavad kahju tekitamist ja selle suurust. IV
Eelneva põhjal jääb apellatsioonkabus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
40.Ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1). Ringkonnakohus selgitab, et apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud 1050 euro suurusest riigilõivust jääb kaebaja kanda 20 eurot, kuna ringkonnakohus ei lubanud kaebajal kaebust muuta. Kaebajal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. (allkirjastatud digitaalselt)
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.