Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tegevuse peale seoses vangla kulul katlakivieemaldi ja kõneaja võimaldamata jätmisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
2.Jätta Juri Kolesnikovi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Juri Kolesnikov (kaebaja) esitas 24. novembril 2020 Tartu Vanglale taotluse, milles palub talle anda veekeedukannu jaoks katlakivieemaldi. Tartu Vangla jättis 4. detsembri 2020. a vastusega nr 6-24/6937-2 kaebaja taotluse rahuldamata, kuna kehtiv õigus ei kohusta vanglat kinnipeetavatele katlakivieemaldit väljastama. Vangla kaupluse vahendusel on kaebajal võimalik soetada katlakivieemalduspulbrit hinnaga 1,44 eurot.
2.Kaebaja esitas 30. detsembril 2020 vanglale eelnimetatud otsuse peale vaide, mille vangla jättis 14. jaanuari 2021. a vaideotsusega nr 1-11/680-2 rahuldamata. Vangla põhjendab, et 2020. a kevadel oli kinnipeetavatel võimalik saada vangla vahendusel katlakivieemaldit, kuna seoses koroonaviiruse pandeemiaga peatati ajutiselt vangla kaupluse töö ning kinnipeetavatel puudus võimalus katlakivieemaldit kaupluse vahendusel soetada.
3.Kaebaja esitas 30. detsembril 2020 vanglale taotluse kanda tema telefonikaardile kõneaega, kuna 2020. a kevadel vangla aitas selles osas kinnipeetavaid, kes sissetulekut ei oma. Vangla jättis 15. jaanuari 2021. a vastusega nr 6-24/7397-2 kaebaja taotluse rahuldamata, kuna vanglal puudub õigusaktidest tulenevalt kohustus kinnipeetavatele kõneaega anda.
3-21-286
4.Kaebaja esitas 13. jaanuaril 2021 vanglale avalduse, milles põhjendab, et tal ei võimaldata kasutada köögis olevat veekeedukannu ning talle anti kambrisse isiklik veekeedukann. Kaebajal ei ole võimalik seda katlakivieemaldi puudumise tõttu puhastada ning talle ei anta katlakivieemaldit. Kuna köögis keegi kannu ei kasuta, on võimalik see kaebajale anda. Vangla jättis 15. jaanuari 2021. a vastusega nr 6-24/151-2 kaebaja taotluse rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 18. jaanuaril 2021 vanglale taotluse võimaldada tal kasutada sektori köögis olevat veekeedukannu või kohustada ametnikke tooma talle keevat vett või väljastada talle katlakivieemaldit. Vangla jättis 8. veebruari 2021. a vastusega nr 6-24/151-4 kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas 15. veebruaril 2021 vanglale eelnimetatud vastuse peale vaide.
6.Kaebaja esitas 10. veebruaril 2021 Tartu Vanglale vaide, milles nimetab vangla 14. jaanuari 2021. a vaideotsust nr 1-11/680-2 ning 15. jaanuari 2021. a vastuseid nr 6-24/151-2 ja 6-24/7397-2. Kaebaja palub talle väljastada katlakivieemaldi või lubada tal kasutada osakonna köögis olevat veekeetjat või anda kõneaega.
7.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 8. veebruaril 2021 kaebuse, milles palub tühistada Tartu Vangla otsused katlakivieemaldi ja kõneaja kohta ning kohustada vanglat andma talle katlakivieemaldi ja kõneaega või ainult katlakivieemaldi. Kaebaja põhjendab, et 2020. a kevadel olid vanglas karantiini tõttu kõik kambrid lukustatud ning olukorra heastamiseks väljastati kinnipeetavatele veekeedukannud, neile jagati katlakivieemaldit ning nende telefonikaartidele laeti kõneaega. Praegu on kinnipeetavad uuesti alates 7. novembrist 2020 karantiini tõttu lukustatud. Kaebaja teavitas vanglat, et tal on õigus kasutada sektori köögis veekeedukannu, kuid vangla ei lubanud seda ning kaebajale toodi laost tema enda veekeedukann. Kaebaja palus talle väljastada ka katlakivieemaldi, kuid vangla keeldub sellest ning väidab, et kaebaja peab selle endale ise poest ostma. Poes maksab katlakivieemaldi 1,44 eurot ning kaebaja peab isikuarvelt tehtavaid mahaarvamisi arvestades selle soetamiseks muretsema isikuarvele 5 eurot, kuid tal puudub selleks sissetulek. Ilma katlakivieemaldi kasutamiseta läheb veekeedukann katki. Isegi kui kaebaja ostaks katlakivieemaldi, siis piisaks sellest kõige rohkem paariks nädalaks või kuuks ajaks, kuid karantiin kestab vanglas veel mitu kuud. Lisaks selgitab kaebaja, et pöördus vangla poole taotlusega anda talle kõneaega, kuid vangla keeldus. Väheste rahaliste vahendite tõttu peab kaebaja valima, kas ostab endale katlakivieemaldi või laeb raha telefonikaardile, et oma lähedastega suhelda. Kaebaja pidi valima kõneaja. Kaebuses on esitatud taotlused riigi õigusabi saamiseks ning riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
8.Tartu Vangla esitas kohtule 17. veebruaril 2021 vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid. Vangla märgib, et kaebaja 10. veebruaril ja 15. veebruaril 2021 esitatud vaided on hetkel menetluses.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kaebaja on esitanud tühistamis- ja kohustamiskaebuse Tartu Vangla tegevuse peale seoses vangla kulul katlakivieemaldi ja kõneaja võimaldamata jätmisega. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele kõneaega puudutavas osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel ning katlakivieemaldiga seonduvas osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
10.HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust
3-21-286 korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõuete lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5.
10.1.Kohtueelse menetluse materjalidest nähtub, et otsus, millega vangla jättis rahuldamata kaebaja taotluse vangla kulul kõneaja saamiseks, on Tartu Vangla 15. jaanuari 2021. a vastus nr 6-24/7397-2. Kuigi kaebaja on esitanud vanglale 10. veebruaril 2021 vaide, millest nähtub tema tahe eelnimetatud vastust vaidlustada, ei ole vangla käesolevaks ajaks vaiet ära lahendanud. Samuti ei ole möödunud veel VangS § 11 lg-st 7 tulenev vaide lahendamise 30-päevane tähtaeg. Seega on kaebaja pöördunud kõneaega puudutavas osas kohtu poole ennatlikult ning ei ole pidanud kinni kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Juri Kolesnikovi kaebuse kõneaega puudutavas osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
10.2.Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et isegi kui kaebaja oleks kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, siis kuuluks tema kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja on alates
7.novembrist 2020, s.o COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks osakonna lukustamisest kuni kaebuse esitamise hetkeni saanud arvukatel kordadel oma lähedastele helistada ning tal on olnud võimalik endale kõneaega osta, mistõttu ei saa tema õiguste riivet pidada intensiivseks. Samuti ei ole praegused vanglas rakendatud piirangud samaväärsed 2020. a kevadel kohaldatud piirangutega, kuivõrd praegu on erinevalt kevadest võimaldatud kinnipeetavatele jalutamist, lühiajalisi kokkusaamisi ning kaupluse teenuse kasutamist, ning seega ei tingi praegused piirangud kevadega võrreldes sama suurt leevendusmeetmete kohaldamise vajadust (vt ka Tartu Vangla 15. jaanuari 2021. a vastus nr 6-24/7397-2). Lisaks ei ole vanglal õigusaktidest tulenevalt kohustust kinnipeetavatele vangla kulul kõneaega võimaldada. Telefoni kasutamine toimub vastavalt VangS § 28 lg-le 2 kinnipeetava kulul.
11.Kuigi katlakivieemaldit puudutavas osas on kaebaja kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, arvestades Tartu Vangla 14. jaanuari 2021. a vaideotsust nr 1-11/680-2, siis ei ole haldusasja sisuline menetlemine selles osas siiski HKMS § 121 lg 2 p-st 21 tulenevalt põhjendatud.
11.1.Kaebajale vangla kulul katlakivieemaldi võimaldamata jätmist ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Vangla võimaldab kinnipeetavatele isikliku hügieeni tagamiseks korra nädalas sauna, vanni või dušši (VangS § 50 lg 2) ning mingis ulatuses on hügieenitoiminguid võimalik teha ka külma veega. Samuti ei saa söögi või joogi valmistamiseks kuuma vee puudumist pidada ülemääraseid kannatusi või ebameeldivusi põhjustavaks, kuivõrd vangla toitlustab ise kinnipeetavaid vähemalt kolm korda päevas ning toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet (VangS § 47 lg 1, sotsiaalministri 31. detsembri 2002. a määrus nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 3 lg 6). Kohtul puudub alus kahelda selles, et vangla peab kehtestatud toidunormidest kinni. Lisaks on kaebajal võimalik soetada katlakivieemaldit vangla kaupluse vahendusel ning selle hinda 1,44 eurot ei saa pidada
3-21-286 üleliigselt kõrgeks. Kui kaebajal ei ole võimalik sissetuleku puudumise tõttu katlakivieemaldit soetada, on tal võimalik veekeedukannu kasutamist mõistlikul määral vähendada.
11.2.Kaebajal puudub õigusaktidest tulenevalt subjektiivne õigus nõuda katlakivieemaldi vangla kulul võimaldamist, mistõttu ei saa vangla katlakivieemaldi väljastamisest keeldumist pidada õigusvastaseks. Vangla on kaebajale selgitanud, et kinnipeetavatele väljastati 2020. a kevadel katlakivieemaldit, kuivõrd vangla kauplus oli COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks suletud ning kinnipeetavatel puudus võimalus katlakivieemaldit kaupluse vahendusel soetada (Tartu Vangla 14. jaanuari 2021. a vaideotsus nr 1-11/680-2). Tegemist oli vangla rakendatud soodustusega ning vangla ei pea vastavalt kaebaja soovile eelnimetatud soodustust uuesti kohaldama, arvestades ka, et praeguseks on vangla kaupluse töö taastatud. Seega on ebatõenäoline, et kohus rahuldab katlakivieemaldit puudutavas osas kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõuded.
11.3.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Juri Kolesnikovi kaebuse katlakivieemaldit puudutavas osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
12.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
14.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
14.1.Kaebaja on esitanud Tartu Vanglale kohtueelses menetluses ning Tartu Halduskohtule käesoleva haldusasja menetluse raames arusaadavad avaldused, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kuigi kohus tagastab kaebuse, on eelkirjeldatuga tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Kaebajal on ulatuslik kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (vt haldusasjad nr 3-20-2265, 3-20-2211, 3-20-2109, 3-21-184 jne). Halduskohtumenetluses selgitab menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip.
14.2.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.