Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võtta temalt teleri kasutamise eest iga kuu 0,63 eurot või vahetada teler välja
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
2.Jätta Juri Kolesnikovi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla registreeris 18. augustil 2021 Juri Kolesnikovi (kaebaja) avalduse, milles kaebaja selgitab, et sai 9. augustil 2021 vanglalt enda konto väljavõtte, millest nähtub, et vangla võttis kaebaja arvelt 30. juulil 2021 teleri kasutamisega seonduvalt elektri eest 2,23 eurot. Tegemist on arusaamatusega, kuna kaebaja teleri PHILIPS 24PFS5525/12 võimsus on 22 W ja seetõttu peab elektritasu olema 0,63 eurot kuus. Kaebaja palub vanglalt tõendit, et edaspidi võetakse temalt elektri eest 0,63 eurot. Kaebaja tellis teleri võimsusega 20 W (PHILIPS 24PHX43X4) ja oli kindel, et talle toodi tellitud teler. Keegi ei öelnud, et tellimusel tuleks seerianumbrit muuta või esitada uus taotlus, kuna kauplus ei paku tellitud telerit. Kui vangla ei nõustu võtma elektriseadme kasutamise kulu hüvitisena 0,63 eurot, siis tuleb teler vahetada välja selle teleri vastu, mille kaebaja tellis.
2.Vangla selgitas kaebajale 3. septembri 2021. a vastusega nr 6-28/801-2, et kuigi kaebaja märkis vanglale 25. mail 2021 esitatud taotluses, et soovib soetada teleri PHILIPS 4132 25PHX43X4, ei olnud vangla kaupluse maikuu sortiment-hinnakirjas konkreetselt sellist toodet saadaval. Küll aga oli olemas märge PHILIPS teleri 32 W võimsuse kohta. Seega oli kaebaja enne avalduse kirjutamist sellest teadlik. Elektriseadme kasutamisest tekkiva kulu arvestamine toimub vastavalt justiitsministri 30. novembri 2000. a määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) sätestatule. Kaebaja sai teleri kambrisse 22. juunil 2021.
3-21-2584
3.Kaebaja esitas 8. septembril 2021 vanglale vaide, milles ei nõustu vangla 3. septembri 2021. a vastusega nr 6-28/801-2. Kaebaja teler PHILIPS 24PFS5525/12 on võimsusega 22 W. Kaebaja ei tellinud seda telerit, mis talle toodi, aga on nõus seda kasutama, kui vangla kinnitab, et kaebaja peab maksma iga kuu 0,63 eurot.
4.Tartu Vangla jättis 11. oktoobri 2021. a vaideotsusega nr 1-11/269-2 kaebaja vaide rahuldamata. Vangla sai aru, et kaebaja nõuab vaides elektriseadme kasutamise kulu ümberarvestamist ja edaspidi elektriseadme kasutamise kuluna 0,63 euro võtmist. Vangla jättis kaebaja vaide rahuldamata põhjendusel, et kuna kaebaja teleril on tootja poolt võimsuseks märgitud 32 W, siis tuleb VSkE § 591 lg 1 p 2 alusel elektriseadme kasutamise kulu 2,23 eurot kuus. Ühtlasi selgitab vangla, et kuna vangla ja kinnipeetava vahel toimub kauplusest sisseostude tegemine tsiviilõigusliku lepingu alusel ning mitte haldusmenetluse raames, ei ole kauplusest tehtud sisseostudega seonduvat võimalik vaidemenetluse korras vaidlustada.
5.Kaebaja esitas 9. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles selgitab, et ei ole terviseprobleemide tõttu võimeline palju lugema ja kirjutama. Seetõttu saadab kaebaja kohtule Tartu Vangla 11. oktoobri 2021. a vaideotsuse nr 1-11/269-2 ning palub vanglalt kõik vaideotsust puudutavad materjalid välja nõuda ja seejärel kaebajale paremaks kaebuse koostamiseks edastada. Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigi õigusabi taotlused.
6.Tartu Vangla esitas 17. novembril 2021 kohtule vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid.
KOHTU SEISUKOHT
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus lähtub kaebuse tõlgendamisel HKMS § 2 lg-st 4 juhindudes kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja ei ole kaebust kuigi detailselt sisustanud, kuid on lisanud kaebusele vaideotsuse. Kohus ei pea selles asjas menetlusökonoomia printsiibist lähtuvalt vajalikuks jätta kaebust selle täiendamise eesmärgil käiguta, sest kaebusest ei nähtu, et kaebaja sooviks vaides ning vaideotsuses kajastatud vaidluse esemest hälbida. Kohtueelses menetluses teeb kaebaja vanglale peamiselt etteheiteid seoses temalt nõutava elektriseadme kasutamise kuluga, kuid väljendab rahulolematust ka seoses vangla tegevusega talle teleri müümisel, selgitades, et talle toodi tellitust erinev teler. Kaebaja soovis kohtueelses menetluses, et vangla nõuaks temalt teleri kasutamise kulude hüvitamist iga kuu summas 0,63 eurot ning mitte 2,23 eurot või alternatiivselt teleri ümbervahetamist väiksema võimsusega teleri vastu. Seega tõlgendab kohus, et kaebaja on esitanud HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel nõuded Tartu Vangla kohustamiseks võtta temalt teleri kasutamise eest iga kuu 0,63 eurot või vahetada tema teler välja.
8.Kohtu hinnangul kuulub kaebaja peamine nõue vangla kohustamiseks võtta temalt teleri kasutamise eest iga kuu 0,63 eurot tagastamisele tulenevalt HKMS § 121 lg 2 p-st 21, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.1.Kaebaja soovib, et vangla võtaks temalt teleri kasutamise eest iga kuu 0,63 eurot ning mitte 2,23 eurot. See tähendab, et vaidlus käib igakuiselt eelnimetatud summade vahe ehk 1,6 euro üle, mis teeb aastaseks täiendavaks kuluks kaebajale 19,2 eurot ja nt kümne aasta peale 192 eurot. Tegemist ei ole summadega, mille kaebajalt elektriseadme kasutamise eest nõudmist võiks nii lühiajaliselt kui ka pikaajaliselt pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kohtu hinnangul saab analoogia korras lähtuda HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse
3-21-2584 eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. On selge, et käesoleval juhul ei ületa varaliselt hinnatav hüve ehk kaebajalt täiendavalt nõutav elektriseadme kasutamise kulu 1000 eurot. Seega on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne.
8.2.Samuti ei ole kaebuse rahuldamine tõenäoline. VSkE § 591 lg 1 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud hüvitama isiklike elektriseadmete kasutamise kulud vastavalt järgmistele normidele: 1) 10-30 W seadme eest kuus 0,63 eurot; 2) 31-100 W seadme eest kuus 2,23 eurot; 3) üle 100 W seadme eest kuus 2,87 eurot. Kohtupraktikas on kinnitust leidnud, et elektriseadme võimsuse määratlemisel tuleb lähtuda tootja poolt märgitud elektriseadme võimsusest ning mitte seadme keskmisest energiakulust, tegelikult kulutatud energiakulust vms (haldusasjad nr 3-15-1528, 3-17-2190, 3-18-372, 3-18-2428 jne). Vaidlus puudub selles, et kaebaja on oma kambris kasutanud telerit PHILIPS 24PFS5525/12. Eelnimetatud teleri võimsuseks on tootja poolt vangla esitatud tõenditest nähtuvalt märgitud 32 W. Seega on vangla kaebajalt õiguspäraselt nõudnud elektriseadme kasutamise kulu hüvitamist vastavalt VSkE § 591 lg 1 p-le 2 igakuiselt summas 2,23 eurot. See, et kaebaja soovis algselt soetada väiksema tootja määratud võimsusega teleri, ei oma kaebajalt nõutava elektriseadme kasutamise kulu osas tähtsust. Elektriseadme kasutamise eest nõutakse tasu vastavalt seadmele, mida kinnipeetav kasutab. Käesoleval juhul on selleks teler võimsusega 32 W.
8.3.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel Juri Kolesnikovi kaebuse osas, milles ta nõuab vangla kohustamist võtta temalt teleri kasutamise eest iga kuu 0,63 eurot.
9.Kaebaja alternatiivne nõue vangla kohustamiseks vahetada tema teler välja kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
9.1.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Osas, milles kaebajal esinevad pretensioonid talle müüdud kauba osas (kaebaja väitel toodi talle vangla kauplusest tellitust erinev teler, mistõttu soovib ta selle väljavahetamist), ei ole tegemist avalik-õigusliku vaidlusega.
9.2.Vangistuse täideviimise ja vanglate korraldamise funktsioonide raames on kinnipeetava õigussuhe riigiga reguleeritud avaliku õigusega. Samas võib erandjuhtudel olla riigi õigussuhe kinnipeetavaga ka eraõiguslik. Õigussuhet tuleb pidada eraõiguslikuks ka siis, kui üheks suhte pooleks on avaliku võimu kandja, kuid tema seisund selles suhtes on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt, samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud. Ühe sellise erandjuhuna, mil riigi õigussuhe kinnipeetavaga on eraõiguslik, on ka vangla kaupluse kaudu kaupade vahendamine (Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p 9 ja
20.detsembri 2001. a otsus asjas nr 3-3-1-15-01, p-d 11 ja 12; halduskolleegiumi 12. juuni 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-3-12, p 15 ja 14. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-72-11, p 10).
9.3.Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 48 lg-le 1 võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest osta sisekorraeeskirjades sätestatud korras toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. VangS § 48 lg-s 1 sätestatud vangla avalik-õiguslikku kohustust tagada kinnipeetavale võimalus teha sisseoste tuleb eristada
3-21-2584 müügilepingust tulenevatest poolte õigustest ja kohustustest, mis alluvad eraõiguse regulatsioonile. Müügilepinguga ei reguleerita avalik-õiguslikke, vaid eraõiguslikke suhteid. Müügilepingust tulenev müüja kohustus anda ostjale üle müüdav asi ja teha võimalikuks omandi üleminek ning ostja kohustus tasuda müüjale asja hind ja võtta asi vastu on eraõigussuhtest tulenevad kohustused ning vaidlused nende üle alluvad maakohtule Seevastu halduskohtu pädevuses on kontrollida, kas vangla on täitnud avalik-õigusliku kohustuse tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste (vt Riigikohtu erikogu 31. jaanuari 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-48-12, p-d 9 ja 10).
9.4.Seega vangla kauplusest ebaõige toote saamine on sõlmitud müügilepingu täitmise küsimus, mille iseloomu ei saa pidada avalik-õiguslikuks. Tegemist on eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1 ning kohtusse pöördumisel on pädev asja esimese astmena menetlema maakohus (TsMS § 9 lg 1). See tähendab, et kui kaebajal on seoses vangla kauplusest saadud teleriga pretensioone, siis tuleb tal pöörduda maakohtu poole.
9.5.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel Juri Kolesnikovi kaebuse osas, milles ta nõuab vangla kohustamist vahetada tema teler välja.
10.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
12.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
12.1.Kaebajal on ulatuslik kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (vt haldusasjad nr 3-20-2265, 3-20-2211, 3-20-2109, 3-21-184, 3-21-286, 3-21-907 jne). Samuti on kaebaja käesoleva haldusasjaga seonduvas kohtueelses menetluses olnud võimeline ennast arusaadavalt ja selgelt vanglale väljendama. Seega on ta võimeline ennast ise ka kohtus esindama ning ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip.
12.2.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.