JetGas OÜ kaebus Paide Linnavalitsuse 10.03.2020 ehitusloa nr 2012271/06586 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – JetGas OÜ, registrikood 12484782, esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus Vastustaja – Paide linn, esindaja Priit Värk Kolmas isik – Enefit Green AS, registrikood 11184032, esindaja Liis Pilbas
Asja läbivaatamine
Kohtuistungid 16.09.2020 ja 12.01.2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista JetGas OÜ-lt välja Enefit menetluskulud summas 2500 eurot.
Green
AS-i
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Paide Linnavalitsus võttis 10.02.2020 vastu korralduse nr 59 „Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3 kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmine“ (edaspidi: DP). Detailplaneeringu eesmärk on anda ehitusõigus ja muud tingimused Raudtee tn 5 (katastritunnus 56601:004:0124) ja Ruubassaare tee 3 (katastritunnus 56601:004:0124) kinnistutele, mis plaanitakse liita üheks kinnisasjaks aadressiga Ruubassaare tee 3. Planeeritud krundile on kavandatud uus katlamaja ning hakkepuidu hoidla koos
vajalike hoonetega. Planeeringu alal on kavandatud kasutusele võtta 3 veeldatud maagaasi (edaspidi: LNG) mahutit mahuga u 36 tonni (kokku u 108 tonni).
2.Enefit Green AS esitas 23.10.2019 Paide Linnavalitsusele ehitusloa taotluse nr 1911271/19537 LNG mahutite ja gaasitorustiku (ehitisregistri kood 221308263), LNG jaama andmesidekaabli (ehitisregistri kood 221308938), LNG jaama kaugkütte torustiku (ehitisregistri kood 221308936) ning LNG jaama elektrivarustuse (ehitisregistri kood 221309050) rajamiseks.
3.Paide Linnavalitsus väljastas 10.03.2020 ehitusloa nr 2012271/06586.
4.JetGas OÜ esitas 06.04.2020 vaide ehitusloa nr 2012271/06586 kehtetuks tunnistamiseks. Paide Linnavalitsus tagastas vaide 13.04.2020 korraldusega nr 189.
5.Tallinna Halduskohtule saabus 20.04.2020 JetGas OÜ kaebus Paide Linnavalitsuse 10.03.2020 ehitusloa nr 2012271/06586 tühistamise nõudes.
KAEBAJA SEISUKOHAD
6.Vastustaja tegevusega on eiratud planeerimisseaduse (PlanS) nõudeid olulise ruumilise mõjuga ehitise planeerimismenetluse läbiviimiseks. Vastustaja on paralleelselt menetlenud LNG jaama rajamist ehitusloa menetluses, vältinud tahtlikult sama jaama rajamiseks vajalikku planeerimismenetlust ja seda tänaseks vastuvõetud detailplaneeringus siiski menetlenud. Vastustaja tegevus on olnud kaebajat ja avalikkust eksitav, kuna DP seletuskirjas ja keskkonnamõju (KMH) eelhinnangutes sisaldub hulgaliselt lõike LNG jaama rajamiseks. Samas on vastustaja vaideotsuses ja muudes dokumentides avaldanud läbivalt eksitavat seisukohta, et ehitusluba on antud 1999. a kehtestatud detailplaneeringu alusel. Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3 detailplaneeringus nimetatud jaama rajamist ei käsitleta. Sellest nähtub vastustaja tegevus menetleda lube vales järjekorras, väljastades kõigepealt LNG rajamiseks ehitusloa ja seadustades see samaaegselt läbiviidavas planeerimismenetluses. Sealjuures on vastustaja rikkunud PlanS § 1 sätestatud eesmärki.
7.Vaideotsuses märkis vastustaja, et LNG seadmestik koos sinna juurde kuuluvate rajatistega on 1999. a detailplaneeringuga kooskõlas olev alternatiivkütuse ladu. Vastustaja käsitlus on õigusvastane, sest LNG jaam on olulise ruumilise mõjuga ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, millest lähtuvaid ohte 1999. a planeeringu koostamisel ja kehtestamisel ei käsitletud. Tegelikult ei saanudki Paide linn LNG jaama rajamist 1999. a ette näha, sest seda kütuseliiki Eestis tol ajal ei tuntud. Planeeringu koostajad ja kehtestajad oskasid ette näha ja planeeringus on alternatiivkütusena peetud silmas biomassi või puiduhaket, mida ka planeeritakse. Lisaks on 1999. a kehtestatud planeering planeeritud mahus ammu ellu viidud. Seda seisukohta kinnitab ka KMH eelhinnangu koostanud ekspert, kes on eelhinnangus selgelt avaldanud: „Nimetatud detailplaneering nägi ette Ruubassaare tee 3 asuva katlamaja ja Ruubassaare tee 5 asuva Paide tervisekeskuse rajamist. Planeering on käesolevaks ajaks ellu viidud.“ Lisaks sellele, et LNG terminali ei saa rajada kavandatud asukohta 1999. a planeeringu alusel, sest samas kohas asub viilhall, ei saanud ehitusluba väljastada 1999. a detailplaneeringu alusel veel sellepärast, et seal on lubatud täisehitusprotsent 20% ületatud.
8.Kavandatav LNG jaam kujutab endast B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtet. LNG on tuleja plahvatusohtlik ja sellel on krüogeensed omadused. Vastavalt majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäära ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ lisa p-le 18 on LNG ohtlik kogus alates 50 tonnist. Et kavandatav LNG jaam on B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, on märgitud ka OÜ Lemma KMH eelhinnangus lk 38, DP seletuskirjas lk 10 ja ehitusprojekti seletuskirjas lk 7.
9.Kuna DP seletuskirjast ja KMH eelhinnangust nähtuvalt on huvitatud isikul kavas likvideerida alal paiknevad kaks 1000 m3 õlimahutit ja asendada need LNG jaamaga, vastab see tegevus PlanS § 6 p-s 13 viidatud legaaldefinitsioonile. Senisega võrreldes muutub oluliselt katlamaja kütmiseks
kasutatav tooraine (kütus). 1999. a planeeringus ettenähtud alade reserveerimine alternatiivkütustele ei saa olla õiguslikuks aluseks planeeringus detailselt käsitlemata suurõnnetuse ohuga hoonete ja rajatiste ehitamiseks.
10.Ehitusseadustikust (Ehs) nähtuvalt on ehitusloa väljastamise aluseks kas detailplaneering või projekteerimistingimused. Seega isegi kui nõustuda, et ehitusluba anti 1999. a kehtestatud planeeringu alusel, pidi projekteerimistingimuste väljastamist vähemalt kaaluma.
11.Ehitusprojekti osaks oleva elektriprojekti asendiplaanilt nähtub, et projekteeritud LNG jaama väliselektripaigaldise tugevvoolu 0,4 kV kaabelliini liitumispunkt on Katla alajaam Ruubassaare tee 3 kinnistul. Kaabelliin läbib alajaamast väljumisel Ruubassaare tee 3 kinnistut, läbib seejärel Raudtee 5 kinnistut ning siseneb seejärel taas Ruubassaare tee 3 kinnistule, millele on projekteeritud LNG jaama elektrikilp (asendiplaanil LNGK). Järelikult oli projekteerimistingimuste väljastamine viidatud EhS normi kohaselt kohustuslik ja nende väljastamata jätmine tingib vaidlustatud ehitusloa õigusvastasuse ja selle tühistamise. Nii EhS § 26 kui ka § 27 alusel projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse ehitise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi, seda, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga, üldplaneeringus määratud tingimusi ning muinsuskaitse eritingimusi. Kõik need kaalutlused on teostamata, sest projekteerimistingimusi ei väljastatud. Kui kohalik omavalitsus kehtestab kolmandaid isikuid intensiivsemalt riivavad tingimused, tuleb kaaluda detailplaneeringu menetlusega analoogsete teavitamis- ja kaasamisvahendite kasutamist. Kuna LNG jaam on suurõnnetuse ohuga ettevõte, pidi avatud menetluse algatamist kindlasti vähemalt kaaluma ning vastava kaalutluse puudumine kujutab endast sedavõrd olulist menetlusviga, mis tingib vaidlustatud ehitusloa tühistamise.
12.EhS § 31 lg 3 ei kohusta haldusorganit naaberkinnisasja omanikku alati kaasama, kuid kui tema õiguste riivet ei saa välistada, siis tuleks ta menetlusse kaasata. Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2017 otsuse nr 3-16-885 punktis 9 toodud põhimõte kehtib ka tkaebaja kohta, kuivõrd ta on Ruubassaare teel asuva gaasitorustiku omanik isikliku kasutusõiguse alusel. Jättes projekteerimistingimused väljastamata, kohtles vastustaja kolmandat isikut soosivalt ja kaebajat ebavõrdselt, sest kaebajale kuuluva LNG jaama rajamine Tööstuse 15 kinnistul toimus projekteerimistingimuste alusel. Nendest tingimustest nähtuvalt oli kaebajal kohustus kooskõlastada projekt ka tehnovõrkude omanikega. Võrdse kohtlemise korral pidanuks ka kolmas isik kooskõlastama LNG jaama rajamise projekti kaebajaga, kuna viimasele kuulub Ruubassaare tee 3 kinnistule ulatuv maagaasitorustik.
13.Planeeritud asukohta ei saa LNG jaama rajada. Ehitusluba on vastuolus majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määruses nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ (edaspidi: määrus) sätestatud regulatsiooniga, eelkõige § 16 lg-ga 1, mis näeb ette mahutigruppidele vahekaugused. Ehitusprojekti seletuskirjas on märgitud, et nõuete täitmist arvestatakse ühe mahuti järgi. Kuigi ehitusloa andmisel ei ole teostatud ühtegi kaalutlust ja luba on täielikult põhjendamata, lähtus ka vastustaja tõenäoliselt samast ühe mahuti järgi hinnatava nõuete täitmise seisukohast. Siiski on see käsitlus selgelt vale, sest määruse § 16 lg-s 1 sisaldub üheselt arusaadav „mahutigrupi“ mõiste ja see on ka loogiliselt mõistetav, et ohtu hinnatakse kõikide mahutite gaasikoguse alusel. See ilmneb sama määruse § 16 lg 4 sõnastusest, mille kohaselt määratakse arvestuslikus koguses üle 200-tonniste mahutite või mahutigruppide ohutud vahekaugused igal üksikjuhul eraldi riskianalüüsi põhjal, kuid maapealsete mahutite korral ei tohi need olla väiksemad 200-tonnise mahuti kohta sätestatud minimaalsetest kaugustest.
14.Määruse nõuded ei ole täidetud läheduses paiknevate hoonete asukoha tõttu. Nii paikneb Ruubassaare tee 5 Paide Avatud Noortekeskus 90 m kaugusel kavandatava LNG jaama asukohast. Kuna kavandatav LNG jaam soovitakse rajada Paides Ruubassaare tee 5 asuvast Paide Avatud Noortekeskusest 90 m kaugusele, ei vasta ettenähtud minimaalne vajalik kaitseala määruse nr 87
nõuetele. Planeeritavatest LNG mahutitest ca 250 m kaugusel asub Paides Kastani 6 asuv lasteaed. Kütuserajatistest lähtuva võimaliku ohu realiseerumisel on lasteaia evakueerimiseks kahtlemata vajalik vähemalt sama suur minimaalne kaitseala kui ravi- või hooldusasutuste puhul, seega minimaalselt 300 m. Ehitusloa dokumentidest niisuguste asjaoludega arvestamist ja lapse huvide kaalumist ei nähtu.
15.Ehitusloa andmist kajastavast dokumendist ehitusloa andmise kaalutlusi ei nähtu. Samuti ei nähtu neid kaebajale ühestki teisest dokumendist, millele haldusaktis on viidatud. Ainus võimalus leida ehitusloa andmise põhjendusi on Paide Linnavalitsuse 02.03.2020 korraldusest nr 126. Seejuures korraldus ehitusloa andmise aluseks olevaid kaalutlusi ei sisalda. Ehitusloa andmise otsustus on põhjendamata ja kaebajal ei ole võimalik leida mistahes kaalutlusi ehitusloa andmiseks loas nr 2012271/06586 kajastuval viisil.
16.Ehitusloa andmisel ei kaalutud vajadust anda see lisatingimustega. Ehitusloa lisal nr 1 (ehitis LNG jaama kaugkütte torustik) on märge, et tegemist on auditikohustusliku surveseadmega, ehitusloa lisal nr 2 (LNG mahutid ja gaasitorustik) on märge, et tegu on hoonevälise auditikohustusliku gaasipaigaldisega. Tegemist on ehitustehniliselt keeruka ja olulise ohupotentsiaaliga ehitisega, mille puhul tuleb kaaluda kõrvaltingimuste sätestamist ehitusloale. Elektripaigaldise projektis on jäetud määratlemata LNG seadme plahvatusohtliku gaaskeskkonna ulatus vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 103 (plahvatusohutsoonide määramise nõuded). Sellises keskkonnas tohib kasutada vaid Ex-märgisega (plahvatusohutuid) elektriseadmeid, kuid projekteerija on projektis välja pakkunud vaid elektriseadmeid, millel Ex-märgis puudub. Ehituskonstruktsioonide projektis pole arvestatud LNG krüogeensete omadustega. LNG mahutite vallitusala vundamendi materjali külmakindluseks on nõutud –100 oC, samas kui vallitusalale lekkida võiva LNG temperatuur on märgatavalt madalam – kuni –162 oC. Lisaks sellele on vundamente koormavate seadmete omakoormuste arvestustes tõsiseid vigu, mis võivad viia vundamentide ülekoormuseni.
17.Gaasi- ja kaugkütte projektis kavandatakse tehnoloogilist lahendust, mis pole selliselt töövõimeline, sest projekteerimata on jäetud vähemalt 3 ülerõhu aurustit. Lisaks on jäetud projekteerimata 2- 4 produkti aurustit, mis tagaksid Enefit Greeni nõutud LNG gaasistamisvõimsuse (32 MW). Täiendavate aurustite lisamine projekteerimise järgmises etapis laiendaks LNG seadme ala väljapoole lubatud maa-ala piire. Ehitusluba oleks tulnud anda kõrvaltingimusega.
18.JetGas OÜ on Paide linnas Tööstuse tn 15 asuva kinnistu omanik, tema kinnistul asub üks LNG mahuti ja aurustid koos lisaseadmetega, mille püstitamise aluseks 2015. aastal on olnud Paide Linnavalitsuse 10.03.2014 korraldus nr 84. JetGas OÜ tegi investeeringu ja pikendas oma gaasitorustikku kuni Ruubassaare tee 3 kinnistuni 2017. a ja selle asjaolu tingis Enefit Green AS soov kasutada energiatootmises lisaks biomassile alates 2018. aastast JetGas OÜ LNG jaamast saadavat maagaasi. JetGas OÜ torustik asub Ruubassaate tee 3 kinnistuga piirneval kinnisasjal õiguslikul alusel, täpsemalt isikliku kasutusõiguse alusel ja see asjaolu oli vastustajale kui ehitusloa menetlejale teada. JetGas OÜ rajas oma torustiku kuni Ruubassaare tee 3 kinnistuni (ja kavandas tehnilisi täiendusi) ainult kolmanda isiku avaldatud soovist kasutada uue E-Piima piimatööstuse energiavajaduste katmiseks gaasi. Ilma sellise sooviavaldusteta ei oleks JetGas OÜ-l olnud vajadust 2017. a torustiku selles suunas väljaehitamiseks. Kaebaja konkureerib LNG-d müües kütuste turul biomassi ja kütteõli müüjatega, mistõttu ei moonutaks kaebaja gaasitarnete jätkumine torustikust konkurentsi. Konkurentsi moonutab hoopis kolmandale isikule ilma igasuguse avaliku menetluseta antud võimalus LNG jaama rajamiseks, mis võimaldab rajada suurõnnetuse ohuga ettevõtte kogukonna arvamust arvestamata ja mis sulgeb kaebajale suure osa Paide maagaasi turust. Seega on kaebaja oma torustiku kaudu ehitusloas märgitud asukoha naaber ja soovis piirinaabri kinnistule taotletava ehitusloa haldusmenetluses osaleda mh enda huve kaitsva planeeringu alusel. Kuna kaebajale kuulub ehitusloaga puudutatud kinnisasjaga piirneva kinnisasjaga seotud asjaõigus, on kaebaja huvitatud sellest, et tema õiguse suhtes naaberkinnisasjale püstitatavad hooned ja rajatised
oleksid vastavuses ehitusloa andmise ajal kehtiva planeeringuga ning igati ohutud. Kuna ehitusluba võib puudutada kaebaja õigusi, oleks pidanud ta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3 järgi ehitusloa menetlusse kaasama. Kaebaja oleks saanud sel juhul avaldada haldusmenetluses kõik tema õiguste riivesse puutuvad ja muud ehitusloa andmise otsustamisel tähtsust omavad asjaolud. Vastustaja on menetlenud Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3 planeeringut ja sellele LNG jaama ehitusluba paralleelselt ning väljastanud ehitusloa enne planeeringu kehtestamist. Kaebaja saaks oma õigusi kõige tõhusamalt kaitsta õiguspärases planeerimismenetluses, kuid see on raskendatud või võimatu, sest vastustaja on positsioonil, et LNG jaama rajamist planeeringus ei käsitleta. Samas muutub ehitusluba kaebetähtaja möödumisega vaidlustamatuks. Kahe paralleelselt läbi viidava menetluse vigu on kogunenud LNG jaama planeeringust välja jätmise soovist ja samas selle sinna lisamisest sedavõrd palju ja need on niivõrd kaalukad, et ilma kohtu sekkumiseta tingivad need kaebaja arvates vältimatult kaebaja õigusi rikkuva ehitusloa kehtima jäämise. Täiesti ilmselt on vastustaja rikkunud kaebaja ja ülejäänud planeeringuala läheduses asuvate isikute põhiseaduse (PS) §-s 14 sätestatud õigust heale haldusele.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
19.Vastustaja ei pidanud vajalikuks kaasata kaebajat ehitusloa menetlusse, kuna ehitusluba ei piira kaebaja õigusi ning vastustajal ei olnud võimalik ka ette näha, et ehitusluba kaebaja õigusi võiks piirata. Paide linn saab otsustada ainult linna omandis olevatele kinnistutele isikliku kasutusõiguse seadmiste osas. Kinnistusraamatu väljavõtte II jaos kandega nr 3 on Paide linna kinnistule Karja tänav T1 seatud notariaalne tähtajatu isiklik kasutusõigus kaebaja kasuks 557,4 meetri pikkusega maagaasitorustiku ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks gaasipaigaldise kaitsevööndi ulatuses. Vastustaja maaomanikuna peaks lepingust tulenevalt võimaldama kasutajale (kaebajale) kasutusõiguse ala takistamatu kasutamise maagaasitorustiku ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks. Vastustaja peab võimaldama kaebajale isikliku kasutusõiguse teostamise vastavalt volikogu otsuse ja sõlmitud notarilepingu punktidele, kuid vastustaja ei pea tagama, et trass oleks reaalselt kasutuses või et trassil oleksid tarbijad. Kolmanda isiku ja kaebaja vahel on sõlmitud 2017. a tähtajaline loodusliku maagaasi müügileping, mille kehtivus lõppeb 2020. aanaloogsel jooksul ning kolmas isik ei ole võtnud kaebaja ees pikemaid kohustusi kui nimetatud tähtajalise lepingu kehtivuse perioodil.
20.Analoogselt Riigikohtu kohtuasja nr 3-2-1-180-13 punktiga 8 ei anna isikliku kasutusõiguse omamine Paide linna Karja tänav T1 kinnistul kaebajale õigust, et ta on kinnistu või selle olulise osa omanik ning on kohustus ta kaasata. Sel juhul peaks vastustaja kaaluma kõikide tehnovõrkude valdajate kaasamist, kelle trassid asuvad tänavamaal.
21.Lisaks ei näe EhS ette avalikes huvides vaidlustamise õigust nagu PlanS. Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebajal puudub HKMS § 44 lõike 1 kohane kaebeõigus haldusakti tühistamiseks, sest haldusakti menetlemisel ei ole rikutud kaebaja subjektiivseid õiguseid ega piiratud tema vabadusi.
22.Kaebaja väide tema EhS § 42 lõikest 6 tulenevate õiguste rikkumise kohta on väär, sest kaebaja ei ole kolmanda isiku kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik ning seega ei kuulu isikute ringi, kelle õiguseid antud säte käsitleb. Ehitusloa menetluse raames on dokumentaalselt tõestatud, et kaebaja maagaasi torustik asub enam kui 130 m LNG mahutite ohualast. Ehitustegevus toimub enam kui 140 m eemal. Arvestades, et kaebaja õiguste riivet ei ole toimunud, ei ole põhjust haldusakti õiguslikkuse kontrolliks, sest kaebaja nõudest ei nähtu, millise subjektiivse õiguse kaitseks seda on taotletud.
23.Ehitusloa mõju kaebaja ärihuvidele ei riku kaebaja omandiõigust ega saa olla haldusakti vaidlustamise aluseks. Menetluses olev Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3 kinnistute detailplaneering näeb ette olemasoleva kaebajale kuuluva maagaasitorustiku säilimist kolmanda isiku territooriumile. Kolmas isik on soovinud säilitada kaugküttevõrgu varustuskindluse tagamiseks ühendused olemasolevate tehnovõrkudega. Seega on viide maagaasitorustiku väärtuse kadumisele spekulatiivne
ja tõestamata. Tegelikult ei kahjusta kaebaja huve mitte niivõrd rajamine või ehitusloas kajastatud rajatis kui selline, vaid just see, et LNG jaama rajav ettevõte pakub kaebajale konkurentsi. Ehitusluba ei oma mõju kaebaja omandile või selle säilimisele. Kaebaja ei ole oma kaebuses välja toonud, et ehitusloa alusel rajatavad LNG mahutid kahjustaksid või oleksid ohuks kaebaja maa-alusele maagaasitorustikule ega kaebajale kuuluvale kinnisasjale. Kaebaja maa-alune torustik asub LNG mahutite ohualast eemal ning on kaitstud ka selle kohale kuhjatud pinnasega.
24.Ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt koostati lähtuvalt Paide Linnavalitsuse 07.12.1999 kehtestatud Paide linna kvartali nr 50 osalise ala detailplaneeringust. Nimetatud detailplaneering nägi ette Ruubassaare tee 3 asuva katlamaja ja Ruubassaare tee 5 asuva Paide tervisekeskuse rajamise. Detailplaneeringus lahendati territooriumi kruntimine, haljastamine ja anti ehitusõigus ning määrati perspektiivse hoonestuse asukohad. Hoonestamata alad katlamaja krundil jäeti võimalikule katlamaja laiendusele ja alternatiivkütusele üleminekul vajalike tootmis- ja laopindade ehituseks. Planeeritav ala jaotati kaheks sihtotstarbega krundiks – tehnorajatiste maa (katlamaja krunt) ja üldkasutatavate hoonete maa (tervisekeskuse krunt). Alternatiivkütus on kütus või energiaallikas, mida kasutatakse fossiilse naftaallika asemel ja mille potentsiaal on aidata kaasa süsinikdioksiidi heite vähendamisele. Alternatiivkütuseks loetakse ka maagaasi, sealhulgas veeldatud olekus ehk veeldatud maagaasi (LNG). Seega LNG seadmestik koos sinna juurde kuuluvate rajatistega on detailplaneeringuga kooskõlas olev alternatiivkütuse ladu.
25.Olulise ruumilise mõjuga ehitised sätestab Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102. Rajatis kuuluks olulise ruumilise mõjuga ehitiste hulka siis, kui selles käideldakse plahvatusohtlikke aineid. LNG ei ole õigusaktide kohaselt plahvatusohtlik. Ehitusloa alusel rajatavad LNG mahutid ei klassifitseeru olulise ruumilise mõjuga ehitiseks. Seega on ehitusloa andmine piisavalt põhjendatud. Vastustajal ei olnud põhjust jätta ehitusluba väljastamata või väljastada see teistsugustel tingimustel.
26.Menetluses olev Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3 kinnistute detailplaneeringu eesmärgiks on anda ehitusõigus ja muud tingimused Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3 kinnistutele, mis plaanitakse liita üheks kinnisasjaks. Planeeritud krundile on kavandatud uus katlamaja ning hakkepuidu hoidla koos vajalike hoonetega. Planeeringualal säilivad päikesepaneelid, ehitatakse uus korsten. Kolmanda isiku tootmiskompleks planeeringualal ei klassifitseeru ohtlikuks või suurõnnetuse ohuga ettevõtteks, et oleks vajalik vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusele nr 102 läbi viia olulise ruumilise mõjuga ehitise planeerimismenetlus. Planeeringualal toodetakse elektrit ja soojust, kütusena on kasutusel biomass. Planeeritav uus katel kasutab kütusena puidumassi (puiduhake ja/või -koor), mida ladustatakse planeeringualal. Vastavalt kemikaali ohtlikkuse alammäära ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise korrale (majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10) ei ole puidumass ohtlik kemikaal. Detailplaneeringu täitmise, s.o kinnistute liitmisel ning uue biomassil töötava aurukatla rajamise tulemusena ei muutu ettevõtte ohutase. Detailplaneeringu eelnõu lisadena on koostatud keskkonnamõju eelhinnang, riskianalüüs ja müra modelleerimine. Detailplaneeringu on Päästeamet ja Terviseamet asjakohaste asutustena kooskõlastanud.
27.Rajatavad LNG mahutid paigaldatakse tootmismaale, kus asub elektri- ja soojusenergia tootmise hoonestus ja rajatised – katlamajad, koostootmisjaam, päikesepaneelid, likvideeritavad õlimahutid ja hakkepuidu varjualune. Krundid piirnevad kolmest küljest teedega – põhjast Kastani tänav, idast Ruubassaare tee, lääne suunalt Raudtee tänav ning lõunasse jäävad kaks tootmismaa maaüksust. Kruntide põhjapiiril kasvab kuusehekk ja idapiiril osaliselt lehtpuude rida ja hekk, mis on visuaalseks barjääriks tootmis- ja elamualade vahel. Lähimad elamud on Kastani tänava väikeelamud (krundi piirist umbes 30 m), kaugemale jäävad Raudtee tänava äärsed ridaelamud (krundi piirist umbes 35 m). Kagupoolsel naabermaaüksusel asub Paide Avatud Noortekeskus, mis jääb rajatavast käitisest umbes 90 m kaugusele. Ühiskondlikest hoonetest asub kaugemal 6 rühmaga PAIde Lasteaed. Kaebaja väitel võib lasteaia liigitada hooldeasutuseks, kuna 1,5-7-aastaste laste liikumisvõime on pärsitum ja seotud abivajadustega. Vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele defineeritakse
koolieelseks lasteasutuseks koolieast nooremate laste hoidu ja alushariduse omandamist võimaldavat õppeasutust. PAIde lasteaed vastav eelpool nimetatud koolieelse lasteasutuse definitsioonile ning vastustaja märgib, et lasteaed pole erivajadustega (sh liikumispuuetega) lastele orienteeritud.
28.Ehitusprojekti koostamisel tuleb aluseks võtta hetkel kehtivad õigusaktid. Määruse § 16 kehtestab nõuded mahuti kaugusele välistest objektidest. Kõige sarnasem kasutusotstarve mõlemale objektile on „kool“, kuna nii kooli ning noortekeskuse kui ka lasteaia külastamise aeg on ligikaudu võrdne ning ka külastavate isikute füüsiline valmisolek ohu korral hoonest lahkuda on valdavalt samaväärne kooliga. Arvestades mahutites hoitava gaasi hulka, on tabeli põhjal minimaalseks vahekauguseks 50 meetrit. Nimetatud tingimus on täidetud nii PAIde Lasteaia kui ka Paide Avatud Noortekeskuse osas.
29.Määruse § 16 lg 2 sätestab gaasi koguse ühe mahuti järgi. Kolmanda isiku planeeritava ühe mahuti gaasi kogus on maksimaalselt 36 tonni. Seega ei ole tõene kaebaja väide, et planeeritavate mahutite ja väliste objektide vahelist minimaalset kaugust tuleks määrata määruse § 16 tabeli veeru järgi, mis käsitleb 50-200-tonnise mahutavusega mahuti või mahutigrupi nõutud vahemaid.
30.Kaebaja viitab alles 01.01.2021 kehtima hakkavale määruse redaktsioonile. Ehitusprojekt ja ehitusluba on kooskõlas kehtiva määruse redaktsiooniga ja selles nõutud ohutusvahemikud on tagatud. Ehitusprojekti vastavust seadme ohutuse seadusele (SeOS) ning selle alusel sätestatud määrusele on kinnitanud sertifitseeritud asutuse KIWA Inspecta tunnistusega nr GSP-1011-19.
31.Kolmas isik on ehitusloa taotluse dokumentide hulka lisanud Paide elektrijaama riskianalüüsi (koostanud Rain Kurg, diplomeeritud pääste- ja tuletõrjeinsener). Antud töös käsitletakse iga Enefit Green AS kinnistul paikneva rajatisega kaasnevaid ohtusid ning riske.
32.Kaebaja väide, et LNG on plahvatusohtlik, on vale. LNG on klassifitseeritud majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruse nr 10 lisa 1 tabel 2 p 18 kohaselt tuleohtlikuks veeldatud gaasiks. Seega ei rakendu nõue kasutada ainult Ex-märgisega elektriseadmeid.
33.Ekslik on kaebaja väide, et menetluses oleva Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3 kinnistute detailplaneeringuga vormistatakse tagantjärele LNG terminali rajamist. Käimasolev detailplaneeringu menetlus Ruubassaare tee 3 / Raudtee tn 5 kinnistute osas näeb ette kinnistute liitmise ning ehitusõiguse loomise uuele puiduhakke katlamajale ning ei loo uut ehitusõigust LNG mahutite rajamiseks. Kehtiva Paide linna kvartali nr 50 osalise ala detailplaneeringu alusel realiseeritud ja realiseerimisel olevad ehitised on võetud läbipaistvuse tagamiseks detailplaneeringu menetluses arvesse ning kajastatud vastavalt. Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et kehtiva detailplaneeringu alusel on projekteerimisel ja ehitusloa faasis LNG mahutid. Käimasolev detailplaneering on läbinud avaliku väljapaneku 25. veebruarist kuni 10. märtsini 2020 ehk enne ehitusloamenetluse lõppu. Vastustaja on taganud käimasoleva detailplaneeringuga kohalikule kogukonnale kogu info kolmanda isiku kinnisasjadel planeeritavate tegevuste osas.
34.25.05.2020 toimus Paide linnavalitsuses Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3 kinnistute detailplaneeringu avalik arutelu, kus osales kaebaja. Seega on kaebajal võimalus kaasa rääkida planeeringumenetluses.
35.Vastustaja kaalus projekteerimistingimuste väljastamist ja leidis, et projekteerimistingimuste väljastamisel ei täiendata EhS § 27 lõikes 4 nimetatud tingimusi ning nende väljastamine ei anna ehitusprojekti koostajale täiendavat informatsiooni lisaks detailplaneeringule.
36.Paide linn ei nõustu, et ehitusloa andmise otsus on täielikult põhjendamata. Vastustaja möönab, et põhjendused oleksid võinud olla põhjalikumad, kuid vastavalt HMS §-le 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda. Isegi juhul, kui käsitleda Paide Linnavalitsuse toodud põhjendusi pealiskaudsetena, siis tegemist ei ole menetlusveaga, mis tingiks otsuse kehtetuks tunnistamise ega riiva kaebaja õigusi sõltumata lõpptulemusest.
37.Ehitusloa menetluse käigus on Enefit Green AS esitanud Paide Linnavalitsusele Inspecta Estonia OÜ tunnistuse nr GSP-1011-19, mis kinnitab, et EG Ehitus AS poolt koostatud töö nr TP-334-EP vastab SeOS nõuetele. Ehitusprojekti ekspertiisi kohustuse määrab EhS § 14 lõike 3 punkt 1. Vastavalt majandus- ja taristuministri 8.06.2015 määruse nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ § 2 lõikele 3 tehakse ekspertiis projektile, mille järgi kavatsetakse ehitada, mille järgi ehitatakse või ehitati. Sellest tulenevalt tuleb ekspertiis koostada tööprojektile. Seega kontrollib vastustaja ehitusprojekti ekspertiisi olemasolu kasutusloa menetluse juures, kus taotlejal on kohustus esitada ehitusprojekt, mille järgi töid teostati.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
38.Kaebajal puudub kaebeõigus ehitusloa tühistamiseks. Ehitusluba on väljastatud õiguspäraselt. Ehitusluba ei riiva kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi ning kaebajal puudub õigus ehitusloa tühistamist nõuda. Kaebaja väide, et ehitusloa menetlemisel on rikutud HMS § 11 lg 1 p-st 3 tulenevat õigust kaasamisele ja ärakuulamisele, on põhjendamatu. Kaebaja ei kuulu EhS § 42 lg 6 sätestatud suletud loetelus toodud isikute ringi, sest kaebaja ei ole kolmanda isiku kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. Kaebaja poolt isikliku kasutusõiguse alusel ehitatud ja majandatav maaalune gaasitorustik ei tee kaebajast kolmanda isiku kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikku, kelle õigusi ja kohustusi haldusakt võib puudutada. EhS § 42 lg 6 ei käsitle piiratud asjaõigustega isikuid, seega ei saa kaebaja sellele sättele tuginedes nõuda enda kaasamist. Haldusorganil ei saa olla hoolsuskohustust tuvastada absoluutselt kõiki isikuid, kellel naaberkinnisasjadega mingi puutumus võib olla. Naaberkinnisasjadel võivad lisaks omanikele tegutseda piiratud asjaõiguste ja näiteks üürilepingute alusel paljud ettevõtjad, kelle igakordne tuvastamine ja kaasamine muudaks ehituslubade andmise menetluse äärmiselt ebaefektiivseks. Kuna kaebaja ei ole naaberkinnistu omanik, siis ei ole asjakohane ka kaebuse viide Riigikohtu 20.02.2019 otsusele haldusasjas nr 3-1452416.
39.Vastutaja kaasas kolmanda isiku tootmiskompleksiga piirnevate kinnisasjade omanikud ehitusloamenetlusse ning edastas neile ehitusloa eelnõu koos dokumentidega 04.11.2019 kooskõlastamiseks läbi ehitisregistri ning e-kirja teel. Kooskõlastuse raames naaberkinnisasjade omanikelt ühtegi ettepanekut ei laekunud.
40.Haldusakt ei oma mõju kaebaja omandile või selle säilimisele. Kaebaja ei ole välja toonud, et ehitusloa alusel rajatavad LNG mahutid kahjustaksid või oleksid ohuks kaebaja maa-alusele maagaasitorustikule ega 600 m eemal asuvale kaebajale kuuluvale kinnisasjale. Tuginedes diplomeeritud pääste- ja tuletõrjeinsener Rain Kure poolt koostatud Paide elektrijaama riskianalüüsile, ei mõjuta haldusakti kohane ehitustegevus kuidagi kaebaja maagaasitorustiku ega suurenda selle ohutaset. Ehitusloa alusel rajataval LNG terminalil puuduvad kaebaja maa-aluse gaasitorustiku suhtes kahjulikud mõjutused, arvestades, et kaebaja maa-alune torustik asub LNG mahutite ohualast enam kui 130 m eemal ning on kaitstud selle kohale kuhjatud pinnasega.
41.Ehitusloa alusel rajatava ehitise võimalikku mõju kaebaja majandustegevusest tulenevatele ärituludele ei saa lugeda kaebaja subjektiivse õiguse rikkumiseks ja see ei saa olla haldusakti vaidlustamise aluseks. Haldusorgan ei pea haldusakti väljastades kaaluma kõigi isikute võimalikke ärihuve. EhS eesmärk ei ole kaitsta ettevõtjaid konkurentsi lisandumise eest, vaid tagada ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus (EhS § 1). Praegusel juhul ei seondu kaebaja argumendid ehitusseadustiku kaitsealaga. Haldusorgan ei peaks ehitusloa menetluses kaasatavate isikute tuvastamisel selliste huvidega arvestama.
42.Maagaasi tähtajatu müümine ning edastamine monopoolses seisundis ei kuulu nende õiguste hulka, mida saab haldusakti vaidlustamisel käsitleda subjektiivse õiguse riivena. Kaebaja osutab kolmandale isikule loodusliku maagaasi tarneteenust 2017. a sõlmitud tähtajalise müügilepingu alusel. Müügilepingu tähtaeg saabub 2020. aastal, millest pikemaid kohustusi ei ole kolmas isik kaebaja ees võtnud. Kaebaja rajas müügilepingu alusel maagaasitorustiku kaebajale kuuluvast
veeldatud maagaasi (LNG) seadmestikust kuni kolmanda isiku tootmiskompleksini 2014. aastal valminud projekti alusel. Rajatud maagaasitorustiku pikkus kuni liitumispunktini on 802 m ning selle ehituse finantseeris täies ulatuses kolmas isik. Liitumispunkti on ühendatud ainult kolmandale isikule kuuluv maagaasitorustik pikkusega ligikaudu 60 m, mis suundub kolmandale isikule kuuluvasse tootmiskompleksi.
43.JetGas OÜ rajas gaasitorustiku Ruubassaare tee 3 kinnistuni 25.11.2014 väljastatud ehitusloa nr 1411219/03505 alusel, mis on kaks aastat enne E-Piima uue tehase asukoha valiku tegemist ja tehase ehitust võimaldava detailplaneeringu algatamist. Kolmanda isiku kaks soojusseadet kolmest vajavad toimimiseks maagaasi, millele ei ole kütteõli alternatiiviks. Kolmas isik on taotlenud ehitusluba LNG mahutite ja abiseadmete paigaldamiseks tootmiskompleksi territooriumile, tagamaks soojusseadmetele toimimiseks vajaliku maagaasi ostmise võimalus konkurentsile avatud tingimustes. Kaebajal ei teki subjektiivsete õiguste riivet ning õigust vaidlustada haldusakti põhjusel, et äriühingu tulud võivad konkurentsi tekkimise tõttu väheneda.
44.Menetluses oleval detailplaneeringul on kaks eesmärki: kinnistute liitmine ja ehitusõiguse loomine uuele katlamajale. Täiendavatele LNG mahutitele menetluses oleva detailplaneeringuga ehitusõigust ei looda, nendele on antud ehitusluba hetkel kehtiva detailplaneeringu alusel. Läbipaistvuse tagamiseks on menetluses oleva detailplaneeringu dokumentides kirjeldatud kõiki olemasolevaid ehitisi, sealjuures vaidlustatud ehitusloa kohaseid LNG mahuteid ning planeeritavat uut katlamaja hoonet. Detailplaneeringu seletuskirjas on informeeritud, et LNG mahutid on kehtiva detailplaneeringu alusel projekteerimisel ja ehitusluba taotlemisel. Detailplaneeringu põhijoonisel on näidatud ligikaudne LNG mahutite asukoht. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul enne ehitusloa väljastamist ning seal on esitatud terviklikult olemasolev ja planeeritav tegevus.
45.Vastustaja ja Keskkonnaamet on hinnanud menetluses oleva detailplaneeringu alusel ja ehitusloa alusel rajatavate ehitiste summaarset mõju, tuginedes Lemma OÜ poolt 30.10.2019 Paide linna Ruubassaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistute detailplaneeringu elluviimise ja kolmanda isiku taotletava kompleksloa aluseks oleva tegevusega kaasneva keskkonnamõju eelhinnangule, mida täiendati Keskkonnaameti soovitustest 29.01.2020. Kohalikule kogukonnale ja kaebajale on tehtud kogu planeeritav tegevus läbipaistvalt teatavaks. Keskkonnaamet on järeldanud kirjas 14.01.2020 nr 6 5/20/76-2, et LNG mahutite ja gaasitorustiku lisandumine territooriumile ei ole olulise keskkonnamõjuga. PlanS § 125 lg 1 kohaselt ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav ehitusloas toodud mahutite rajamiseks.
46.Ehitusluba on kooskõlas kehtiva planeeringuga. Rajatavad mahutid ei klassifitseeru olulise ruumilise mõjuga ehitiseks. A- või B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte rajatis kuulub olulise ruumilise mõjuga ehitiste hulka vaid siis, kui selles käideldakse plahvatusohtlikke aineid. LNG on klassifitseeritud majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruse nr 10 lisa 1 tabeli 2 p 18 kohaselt tuleohtlikuks veeldatud gaasiks. Kuna LNG ei ole õigusaktide kohaselt plahvatusohtlik, ei klassifitseeru ehitusloa alusel rajatavad LNG mahutid olulise ruumilise mõjuga ehitiseks.
47.Kaebaja väited vastuolule kehtiva detailplaneeringuga ei ole põhjendatud. Kehtiva detailplaneeringu alusel asub kolmanda isiku tootmiskompleksil praegusel hetkel masuudihoidla, mis koosneb kuuest (6) raske kütteõli mahutist kogumahtuvusega 2150 m3. Kolmas isik soovib kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga moderniseerida kütuseladu ning asendada masuudihoidla kolme kuni 90 m3 LNG mahutiga. Uute mahutite summaarne mahtuvus on kuni 270 m3 ehk ligikaudu 8 korda väiksem kui olemasolevad õlimahutid. Uute LNG mahutite ohuala ning aistingutega tajutavad mõjud (visuaalne, lõhn) on oluliselt väiksemad olemasolevatest masuudimahutitest. Territooriumil väheneb maksimaalne fossiilse kütuse ladustatav energiakogus enam kui 13 korda. LNG mahutite ohuala on olemasolevate õlimahutite ohualast enam kui 7 korda väiksem.
48.1999. a kehtestatud detailplaneering on jätkuvalt kehtiv ja see, et teatud planeeringus ette nähtud ehitised on rajatud, ei tähenda, et planeeringu alusel ei saaks enam rajada muid, planeeringule vastavaid ehitisi. Kaebaja eeldused, et 1999. aastal kehtestatud detailplaneeringuga nähti ette üleminekut vaid biomassile ja puiduhakkele, on spekulatiivsed ning ei tulene detailplaneeringust. 1999. a menetletud detailplaneeringu raames loodi eeldused raskekütteõlist loobumiseks ning jäeti nimetamata konkreetsed energiakandjad, kuna majanduslikult ja tehniliselt toimivat tulevikku vaatavaid alternatiive ei olnud võimalik detailplaneeringu menetlemise ajal ette näha. Detailplaneering nägi ette, et „hoonestamata alad katlamaja krundil reserveeritakse võimalikule katlamaja laiendusele ja alternatiivkütusele üleminekul vajalike tootmis- ja laopindade ehitusteks“. Kolmas isik on põhikütusena võtnud kasutusele biomassi ja reservkütusena loodusliku maagaasi, millest viimase tarbimist soovib kolmas isik suurendada ja olemasoleva taristu suutlikkus ei ole tuleviku vajadusi arvestades enam piisav.
49.Arvestades olemasoleva käitise iseloomu, kehtiva detailplaneeringu võimalust minna põlevkiviõlilt üle alternatiivsele kütteallikale ning asjaolu, et moderniseerimise raames vähenevad nii käitise ohualad kui ka tajutavad mõjud, ei ole ehitusloa kohane ehitustegevus vastuolus kehtiva detailplaneeringuga. Ehitusloa realiseerimise järel ei muutu tootmiskompleksi väljakujunenud olemus.
50.Kaebaja poolt viidatud PlanS § 6 punktis 13 nimetatud mõjude muutus (s.o mõjude vähenemine) leiab eelkõige aset masuudihoidla lammutamisega, mitte LNG mahutite rajamisega. Olemasolevate kütteõlimahutite lammutamiseks on vastutaja väljastanud 16.12.2019 ehitusloa nr 1911271/25937 ehitise täielikuks lammutamiseks. Samuti on vale väide, et ehitusloa realiseerimisel muutuvad tootmiskompleksi mõjud olulisel määral. LNG mahutite poolt tekkivad mõjud on ehitusloa dokumentides analüüsitud ning järeldatud, et nende suurus ning ulatus on marginaalne. Keskkonnamõju (sh müra ja saasteained) on detailselt esitatud OÜ Lemma eksperdi Piret Toonpere poolt koostatud keskkonnamõju eelhinnangus. Mahutite ehitusalune pindala on alla 2% kinnistu pindalast, kavandatav veoste arvu mõju on hinnatud mitteoluliseks, otsesed saasteallikad puuduvad, müra ei muutu, looduslik maagaas on lõhnatu. Suurõnnetuse korral on LNG mahutite ohuala ehitistele 10 m ja inimestele 18 m. Olulised ohualad jäävad peaaegu täielikult kolmandale isikule kuuluva suletud territooriumi piiresse.
51.Kolmanda isiku tootmiskompleksil Paides, Ruubassaare tee 3 / Raudtee tn 5 on menetluses uus detailplaneering, mille eesmärk on luua ehitusõigus uue katlamaja rajamiseks ning liita kaks kinnistut üheks. Detailplaneeringu menetlus on osutunud vajalikuks kehtiva detailplaneeringus lubatud ehitusaluse pinna ammendumisega, mis ei võimaldanud uut katlamaja hoonet rajada. Detailplaneeringu eesmärk ei ole LNG mahutitele ehitusõiguse andmine, kuid detailplaneeringu menetluses on arvestatud kehtiva detailplaneeringu alusel väljastatava/väljastatud ehitusõigustega. LNG mahutite ehitusõigus ei sõltu käimasolevast detailplaneeringumenetlusest, kuid käimasolev detailplaneeringumenetlus arvestab LNG mahutite ehitusprojekti ja -loaga. Vastustaja ei kehtestanud PlanS § 132 lg 1 kohast ajutist planeerimis- ja ehituskeeldu, mille tõttu on kolmandal isikul õigus jätkata kehtiva detailplaneeringuga kooskõlas olevate ehitusõiguste taotlemise ja realiseerimisega.
52.Käimasolev detailplaneering oli avalikul väljapanekul ajavahemikus 25.02.2020 kuni 10.03.2020, kus oli LNG mahutite rajamine kehtiva detailplaneeringu alusel kohalikule kogukonnale läbipaistvalt teatavaks tehtud ning võimalik asukoht põhijoonisele märgitud. Kaebaja on jätnud tähelepanuta, et suurõnnetuse ohuga hoonete ja rajatiste ehitamiseks tuleb läbida käitamisloamenetlus vastavalt kemikaaliseaduse (KemS) §-le 27. Pädev asutus suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamisloa menetluses on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes alustab menetlust pärast ehitusloa väljastamist. Selle menetluse raames vaadatakse ehitamise aluseks olevat projekti (töö- ja teostusprojekt), mille detailsusaste on oluliselt kõrgem kui ehitusloa väljastamise aluseks oleval projektil. Kaebuses tõstatatud aspekte käsitletakse eraldi menetluses Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti poolt ning nende käsitlemine ehitusloa menetluses ei ole põhjendatud ega kooskõlas õigusaktidega.
53.EhS ei näe ette projekteerimistingimuste väljastamist LNG mahutite rajamiseks. Projekteerimistingimuste väljastamine ei ole nõutav. Kaebaja eksib väites, et PlanS § 125 lg 1 kohaselt on LNG mahutite rajamiseks detailplaneeringu koostamine kohustuslik. LNG mahutid on ehitusloakohustuslik rajatis. Ehitusloa alusel rajatavad LNG mahutid on EhS mõistes rajatis, mitte ehitusloakohustuslik hoone. Planeeritavad LNG mahutid ei vasta ka olulise rajatise kriteeriumitele, kuna (i) rajatis ei ole avalikkusele ligipääsetav; (ii) rajatis on suures osas tehase standardtoode ning sarnaseid rajatisi on Eestis arvukalt rajatud (iii) LNG rajatis ei oma olulist keskkonnamõju või ohtu. Isegi kui projekteerimistingimused oleks väljastatud, ei oleks olnud vajadust muuta või täpsustada ühtegi EhS § 27 lg-s 4 nimetatud tingimust. Ehitis ei kaldu kõrvale kehtivas detailplaneeringus sätestatud tingimustest ega muuda liikluskorraldust. Eeltoodust tulenevalt ei olnud pädeval asutusel kohustust ehitusloa väljastamisele eelnevalt projekteerimistingimusi väljastada ning nende väljastamine ei oleks andnud sisendit ehitusprojekti koostamisele.
54.Vaidlusaluse ehitusloa kontekstis ei ole relevantne kaebaja väide, et EhS § 83 lg 1 p 2 kohaselt on projekteerimistingimused nõutavad mitut kinnisasja läbiva uue elektripaigaldise rajamiseks. Nimetatud 0,4 kV kaabelliin ei ole ehitusloakohustuslik. Kaabelliini rajamiseks on kolmas isik esitanud ehitisregistri (EHR) kaudu vastustajale ehitusteatise, mis on loetud teavitatuks vastustaja poolt 10.03.2020 ning kantud ehitisregistrisse eraldi koodiga. Seega ei kuulu kaabelliini paigaldamine ehitusloa koosseisu ja sellega seotud väited ei ole asjakohased. Kaebaja viide ebavõrdsele kohtlemisele on põhjendamata. Tööstuse tn 15a kinnistule väljastati kaebajale kuuluva LNG jaama rajamiseks projekteerimistingimused 10.03.2014 toona kehtinud EhS alusel. 2015. aastal jõustus EhS, mis muutis projekteerimistingimuste väljastamise nõudeid ja tingimusi. Õigusaktide olulise muutuse tõttu ei ole võimalik kahe menetluse vahel paralleeli tõmmata.
55.Planeeritud asukohta LNG jaama rajamine on kooskõlas majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määrusega nr 87. Kaebaja viitab alles 01.01.2021 jõustuvale määruse redaktsioonile. Ehitusprojekti vastavust SeOS-le ning selle alusel sätestatud majandus- ja taristuministri määrusele nr 87 on kinnitatud sertifitseeritud asutuse Inspecta Estonia OÜ tunnistusega nr GSP-1011-19. Ohutusvahemikud on täiendavalt kontrollitud, tagatud ja dokumenteeritud ehitusprojekti seletuskirja peatükis 1.8. Ehitusprojekti kohaselt on gaasi maksimaalne kogus mahutis kuni 36 tonni ehk kõnealusel juhul kohaldub viidatud määruse vahemik 550 tonni. Määruse § 16 lg 2 sätestab mahuti minimaalsed kaugused välistest objektidest. Kaebaja määruse § 16 lg-le 4 tuginev tõlgendus on väär, sest lõige viitab mahutitele või mahutigruppidele, mille arvestuslik gaasikogus ületab 200 tonni. Kolmanda isiku mahutite arvestuslik gaasikogus on mahuti peale 36 tonni ehk kogu mahutigruppi peale ca 108 tonni, mis jääb alla lõikes 4 sätestatud piirmäära. Samuti reguleerib määruse § 17 lg 1 mahutigruppi kuuluvate mahutite vahekaugused üksteisest, eesmärgiga tagada mahutite ohutu paiknemine teineteise suhtes. Seega on korrektne lähtuda määruse §-s 16 sätestatud vahekauguste hindamisel ühe mahuti gaasikogusest. Lõige 4 kohaldub vaid juhul, kui ühe mahuti või kogu mahutigrupi arvestuslik kogus ületab 200 tonni.
56.Kaebuses nimetatud gaasi koguse liitmine mahutites ei ole kooskõlas kaebaja käsitlusega tema enda LNG jaamades. Kaebaja on esitanud 08.08.2019 ehitusloa taotluse nr 1911271/11165 Saare maakonnas, Kuressaare linnas, Ringtee 24 (aadress muutunud, varasem aadress oli Pikk tn 64) LNG terminali laiendamiseks ühe 80 m3 mahuti võrra. Kaebaja esitatud ehitusloa taotluse kohaselt on laienduse tulemusena mõlemas mahutis summaarne hoiustatav kütuse kogus 43 t + 32 t ehk kokku 75 t. Sealjuures on lisanduva LNG mahuti paigaldamine taotluses märgitud „teatisekohustuslikuks“. Lähtudes kaebuses esitatud argumentatsioonist, oleks tulnud ka kaebaja Kuressaarde rajatud käitisele rakendada üle 50 t mahutitele kehtestatud ohutuskaugusi välistest objektidest, mis on 2021. aastal kehtima hakkava redaktsiooni kohaselt 50 m. Kaebaja käitises ei oleks sellisel juhul tagatud ohutusvahemaa liiklusmagistraaliga.
57.Kolmas isik on tellinud Paide elektrijaama käitiste riski ning nende omavaheliste mõjude (doominoefekt) hindamiseks (sh LNG mahutite ja seadmete) riskianalüüsi, mille teostas Storkson OÜ diplomeeritud päästeinsener Rain Kurg (kolmanda isiku vastus kohtunõudele kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta 27.04.20, lisa 3). Riskianalüüsi kohaselt on LNG mahutite maksimaalne ohuala ehitistele 10 m ja inimestele 18 m. Nimetatud ohualad on oluliselt väiksemad kui nõutud vahemaad väliste objektideni ja väiksemad kui praegu kolmanda isiku territooriumil asuvast masuudihoidlast lähtuv ohuala. Seejuures on tuvastatud, et erinevate käitiste süttimine ei põhjusta doominoefekti. Riskianalüüsist nähtub, et enne 1980. aastat rajatud kütteõlimahutitest tulenev ohuala inimelule ulatub 126 m kaugusele. Nende täielikult kasutusest välja viimisel ning asendamisel veeldatud maagaasi mahutitega väheneb fossiilse kütuselao ohuala inimestele enam kui 7 korda. Kolmas isik on ehitusprojektis ette näinud täiendavaid ehituslikke kaitsekonstruktsioone eesmärgiga minimeerida ohuala. Vastavalt määruse nr 87 § 16 lg-le 3 võimaldab see vähendada lõikes 2 sätestatud minimaalseid vahekaugusi. Kuigi selleks vajadus puudub, on kolmas isik ette näinud muuhulgas betoonist alusvanni lekkinud veeldatud gaasi kogumiseks ning lekke piiritlemiseks rajatise vahetus läheduses; ning piirdeaia gaasistunud ja potentsiaalselt süttimisohtliku maagaasi leviku tõkestamiseks.
58.Vastutaja võttis ehitusloamenetluse raames Päästeameti kooskõlastuse, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kooskõlastuse, tehtud on KemS kohane riskianalüüs ning esitatud Inspecta Estonia OÜ tunnistus, mis kinnitas ehitusprojekti vastavust SeOS-le ning selle alusel kehtestatud määrusele nr 87. Ehitusloa andmise otsuse põhjendused on piisavad ja kaalutluste ulatuslikum põhjendamine ei tooks kaasa vajadust ehitusluba muuta. Ehitusluba on menetletud vastavalt EhS-s sätestatule ja luba vastab kõigile EhS § 42 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Vastutaja on ehitusloa andmise otsustamisel juhindunud pädevate asutuste, sh Keskkonnaameti ja Päästeameti kooskõlastustest ning kolmanda isiku esitatud ehitusloa taotluses väljatoodust. Detailne nimekiri dokumentidest, millest Paide Linnavalitsus kaalutlusotsuse tegemisel juhindus, on välja toodud ka vaidlustatud ehitusloas.
59.Kolmas isik on ehitusloa menetluse käigus esitanud Paide linnavalitsusele kõik EhS kohaselt nõutud dokumendid ning KemS § 22 lg 2 kohase diplomeeritud pääste- ja tuletõrjeinsener Rain Kure poolt koostatud riskianalüüsi, mis andis vajaliku informatsiooni võtmaks ehitusloamenetluses arvesse käitisest tulenevaid ohte. Täiendavalt nõudis vastustaja kolmandalt isikult sõltumatu eksperdi (KIWA Inspecta) ekspertiisi tellimist ehitusprojekti nõuetekohasuse tuvastamiseks SeOS-le. Isegi kui asuda seisukohale, et ehitusloas antud põhjendused on puudulikud, siis ei ole tegu piisava alusega ehitusloa tühistamiseks. Kõiki ehitusloa menetluse käigus esitatud dokumente arvesse võttes ei ole haldusorganil mingit põhjust jätta ehitusluba väljastamata või väljastada see teistsugustel tingimustel. Kaebajale esitajale esitati tema 20.03.2020 teabenõude alusel kõik olulised materjalid, mis ehitusloa menetluse käigus koostatud olid.
60.Ehitusloa andmisel ei olnud vajalik sätestada kõrvaltingimusi. Ehitusprojekti tuleb sõltumatu pädeva isiku poolt kontrollida juhtudel, mil kavandatav ehitis on ehitustehniliselt keerukas või muul põhjusel kõrge ohupotentsiaaliga. Sellised ehitised sätestab ehitusseadustiku § 14 lg 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrus nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Ehitusloa alusel rajatav ehitis ei kuulu nimetatud määruse § 3 kohaselt nende ehitiste hulka, mille ehitusprojektidele on ekspertiisi tegemine kohustuslik. Veeldatud maagaasi mahutid on ehitustehniliselt väga lihtsad ehitised ning nende oht ei tulene mitte ehitisest endast, vaid käideldavast kemikaalist. Suurõnnetuse ohuga käitiste puhul on ohud hallatud KemS ja SeOS alusel.
61.Ehitusloa alusel rajatava ehitise kasutamine on lubatud KemS § 26 lg 1 alusel ainult käitamisloa alusel. Käitamisloa menetluses on pädev haldusorgan Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes on 28.04.2020 e-kirjaga vastanud kolmandale isikule, et käitamisloa menetlusega ei ole võimalik alustada enne ehitusloa väljastamist. Hoolimata võimalikest ehitusloa kõrvaltingimuste olemasolust või puudumisest, ei ole võimalik veeldatud maagaasi mahutite kasutusele võtmine võimalik ilma Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatud loata, sealjuures teeb amet otsuse,
tuginedes KemS § 23 alusel koostatavatele dokumentidele. Nimetatud dokumendid ei kuulu majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 alusel ehitusprojekti kohustuslike osade hulka.
62.Rajatavad LNG mahutid on SeOS § 2 lg 2 alusel auditikohustuslikud. Sõltumata ehitusloa lisatingimuste olemasolust või puudumisest, tuleb õigusaktidest tulenevalt teostada enne paigaldise kasutusele võtmist sõltumatul eksperdil tehniline kontroll, mille eesmärk on tuvastada seadme tehniline korrasolek ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutus ning võimalikud olulised puudused. Kaebajal puudub kvalifikatsioon ehitusprojekti kontrollimiseks, millest tulenevalt on ehitusprojekti ekslikult tõlgendatud. Kolmas isik arutas koos ehitusprojekti koostaja EG Ehitus ASga 30.01.2020 kaebaja 23.01.2020 kirjas nr K186 märgitud väidetavaid puudusi. Ehitusprojekti koostaja arvamuse kohaselt ei olnud ükski välja toodud asjaoludest selline, mis oleks tinginud vajaduse ehitusprojekti muuta. Tulenevalt valdkonna tugevast ning detailsest reguleerimisest ei ole vaidlusalusele ehitusloale lisatingimuste seadmine põhjendatud ega vajalik, seega ei pidanud lisatingimuste mitteseadmist ka eraldi põhjendama.
63.Kolmas isik avaldas riigihanke LNG mahutite, regasifitseerimis- ning abiseadmete projektlahenduse koostamiseks 03.06.2019 (viitenumber: 210012), lähtudes kehtivast määrusest nr
87.Kolmas isik esitas ehitusloataotluse 23.10.2019 vastustajale läbi ehitisregistri; Riigi Teatajas avaldati 29.10.2019 majandus- ja taristuministri 23.10.2019 määrus nr 62, millega muuhulgas muudeti majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määrust nr 87; vastustaja väljastas ehitusloa 10.03.2020, mis teeb ehitusloa menetluse pikkuseks 139 kalendripäeva (enam kui 4,6 x seaduses ettenähtud aeg); rajatise ehitamine oli kavandatud 2020. aasta jooksul. Riigihange LNG mahutite projekteerimiseks ja ehitamiseks viitenumbriga 215863 lõppes lepinguta tingituna uute maagaasil toimivate soojusseadmete ehituse valmimise edasi lükkumisest vähemalt 12 kuu võrra, mille tõttu ei olnud mõistlik LNG mahutite projekteerimise ja ehitamisega jätkata.
KOHTU PÕHJENDUSED
64.Paide elektrijaam asukohaga Ruubassare tee 3 / Raudtee tn 5, Paide linn, on B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte1. Ka ehitusloa alusel Paide elektrijaama koosseisu rajatav käitis (LNG mahutid) on B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, milles käideldakse tuleohtlikke aineid. Paide elektrijaama põhitegevus on soojuse ja elektri tootmine koostootmisjaamas ning soojuse tootmine katlamajades, väljastades elektri jaotusvõrku ja soojuse Paide linna kaugküttevõrku. Soojuse tootmine toimub koostootmisjaamas ja kahes katlamajas. Territooriumil asuvad järgmised objektid: 1) koostootmisjaam (11,2 MW); 2) puiduhakke veekatel 1 (8 MW); 3) gaasi-veekatel ((8 MW); 4) gaasi-aurukatel- perspektiivne (18,3 MW); 5) puiduhakke aurukatel- perspektiivne (22 MW); 6) kaks hakkepuidu laoplatsi (varikatusealused) ja üks avatud laoplats; 7) päikeseelektrijaam; 8) LNG jaam (kolm 90 m3 mahutit; kaks aurustit; laadimiskoht; ühendustorustik katlamajaga ja lisaseadmed).2
65.Vaidlustatud ehitusluba LNG terminali rajamiseks on väljastatud 1999. aastal kehtestatud detailplaneeringu3 alusel. 1999. aasta detailplaneeringu ehitusõiguslikul alal on masuudihoidla, mis koosneb kuuest raskekütteõli mahutist kogumahtuvusega 2150 m3. Vaidlustatud ehitusloa alusel on kolmandal isikul kavas rajada kolm LNG mahutit mahuga 36 tonni, kokku ligikaudu 108 tonni. Mahutid on projekteeritud kehtiva detailplaneeringuga kavandatud hoonestusalasse.4 Uute mahutite
Rein Kure 28.10.2019 riskianalüüs (kolmanda isiku 27.04.2020 lisa nr 3). Rein Kure 28.10.2019 riskianalüüs (kolmanda isiku 27.04.2020 lisa nr 3).
Kaebuse lisa nr 2.
1999 DP põhijoonisel hoone nr 5 „viilhall“.
summaarne mahtuvus on kuni 270 m3 ehk ligikaudu 8 korda väiksem kui olemasolevatel õlimahutitel. Päästeamet on neile tehtud kohtunõude 12.11.2020 vastuse punktis 1 ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on neile tehtud kohtunõude 12.11.2020 vastuse punktis 1 kinnitanud, et LNG on klassifitseeritud CLP-määruse alusel kui eriti tuleohtlik gaas (Flam.Liq 1; H220). Seega klassifitseerub ehitusloa alusel rajatava käitise valmimisel kolmanda isiku tootmiskompleks B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteks, milles käideldakse tuleohtlikke, mitte plahvatusohtlikke kemikaale. Sama seisukoht on välja toodud ka TTJA vastuse kohtunõudele punktis 5. Eeltoodust lähtuvalt ei ole LNG mahutite rajamiseks nõutav kohaliku omavalitsuse eriplaneering (planeerimisseadus § 95 lg 1 ja lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ p 2).
66.HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt kehtib halduskohtumenetluses subjektiivse õiguskaitse põhimõte, mille järgi avalikes või teiste isikute õiguste kaitseks kohtusse pöördumine on lubatav vaid juhul, kui see on ette nähtud seadusega. Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi.5 Kaebeõiguse eelduseks on seega isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive, mis ei pea kaebeõiguse tekkimiseks olema intensiivne6. Juhul kui kaebus esitatakse motiivil, et vaidlustatava haldusaktiga on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi, kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust üksnes osas, milles see rikub kaebaja õigusi. Õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega.
67.Isik võib kaebuse esitada samaaegselt kahel eri alusel, st subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu ja populaarkaebusena, kuid need eri alused ja kaebuse osad peavad olema piiritletud ja eristatavad.7 Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata.8 Kaebaja ei ole iseenesest eristanud, millised tema väited on esitatud tema enda õiguste kaitseks ja mille puhul ta tugineb Århusi konventsioonile (vastava kaebeõiguse aluse esitas kaebaja esmakordselt 16.09.2020 kohtuistungil). Kohus peab tuvastama konkreetsed õiguste rikkumised ja ka selle, kas ja millises ulatuses Århusi konventsioon kaebajale kaebeõiguse annab.
68.JetGas OÜ on Paide linnas Tööstuse tn 15 asuva kinnistu omanik, tema kinnistul asub üks veeldatud maagaasi (LNG) mahuti ja aurustid koos lisaseadmetega. Nimetatud kinnistu ei ole ehitusloa aluse kinnistuga piirnev. Nimetatud kinnistuga seoses kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist esile toonud ei ole.
69.Kaebajal on lisaks ehitusloaga puudutatud kinnisasja naaberkinnisasjal 2017. a rajatud gaasitorustik ja sellele seatud isiklik kasutusõigus. Kaebaja hinnangul muudeti tema gaasitorustik ehitusloa väljastamisega väärtusetuks. Veel on kaebaja märkinud, et vastustaja on rikkunud tema õigust kaasamisele ja ärakuulamisele. Eelkõige ei ole kaebaja rahul sellega, et ehitusluba anti välja ilma uut ja kaasajastatud DP-d koostamata 1999. a DP alusel ning ilma projekteerimistingimusteta. Kaebaja leiab, et kohases planeerimismenetluses oleks ta saanud nendes küsimustes esitada oma seisukohti ning vastuväiteid. Veel on kaebaja arvates rikutud avalikku õigust tervise kaitsele (liiga kitsad ohutuskujad LNG mahutite ja läheduses asuvate hoonete vahel). Seda ei väida kaebaja seoses enda subjektiivsete õigustega, vaid seoses läheduses oleva lasteaia ja noortekeskuse laste õigustega.
70.Kuigi kaebaja väited seonduvad paljuski võimaliku detailplaneeringu menetluse õigusvastase läbi viimata jätmisega, on vaidluse esemeks ehitusluba. PlanS § 141 näeb avalikes huvides kaebuse
RKHKm asjas nr 3-3-1-8-01, p 22. RKHKm asjas nr 3-3-1-87-16, p 8.
RKHKo asjades 3-3-1-15-08, p 17; 3-3-1-84-08, p 10; RKHKm asjas 3-3-1-87-11, p 13.
RKHKm asjades nr 3-3-1-12-16, p 8 ja 3-3-1-86-14, p 24.
esitamise ette üksnes detailplaneeringu kehtestamise otsuste vaidlustamise puhul ning sättes viidatud erandlikku kaebeõigust ei saa laiendada ka detailplaneeringu menetlusse kaasamata jätmise vaidlustamisele.9 Ehitus- ja kasutuslubade vaidlustamisel saab isik tugineda asjaolule, et teda ei kaasatud menetlusse, kui seda oleks tulnud teha, kuid sellisel juhul on nõutav, et menetluse lõpptulemus (vaidlustatud luba) rikuks isiku õigusi. Õigusest korraldusele ja menetlusele ei saa järeldada, et isikul oleks õigus nõuda mistahes haldusakti andmist õiguspärase menetluse tulemusel. PS §-le 14 saab isik tugineda eelkõige juhul, kui otsustatakse tema enda õiguste või kohustuste üle. Seetõttu saab kaebaja tugineda detailplaneeringu või projekteerimistingimuste väljastamise vajadusele, kui sellised haldusaktid on ehitusloa andmise eelduseks. Kui ehitusload ei riku muul alusel kaebaja õigusi, ei teki kaebajal kaebeõigust ka PS § 14 alusel üksnes seetõttu, et menetluste õiguspärasel läbiviimisel oleks kaebajal olnud võimalik planeerimismenetluses osaleda ja planeeringut soovi korral vaidlustada. Kaebajale ei tulene seega kaebeõigust antud juhul PlanS-st.
71.Kinnistusraamatu väljavõtte II jaos kandega nr 3 on Paide linna kinnistule Karja tänav T1 seatud notariaalne tähtajatu isiklik kasutusõigus kaebaja kasuks 557,4 m pikkusega maagaasitorustiku ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks gaasipaigaldise kaitsevööndi ulatuses. Vastustaja maaomanikuna peaks lepingust tulenevalt võimaldama kasutajale (kaebajale) kasutusõiguse ala takistamatu kasutamise maagaasitorustiku ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks. Vastustaja peab võimaldama kaebajale isikliku kasutusõiguse teostamise vastavalt volikogu otsuse ja sõlmitud notarilepingu punktidele, kuid vastustaja ei pea tagama, et trass oleks reaalselt kasutuses või et trassil oleksid tarbijad. Kolmanda isiku ja kaebaja vahel on sõlmitud 2017. a tähtajaline loodusliku maagaasi müügileping, mille kehtivus lõppeb 2020. a jooksul ning kolmas isik ei ole võtnud kaebaja ees pikemaid kohustusi kui nimetatud tähtajalise lepingu kehtivuse perioodil.
72.Kaebaja ei ole oma kaebuses välja toonud, et ehitusloa alusel rajatavad LNG mahutid oleksid kaebaja maa-alusele maagaasitorustikule füüsiliseks ohuks. Ehitusloa alusel rajataval LNG terminalil puuduvad kohtule nähtuvalt kaebaja maa-aluse gaasitorustiku suhtes kahjulikud mõjutused, kuna kaebaja maa-alune gaasitorustik asub LNG mahutite ohualast lähimast otsast 133 m eemal10 ning on lisaks kaitstud selle kohale kuhjatud pinnasega. LNG mahutite ohuala on olemasolevate õlimahutite ohualast enam kui 7 korda väiksem.11 Suurõnnetuse korral on LNG mahutite ohuala järgmine: süttimisohtlik ala 23 m, ülerõhk 18 m, soojuskiirgus hoonetele 10 m ja inimestele 14 m; tagajärjed: ohustatud võib olla käitist teenindav personal (kuni 2 inimest), keskkond ei kahjustu, LNG jaama seadmete ja tsisternveoki kahjustumise oht.12 Seega ei kujuta kavandatavad LNG mahutid kaebaja naaberkinnistul paiknevale gaasitorustikule füüsilist ohtu ja seda ka võimalikku suurõnnetust arvestades ja ehitusluba ei riku selles osas kaebaja subjektiivseid õigusi.
73.Vastustaja ei ole ehitusloa menetlemisel rikkunud haldusmenetluse seaduse § 11 lg 1 p-st 3 tulenevat õigust kaasamisele ja ärakuulamisele. Vastustajal ei olnud kohustust kaebajat ehitusloa menetlusse kaasata, kuna kaebaja ei ole ehitusloaga puudutatud kinnistu naaber. EhS § 42 lg 6 kohaselt kaasab pädev asutus ehitusloa menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust. Maa-alune gaasitorustik ei ole kinnisasja oluline osa ja ei muuda vaide esitajat isikuks, kellega ehitusseadustiku kohaselt tuleks ehitusloa väljaandmine kooskõlastada. EhS järgi ei ole kohustust kaasata menetlusse naaberkinnistu piiratud asjaõiguste
Vt ka TlnRnKm 04.08.2017, 3-16-489, p 9 ja TlnRnKo 28.09.2018, 3-17-1757, p 22. Asendiplaan, kolmanda isiku 27.04.2020 seisukoht, lisa 1.
Kolmanda isiku 27.04.2020 vastus kohtunõudele, lisa 3, vt dokumenti Enefit Green AS, Paide EJ, RA, 28.10.2019 lk 22 joonis 4 ja lk 27 joonis 5 (dok nr 2).
Kolmanda isiku 27.04.2020 vastus kohtunõudele, lisa 3, vt „Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan“, 28.10.2019, Rain Kurg (dok nr 1).
omajaid. Kuna kaebaja ei ole naaberkinnistu omanik, siis ei ole asjakohane ka kaebuse punktis 3.6.3 toodud viide Riigikohtu 20.02.2019 otsusele haldusasjas nr 3-14-52416.
74.Riigikohus on asjas nr 3-3-1-59-11 tehtud otsuse p-s 19 leidnud: "planeeringutega kavandatavad ümberkorraldused võivad riivata äriühingute ettevõtlusvabadust, mõjutada nende majandustegevust ja selle tulemusi ning, et selline mõju võib kavandatava projekti eripärast tulenevalt olla nii ettevõtlust soodustav kui ka selle võimalusi kitsendav.“ Riigikohus leidis, et ehitusluba võib juriidilise isiku õigusi sarnaselt riivata. Antud juhul ei tulenenud kaebajale aga 1999. a DP-st subjektiivseid õigusi, mida ehitusloa väljastamine kahjustaks. Kohtule näib ja ka kaebaja väidetest tuleneb, et tegelikult ei kahjusta kaebaja huve mitte niivõrd ehitusloas kajastatud rajatis kui selline, vaid just see, et LNG jaama rajav kolmas isik pakub kaebajale konkurentsi. Ehitusluba peab andma EhS § 38 lõike 1 järgi õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Ehituse ega keskkonnakaitse õigusnormide eesmärk ei ole kaitsta ettevõtjaid konkurentsi või selle tihenemise eest, vaid tagada ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus (EhS § 1). Kaebajal ei teki subjektiivsete õiguste riivet ning õigust vaidlustada ehitusluba põhjusel, et äriühingu tulud võivad konkurentsi tekkimise tõttu väheneda. Peale selle ei ole kaebajal subjektiivset õigust selleks, et müüa konkurentsivabalt maagaasi.
75.Kaebaja kinnitas, et rajas oma gaasitorustiku kuni Ruubassaare tee 3 kinnistuni (ja kavandas tehnilisi täiendusi) ainult kolmanda isiku avaldatud soovist kasutada uue E-Piima piimatööstuse energiavajaduste katmiseks gaasi ning ilma sellise sooviavalduseta ei oleks JetGas OÜ-l olnud vajadust 2017. a torustiku selles suunas väljaehitamiseks. Kaebaja hinnangul on kolmandale isikule antud luba LNG jaama rajamiseks konkurentsimoonutus, mis sulgeb kaebajale suure osa Paide maagaasi turust. Turuosa hoidmine ei saa olla ehitusloa vaidlustamise aluseks. Niisamuti ei oleks see saanud olla detailplaneeringu vaidlustamisel asjakohane argument. Lisaks on kolmas isik hüvitanud kaebajale maagaasitoru rajamiseks tehtud kulud (kolmanda isiku 27.04.2020 lisa 4). Kaebaja ja kolmanda isiku vaheline leping maagaasi ostmiseks lõppes 31.12.2020.
76.Vastustaja kummutas kohtumenetluses kaebaja väited sellest, et teda koheldi teiste isikutega ebavõrdselt, kuna kaebaja pidi analoogsete LGN mahutite paigaldamiseks enda kinnistule taotlema projekteerimistingimised. Vastustaja selgitas, et kaebaja esitas ise taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks ning et sellel juhul ei võimaldanud asjaomane detailplaneering mahutite ehitamist, kuna oli selleks liiga üldine, täisehitusprotsent oleks saanud ületatud ning reguleerimist vajas mahutite juurdepääsutee. Antud juhul ehitatakse LNG mahutid alasse, mis on DP-l märgitud hoonestusalana. LNG mahutid ei ole küll kavandatud täpselt masuudi mahutite asukohale, ent nad jäävad lubatud ehitusalasse.
77.Kaebaja väited seoses ebapiisavate ohutuskujadega LNG mahutite ja läheduses paikneva lasteaia ning noortekeskuse vahel ei seondu tema enda subjektiivsete õigustega ega anna alust kaebaja kaebeõiguseks.
78.Seega kaebajal puudub HKMS § 44 lõike 1 kohane kaebeõigus haldusakti tühistamiseks, sest haldusakti menetlemisel ei ole rikutud kaebaja subjektiivseid õiguseid ega piiratud tema vabadusi.
79.Lisaks leidis kaebaja 16.09.2020 kohtuistungil, et tema kaebeõigus tuleneb ka Århusi konventsiooni art 6 lg 1 p-st a ja lisast 1, mille kohaselt on soojuselektrijaamade ja muude põletusseadmete, nimisoojusvõimsusega 50 megavatti (MW) või rohkem, puhul vajalikud järgmised art 6 lg-s 2 loetletud tegevused: teha asjast huvitatud üldsusele otsustamise varases etapis ja tõhusal viisil avalikult või isiklikult teatavaks kavandatud tegevus ja taotlus, mille kohta otsus tehakse; otsuse või selle eelnõu laad; otsuse tegemise eest vastutava avaliku võimu organi nimetus; kavandatud menetlus (sh teave, kuidas ja millal infot saab esitada). Teates peavad olema menetluse algus; üldsuse osalemisvõimalused; kavandatud avaliku arutelu toimumise aeg ja koht; üldsusele asjakohast infot andva ja väljapanekute kaudu tutvustava avaliku võimu organi nimetus; selle avaliku võimu organi või avalik-õigusliku asutuse nimetus, kellele saab esitada arvamusi või küsimusi, ja nende esitamise
tähtaeg; andmed selle kohta, millist keskkonnainfot saab kavandatava tegevuse kohta; asjaolu, et hinnatakse tegevuse riigisisest või piiriülest keskkonnamõju. Art 6 lg 4 kohaselt näeb konventsioon selleks, et tagada üldsuse osalemise tõhusus, ette tema osalemise juba otsustamise algetapis, kui kõik variandid on lahtised. Üldsuse esindajaks konventsiooni tähenduses võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.13
80.Riigikohus on leidnud enne 2014. a jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) jõustumist otse Århusi konventsioonile tuginedes, et keskkonnakaitse küsimustes saab kohtusse pöördumise õiguse aluseks olla mitte üksnes õiguste rikkumine, vaid ka kaebuse esitaja puutumus vaidlustatava haldusakti või toiminguga.14 Selleks peab olema täidetud kolm tingimust: vastava tegevuse oluline ja reaalne mõju isiku kaitstavatele põhjendatud huvidele; põhjuslik seos tegevuse ja tagajärje vahel; ning tagajärje saabumise piisav tõenäosus.15 Puutumus peab olema individuaalne, st seotud konkreetse isikuga, ja avalikes huvides ei saa ka sel alusel kaebusi esitada. 19.03.2012 otsuses haldusasjas 3-3-1-87-11 selgitas Riigikohus, et puutumuskaebuse puhul kontrollitakse tegevuse vastavust õigusnormidele, mis kaitsevad kaebaja huvisid. Nii näiteks keskkonnamõju osas piisab sellest, kui kahjustatakse keskkonnaressurssi, mida kaebaja tavapäraselt kasutab.
81.KeÜS § 23 lg 1 kohaselt on igaühel õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. KeÜS § 30 lg 1 järgi võib isik, kelle õigust on rikutud, sealhulgas õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, esitada vaide haldusorganile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Sätte eesmärk on tagada KeÜS §-st 23 tuleneva keskkonnaalase subjektiivse õiguse (õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale) realiseeritavus. KeÜS § 30 lg 1 ei sätesta uut alust kohtusse pöördumiseks või vaide esitamiseks, vaid üksnes täpsustab, et ka keskkonnaalane õigus on üks subjektiivsetest õigustest, mille rikkumine annab aluse kaebuse või vaide esitamiseks ja tagab seega juurdepääsu õigusemõistmisele. Keskkonnaalase kaebeõiguse aluseks KeÜS-s on Århusi konventsiooni sätted, seega on Århusi konventsioonist tulenev kaebeõigus siseriiklikku õigusesse üle võetud.
82.Puutumuse mõiste on sisustatud KeÜS § 23 lg-s 2 järgnevalt: „Oluline puutumus on isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga.“ Sealjuures loetakse mõjutatud keskkonnaks või loodusvaraks KeÜS § 23 lg 3 kohaselt ka juba „tõenäoliselt mõjutatud“ keskkonda või loodusvara. Seega piisab õiguse riiveks juba potentsiaalsest ja ebakindlast mõjust keskkonnale või loodusvarale (vt ka KeÜS kommentaare § 23 kohta (p 3 - 4.1)).
83.Puutumuskaebus ei ole ka samastatav populaarkaebusega: puutumuse motiivil esitatud kaebuse lahendamisel ei ole asjakohased avalikku huvi kaitsvad normid, mille võimalikul rikkumisel ei ole puutumust kaebajaga. Samuti ei saa puutumuse motiivil esitatud kaebusega kaitsta kolmandate isikute subjektiivseid õigusi ega huve.16 Riigikohus on leidnud 19.03.2012 otsuses asjas nr 3-3-187-11, et selline piirang ei ole vastuolus Århusi konventsiooni art 9 lg-ga 2.
84.Riigikohus täpsustas 13.05.2015 haldusasjas 3-3-1-8-15 tehtud otsuses keskkonnaasjades kohtusse pöördumise õiguse tingimusi pärast KeÜS jõustumist. Kohus leidis muuhulgas, et pärast KeÜSi jõustumist peavad kaebajad kaebeõiguse osas tuginema oma õiguste riivele ning seni tunnustatud nn puutumuskaebust enam esitada ei saa. Samas annab KeÜS uue kohtus kaitstava õiguse – igaühe õiguse tervise- ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Nimetatud vaidluses andis Riigikohus hinnangu, kas meres liiva kaevandamise loaga võib
oluline puutumus olla isikul, kes oma põhjenduste kohaselt kasutab kaevandamise poolt kasutatavat merd kalapüügiks ning elab kaevanduse mõjupiirkonnas. Riigikohus leidis oma otsuses, et kaebajal küll oli huvi kavandatava tegevuse vastu, ent kaebeõiguse tekkeks ei piisa igasugusest huvist. Täiendava kriteeriumina tõi kohus välja, et selline huvi peab olema „oluline“. Riigikohtu hinnangul ei olnud antud juhul kaevandamise mõju kaebaja huvidele oluline ja reaalne ning seetõttu ei olnud isikul ka kaebeõigust kaevandamisloa vaidlustamiseks. Riigikohtu hinnangul tähendab see, et puutumust tuleks tulevikus keskkonnaasjades kaebeõiguse tuvastamisel käsitleda teistmoodi. Puutumus ei ole iseseisev kaebeõiguse alus, vaid määrab ära, millise (loodus-)keskkonna osa kaitsmine on seotud konkreetse isiku õigusega. Riigikohus kinnitas, et KeÜS § 23 lg 1 hõlmab üksnes subjektiivse õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kontekstis tuleb puutumust vaadelda isiku ja konkreetse keskkonna seosena. Muid keskkonda iseloomustavaid näitajaid ja omadusi see õigus ei hõlma. Otsuse punktis 21 leidis Riigikohus, et selle üle, kas isikul on keskkonnavaldkonnas õigus kohtulikule kaitsele, tuleb otsustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud üldreeglit järgides, kui eriseadustest ei tulene teisiti. Seega tuleb sarnastes asjades isiku kaebeõiguse olemasolu selgitamiseks hinnata, kas kaebajal on kaitstav subjektiivne õigus (sh õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale). Pelgalt puutumus, ka olulisel kujul, kaebeõiguse iseseisvaks ja piisavaks aluseks aga ei ole.
85.Kontrollimaks keskkonnaalast kaebeõigust tuleb seega tuvastada, kas kaebajal esineb tema väidetavate keskkonnaalaste rikkumisega piisav puutumus, ning lisaks, kas vaidlustatud ehitusluba liigitub Århusi konventsiooni art 6 lg 1 p a ja lisa 1 alla (põletusseadmed nimisoojusvõimsusega 50 megavatti).
86.Kaebaja puutumus keskkonnaalase kaebeõiguse alusena peab olema seega seoses õigusega tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale. Mõju saab lugeda reaalseks siis, kui vaidlustatud akti ja eeldatava tagajärje vahel esineb põhjuslik seos. Kaebaja peab näitama, et väidetava tagajärje saabumine on piisavalt tõenäoline. Kaebaja sellist puutumist selles kaebuses välja toonud ei ole ja kohus seda ka ei näe. Viide liiga kitsastele ohutuskujadele on esitatud lasteaialaste või noortekeskuse külastajate õiguste kaitse aspektist, kuid see ei ole kaebaja enda kaebeõiguse aluseks. Kaebaja ei ole toonud välja, et ehitusloajärgsed ohutuskujad tema enda maaomandit, gaasitorustikku või muid õigusi rikuks. Päästeameti ja TTJA 12.11.2020 vastused kohtule kinnitavad, et LNG mahutid ja LNG transport nendesse ei saa kujuta sellist ohtu, mis kahjustaks kaebaja gaasitorustikku. Seega ei ole kaebajal puutumust ohutuskujadest tulenevate õigustega. Muid keskkonnaõiguse normide rikkumisi kaebaja ehitusloale ette ei heitnud.
87.Seega ei saa vaidlustatud ehitusluba rikkuda kaebaja subjektiivset õigust tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale.
88.Seetõttu ei ole asjas vaja iseenesest tuvastada, kas Århusi konventsiooni art 6 lg 1 p a ja lisa 1 – soojuselektrijaamad ja muude põletusseadmed, nimisoojusvõimsusega 50 megavatti või rohkem – hõlmab endas ka antud ehitusloa vaidlustamist. Siiski märgib kohus lühidalt, et kuna ehitusluba on antud LNG mahutite rajamiseks ning sellega ei rajata põletusseadmeid, siis Århusi konventsiooni art 6 lg 1 p a ja lisa 1 antud juhul kohaldatav ei ole. Uue, kuni 27 MW võimsusega katlamaja ehituseks on vastustaja menetluses Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3 kinnistute detailplaneering, mis oli avalikul väljapanekul perioodil 25.02.2020 kuni 10.03.2020.
89.Kuna kaebajal puudub HKMS § 44 lg-st 1 tulenev kaebeõigus, ei asu kohus analüüsima kaebaja väiteid vaidlustatud ehitusloa õigusvastasuse kohta.
90.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kohus jättis kaebuse rahuldamata. Kolmas isik oli vastustaja poolel, mistõttu tuleb kolmanda isiku menetluskulud
välja mõista kaebajalt. Kolmas isik taotleb 3750 euro (ilma käibemaksuta) väljamõistmist kaebajalt. Kolmanda isiku esindaja osales menetluses 20.04.2020 käsunduslepingu nr KA-JUR-2/2791 alusel. Menetluskulude spetsifikatsiooni kohaselt on esindajal kulunud kokku 25 tundi, tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades seda, et kolmanda isiku esindaja ei ole vandeadvokaat, ei ole tunnihinnana küsitud 150 eurot HKMS § 109 lg 6 tähenduses põhjendatud kulu. Seetõttu vähendab kohus kolmanda isiku õigusabikulusid ja mõistab kaebajalt välja 2500 eurot koos käibemaksuga. Ülejäänud osas jäävad kolmanda isiku menetluskulud kolmanda isiku enda kanda. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad vastustaja ja kaebaja menetluskulud nende endi kanda.
allkirjastatud digitaalselt Kadriann Ikkonen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.