Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.11.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-885
Haldusasi
LS, TP, RK, JN, ML, ML, GL ja AM kaebus Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 07.04.2016 otsuse nr 3-5/472 tühistamiseks ning LS kaebus Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 10.05.2016 otsuse nr 3-5/665 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – LS, TP, RK, JN, ML, ML, GL ja AM Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Tiina Roht
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15.03.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
LS apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.12.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul ( lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1).
3-16-885 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-16-885 lähedusse, kus tööpäevajärgne taastumine toimub intensiivse müra taustal ning sama jätkub nädalavahetustel. EhS § 31 lg 3 kohaselt tuleb projekteerimistingimuste menetlusse vajadusel kaasata kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. Isik, kelle õigusi või huve võib ehitis puudutada, peab saama esitada oma arvamuse. Kaebajaid menetlusse ei kaasatud, kuigi rattapark jääb korterelamust ca 20-25 m kaugusele. Vaidlustatud haldusaktid ei ole piisavalt põhjendatud. Projekteerimistingimuste väljastamise otsusest ei nähtu, miks on tegemist mitteolulise avaliku huviga rajatisega ning kuidas on tagatud naaberkinnisasja omanike huvide kaitse. Samuti ei selgu sealt, miks otsustati rattapark rajada just Suur-Jõekalda tn 1 kinnistule.
3-16-885
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, lähtudes
alljärgnevatest
3-16-885 Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuigi rattapark on rajatud avalikes huvides, ei ole PlanS § 125 lg 1 p 3 mõttes tegemist olulise avaliku huviga rajatisega. Isegi kui seal nt korraldatakse mingeid võistlusi, ei saa rattapargi asukohta (tänava ja jõe vahelisel suhteliselt kitsal alal) arvestades olla tegemist väga rahvarohke üritusega. Rattaparki ei saa mastaapseks pidada ei pindala (võrreldes nt golfiväljaku või staadioniga) ega selle külastatavuse (võrreldes nt laululavaga) või kaasneva müra intensiivsuse (nt motoringrada) mõttes. Mastaapseks ei muuda seda ainuüksi asjaolu, et see asub elurajooni juures. Rattapargi rajamise idee väljavalimine kaasava eelarve rahvahääletusel ei muuda seda objekti samuti olulise avaliku huviga rajatiseks.
3-16-885
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.