lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-86/4

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 08.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-86/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
08.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
583
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number

Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 8. veebruar 2021, Tallinn 3-21-86

Haldusasi

XX esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Taotleja: XX

RESOLUTSIOON

1.Jätta XX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Toimetada määrus kätte taotlejale. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse vaidlustamiseks tuleb esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte saamisest arvates (HkMS § 252 lg 7, §-d 203-204).

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1.XX esitas 13. jaanuaril 2021 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub sisuliselt Tallinna Vangla 10. detsembri 2012 käskkirja 1-1/20/56 punkti 3.2. kehtivuse peatamist ning talle abikaasaga pikaajalise kokkusaamise võimaldamist. Jätsin taotluse 14. jaanuari 2021 määrusega käiguta, kuna taotleja ei olnud tasunud riigilõivu. Riigilõivusumma laekus 4. veebruaril 2021.
2.Leian, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta, kuna kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Isegi kui Tallinna Vangla eelnimetatud käskkirjast tuleneva pikaajaliste kokkusaamiste keelu õiguspärasuse ja eelkõige selle proportsionaalsuse võiks mõistlikult kahtluse alla seada, ei ole selle keelu järgimisest kaebajale tekkiv kahju sedavõrd suur ja korvamatu, et see saaks õigustada taotleja ja Tallinna Vangla vahelise vaidluse sisulist ära lahendamist juba esialgse õiguskaitse kohaldamise etapis. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ning kaebajale pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks kohustamine aga just sellise tulemuse kaasa tooks. Väljakujunenud kohtupraktikas on asutud seisukohale, et üldjuhul ei või esialgse õiguskaitse meetmega otsustada ära vaidluse lõpptulemust. Erandina on see võimalik üksnes juhul kui vaidlustatud haldustegevus näib juba esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel selgelt õigusvastane (ehk kaebuse eduväljavaated on väga head) ning esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral kaasnevad kaebajale rasked pöördumatud tagajärjed. Käesoleval juhul ei ole need eeldused täidetud. Kuigi kaebaja sisulist nõuet (mille osas on praegu teadaolevalt pooleli vaidemenetlus) ei saa pidada perspektiivituks, et saa siiski asuda seisukohale, et vangla otsus pikaajaliste kokkusaamiste keelamiseks oleks ilmselgelt õigusvastane. Vaidluse sisuliseks lahendamiseks on vaja põhjalikult hinnata vaidlusaluse piirangu proportsionaalsust ja hinnata seda, kas vangla on selle kehtestamisel kõiki asjaolusid ja huve piisava põhjalikkusega kaalunud. Sellist kohtulikku kontrolli ei ole võimalik läbi viia esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise raames. Pikaajaliste kokkusaamiste keelu näol on tegemist meetmega, mis on kehtestatud

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

viiruse leviku tõkestamiseks vanglas. Selline meede võib olla vajalik ja mõõdukas, pidades silmas, et vanglasiseselt on isikute üksteisest isoleerimine raskendatud, mistõttu see, kui keegi kinnipeetavatest nakatub, seab kiiresti ohtu ka paljud teised kinnipeetavad. Liiati tuleb silmas pidada, et vanglas on kinnipeetavate võimalused oma elu korraldada selliselt, et nakatumisoht võimalikult väike oleks, raskendatud, kuna nad peavad alluma vanglarežiimile. Sellest tulenevalt vastutab vangla pandeemia tingimustes selle eest, et oleks võetud mõistlikud ja piisavad meetmed viiruse leviku tõkestamiseks vanglas. Vanglaväliste kontaktide piiramine on iseenesest selleks sobiv meede. Samuti ei saa vähemalt praegu asuda seisukohale, et pikaajaliste kokkusaamiste keeld oleks kehtinud sedavõrd kaua, et pelgalt selle ajalisest kestusest tingituna on see muutunud ebaproportsionaalseks. Konkreetne piirang – pikaajaliste kokkusaamiste keeld – ei ole sedavõrd intensiivne ja sellega ei kaasne taotleja jaoks sedavõrd suuri ohtusid, et oleks mõeldav teha erand põhimõttest, et esialgse õiguskatse kohaldamise ei tohi üldjuhul kaasa tuua lõpplahenduse vaidluse ette ära otsustamist. Sellega, et piirang taotlejat olulisel määral häirib ning halvendab tema elukvaliteeti vanglas ning isiklike suhete hoidmise võimalusi, saab põhimõtteliselt nõustuda. Küll aga ei ole usutav, et sellega saaks taotlejale sedavõrd intensiivne ja pöördumatu kahju, mis õigustaks käesoleval juhul esialgse õiguskaitse kohaldamist. Juhul kui kaebaja nõue (vaie, hiljem esitatav kaebus) rahuldatakse, on taotlejale võimalik tekkinud kahju hüvitada. Olukorras, kus taotleja saavutaks esialgse õiguskaitse kohaldamise korral sama tulemuse nagu vaide või kaebuse rahuldamise korral, ei saa esialgset õiguskaitset kohaldada, kui kaebajale võimalikust õigusvastasest haldusaktist tulenev kahju on põhimõtteliselt võimalik ka hiljem hüvitada. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja