Eesistuja Villu Kõve, liikmed Ants Kull ja Malle Seppik
Kohtuasi
AS-i Eviko hagi Valga linna vastu garantiikirja realiseerimise õiguse puudumise tuvastamiseks ning töövõtulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 3. juuli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-35746
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i Eviko kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
234 041 eurot 98 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja AS Eviko, lepingulised esindajad vandeadvokaat Margo Lemetti ja vandeadvokaat Alo Noormets Kostja Valga linn (Valga Linnavalitsuse kaudu), esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo
Asja läbivaatamise kuupäev
18. jaanuar 2016. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 3. juuli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-35746 ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
1.AS Eviko (hageja) ja Valga linn (kostja) sõlmisid 22. aprillil 2010. a ehituse töövõtulepingu, millega hageja kohustus rekonstrueerima Valga Gümnaasiumi 31. juuliks 2011. a. Hageja esitas kostjale 27. augustil 2010. a garantiikirja, mille p 1 järgi garanteeris ERGO Kindlustus (garant) hageja kohustust tasuda kostjale tagatissumma 1 700 000 krooni hageja suutmatuse korral täita töövõtulepingut. Garantiikirja p 3 järgi on garant kohustatud garantiilepingust tuleneva kohustuse
täitma 30 tööpäeva jooksul nõudekirja saamisest.
15.aprillil 2011. a esitas hageja kostjale lepingu muutmiseks kirjaliku ettepaneku fikseerida tööde suurenenud maht ning pikendada lepingu tähtaega või alternatiivselt lõpetada leping kokkuleppel. Kostja esitas 11. mail 2011. a hagejale lepingust taganemise avalduse, milles teatas hagejale tingimused, mille täitmata jätmisel ta taganeb lepingust 2. juunist 2011. a. Hageja vaidles lepingust taganemisele vastu, kuna kostjal puudus taganemiseks alus. Kostja taganes lepingust 2. juunil 2011. a ning esitas 30. juunil 2011. a täitmistagatise nõudekirja, milles nõudis hagejalt 1 700 000 krooni suuruse kahju hüvitamist. Hageja esitas kostja vastu 29. juulil 2011. a hagi, milles palus tuvastada, et kostjal ei ole hageja vastu kahju hüvitamise nõuet. Samas esitas hageja hagi tagamise avalduse, milles palus keelata ERGO Kindlustuse AS-il 27. augustil 2010. a antud garantiikirja alusel rahaliste väljamaksete tegemine kostjale kuni tsiviilasjas lahendi jõustumiseni. 27. märtsil 2013. a jättis Riigikohus jõusse maakohtu määruse, millega hagi tagati.
9.oktoobril 2012. a esitas hageja kohtule nõude kostjalt veel 113 993,18 euro väljamõistmiseks, mille moodustab hageja tehtud tööde eest tasumisele kuulunud 73 195,39 eurot ning varem akteeritud tööde eest täitmistagatise raames kinnipeetud 40 797,79 eurot ja viivis. Hageja leidis, et ta ei ole kostjale kahju tekitanud ning on suuteline lepingut täitma ka olukorras, kus kostjast tulenevalt ei olnud võimalik tööd lõpetada lepingus sätestatud tähtajaks.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et töid ei ole tehtud sellises mahus, nagu hageja väidab. Kostjal on tekkinud kahju Valga Gümnaasiumi territooriumi koristusteenuse eest tasumisega 23 242,80 eurot, hoone ajutiselt küttesüsteemi ühendamisega, mille maksumus oli 4419,90 eurot, objekti tühjalt seismise ajal tehtud kulutustega elektri- ja soojusenergiale 32 844 eurot ning 1203,60 euro suuruste kulutustega, mis olid tingitud hoone avade sulgemisest kuni uue ehitaja leidmiseni. Loetletud summad tuleb hageja võimaliku nõudega tasaarvestada.
3.Tartu Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tuvastada garantiikirja realiseerimise õiguse puudumine. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 125 392,18 eurot töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse katteks, sealhulgas 73 195,39 eurot tasustamata töö eest, 40 797,79 eurot tasutud arvetelt kinnipeetud summade katteks ja 11 399 eurot viivise katteks. Maakohus leidis, et hageja ei olnud suuteline täitma töövõtulepingut kokkulepitud tähtajaks ja formaalsed eeldused garantii täitmiseks on täidetud. Tõendatud ei ole hageja tegelik võimekus lepingut tähtaegselt täita. Hageja esitatud lepingu muutmise ettepanekus antud kinnitus lepingu täitmise suutlikkuse ja tahte kohta seda ei tõenda. Maakohus leidis, et hageja nõue töö eest 73 195,39 euro suuruse tasu saamiseks 2011. aasta aprilli- ja maikuus esitatud aktide nr 9 ja 10 alusel on põhjendatud. Tööd on tehtud ja nende eest tuleb lepingus kokkulepitu järgi igakuiste aktide alusel tasuda. Aktides loetletud tööd tuleb lugeda vastuvõetuks. Kostja lepingust taganemine õiguskaitsevahendina ei ole olnud maakohtu hinnangul põhjendatud ja leping tuleb lugeda võlaõigusseaduse (VÕS) § 655 lg 1 alusel üles öelduks tellija algatusel. Seega on
hagejal õigus nõuda ka lepingu lisa 9 alusel kinnipeetud 40 797,79 euro tagastamist. Hagejale täiendava tähtaja andmise hetkeks oli selge, et Valga Gümnaasiumi fassaadilahendust ei saa teha esialgse projekti järgi, ning omanikujärelevalve oli peatanud välisvoodri eemaldamise tööd. Need asjaolud olid kostjale teada, sest ta oli pöördunud 2011. aasta märtsis nii Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kui ka Rahandusministeeriumi poole, et saada nõusolekut töövõtulepingu muutmiseks kasutatava fassaadilahendusega. Sellele vaatamata nõudis kostja hagejalt sertifikaatide esitamist fassaadilahenduse kohta, mille kohta oli teada selle kõlbmatus, ning tööde lõpetamise graafiku esitamist ebareaalse tööde lõpetamise tähtajaga. Seega ei olnud hagejal võimalik lepingu täitmist fassaadi ehitamise osas olemasoleva projekti alusel jätkata. Maakohus leidis, et sellisel viisil töövõtjale kohustuse täitmise nõudeid esitades on kostja rikkunud VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõtet. Kostja taganemine lepingust ei olnud põhjendatud. Maakohus leidis, et hageja ei ole rikkunud ka objektil heakorra tagamise kohustust, kuna lammutusja ehitusjäätmeid veeti ära jooksvalt. Nimetatud kohustuse täitmiseks ei olnud lepingus kindlaksmääratud tähtaegu. Hageja viivisenõue on VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 113 lg 1 ja § 94 alusel põhjendatud. Kostja esitatud tasaarvestuse vastuväidet pidas maakohus VÕS § 200 lg 4 põhjal ebakohaseks. Hageja on esitanud kostja tasaarvestatavatele nõuetele VÕS § 127 lg-test 2 ja 3 tulenevad vastuväited ja seepärast ei saa kostja oma väidetavaid nõudeid hageja nõuetega tasaarvestada.
4.Mõlemad pooled esitasid apellatsioonkaebuse. Hageja vaidlustas maakohtu lahendi hagi rahuldamata jätmise osas ning kostja osas, millega hagi rahuldati. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu otsuse ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata, arvestades kostja tasaarvestuse vastuväidet. Hageja apellatsioonkaebuse jättis ringkonnakohus rahuldamata, kostja apellatsioonkaebuse rahuldas. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus tuvastusnõude kohta õigesti leidnud, et garantii täitmiseks on VÕS §-s 155 sätestatud formaalsed eeldused täidetud. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ei olnud lepingu lõpetamise ajal enam suuteline nõuetekohaselt lepingut täitma, kuid leidis ekslikult, et hageja ei vastuta selle rikkumise eest. Samuti ei saanud maakohus hageja esitatud nõude raames ning asjas esitatud faktiliste asjaolude ja tõendite alusel alternatiivselt tuvastada, et garantiikirja realiseerimine võib olla vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja suutmatus lepingut täita on tõendatud omanikujärelevalve esindaja teatisega restaureerimistööde kohta seisuga 31. mai 2011. a ning hageja 15. aprillil 2011. a tehtud ettepanekuga kostjale töövõtulepingu muutmiseks või poolte kokkuleppel lõpetamiseks. Hageja soovis muuta lepingu mahtu ja tööde tegemise tähtaegu või alternatiivselt lõpetada leping ja korraldada uus riigihange. Hageja tugines ettepanekus sellele, et tööde alustamise tähtaja oluline edasilükkamine oli põhjustatud tellija ja EAS-i tegevusest. Samuti leidis hageja, et segadused fassaaditööde projektilahendustega olid põhjustatud puudulikust algprojektist ning ehitustööde algfaasis selgus vajadus teha lisatöid. Nimetatud
tagajärgede ning võimaliku lepingu rikkumise eest hageja ei vastuta. Kostja andis hagejale tähtaja kuni 4. maini 2011. a, et esitada korrigeeritud graafik, fassaadilahenduse viimistlusplaadi ja soojustusmaterjali sertifikaadid ning tööde lõpetamise uus graafik. Hageja esitas 4. mail 2011. a kostjale selle asemel ettepaneku lepingu muutmiseks või lõpetamiseks. Ringkonnakohus analüüsis poolte esiletoodud asjaolusid ning jõudis järeldusele, et kostjal oli õigus VÕS § 116 ja § 647 lg 1 alusel lepingust taganeda. Kohtule esitatud aprillikuu akti nr 9 osas tuvastas ringkonnakohus, et pärast kostja omanikujärelevalve ja hageja esindajate esitatud vastastikuseid põhjendusi tegi omanikujärelevalve ettepaneku leida kompromiss. Selle tulemusena koostati poolte volitatud isikutest koosnevate asjatundjate ühine arvamus, mille järgi on aprillikuus enamakteeritud töid 403 001 krooni ulatuses. Samuti saavutati kompromiss selles, et maikuu akti nr 10 alusel tasumist ei toimu. Kuna poolte esindajad leppisid kokku, kui palju tuleks aktis nr 9 märgitud summat vähendada, on hagejal kostja vastu akti nr 9 alusel nõue 24 119,87 eurot (49 876,33 - 25 756,46 = 24 119,87). Akti nr 10 alusel tasu väljamõistmise nõude jättis ringkonnakohus tervikuna rahuldamata. Kohus leidis, et aktis nr 10 märgitud tööde tegemine ja nende vastuvõtmine on tõendamata, samuti leppisid poolte esindajad kokku, et selle akti alusel tasumist ei toimu. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses 5% ulatuses (kokku 40 797,79 eurot) aktide järgi tasumisele kuuluvate summade väljamõistmise. Muudetud lepingu p 6.2 kohaselt võib arve suuruseks olla maksimaalselt 95% aktis loetletud tööde summast. Arvetel esitamata jäetav 5% tuleb tasuda peale tööde üleandmist lõpparve alusel. Ringkonnakohus leidis, et arvetel kajastamata summasid tuleb käsitada täitmistagatisena ja poolte tahe oli selles osas kohaldada garantii regulatsiooni. Kuna töövõtuleping lõppes tellija taganemisega töövõtja rikkumiste tõttu, siis puudub hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud summade väljamõistmist. Tasaarvestuse kohta leidis ringkonnakohus, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi, kui leidis, et hagejal oli alus esitada kostja tasaarvestatavale kahju hüvitamise nõudele VÕS § 127 lgte 2 ja 3 alusel vastuväited ning seetõttu ei saa kostja VÕS § 200 lg 4 järgi nõuet tasaarvestada. VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Töövõtulepingu olulise rikkumise tagajärjena nägi hageja ette või vähemalt pidi ette nägema, et tema tegemata tööd (koristamine, mida hageja pidi tegema tööde tegemise ajal) tuleb kostjal tellida teiselt isikult ja sellega kaasneb kulu. Kostjal on õigus tasaarvestada hageja nõudega kahjunõue 23 242,80 eurot, mis tekkis Valga Gümnaasiumi territooriumi koristusteenuse eest tasumisega. Nõude aluseks on VÕS § 115 lg 2. Ringkonnakohus leidis, et hageja rikkus heakorratööde tegemise osas lepingut. Kostja andis 11. mail 2011. a kostjale edastatud taganemisavalduses hagejale heakorratööde tegemiseks tähtaja kuni
1.juunini 2011. a. Pooled ei vaidle selle üle, et pärast tähtaja andmist hageja heakorratöid objektil ei teinud. Kostjal on õigus tasaarvestada hageja nõudega ka kulutuste hüvitamise nõue 4419,90 eurot, mis kaasnes hoone ajutiselt küttesüsteemi ühendamisega, samuti hoone avade sulgemisele tehtud
kulutuste nõue 1203,60 eurot ning objekti tühjalt seismise ajal tehtud elektri- ja soojusenergia kulu 32 844 eurot. See on otsesene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes ja kostja saab need kulud tasaarvestada hageja esitatud nõudega VÕS § 197 lg 1 alusel. Ringkonnakohus luges põhjendatuks hageja põhinõude 24 119,87 eurot ja viivisenõude 0,1% võlasummast alates 2. juunist 2011. a kuni kostjal tasaarvestatava nõude tekkimiseni. Kuna kostja tasaarvestusavalduse nõude summa on oluliselt suurem kui hageja põhinõue, siis tuleb hageja nõue lugeda kostja tasaarvestusavalduses märgitud summaga kattuvas ulatuses koos viivistega tasaarvestuse tulemusena lõppenuks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas kassatsioonkaebuse ja leiab, et ringkonnakohus on rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldanud valesti materiaalõigust ning teinud tuvastatud asjaoludest ekslikud järeldused. Hageja palub ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja tühistada maakohtu otsus osas, millega hagi jäeti rahuldamata ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi madalama astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg-t 5 ning tuginenud aktide nr 9 ja 10 alusel esitatud nõuet rahuldamata jättes põhjendamatult asjaoludele, mille kostja tõi esimest korda välja alles 16. juunil 2015. a toimunud kohtuistungil ja millega arvestamisele esitas hageja vastuväite. Kohus ei ole andnud hagejale võimalust esitada seisukohta väite osas, et eksperdiarvamus ei käi akti nr 8 kohta ning et eksperdiarvamusega sõlmisid pooled kompromissi aktide nr 9 ja 10 järgi tasumise kohta. Hageja on vaielnud vastu eksperdiarvamuse sisule, samuti on omanikujärelevalve tegija kinnitanud maakohtu istungil, et eksperdiarvamuses kajastatud aktis nr 8 olnud tööd on hageja teinud ja need on vastu võetud. On ebaselge, miks eksperdiarvamuse koostajad on asunud hiljem teistsugusele arvamusele. Lepingu p 11.3 on ebamõistlikult kahjustav lepingutingimus, sest tunnistab ühisekspertiisid siduvaks ka siis, kui tulemus ei ole põhjendatud või kui nende sisu on arusaamatu. Kohus ei ole sellele hageja vastuväitele hinnangut andnud. Kaebaja leiab, et garantii väljamaksmise võimaldamine üksnes formaalsete eelduste täitmise korral olukorras, kus kohus on tuvastanud, et hageja ei olnud lepingust lähtuvaid kohustusi rikkunud, on vastuolus hea usu põhimõttega ning võimaldab kostjal oma õigusi kuritarvitada. Ringkonnakohus on erinevalt maakohtust leidnud, et hageja rikkus lepingut ning et kostja oli seetõttu õigustatud töövõtulepingust VÕS § 116 lg 1 ja § 647 lg 1 alusel taganema. Selle tulemusel on ringkonnakohus jätnud rahuldamata ka hageja nõude tasutud arvetelt kinnipeetud 5% tagastamiseks ning lugenud toimunuks kostja kohtumenetluse kestel tehtud tasaarvestuse. Kuna hageja ei olnud tegelikult lepingut rikkunud ning ringkonnakohus eiras seda tuvastades oluliselt menetlusnorme, siis puudus kohtul alus muuta kõnealustes küsimustes maakohtu otsust. Ringkonnakohus oleks pidanud jätma muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 40 797,79 eurot (s.o 5%) tasutud arvetelt kinnipeetud summade katteks. Ühtlasi ei oleks
ringkonnakohus tohtinud lugeda kostja esitatud tasaarvestust toimunuks, sest kostja väidetav nõue põhines üksnes eeldusel, et hageja oli lepingut rikkunud ning et see põhjustas kostjale vastavas ulatuses varalist kahju. Ringkonnakohtu otsus on kaebaja arvates olulises osas põhjendamata, kuna kohus ei ole märkinud, millised rikkumised on olulised, s.t annavad alust lepingust taganeda.
7.Kostja palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsioonkaebuse rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ja § 692 lg 1 p 1 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.
9.Maakohus rahuldas hagi osaliselt töövõtulepingu järgi kostja tasumata summade osas. Samuti tuvastas maakohus, et hageja ei ole lepingut rikkunud ning et kostjal puudus õigus lepingust taganeda. Ringkonnakohus aga leidis, et hageja rikkus lepingut ja jättis hagi rahuldamata, lugedes põhjendatuks kostja tasaarvestuse. Seega hindas ringkonnakohus osaliselt maakohtus hinnatud tõendeid ümber, kuid ei ole seda TsMS § 436 lg-t 1 ja § 653 rikkudes põhjendanud.
10.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: • 22. aprillil 2010. a sõlmis kostja hagejaga ehituse töövõtulepingu, millega hageja kohustus rekonstrueerima Valga Gümnaasiumi 31. juuliks 2011. a; • 27. Augustil 2010. a esitas hageja kostjale garantiikirja, mille p 1 järgi garanteeris ERGO Kindlustus (garant) hageja kohustust tasuda kostjale tagatissumma 1 700 000 krooni hageja suutmatuse korral täita töövõtulepingut. Garantiikirja p 3 järgi on garant kohustatud garantiilepingust tuleneva kohustuse täitma 30 tööpäeva jooksul nõudekirja saamisest; • 15. Aprillil 2011. a esitas hageja kostjale lepingu muutmiseks kirjaliku ettepaneku fikseerida tööde suurenenud maht ning pikendada lepingu tähtaega või alternatiivselt lõpetada leping kokkuleppel; • 11. Mail 2011. a esitas kostja hagejale lepingust taganemise avalduse, milles teatas hagejale tingimused, mille täitmata jätmisel ta taganeb lepingust 2. juunist 2011. a; • garantiikirja alusel rahaliste väljamaksete tegemine kostjale on kuni tsiviilasjas lahendi jõustumiseni hagi tagamise korras keelatud; • 9. Oktoobril 2012. a esitas hageja kohtule nõude mõista kostjalt välja 113 993,18 eurot, mille moodustab hageja tehtud tööde eest tasumisele kuulunud 73 195,39 eurot ning varem akteeritud tööde eest täitmistagatise raames kinnipeetud 40 797,79 eurot ja viivis.
11.Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas hageja on töövõtulepingut rikkunud ning kas kostjal oli sellest tulenevalt õigus lepingust taganeda, jätta hagejale töövõtulepingu alusel tasumisele kuulunud summad tasumata ja/või need tasaarvestada ning panna maksma garantii. Hageja on lepingust taganemisele vastu vaielnud ning leidnud, et ta ei ole lepingut rikkunud.
12.VÕS § 116 lg 1 kohaselt on lepingust taganemise eelduseks eelkõige see, et teine lepingupool on
lepingut oluliselt rikkunud. Ringkonnakohus on otsust tehes leidnud, et hageja rikkus töövõtulepingut, kuid otsusest ei ilmne, missugust hageja rikkumist peab ringkonnakohus lepingu oluliseks rikkumiseks VÕS § 116 või VÕS § 647 järgi, mis annab alust lepingust taganeda. Ringkonnakohus on märkinud kõigi kostja taganemisavalduses märgitud rikkumiste kohta kogumis, et tegemist on lepingu olulise rikkumisega. Taganemisavalduses esile toodud etteheidetest saaks VÕS § 116 või VÕS § 647 järgi pidada ainsana lepingu oluliseks rikkumiseks punkti, mille kohaselt ei ole töövõtja võimeline tähtaegselt töid nõuetekohaselt lõpetama. Kuigi ringkonnakohus on otsuses ka seda taganemise alust kõrvuti teiste asjaoludega nimetanud, ei ole kohus analüüsinud, kas selline alus ka tegelikult esineb. Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohus nõuetekohaselt välja selgitanud tööde takerdumise põhjust ega sellega otsuse langetamisel arvestanud. Hageja on tuginenud väitele, et tööde jätkamine oli takistatud, kuna projektijärgse fassaadilahenduse ehitamine oleks tähendanud ohtu ehitise kokkuvarisemiseks ning ei olnud seetõttu mõeldav. Hageja on leidnud, et alternatiivse ja ehituslikult ohutu fassaadilahenduse leidmine oli kostja kui tellija ülesanne ja seepärast ei saa tööde jätkamise viibimist hagejale lepingu rikkumisena ette heita. Hageja on neid väiteid esitades viidanud töövõtja objektijuhi Heino Põldsepa ja omanikujärelevalvet teinud Mati Kulli ütlustele, kelle sõnul kinnitasid seda ka mitmed eksperdid. Ringkonnakohus ei ole otsust tehes hageja sellekohastele väidetele tähelepanu pööranud ega viidatud tõendeid arvestanud. Selle tõttu ei ole kohus saanud teha kaalutletud järeldust taganemise õiguse esinemise või puudumise kohta. Samuti ei ole kohus vastanud hageja väitele, et tööde viibimine oli tingitud kostjast sõltunud asjaoludest. Hageja väidetega arvestamata jätmise tõttu on ringkonnakohus otsust põhjendanud ühekülgselt ja kohtu järeldused ei ole seetõttu kontrollitavad. Kuna töövõtulepingu raames loetakse asjatundjaks eelkõige töövõtja (Riigikohtu 10. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-15, p 15), oli hageja väidete paikapidavuse korral hageja otsus tööd seisata põhjendatud ja ohtliku fassaadilahenduse ehitamata jätmine võimalikku hilisemat vastutust silmas pidades õigustatud. Kuna kohus tööde tegemise viibimise põhjusi välja ei selgitanud, ei olnud kohtul võimalik hinnata, kas hageja on lepingut rikkunud ning kas kostjal oli õigus lepingust taganeda. Taganemise õigusest omakorda sõltub vastastikuste nõuete põhjendatus ehk see, kas ja millises ulatuses on hagejal õigus saada kostjalt lepingus kokkulepitud tasu.
13.Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-t 1, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Et kohtuotsus nimetatud nõuetele vastaks, tuleb kohtul enne asjas otsuse langetamist selgitada välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Otsuse saab kohus langetada TsMS § 435 lg 1 järgi pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 442 lg 8 paneb kohtule kohustuse anda hinnang kõigile poolte esitatud faktilistele väidele ning kui kohus mõne väitega ei nõustu, peab kohus seda otsuses põhjendama. Kohus ei saa jätta poolte väiteid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema,
millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid hinnates teeb, seletades, miks ühel või teisel asjaolul ei ole asja lahendamisel tähtsust (vt nt Riigikohtu 3. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-86-07, p 12). Samuti tuleb TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohtuotsus rajada asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 232 lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kui kohus jätab mõne tõendi arvestamata, peab kohus seda TsMS § 442 lg 8 järgi otsuses põhjendama. Ringkonnakohtu otsus neile nõuetele ei vasta. Asja uuel läbivaatamisel peab kohus kontrollima, kas kostja on lepingust kehtivalt taganenud, st eelkõige tuleb hinnata seda, kas kostja on tõendanud, et hageja rikkus oluliselt lepingut. Lepingust taganemise materiaalne alus tuleb kohtul selgeks teha, vastasel juhul võidakse hagi tervikuna, st ka hageja nõude rahuldamise ulatuse ja kostja õiguse osas panna maksma garantii, valesti lahendada.
14.Juhul kui kohus leiab, et kostja on lepingust kehtivalt taganenud, tuleb hageja nõue lahendada lepingust taganemise sätete alusel (VÕS § 188 jj). Eelkõige saab hageja nõue seisneda üleantu väärtuse hüvitamise nõudes VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi. Seejuures tuleb üleantu väärtuse tuvastamisel arvestada ka selle lepingule mittevastavusega. Lepingust taganemise õiguse väljaselgitamisel tuleb praegusel juhul arvestada ka sellega, et tegu oli riigihanke tulemusel sõlmitud töövõtulepinguga. Riigihangete seaduse (RHS) § 69 lg 3 järgi on hankijal lubatud töövõtjaga hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida hankijal ei olnud võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha, ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Kuigi RHS § 69 lg 5 järgi ei mõjuta selle nõude rikkumine hankelepingu kehtivust, tähendab eelnev siiski seda, et hankelepingut saab muuta vaid kitsastes piirides, tagades menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise. RHS § 69 eesmärk on kaitsta teisi pakkujaid ja tagada avaliku raha kasutamise läbipaistvus ning takistada riigihanke menetlusest möödaminekut. Eeltoodust tulenevalt saab riigihanke tulemusena sõlmitud töövõtulepingus hilisema muutmise mõistlik võimalus olla vaid selline, mis on juba alguses avaldatud ja millest saavad lähtuda ka teised pakkujad. Vaid juhul, kui muutmise selge võimalus on hankemenetluses avaldatud, on hankija sellist võimalust pakkunud võrdselt kõigile pakkujatele ning ettenähtud muudatuse rakendamine lepingu täitmise käigus ei ole vastuolus hanke üldpõhimõtetega.
15.Kolleegium selgitab täiendavalt, et kui ringkonnakohus jõuab hageja seisukohtade ja tõendite arvestamise tulemusena järeldusele, et hageja ei ole töövõtulepingut oluliselt rikkunud, st ei olnud täidetud eeldused lepingust taganemiseks, saab kostja tahteavaldust lepingu lõpetamiseks pidada asjas esitatud asjaoludest lähtuvalt ülesütlemisavalduseks VÕS § 655 lg 1 järgi ja sel juhul tuleb asi lahendada sellest lähtuvalt. See säte võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. Seejuures peab hageja tõendama, et tööd, mille eest ta kostjalt tasu nõuab, olid lepingus kokkulepitud, samuti nende tööde eest lepingu järgi makstava tasu suurust. Tähtis ei ole see, kas kostja on need tööd ka vastu võtnud. Tähele tuleb panna, et töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 kohaselt on erinevad õiguslikud tagajärjed. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2
esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist (või üleantu väärtuse hüvitamist VÕS § 189 lg 2 järgi) ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kui tellija on aga töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel üles öelnud, on töövõtjal jätkuvalt õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on küll maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.
16.Hageja nõude suuruse kindlakstegemisel tuleb anda hinnang ka kostja väidetele, et ta on hageja nõude tasaarvestanud enda kahju hüvitamise nõuetega hageja vastu. Seejuures tuleb hinnata, kas on täidetud eeldused selleks, et kostja saaks nõuda hagejalt kahju hüvitamist, mh tuleb arvestada VÕS § 127 lg-tes 2 ja 3 sätestatuga.
17.Asja uuel läbivaatamisel saab ringkonnakohus kõrvaldada ka teise menetlusliku puuduse, millele hageja kassatsioonkaebuses põhjendatult tugineb. Kolleegiumi hinnangul on hageja õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et ringkonnakohus on muutnud maakohtu otsust ja jätnud hageja nõude aktidega nr 9 ja 10 üleantud tööde tasu osas täielikult rahuldamata. Sealjuures on ringkonnakohus tuginenud OÜ Ehitusseire ja Rispeto OÜ 1. augusti 2011. a ühisele eksperdiarvamusele ning asunud kostja väite põhjal seisukohale, et ehkki eksperdiarvamuses on viide aktile nr 8, siis tuleb lugeda, et eksperdiarvamus käib akti nr 9 kohta. Veel asus ringkonnakohus kostja väidete põhjal seisukohale, et eksperdiarvamust tuleb käsitada hageja ja kostja vahelise kokkuleppena, mille kohaselt hagejal ei ole õigust saada tasu aktide nr 9 ja 10 alusel üleantud tööde eest. Toimikust nähtuvalt on põhjendatud hageja väide, et kostja tõi sellised seisukohad menetluses esimest korda välja 16. juunil 2015. a toimunud ringkonnakohtu istungil. Ringkonnakohtu 16. juuni 2015. a istungiprotokollist nähtuvalt esitas kostja istungil nii väite, et eksperdihinnang puudutab akti nr 9, mitte akti nr 8, kui ka väite, et eksperdiarvamust tuleks käsitada kompromisslepinguna. Hageja ei ole selliste väidetega nõustunud ning on pidanud uute seisukohtade esitamist sellises menetlusstaadiumis lubamatuks. Ringkonnakohus on muutnud maakohtu otsust ja jätnud hageja tasunõude aktide nr 9 ja 10 osas täies ulatuses rahuldamata, tuginedes kostja esitatud uutele seisukohtadele, kuid ei ole otsuses käsitlenud hageja vastuväiteid selle kohta, et tegemist oli uute asjaoludega, millega arvestamine ei olnud menetluslikult lubatud. TsMS § 652 lg 1 p 2 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Sama paragrahvi lg 3 p 1 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. TsMS § 652 lg 4 näeb ette, et uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool põhjendama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on
ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Sama paragrahvi lg 9 näeb veel ette, et enne uue tõendi vastuvõtmise otsustamist või uuele asjaolule tuginemist küsib ringkonnakohus selle kohta vastaspoole seisukohta. Ülaltoodud menetlusnormidest tuleneb põhimõte, et menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada võimalik. Kuna praegusel juhul ei ole kostja toonud esile põhjusi, miks ei olnud kostjal enne 16. juunit 2015. a toimunud ringkonnakohtu istungit võimalik esitada seisukohti, et eksperdiarvamus käib akti nr 9, mitte akti nr 8 kohta, ning et eksperdiarvamuse puhul on tegemist poolte kompromissiga, millega välistati hageja tasunõue aktide nr 9 ja 10 osas, siis ei olnud ringkonnakohus õigustatud selliseid asjaolusid otsuse tegemisel ilma põhjendamiseta arvestama. Hageja on 16. juuni 2015. a istungil kostja väidete arvestamisele vastu vaielnud ning ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis kostja vastuväited arvestamata. Seeläbi on ringkonnakohus otsuse tegemisel oluliselt rikkunud TsMS § 633 lg 5, § 634, § 652 lg 1 p 2, lg 3 p 1, lg-t 4, lg-t 5 ja lg-t 9.
18.Asja uuel läbivaatamisel saab ringkonnakohus TsMS § 633 lg 5, § 634, § 652 lg 1 p 2, lg 3 p 1, lg 4, 5 ja 9 rikkumise kõrvaldada ning anda hagejale võimaluse esitada kostja poolt kohtuistungil esitatud uutele asjaoludele vastuväiteid ja neid kinnitavaid tõendeid. Samuti tuleb ringkonnakohtul täita TsMS § 654 lg-s 5 sätestatud otsuse põhjendamise kohustust ja käsitleda otsuses ka hageja varasemas menetluses (nt 24. oktoobri 2014. a menetlusdokumendi p-des 2.2.4 ja 2.2.5) esitatud vastuväiteid eksperdiarvamuse sisulise põhjendatuse ja siduvuse kohta.
19.Hageja viivisenõude lahendus sõltub põhinõude lahendusest asja uuel läbivaatamisel.
20.Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.
21.Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Villu Kõve, Ants Kull, Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.