Tallinna Halduskohus Tristan Ploom 18.01.2021, Tallinn 3-20-1605
Haldusasi
M.M. kaebus Lääneranna valla kohustamiseks heastada õigusvastase toimingu tagajärjed Kaebaja: M.M., lepingulised esindajad Villy Lopman (kuni 13.10.2020) ja Anto Variku (alates 19.10.2020) Vastustaja: Lääneranna vald, lepinguline esindaja Armand Reinmaa Kirjalik menetlus, digitoimik
3.Kohustada vastustajat kõrvaldama Sillaaluse tee (teeregistri nr 4111062) korrastustööde tagajärjed, taastades endise olukorra Õpetajate kinnistul (katastritunnus 41103:001:0237). Endise olukorra taastamiseks on vastustaja kohustatud paigaldama Õpetajate kinnistule kruusa alusele maapinnale mulla ja külvama muruseemne.
4.Mõista Lääneranna vallalt M.M. kasuks välja menetluskulud 1959 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.02.2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.M.M.le (edaspidi kaebaja) kuulub kinnisasi aadressil Õpetajate, Kirbla küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond. Kinnistul asub kaebaja elukoht. Kaebaja kinnistu on puutumuses Sillaaluse teega (teeregistri nr 4111062), mis algab riigile kuuluvalt kõrvalmaanteelt, kulgeb mööda eraomanikele kuuluvaid kinnistuid, sealhulgas osaliselt mööda kaebaja kinnistut ning lõpeb valla omandis oleval kinnistul Kasari jõe juures. 2020.a augustis alustas Lääneranna vald Sillaaluse teel teetöid: maha lõigati tee ääres olnud puud ja põõsad ja teostati pinnasetöid.
2.Kaebaja esitas 27.08.2020 Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse Lääneranna valla (edaspidi vastustaja) kohustamiseks lõpetada Sillaaluse teel (teeregistri nr 4111062) teetööde tegemine või alternatiivselt keelata teetööde tegemine. Kaebaja taotles samade meetmete rakendamist esialgse õiguskaitse (edaspidi EÕK) korras.
3.Kohus arutas pooltega 18.09.2020 istungil kompromissi kaebaja lepingulise esindaja poolt 15.09.2020 menetlusdokumendis esitatud tingimustel: Vastustaja kohustub kõrvaldama õigusvastase ehitustegevuse tagajärjed taastades Sillaaluse teel (teeregistri nr 4111062) endise olukorra, sh Õpetajate kinnistu (katastritunnus 41103:001:0237). Endise olukorra taastamisel on vastustaja kohustatud mh: 1) eemaldama ehitustööde käigus paigaldatud teekatte; 2) taastama tee endise kattematerjaliga; 3) taastama ehitustööde käigus eemaldatud pinnase; 4) taastama lammutatud teetruubi; 5) likvideerima projektita paigaldatud teetruubi; 6) taastama ehitustööde käigus eemaldatud haljastuse; 7) korrigeerima teeregistri kande ja viima selle vastavusse tegeliku olukorraga. Kohus arutas pooltega 01.10.2020 istungil kompromissi vastustaja poolt 29.09.2020 menetlusdokumendis väljapakutud tingimustel: Vastustaja kohustub kõrvaldama Sillaaluse tee (teeregistri nr 4111062) korrastustööde tagajärjed taastades endise olukorra Õpetajate kinnistul (katastritunnus 41103:001:0237). Endise olukorra taastamiseks on vastustaja kohustatud: 1) eemaldama Õpetajate kinnistule (katastritunnus 41103:001:0237) viidud kruusa; 2) paigaldama kruusa alusele maapinnale mulla ja külvama muruseemne. Vastustaja kohustub täitma kohustused hiljemalt 31.05.2021. Kohus määras 01.10.2020 istungil pooltele tähtaja 15.10.2020 kompromissläbirääkimiste läbiviimiseks. Kaebaja lepinguline esindaja V. Lopman edastas kohtule 13.10.2020 teate, et kaebaja lõpetas tema kui lepingulise esindajaga kliendisuhte. Kaebaja taotlusel pikendas kohus 14.10.2020 kompromissläbirääkimiste tähtaega kuni 22.10.2020. Kohus selgitas, et kui selleks tähtajaks ei ole kompromissi sõlmitud, tuleb kaebajal (või kaebaja esindajal) kohtule teatada, kas kaebaja jääb esitatud kaebuse juurde või soovib kaebaja kaebuse nõudeid muuta. Ühtlasi tuleb kaebajal esitada seisukoht, kas kaebaja jääb kaebusega koos esitatud EÕK taotluse juurde või soovib kaebaja seda muuta. Kaebaja lepinguline esindaja A. Variku esitas kohtule 22.10.2020 seisukoha ning taotluse tähtaja pikendamiseks. Seisukoha kohaselt ei ole pooled kompromissi sõlminud, kuid kaebaja ei ole kompromissi sõlmimise vastu. Samas leiab kaebaja, et kompromissi sõlmimise tingimuste väljatöötamisele peab kaasama pädeva keskkonnaspetsialisti, kes annaks omapoolse hinnangu endise olukorra taastamiseks läbiviidavate vajalike tööde koosseisu ja vajaduse kohta kuna menetlusosalistel puuduvad selleks vajalikud eriteadmised. Kaebaja palus vastavate toimingute läbiviimiseks pikendada kompromissi sõlmimise tähtaega kuni 12.11.2020. Lisaks märkis kaebaja, et kuna pooled ei ole kompromissi veel sõlminud, siis jääb kaebaja kõigi kaebuses esitatud nõuete ning EÕK taotluse juurde.
4.Kohus jättis 23.10.2020 EÕK taotluse rahuldamata ja võttis kaebuse menetlusse kaebaja esitatud kohustamisnõudes ja alternatiivses keelamisnõudes. Samas selgitas kohus, et kaebaja nõuded ei ole eesmärgipärased ega kohased. Teetööd Sillaaluse teel on lõpetatud, seetõttu puudub eesmärk kohustada vastustajat teetööd lõpetama või keelata vastustajal teetööde tegemine. Eesmärgipäraseks ja kohaseks nõudeks on heastamisnõue. Heastamiskaebusega saab nõuda haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (HKMS § 37 lg 2 p 5). Heastamiskaebuse sisu saab olla järgmine: kohustada vastustajat kõrvaldama Sillaaluse tee (teeregistri nr 4111062) korrastustööde tagajärjed taastades endise olukorra Õpetajate kinnistul (katastritunnus 41103:001:0237). Endise olukorra taastamiseks on vastustaja kohustatud: - eemaldama Õpetajate kinnistule viidud kruusa; - paigaldama kruusa alusele maapinnale mulla ja külvama muruseemne. Kohus palus kaebajal hiljemalt 06.11.2020 teatada, kas ta nõustub kaebuse muutmisega ja kohtu ettepanekuga heastamiskaebuse sisu osas.
5.Vastustaja esitas 04.11.2020 seisukoha ja tõendid, mille kohaselt on kruus kaebaja kinnistult eemaldatud ning kaebaja heastamisnõue täidetud.
6.Kaebaja teatas 10.11.2020 vastusena 09.11.2020 kohtunõudele, et ta soovib muuta esialgses kaebuses esitatud nõudeid. Kohus tõlgendas 16.11.2020 määruses kaebaja avaldust (HKMS § 2 lg 4) selliselt, et ta soovib kaebuse menetlemist heastamisnõudes kohtu poolt määratletud kujul (23.10.2020 määrus). Kohus määras 16.11.2020 asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
7.Kui kaebaja nõustus kohtu ettepanekuga kohustamisnõude ja alternatiivselt keelamisnõude muutmiseks, ei esitanud ta selle kohta põhjendusi. Kohus leiab, et heastamisnõude põhjendused tulenevad 27.08.2020 kaebuse põhjendustest (otsuse p-d 7-9) ja 22.10.2020 seisukohast (otsus p 10) ning on kokkuvõtvalt järgnevad.
8.Sillaaluse tee asub osaliselt kaebaja kinnistul. Teeregistri andmetel on Sillaaluse tee mitteavalik tee. Vastustaja ei ole vastu võtnud haldusakti, millega oleks määranud Sillaaluse tee avalikuks kasutamiseks. Sillaaluse tee kasutamiseks ei ole kaebaja kinnistule seatud kellegi kasuks servituuti ega isiklikku kasutusõigust. 2020.a augustis alustas vastustaja Sillaaluse tee ümberehitusega, mis mõjutasid kaebaja kinnistut. Tööde käigus võeti maha kaebaja kinnistul asunud teeäärne haljastus, kaevati ja teisaldati kaebaja kinnistu pinnast. Kaebaja ei ole andnud kooskõlastust töödeks, mis tõi kaasa tema kinnistu ümberkujundamise vastustaja poolt.
9.Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 12 lg 1 kohaselt tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. Ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt on avalikult kasutatava tee ümberehitamiseks vaja ehitusluba ning avalikkusele ligipääsetava eratee ümberehitamiseks piisab ehitusteatise ehitamisest. Kuna Sillaaluse tee on mitteavalik tee, on selle ümberehitamiseks nõutav ehitusteatise esitamine. Ei ehitisregistrist ega Lääneranna dokumendiregistrist ei nähtu, et Sillaaluse tee ümberehitamiseks oleks väljastatud ehitusluba või esitatud sellekohane ehitusteatis või esineks mingi muu õiguslik alus. Veelgi enam, vastustaja on oma 02.07.2020 vastuses teabenõudele selgitanud, et tee ümberehitamiseks puudub ehitusprojekt. Seega puudub vastustajal õiguslik alus vaidlusaluse tee ja kaebaja kinnistu ümberehitamiseks.
10.Kaebaja kinnistu osaline ümberehitamine riivab ebaproportsionaalselt tema omandipõhiõigust ja kodu puutumatust. Sillaaluse tee ümberehitamisega on kaebaja kinnistut oluliselt ja pöördumatult kahjustatud. Kaebaja kinnistul asuva tee kurvi sirgeks ehitamisega kaasnev kahju ei ole kuidagi põhjendatud. Kaebajale jääb arusaamatuks kurvi sirgeks ehitamise vajadus.
11.Vaidlus puudutab kolme õiguslikku küsimust: 1) tee ehituse õiguslikku regulatsiooni 2) kaebaja omandiõiguse piiramise õiguslikku alust 3) heastamisnõude ulatust. Kuigi vastustaja väidab endiselt, et ta üksnes korrastas Sillaaluse teed (kasvupinnase ja puittaimede eemaldamine ning uue kruusakihi lisamine) ja et tal puudus ehitusloa kohustus, siis kaebaja sellega ei nõustu. Kaebaja esitas uue kruusakattega tee ehitamise kohta tõendina võrdleva fotomaterjali. Samuti on maha raiutud puid ja põõsaid, milleks vastustajal luba ei olnud. Kogu puitmaterjal on kaebaja kinnistult teadmata kohta minema toimetatud, mistõttu on kaebuse esitaja kannatanud varalist kahju. Kaebaja kordab üle, et Õpetajate kinnistule tee ehitamiseks ei ole sõlmitud suulisi kokkuleppeid. Isegi juhul kui see nii oleks, siis suulise kokkuleppe alusel ei ole võimalik asjaõiguste realiseerimine. Seega ei saa olla vaidlust selles, et vastustaja on teostanud ebaseaduslikku ehitustegevust. Vastustaja on tee ehitamisel rikkunud EhS ja teeseaduses sätestatud nõudeid, kuna ei ole omanikult küsinud luba ega kooskõlastanud tee ehitamise tingimusi. Vastutaja ei ole läbinud EhS §-s 94 sätestatud menetlust ning Sillaaluse tee ei ole avalikult kasutatav tee EhS § 92 lg 5 tähenduses vaatamata sellele, et osad kinnistute omanikud on vastustajaga sõlminud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
12.Vastustaja leidis 29.09.2020 menetlusdokumendis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Alternatiivselt leidis vastustaja, et vaidluse saab lõpetada kompromissiga järgnevatel tingimustel: vastustaja kohustub kõrvaldama Sillaaluse tee korrastustööde tagajärjed taastades endise olukorra Õpetajate kinnistul. Endise olukorra taastamiseks on vastustaja kohustatud: eemaldama kinnistule viidud kruusa, paigaldama kruusa alusele maapinnale mulla ja külvama muruseemne.
13.Sillaaluse tee korrastamine ei ole ehitusloakohustuslik tegevus või tegevus, mis nõuaks ehitusteatise väljastamist. Vastustaja ei ehitanud teed, vaid kõrvaldas tee kahjustused ja asendas kulunud või kahjustatud osad (EhS § 92 lg 10 ja selle alusel kehtestatud määrus nr 102 „Tee ehitamise ja korrashoiu tingimused“ § 6 lg 1). Avalikult kasutatava tee ja avalikkusele ligipääsetava eratee osa asendamisel samaväärsega puudub nii ehitusteatise kui ka ehitusloa kohustus (EhS lisa 1).
14.Kuigi Sillaaluse tee oli avalikus kasutuses, sõlmis vastustaja nende kinnistu omanikega, kelle kinnisasju korrastatav tee läbib, kirjalikud isikliku kasutusõiguse seadmise kokkulepped. Kaebaja poolt esitatud teeregistri väljavõttest nähtub, et Sillaaluse teest väike osa asub kaebaja kinnistul. Kaebaja ja vastustaja vahel oli suuline kokkulepe Õpetajate kinnistu (katastritunnus 41103:001:0237) kaudu kulgeva Sillaaluse tee korrastamiseks. Samas vastustaja ei planeerinud Sillaaluse tee korrastamist kaebaja kinnistu kaudu, vaid viisil, mille tulemusel korrastatakse tee kaebaja kinnistul kõrval asuva Õpetaja kinnistu kaudu. Kui vastustaja oleks planeerinud algselt Sillaaluse tee korrastustööd läbi kaebaja kinnistu, siis oleks ta alustanud kaebajaga läbirääkimisi isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Ainus põhjus, miks vastustaja asus tee korrastamise käigus kruusakatet panema osaliselt kaebaja kinnistule, oli see, et korrastustööde käigus palus kaebaja, et säilitataks Õpetaja
kinnistul kasvav õunapuu, mis oli vaja eemaldada tee korrastamiseks esialgse plaani järgi – so Õpetaja kinnistu kaudu. Vastustaja otsustas kaebaja palvele heas usus vastu tulla. Suuline kokkulepe sõlmiti kaebaja ja abivallavanema (kommunaal- ja haldusosakond) Martin Tee vahel, kes oli tööde toimumise ajal tulnud korrastustöid üle vaatama. Kuna kaebaja nõustus, et korrastatav Sillaaluse tee jääb osaliselt tema kinnisasjale, jõudis vastustaja viia kaebaja kinnistule tee katmiseks mõeldud kruusa. Kaebaja hilisemad etteheited tee korrastamise ja kaebaja õiguste riive kohta olid vastustaja jaoks selles osas ootamatud. Vastavalt asjaoludele ei planeerinud vastustaja tee korrastamist kaebaja kinnistu kaudu ning ei oleks tee korrastamiseks vajalikku kruusa kaebaja kinnisasjale üldse viinudki, kui kaebaja ei oleks sellega nõustunud. Vastustaja hinnangul on kaebaja jätnud põhjendamatult vastava kokkuleppega seotud asjaolud käsitlemata. Vastustaja tegutses heas usus suulise kokkuleppe alusel, kuid kui kaebaja end sellega seostada enam ei soovi, siis on vastustaja valmis taastama kaebaja kinnistul endise seisukorra ning sinna paigaldatud kruuskatte eemaldama.
15.Kompromissi osas selgitas vastustaja, et ta on nõus taastama endise olukorra kaebajale kuuluval Õpetajate kinnistul. Endise olukorra taastamine seisneb vastavalt kruusa minema vedamises, mulla paigaldamises ja muruseemne istutamises. Vastustaja hinnangul on võimalik nimetatud toimingud teostada hiljemalt 31.05.2021.
16.Vastustaja esitas 04.11.2020 seisukoha ja tõendid, mille kohaselt on kruus kaebaja kinnistult eemaldatud ning kaebaja heastamisnõue täidetud. Vastustajal oli võimalik olukord heastada ja kruus ära vedada ilma kaebaja kinnistut kahjustamata. Kruus asus kaebaja kinnistu äärmisel osal väiksel maa-alal ja seda oli pigem vähe. Kaebaja on selgesõnaliselt nõudnud terve kohtumenetluse vältel, et endine olukord tuleb (tema kinnistul) taastada. See on olnud kaebuse esitamisest arvates kaebaja enda soov ja nõue. Vastustaja on menetluses omakorda algusest peale öelnud, et ta on nõus kruusa kaebaja kinnistult ära viima ja soovinud seda teha esimesel võimalusel ning vastustaja teostas selle kruusa äraveo kaebaja kinnistult pärast esialgse õiguskaitse lahendamist kohtu poolt. Kohus leidis oma 23.10.2020 määruses samuti, et kaebajal saab olla ennekõike heastamiskaebus, mille sisuks on endise olukorra taastamine kaebajale kuuluval kinnistul, mitte mujal. Nõude sisuks saaks olla mh kruusa eemaldamine kaebajale kuuluvalt kinnistult. Vastustaja hinnangul ei ole kohtumenetlusega jätkamine enam vajalik ja põhjendatud, kuna heastamisnõue on täidetud. Kohtul on võimalik menetlus lõpetada. Vastustaja selgitas täiendavalt, et enne kruusa kaebaja kinnistu äärele vedamist ei olnud vastaval kinnistu ääre alal tavaline rohuplats, vaid sealt jooksis varasema Sillaaluse tee osa. Seega mulla paigaldamine ja muruseemne külvamine ei taastaks kaebaja kinnistul tegelikult endist olukorda, vaid parandaks seda (st kaebaja saaks muruplatsi sinna, kuhu varasemalt oli sisse sõidetud tee osa ja mida inimesed kasutasid läbipääsuks). Käesolevaks hetkeks kaebaja kinnistul teed ei paikne. Kui kaebaja soovib muruseemne külvamist, on vastustaja nõus paigaldama kruusa alusele pinnale mulla ja külvama muruseemne (juhindudes kohtu 23.10.2020 määrusest).
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse põhjendatuse osas (I) ning seejärel otsustab menetluskulude jaotuse (II). I
17.Esmalt määratleb kohus menetletava nõude. Kohus tõlgendas 16.11.2020 määruses kaebaja 10.11.2020 avaldust (HKMS § 2 lg 4) selliselt, et ta soovib kaebuse menetlemist heastamisnõudes kohtu poolt 23.10.2020 määruses määratletud kujul. Kaebaja ei ole pärast
16.11.2020 soovinud heastamisnõuet muuta (HKMS § 49 lg 1). Vaidluse eseme määravad kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus (HKMS § 41 lg 1). Kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse (HKMS § 41 lg 2). Kaebuse aluseks olevad asjaolud peab kaebuses näitama kaebaja (HKMS § 38 lg 1 p 7). Need nõuded on heastamisnõude puhul täidetud. Seega on menetletavaks heastamisnõudeks kohustada vastustajat kõrvaldama Sillaaluse tee (teeregistri nr 4111062) korrastustööde tagajärjed taastades endise olukorra Õpetajate kinnistul (katastritunnus 41103:001:0237). Endise olukorra taastamiseks on vastustaja kohustatud: eemaldama Õpetajate kinnistule viidud kruusa, paigaldama kruusa alusele maapinnale mulla ja külvama muruseemne. Heastamisnõue (HKMS § 5 lg 1 p 5 ja § 37 lg 2 p 5) on kohustamisnõude eriliik, millega kohus teeb ettekirjutuse õigusvastase toimingu tagajärjel isiku õigusi kestvalt rikkuvate ja toiminguga põhjuslikus seoses olevate tagajärgede kõrvaldamiseks. Üldisest kohustamiskaebusest eristab heastamiskaebust asjaolu, et kohtult on võimalik nõuda kõiki õiguspäraseid abinõusid. Heastamisnõude eesmärgiks on nõuda endise olukorra ennistamist. Seega on heastamisnõude rahuldamise eeldusteks õigusvastane toiming ja selle tagajärgede, mis kestvalt rikuvad kaebaja õigusi, kõrvaldamise võimalus.
18.Puudub vaidlus, et vastustaja teostas Sillaaluse teel teetöid, mille eesmärgiks oli tee seisundi parendamine. Vastustaja teetööd kaebaja kinnistuga puutuvalt seisnesid olemasoleva pinnase osalises eemaldamises, uue aluskihi ja kruusa paigaldamises. Tehnilise kirjelduse p-s 4.1. (vastustaja 28.09.2020 menetlusdokument lisa 1) kasutatakse mõisteid teekatte rajamine, tee muldkeha korrastamine. Nimetatud teetööd olid vastustaja toimingud. Puudub vaidlus, et Sillaaluse tee algab riigile kuuluvalt kõrvalmaanteelt, kulgeb mööda eraomanikele kuuluvaid kinnistuid, sealhulgas osaliselt mööda kaebaja kinnistut. Vastustaja on seda tunnistanud, tõdedes, et teeregistri väljavõttest (Teeregistri väljavõte, kaebuse lisa 1) nähtub, et Sillaaluse teest väike osa asub kaebaja kinnistul (29.09.2020 menetlusdokument, p 15). Vastustaja sõlmis seetõttu Jõeääre (41103:001:0149), Õpetaja (41103:001:0091) ja Rätsepa (41101:001:0508) kinnistute omanikega notariaalsed isikliku kasutusõiguse seadmise lepingud. Lepingute eesmärk oli võimaldada vastustajal kasutada isikliku kasutusõigusega koormatud maa-ala avaliku teena sellel tee-ehitustööde, teehoolduse ja liikluse korraldamiseks (nt Jõeääre kinnistu lepingu p 2.1.2, lepingu lisaks olev maa-ala kaart, vastustaja 29.09.2020 menetlusdokumendi lisa 1). Isikliku kasutusõiguse seadmisega läksid vastustajale üle kõik teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus (Jõeääre kinnistu lepingu p 2.1.6). Kohus märgib, et lepingute eesmärgiks oli Sillaaluse tee avaliku teena kasutamise võimaldamine. See oli esmalt vajalik 2020.a augustis alanud teetööde teostamiseks. Aga samuti pikaajaliselt Sillaaluse tee kasutamise ja korrashoiu õiguste ja kohustuste määratlemiseks. Isiklik kasutusõigus on kinnisasja koormamine (AÕS § 225), mille kohta peab olema kirjalik kokkulepe, mis peab nähtuma kinnistusraamatust. Soovides kasutada Sillaaluse teed avaliku teena ning teostada teetöid, oleks vastustaja pidanud sõlmima kaebajaga teiste kinnisasjade omanikega analoogse lepingu. Vastustaja seda ei teinud, mistõttu tehti teetööd kaebaja kinnistul ilma õigusliku aluseta. Seega olid teetööd kaebaja kinnistul õigusvastased. Kohtu hinnangul möönis vastustaja viga kohtuvaidluses: vastustaja kordab esmalt, et vastustaja on käesolevas menetluses algusest peale kinnitanud, et vastustaja on valmis eemaldama
kaebaja kinnistule viidud kruusa ja taastama kaebaja kinnistu vastava osa endise seisukorra (paigaldama mulla ja külvama muruseemne) (29.09.2020 menetlusdokument, p 14). Samuti kinnitab kohtu seisukohta vastustaja vabatahtlik tegevus õigusvastase toimingu tagajärgede kõrvaldamisel - kaebaja kinnistult kruusa eemaldamine (vastustaja 04.11.2020 kinnitus ja lisatud tõendid). Järeldus, et vastustaja tegi teetöid õigusvastaselt, kehtib sõltumata vastustaja algsest tahtest tee asukoha osas. Sellest hetkest, kui vastustaja asus teetöid tegema kaebaja kinnistul ilma õigusliku aluseta, on tegemist õigusvastaste toimingutega. See, kas vastustaja teetöid tehes ekslikult arvas, et tal on selleks õiguslik alus, ei ole oluline toimingute õiguspärasuse hindamisel (Tartu Ringkonnakohtu 08.04.2010 otsus asjas nr 3-08-2411, p 5).
19.Vastustaja väidab 04.11.2020 avalduses, et ta täitis heastamisnõude kruusa eemaldamisega. Seetõttu taotleb ta menetluse lõpetamist. Kohus leiab, et menetluse saaks lõpetada, kui vastustaja on teinud kõik kaebaja poolt taotletavad heastamisnõude toimingud (HKMS § 152 lg 1 p 4). Seda ei ole vastustaja teinud: ta ei ole paigaldanud kaebaja kinnistu kruusa alusele maapinnale mulda ja külvanud muruseemet. Need heastamisnõude toimingud määratles kohus selliselt, nagu vastustaja välja pakkus (29.09.2020 menetlusdokument, taotlus p-d 3.1.,3.2). Heastamisnõude toimingute kohta märkis vastustaja järgmist: Vastustaja kordab esmalt, et vastustaja on käesolevas menetluses algusest peale kinnitanud, et vastustaja on valmis eemaldama kaebaja kinnistule viidud kruusa ja taastama kaebaja kinnistu vastava osa endise seisukorra (paigaldama mulla ja külvama muruseemne) (29.09.2020 menetlusdokument, p 14). Kui lugeda vastustaja 04.11.2020 seisukoha p 9, siis ta ei ole taganenud kohustusest need toimingud teha: kui kaebaja soovib siiski muruseemne külvamist, on vastustaja ikkagi nõus paigaldama kruusa alusele pinnale ka mulla ja külvama muruseemne (juhindudes ka kohtu 23.10.2020 määrusest). Kaebaja soovib 10.11.2020 tahteavaldusest tulenevalt nende toimingute tegemist vastustaja poolt. Kohus on seotud kaebaja heastamisnõudega. Kohus leiab, et mulla paigaldamine ja muruseemne külvamine ei ole vastustajat liigselt koormavad toimingud. Oma olemuselt on nad suunatud kaebaja asetamisse võimalikult sarnasesse olukorda enne õigusvastaste toimingute sooritamist. Seega ei ole menetluse lõpetamise eeldus täidetud ning kohus jätab vastava taotluse rahuldamata.
20.Vastustaja kõrvaldas vabatahtlikult kohtumenetluse ajal ühe õigusvastase toimingu tagajärje ja eemaldas kaebaja kinnistult kruusa (vastustaja 04.1l.2020 menetlusdokumendi lisaks olevad tõendid). Sellisel viisil täitis ta ennetavalt ühe kohustuse, mille kohus oleks vastupidisel juhul otsuse resolutsiooni märkinud. Sel põhjusel märgib kohus otsuse resolutsiooni üksnes need heastamisnõude osaks olevad kohustused, mis tuleb vastustajal otsuse jõustumisel täita. Vastustaja on kohustatud paigaldama Õpetajate kinnistule kruusa alusele maapinnale mulla ja külvama muruseemne. Vastustaja on menetluse käigus märkinud, et ta on valmis need kohustused täitma hiljemalt 31.05.2021 (29.09.2020 menetlusdokument, taotlus p 3.3). Kohtul ei ole võimalik otsuse resolutsioonis kohustuste täitmise tähtaega märkida, kuna ei ole teada, kas pooled vaidlustavad otsuse.
21.Kuna kaebaja omandiõigust rikuti, siis ei oma heastamisnõude rahuldamise seisukohalt tähendust, kas vastustajal pidi teetöödeks olema ehitusluba või -teatis. Seetõttu ei võta kohus seisukohta selles küsimuses. II
22.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse rahuldamisega tegi kohus otsuse vastustaja kahjuks. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
23.Kaebaja esitas taotluse mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 6920,91 eurot ning viivis menetluskulude hüvitamiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni lahendi täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Menetluskulude aluseks on Advokaadibüroo RASK poolt osutatud õigusteenus 26,68 tundi hinnaga 135,00 eurot, millele lisandub käibemaks ja Anto Variku ja Partnerid poolt osutatud õigusteenus 19,25 tundi hinnaga 135,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaebuse esitaja tasus kaebuselt ja EÕK taotluselt riigilõivu 30 eurot.
24.Vastustaja palub jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda kokkuvõtvalt järgmistel põhjustel. 27.08.2020 kaebus oli täies ulatuses perspektiivitu. Kaebaja muutis nõudeid, seega kaebaja esialgseid nõudeid ei ole kunagi menetletud. Kaebaja 27.08.2020 esialgse õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja 4 tuleb jätta 27.08.2020 kaebuse ja EÕK taotluse koostamisega ja arutamisega seotud kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Kaebaja ei teinud kohtumenetluse ajal vastustajaga koostööd, et saavutada kompromissi korras kinnistu endise olukorra taastamine. Vastustaja hinnangul on sellises olukorras ebaõiglane panna vastustajale kohustus tasuda kaebaja menetluskulud (HKMS § 108 lg 11). Alternatiivselt palub vastustaja vähendada kaebaja õigusabikulude suurust järgmiste väidete alusel. Advokaadibüroo RASK arvetel esitatud menetluskulud ei ole põhjendatud 20,18 h ulatuses. Advokaadibüroo Anto Variku ja Partnerid OÜ arvetel esitatud menetluskulud ei ole põhjendatud 16 h ulatuses.
25.Kohus leiab, et kaebaja menetluskulud tuleb välja mõista vastustajalt, kuid õigusteenuse eest väljamõistetavat summat tuleb võrreldes taotlusega oluliselt vähendada. Kohus korraldas kaks istungit kompromissi arutamiseks. 01.10.2020 istungi järgselt oleks kaebaja võinud sõlmida vastustajaga kompromissi heastamisnõude osas (tähtaeg oli 15.10.2020). Kompromissiga oleks kaebaja saavutanud sama tulemuse, mille andis edasine kohtumenetlus. Kohtule teadmata põhjustel kaebaja kompromissi ei sõlminud. See on kaebaja õigus, kuid seda tuleb arvestada menetluskulude vajalikkuse hindamisel. Kaebaja lepinguline esindaja A. Variku ei esitanud alates 19.10.2020 kohtule uusi seisukohti ega tõendeid, mis oleksid mõjutanud heastamisnõude menetlemist. Kaebaja lepinguline esindaja teatas 22.10.2020, et kaebaja jääb algselt 27.08.2020 esitatud nõuete juurde. Samas oli selge, et need nõuded ei ole kohased. Kohtu initsiatiivil muutis kaebaja nõudeid 10.11.2020. Kaebaja elukohta 05.11.2020 sõitmine selleks, et kohtule fotod esitada, ei olnud vajalik. Samasugused fotod oli vastustaja kohtule esitanud 04.11.2020. Seetõttu nõustub kohus vastustajaga, et Advokaadibüroo Anto Variku ja Partnerid OÜ arvetel esitatud menetluskulud on põhjendatud 3,25 tunni ulatuses. 27.08.2020 kaebusega koos esitatud EÕK taotluse jättis kohus rahuldamata. Seega ei ole õigusteenuse kulude ega riigi lõivu vastustajalt väljamõistmine EÕK taotlusega seonduvalt
põhjendatud. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja algsed nõuded ei olnud kohased. Samas oli põhjendatud kaebaja väide ja põhjendused nõuete aluseks olevate vastustaja õigusvastaste toimingute kohta. Nõudeid saab kaebaja menetluse käigus muuta. Seega ei saa öelda, et Advokaadibüroo RASK arvetel esitatud menetluskulud on täielikult põhjendamatud. Kohus leiab, et Advokaadibüroo RASK arvetel esitatud menetluskulud on põhjendatud 8,75 tunni ulatuses. Kokku on vajalikud ja põhjendatud õigusteenuse kulud 12 tunni eest, see tähendab 1944 eurot (12*162=). Samuti on põhjendatud vastustajalt välja mõista riigilõiv 15 eurot. Seega tuleb vastustajal hüvitada menetluskulud 1959 eurot.
26.Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse märkida, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid nr 3-17-1930 p 17.3, 3-3-137-16, p 26). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.