X kaebus Lääneranna valla tegevusele Sillaaluse tee korrastamisel
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Lääneranna vald, esindajad Martin Tee ja advokaat Piret Rummi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18.01.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
06.10.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 18.01.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1605 muutmata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta poole endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.12.2021. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X-le kuulub kinnisasi aadressil Õpetajate, Kirbla küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond. Õpetajate kinnistu kõrval ja väikeses ulatuses selle peal asub Sillaaluse tee (teeregistri nr 4111062). Tee algab riigile kuuluvalt kõrvalmaanteelt, kulgeb mööda eraomanikele kuuluvaid kinnistuid ning lõpeb valla omandis oleval kinnistul Kasari jõe ääres. Lääneranna vald alustas 2020. a augustis Sillaaluse teel teetöid: maha lõigati tee ääres olnud puud ja põõsad ning teostati pinnasetöid.
2.X esitas 27.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lääneranna valla kohustamiseks lõpetada Sillaaluse teel teetööde tegemine või alternatiivselt keelata teetööde tegemine. Teeregistri andmetel on Sillaaluse tee mitteavalik tee. Vastustaja ei ole võtnud vastu haldusakti, millega oleks tee määratud avalikuks kasutamiseks. Kaebaja kinnistule ei ole tee kasutamiseks seatud servituuti ega isiklikku kasutusõigust. Sillaaluse tee ümberehitamine mõjutab kaebaja kinnistut. Tööde käigus võeti maha kaebaja kinnistul asunud teeäärne haljastus, kaevati ja teisaldati kaebaja pinnast. Tee kurvi sirgeks ehitamisega kaasnev kahju ei ole kuidagi põhjendatud. Ei nähtu, et tee ümberehituseks oleks väljastatud ehitusluba, ehitusteatis või muu õiguslik alus. Vastustaja on 02.07.2020 vastuses teabenõudele selgitanud, et tee ehitamiseks puudub ka ehitusprojekt.
3.Kohtumenetluses toimusid kompromissläbirääkimised, mis luhtusid.
4.Tallinna Halduskohus võttis 23.10.2020 määrusega kaebuse kohustamis- ja keelamisnõudes menetlusse. Samas määruses tegi kohus ettepaneku kaebuse muutmiseks, sest esitatud nõuded ei ole eesmärgipärased ega kohased. Kohtu hinnangul tuli esitada heastamiskaebus järgmise sisuga: kohustada vastustajat kõrvaldama Sillaaluse tee korrastustööde tagajärjed, taastades endise olukorra kaebajale kuuluval Õpetajate kinnistul (eemaldama kinnistule viidud kruusa, paigaldama kruusa alusele maapinnale mulla ja külvama muruseemne). Määruse resolutsiooni p 6 sätestas, et kui kaebaja esitab hiljemalt 06.11.2020 avalduse kaebuse muutmiseks ja heastamiskaebuse esitamiseks, tuleb vastustajal esitada selles osas oma seisukoht hiljemalt 27.11.2020. Kaebaja lepinguline esindaja A. Variku palus 06.11.2020 vastamiseks antud tähtaega pikendada. Kohus kohustas kaebajat hiljemalt 10.11.2020 otsustama, kas ta muudab kaebuse nõuet. Kaebaja lepinguline esindaja andis 10.11.2020 kohtule teada, et soovib HKMS § 49 lg-st 2 ja kohtu poolt 09.11.2020 antud selgitustest lähtuvalt muuta esialgses kaebuses esitatud nõudeid. Tallinna Halduskohus otsustas 16.11.2020 määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses ning andis teada kohtuotsuse teatavakstegemise aja. Määruse sissejuhatava osa järgi oli menetletavaks asjaks X kaebus Lääneranna valla kohustamiseks heastada õigusvastase toimingu tagajärjed. Määruse põhjendava osa kohaselt tõlgendas kohus kaebaja 10.11.2020 avaldust selliselt, et kaebaja soovib kaebuse menetlemist heastamisnõudes nii, nagu kohus määratles 23.10.2020 määruses.
5.Lääneranna vald palus jätta kaebus rahuldamata. Sillaaluse tee korrastamine ei ole ehitusloakohustuslik tegevus või tegevus, mis nõuaks ehitusteatise väljastamist. Teed ei ehitatud, vaid kõrvaldati tee kahjustused ning asendati kulunud ja kahjustatud osad. Väike osa Sillaaluse teest asus algselt kaebaja kinnistul. Kaebaja ja vastustaja vahel oli tee korrastamiseks suuline kokkulepe. Põhjus, miks vastustaja asus tee 2(6)
3-20-1605 korrastamise käigus panema kruusakatet osaliselt kaebaja kinnistule, oli see, et kaebaja palus säilitada Õpetaja kinnistul kasvava õunapuu. Kaebaja hilisemad etteheited olid ootamatud. Vastustaja on nõus taastama Õpetajate kinnistul endise olukorra, vedades kruusa minema, paigaldades mulla ja istutades muruseemne.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 18.01.2021 otsusega kaebuse ning kohustas vastustajat kõrvaldama Sillaaluse tee korrastustööde tagajärjed, taastades endise olukorra Õpetajate kinnistul. Selleks on vastustaja kohustatud paigaldama Õpetajate kinnistule kruusa alusele maapinnale mulla ja külvama muruseemne. Kohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1959 eurot. Vastustaja sõlmis Jõeääre, Õpetaja ja Rätsepa kinnistute omanikega notariaalsed isikliku kasutusõiguse seadmise lepingud eesmärgiga võimaldada vastustajal kasutada isikliku kasutusõigusega koormatud maa-ala avaliku teena sellel tee-ehitustööde, teehoolduse ja liikluse korraldamiseks. Vastustaja oleks pidanud sõlmima kaebajaga analoogse lepingu. Kuna seda ei tehtud, toimusid teetööd kaebaja kinnistul õigusliku aluseta. Vastustaja möönab viga ja on nõus tagajärjed kõrvaldama. Vastustaja taotles menetluse lõpetamist, sest on heastamisnõude täitnud. Menetluse lõpetamine ei ole siiski võimalik, sest vastustaja eemaldas kaebaja kinnistult küll kruusa, kuid ta ei ole paigaldanud kaebaja kinnistu kruusa alusele maapinnale mulda ega külvanud muruseemet. Tulenevalt 10.11.2020 tahteavaldusest soovib kaebaja nende toimingute tegemist vastustaja poolt. Kuna kaebaja omandiõigust rikuti, ei oma heastamisnõude rahuldamise seisukohalt tähendust, kas vastustajal pidi teetöödeks olema ehitusluba või -teatis. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist 6920,91 eurot. Nimetatud summat tuleb oluliselt vähendada. Kohus korraldas kaks istungit kompromissi arutamiseks ning 01.10.2020 istungi järgselt oleks saanud kompromissi sõlmida. Kaebaja oleks saanud sama tulemuse, kui andis edasine kohtumenetlus. Kaebaja kompromissi ei sõlminud. Kaebaja lepingule esindaja A. Variku ei esitanud alates 19.10.2020 kohtule uusi seisukohti ega tõendeid. Koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata. Seega ei ole ka algse esindaja V. Lopmani kulud täies mahus põhjendatud. Vajalikud ja põhjendatud on esindajakulud 12 tunni eest kokku 1944 eurot ning kaebuselt makstud riigilõiv 15 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu otsus tühistada ning soovib esitada järgmised nõuded: tuvastada Lääneranna valla korraldatud tee-ehituse õigusvastasus, kohustada vastustajat tühistama teeregistri kande nr 4111062, kohustada vastustajat õigusvastaseid tagajärgi kõrvaldama ja kandma vastavad kulud, keelata vastustaja edasine õigusvastane tegevus vaidlusalusel teel. Halduskohus ei mõistnud kaebaja nõudeid õigesti. Kaebaja koostas 16.11.2020 vastuse kohtumäärusele ning saatis selle oma esindajale A. Varikule sooviga, et see esitataks kohtule. Kaebajale teadmata põhjusel jättis esindaja selle dokumendi kohtule edastamata. Kaebaja taotles 16.11.2020 dokumendis, et kohus 1) tuvastaks valla korraldatud tee-ehituse õigusvastasuse ja sellest tulenevalt kohustaks valda tühistama teeregistri kande; 2) kohustaks vastustajat õigusvastaseid tagajärgi kõrvaldama ja kandma sellega seotud kulud ning 3) keelaks vastustaja edasise õigusvastase tegevuse vaidlusalusel teel. Kuna teed tuleb käsitada tervikrajatisena, peab heastamisnõue laienema teele tervikuna, mitte üksnes kaebaja kinnistut puudutavale osale. Enne õigusvastaste toimingute alustamist läbis kaebaja kinnistut pinnasetee. Järelikult tähendab tagajärgede kõrvaldamine seda, et tee-ehituse 3(6)
3-20-1605 käigus luhale veetud kruus tuleb kõrvaldada terve tee ulatuses, asendades see kaevetööde käigus teisaldatud mullaga, võimaldades seni seal kasvanud luhataimedel taas kasvama hakata ning taastades kaevetöödele eelnenud maastiku. Tegemist on üleujutusalaga, seega on seal tehtud kaevetööd ja projektita ümber ehitatud maaparandusrajatised õigusvastased. Kaebaja kinnistu võib saada üleujutusvee toimel kahjustada. Halduskohus on alusetult jaganud tee eraldi lõikudeks. Õiged ei ole kohtu määratud heastamisnõude toimingud. On selgusetu, miks eiras kohus kaebaja kompromissettepanekut ning eelistas vastustaja poolt välja pakutud lahendust. Mulla paigaldamine ja muruseemne külvamine ei kõrvalda õigusvastast olukorda. Enne teeehitustöid on vaidlusalune tee sisuliselt rada, täna meenutab see aga pigem maanteed või raudteetammi. Keskkonda on oluliselt moonutatud. Kõrvaldades kaebaja kinnistul asunud kruusa, viibis vastustaja ilma loata võõral maatükil. Maha võeti ka kinnistute piiril asunud õunapuu, mis on naabrite kaasomand. Sel viisil rikkus vastustaja kaebaja omandiõigust ning tegutses järjekordselt õigusvastaselt. Kaebaja ei soovi, et vastustaja teeks halduskohtu otsuses nimetatud toiminguid, sest kogu vastustaja tegevus on õigusvastane. Muruseemne külvamine luhaheinamaale oleks keskkonnanormide rikkumine, nagu seda on ka üleujutusala risustamine kruusaga, lageraie veekaitsevööndis, ulatuslikud kaevetööd ranna- ja kaldakaitsealal, loata ehitustegevus muinsuskaitse piiranguvööndis. Halduskohus leidis ebaõigesti, et tähtsust ei oma, kas teetöödeks oli olemas ehitusluba või esitatud ehitusteatis. See on määrava tähendusega. Halduskohus vähendas põhjendamatult menetluskulusid. Vastustaja eiras kaebaja kompromissitingimusi, asudes neid omavoliliselt tõlgendama. Samuti esitas vastustaja ebatõese väite, et tegutses kaebaja kinnistul suulise kokkuleppe alusel. Selle tõendamiseks esitas kaebaja oma lepingulisele esindajale V. Lopmanile videomaterjali, mida viimane ei edastanud teadmata põhjustel kohtule. Samas kajastuvad selle materjali analüüsimiseks kulunud töötunnid kaebajale esitatud arvetes. Advokaadi sellise teguviisi tagajärjel tekkinud menetluskulude kaebaja kanda jätmine ei ole õiglane. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole kaebaja nõuded kohased.
8.Lääneranna vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Kaebuse nõuete muutmiseks puudub alus. Kaebaja ei esitanud kohtule ühtegi vastuväidet selle kohta, et ta mõtles 10.11.2020 kirjas kaebuse muutmise all midagi muud ning ta soovib, et kohus menetleks kaebaja esialgseid nõudeid või mingeid muid nõudeid. Tõendamata on kaebaja väide, et tema 16.11.2020 vastus kohtunõudele jäi esitamata kaebajast sõltumatul põhjusel. Kohtuotsus tehti umbes 2 kuud pärast seda, kui kohus tõlgendas kaebaja 10.11.2020 kirja. Kaebajal oli võimalik täiendavaid taotlusi kohtule esitada kuni 07.12.2020, kuid ta ei teinud seda, esitades vaid menetluskulude taotluse. Sillaaluse tee pole suvaline vähekasutatav rada, vaid väljakujunenud kasutuspraktika järgi avalikkusele ligipääsetav ja kasutatav eratee. Tee viib avalikult kasutatavasse ujumiskohta, mis asub vallale kuuluval kinnistul. Kuigi tee oli praktikas juba avalikus kasutuses, sõlmis vastustaja nende kinnistute omanikega, kelle kinnisasjadele tee jääb, eraldi kokkulepped, et võtta tee avalikku kasutusse. Tee läbib Jõeääre, Õpetaja ja Rätsepa kinnistuid. Lääneranna Vallavolikogu määras 12.11.2020 otsusega nr 218 Sillaaluse tee avalikuks kasutamiseks. Juba 2003. a-l kehtestatud Lihula valla üldplaneeringus oli tee välja joonistatud ja tähistatud rajatava avaliku teena. Tee seisukorra parandamiseks planeeriti katta tee kruusaga ja eemaldada võsa teeäärselt alalt. Tegemist ei olnud uue tee rajamisega, vaid korrastamisega. Selleks korraldas vald hanke ja nõuetekohase menetluse. Vastustaja tegevus sai rikkuda kaebaja õigusi vaid tema kinnistule 4(6)
3-20-1605 jääva tee osas, need tagajärjed on kohtuotsuse alusel kõrvaldatavad. Ülejäänud osas ei riku tee korrastamine kaebaja õigusi. Nagu vastustaja on juba selgitanud, ehitati tee teatud osas Õpetajate kinnistule, et kaebaja soovil säilitada Õpetaja kinnistul kasvav õunapuu. Algselt ei pidanud tee üldse kaebaja kinnistut läbima. Teetöödega ei tekkinud ümbritsevale keskkonnale, kaebajale või teiste kinnistute omanikele mingeid mõjutusi. Vastustaja ei tegutsenud kaebaja kinnistult kohtumenetluse ajal kruusa äravedamisel õigusvastaselt. Kaebaja nõudis, et tema kinnistul tuleb endine olukord taastada. Vastustaja soovis ebaseadusliku olukorra kiiresti kõrvaldada. Täiendavate menetluskulude väljamõistmine vastustajalt pole põhjendatud. Ainus sisuline dokument oli esialgne kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja ei teinud koostööd, et saavutada kompromiss.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Esiteks märgib ringkonnakohus, et poolte vaheline vaidlus on oma olemuselt eraõiguslik, sest vastustaja ei teostanud teed korrastades avalikku võimu ja tema tegevus tee ehitamisel ei erine volituste, pädevuse jne osas olukorrast, kus ehitustöid oleks teinud eraõiguslik isik. Asjaõigusseadusel põhinev hagi omandi kaitseks tuleks esitada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 järgi maakohtusse. Samas on Riigikohtu erikogu asjas nr 3-3-4-2-02 tehtud määruses märkinud, et kui isik on pöördunud halduskohtusse vaidluses, mille lahendamine pole seaduse järgi halduskohtu pädevuses, ja halduskohus on kaebuse vastu võtnud ning protsessiosalised ei ole esimese astme halduskohtu otsuse tegemiseni halduskohtu pädevust vaidlustanud, siis ei ole mõistlik tühistada kohtuotsust üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus lahendamisele halduskohtus. Seetõttu ei lõpeta ringkonnakohus asjas menetlust, vaid lahendab asja sisuliselt.
10.Halduskohus rahuldas otsusega kaebuse, kuid kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et kohus pole menetlenud õigeid nõudeid. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
11.Siinse otsuse p-s 4 on välja toodud, kuidas kujunes nõue, mida halduskohus asus menetlema. Kaebaja lepingulise esindaja 10.11.2020 avaldust saab mõista nii, et ta nõustus kohtu ettepanekuga kaebuse nõude muutmise osas. Kohus andis 16.11.2020 määruses muu hulgas tähtaja seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Ka selle tähtaja jooksul ei esitatud kohtule avaldust selle kohta, et kohus on tõlgendanud kaebust valesti. Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et soovis 16.11.2020 edastada kohtule avaldust täpsustatud nõuetega, kuid mingil põhjusel ei saatnud lepinguline esindaja seda kohtule edasi. Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui lugeda see asjaolu tõendatuks, ei ole apellatsioonimenetluses kaebuse muutmine kaebaja soovitud viisil võimalik. Kaebaja ei ole väitnud, et A. Variku ei olnud vaidlusaluste menetlustoimingute tegemise ajal tema esindaja. Esindajal on õigus teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid (HKMS § 31 lg 2). Seega sai esindaja nõustuda kaebuse nõuete muutmisega. Kui esindaja ei täitnud oma ülesandeid hoolikalt ning tegi menetlustoiminguid, mida kaebaja ei soovinud, on kaebajal õigus esitada nõue esindaja vastu tulenevalt nendevahelisest lepingulisest suhtest. Apellatsioonimenetluses saab kaebust muuta üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige, kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab HKMS-i kohaselt arvestama, või menetlusnormi rikkumisel madalama astme poolt (HKMS § 49 lg 2). Halduskohus tegutses õiguspäraselt ning kohtumenetluse norme pole rikutud. Eeltoodust tulenevalt vaatab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbi ulatuses, milles see oli halduskohtu menetluses.
5(6)
3-20-1605
12.Halduskohus kohustas vastustajat paigaldama Õpetajate kinnistule kruusa alusele maapinnale mulla ja külvama muruseemne. Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et ta ei soovi, et vastustaja seda teeks, sest kaebaja hinnangul on kogu vastustaja tegevus vastuolus keskkonnaalaste normidega. Ringkonnakohus selgitab, et kui kaebaja ei soovi kohtuotsuse täimist, on tal võimalik kuni kohtuotsuse jõustumiseni kaebusest loobuda (HKMS § 153 lg 1). Kuid sellisel juhul tuleb arvestada, et halduskohtu otsus tühistatakse tervikuna, sh menetluskulude väljamõistmise osas. Samuti tühistatakse ringkonnakohtu otsus. Menetluskulud jäävad siis tervikuna kaebaja enda kanda. Jõustunud kohtuotsuse täitmine on vastustajale kohustuslik (HKMS § 177 lg 1), kuid kui kaebaja ei loobu kaebusest ning sellele vaatamata ei soovi mingil põhjusel, et vastustaja teeb otsuses nimetatud toimingud, tuleb vastustajale esitada sellekohane selge kirjalik avaldus. See on vajalik selleks, et vastustaja saaks kaebaja sooviavaldust tõendada, kui ikkagi peaks tekkima vaidlus kohtuotsuse täitmata jätmise ja sellest tulenevalt vastustaja trahvimise üle
(HKMS § 248).
13.Sillaaluse tee on määratud avalikult kasutamiseks ning kantud teeregistrisse. Vaidlust pole, et praegu ei ole osa teest kaebaja kinnistul, kuid 545 m pikkusest teest kulgeb ca 100 m kaebaja kinnistu piiril. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja õigusi ei saa rikkuda tee tervikuna, vaid üksnes need mõjutused, mis on seotud tema kinnistuga. Tee oli juba enne teetöid autoga läbitav. Ainuüksi tee korrastamine (pinnasetee katmine kruusaga, teepinna tõstmine, teeääre puhastamine võsast) ja sellest tulenev visuaalne muutus ei saa kaebaja kui naaberkinnistu omaniku õigusi rikkuda. Kaebaja elamu asub üpris tee ääres ja kruusatee on autoliikluse korral varasemast pinnaseteest väidetavalt häälekam. Asjaolu, et see kaebajale ei meeldi, et tähenda, et vastustaja on tee parendamisega rikkunud kaebaja õigusi. Ei ole usutav, et autoliiklus on teel muutunud oluliselt intensiivsemaks põhjusel, et tee on remonditud. Pärast kaebaja kinnistut kulgeb tee edasi ca 245 m otse Kasari jõeni. Selle lõigu peale jääb vaid üks elamu Rätsepa kinnistul. Jõe ääres olev ujumiskoht ei ole nii suur, et sinna saaks parkida palju autosid.
14.Apellatsioonkaebuses vaieldakse veel menetluskulude vähendamise üle. Kaebajal oli halduskohtumenetluses kaks esindajat: kuni 13.10.2020 V. Lopman ning alates 19.10.2020 A. Variku. Esindajad on kokku osutanud õigusteenust 45,93 tundi (26,68 ja 19,25 tundi). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et selline maht ei ole asja sisu arvestades põhjendatud. Kaebaja vahetas menetluse kestel esindajat, kusjuures teine esindaja ei esitanud ühtegi sisulise argumentatsiooniga menetlusdokumenti. Halduskohus arvestas õigesti sellega, et esialgse õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata. Samuti on asjakohane, et vastustaja asus juba kohtumenetluse ajal õigusvastaseid tagajärgi kõrvaldama ning kaebaja oleks kompromissiga nõustudes saavutanud sama tulemuse kui kohtuotsusega. Põhjendatud pole kaebaja märkus, et teatud esindajakulude tema kanda jätmine pole õiglane. Kui esindajad tegid kaebaja hinnangul põhjendamatuid kulutusi, tuleb nõue esitada esindajate vastu. Vastustaja ei pea kandma neid kulusid kaebaja eest. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kõigi kulude väljamõistmine vastusajalt oleks ebaõiglane ja ebamõistlik (HKMS § 108 lg 11).
15.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.