Rahvastik › Pagulased

Kohtuotsuse resolutsioon ja põhjendused tõlkida kaebajale pärsia keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-20-975 Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.02.2021, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(11)

3-20-975 Taotleja ütlusi ei saa pidada eluliselt usutavaks ning need on vastuolus Iraani kohta kogutud informatsiooniga. Lisaks ei ole taotleja ütlused järjekindlad ja usutavad. Taotleja kristlusesse astumine on seotud pelgalt asjaoluga, et kirikus käies tutvus ta Eesti kodanikust abikaasaga. Samuti on alust arvata, et taotleja jaoks on kristlus eelkõige väljund, millega põhistada oma rahvusvahelise kaitse vajadust ning vältida lahkumisettekirjutuse täitmist. Taotleja on küll 2009. a-l ristitud, kuid ta ei ole elanud kristlike elupõhimõtete järgi, ta ei ole veendunud kristlane, ei tegele usuõppega ning tal puuduvad teadmised praktilistest kristlikest põhimõtetest. Usk ei oma iseseisvalt taotleja elus olulist rolli. Evangeeliumiga seonduvale küsimusele vastates taotleja ärritub, palub ennast mitte survestada, ei pea küsimust meeldivaks ega huvitavaks ning ei soovi sellele vastata. Kuna taotleja ei tee vahet erinevatel kristlikel usunditel, külastab kõiki ettejuhtuvaid kirikuid, ei ole teadlik Meie Isa palvest ning on avaldanud soovi kohtuda ka Jehoova tunnistajatega, ei pea PPA taotleja usulisi veendumusi tegelikkuses eksisteerivateks ega tõesteks. Taotleja ei ole regulaarne kiriku külastaja. Ei nähtu, et taotleja oleks teadlik mõnest kristlikust elukombest või rituaalist. Taotleja on pärast ristimist käinud 2013. või 2014. a-l Iraanis ema juures ning Oslo Iraani saatkond on talle väljastanud 01.06.2016 passi. Päritoluriigi informatsioonist nähtub, et pelgalt konvertiidiks või kristlaseks olemise eest ei langeta Iraanis tagakiusu ohvriks. Samuti ei rakendata ebaproportsionaalseid karistamismeetmeid, kuigi Iraani seaduste järgi on usuvahetuse eest ette nähtud surmanuhtlus. Selleks, et Iraanis langeda konvertiidiks olemise tõttu tagakiusu ohvriks, tuleb eelkõige tegeleda jutlustamise, usukuulutamise ning moslemite seas usupööramisega. Kristlusega seotud materjalide lugemine, piibli omamine või selle lugemine ei too Iraanis kaasa tagakiusamist. Taotleja esitatud Iraani kriminaalkohtu 2017. a jaanuari teatis, mille kohaselt süüdistatakse teda islamist taganemises ja koostöös Iraani mitteislamistlike kultuuride ja rühmadega, on vastuolus taotleja ütlustega. Tegemist on valedokumendiga. Taotleja suhtles augustis 2019 Iraani saatkonnaga ning talle ei pandud kordagi süüks usust taganemist. Kriminaalkohtu teatise olemasolu ei maininud taotleja ka oma kolmeleheküljelises selgituskirjas, mille ta koostas rahvusvahelise kaitse taotlust esitades. Samuti ei toonud taotleja seda välja vestlusel. Ei saa pidada usutavaks, et kui taotleja on alates 1980. a-te lõpust elanud Euroopas, deporteerimise järgselt 2008. a-l viibinud Iraanis umbkaudu neli kuud, olnud konvertiit alates 2009. a-st, külastanud 2013. a-l ema Iraanis ning taotlenud passi Norras asuvast Iraani saatkonnast, siis on talle tagaselja jaanuaris 2017 määratud karistus usuvahetuse eest Iraanis. Taotleja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui tema tähtajalise elamisloa taotlus jäeti rahuldamata. Kahel korral on taotleja rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest loobunud, oodates oma käimasolevate kohtuprotsesside suhtes positiivset lahendust. Praegune rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud selge eesmärgiga vältida lahkumiskohustuse täitmist. Taotleja ei ole esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimesel võimalusel. Ta on Euroopas olnud alates 2008. a-st ning selle aja jooksul ta rahvusvahelist kaitset ei taotlenud. Taotleja on ohuks avalikule korrale ning on alust arvata, et ta võib Eestis viibides ohustada nii oma endist abikaasat kui ka laiemalt avalikku korda. Ükski asjaolu ei viita sellele, et taotleja oleks saanud oma tegudest aru. Teda on Saksamaal karistatud kokku 12 korral, sh isikuvastaste kuritegude eest ning teda karistati 4-aastase vangistusega. Ka Norras on isik toime pannud õigusrikkumisi, millele süüdimõistvat kohtuotsust ei ole järgnenud. Küll aga nähtub prokuratuuri süüdistusaktist, et taotleja on Norras tegelenud ähvardamisega, avalikult noa kandmisega, narkootikumide käitlemisega, võltsitud dokumentide käitlemisega ning rikkunud Norras viibimise reegleid. Lisaks on taotleja 02.10.2019 helistanud Saksamaa abiorganisatsiooni Weisser Ring telefonile ning ähvardanud rünnakuga. Eestis on taotlejat karistatud eksabikaasa suhtes vägivalla kasutamise eest ning lisakaristuseks määrati väljasaatmine Iraani. 3(11)

3-20-975 Taotlejat ei ole alust tunnustada ka täiendava kaitse saajana (VRKS § 4 lg 3), kuna Iraani naastes ei ähvarda teda tõsine oht. Taotleja ei ole isik, keda võiks Iraani naastes ees oodata tagakiusamine. Vaatamata terrorismiohule on Iraani naasmine, olenemata Iraanist eemal viibitud ajast, võimalik. Nii riigist lahkumisel, sinna naasmisel kui ka siseriiklikul ümberpaiknemisel ei tehta meessoost isikutele takistusi.

PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja etteheide päritoluriigi informatsiooni osas on alusetu. Kaebaja ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit või artiklit. Päritoluriigi informatsioon põhineb sõltumatutel ja erapooletutel avalikel allikatel, mis on kõigile kättesaadavad ja kontrollitavad. Et anda olukorrast terviklik ja tasakaalustatud pilt, on teavet hangitud eri liiki allikatest nagu riiklikest asutustest (Suurbritannia, Norra, Taani, Austraalia päritoluriigi informatsiooni raportid) ja meediast (The Colombian News). Kaebaja väide, et ta on esitanud dokumente, mis annavad aluse arvamusele, et ta vajab kaitset, on tema subjektiivne arvamus. PPA ei ole tuvastanud, et kaebaja usuvahetus on koduriigi võimuesindajatele teada. Lisaks on PPA otsuses selgitanud, et kaebaja ütlused seoses usuvahetusega ei ole usutavad. Usutav ei ole ka kaebaja esitatud Iraani kriminaalkohtu teatis, dokumendil esinevad võltsimistunnused. Kaebaja ei ole Iraanis elanud alates 1990. a-st ning tema isikuline profiil ei ole selline, et see võiks kellelgi Iraanis huvi pakkuda. PPA ei väida, et Iraani võimuesindajad reageerivad usuvahetusele mõõdukalt, kuid päritoluriigi informatsiooni järgi ei paku võimudele huvi riiki tagasipöörduvad konvertiidid, kes ei vii läbi kristlikke tegevusi. Kaebaja pöördus väidetavalt kristlusesse 2009. a-l ning tema kristlik tegevus piirdub pastori palvetamisega tema eest. Kaebaja ei oska lugeda Meie Isa palvet ega nimetada kirikute nimesid, kus ta on käinud. Seega ei ole tegemist aktiivse kristluse järgijaga. Vastavalt kaebaja selgitustele ning päritoluriigi informatsioonile võib järeldada, et kaebajat ei ohusta koduriiki naasmisel tagakius. Alusetu on kaebaja etteheide, et PPA ei ole hinnanud kaebaja kvalifitseerumist pagulaseks poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel. Kuna kaebaja selgitas 21.11.2019 rahvusvahelise kaitse taotluses, et ta kardab Iraani tagasi pöördumist, sest on 4(11)

3-20-975 ristitud, siis hindas PPA kaebaja võimalikku rahvusvahelise kaitse vajadust usu alusel. Kaebaja 21.11.2019 selgituskirjast, 16.01.2020 ja 30.01.2020 vestlustest ega kaebaja esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebajal võiks olla tagakiusu oht või hirm saada tagakiusatud tema poliitiliste veendumuste tõttu. Kaebaja ei ole väljendanud rahvusvahelise kaitse menetluses ühtegi poliitilist tõekspidamist ning tema väidetest ei nähtu, et ta oleks kuulunud ühtegi organisatsiooni või parteisse või osalenud meeleavaldustel, kus tema poliitilised tõekspidamised saaksid teatavaks ametivõimudele. Kaebaja kristlikust tegevusest ei nähtu, et teda võidakse pidada oma tegevusega poliitiliseks ohuks riigi islamlikule identiteedile ja riiklikule julgeolekule. Kaebaja ameerikalembus ei ole Genfi konventsiooni mõistes poliitiline meelsus. Võimalikku sotsiaalsesse gruppi kuulumist on PPA analüüsinud otsuse p-s 3. Kaebaja ütluste usutavust tagakiusu ohu kohta kahandab kaebaja korduv kontakteerumine oma koduriigi konsulaadiga. Kaebaja kontakteerus konsulaadiga nii vanglas olles kui ka pärast rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsust 19.06.2020. See viitab tugevalt asjaolule, et kaebajal puudub tegelik hirm oma koduriigi ametivõimude ees. PPA on otsuses selgitanud, miks ei ole usutav, et kaebaja ei mõistnud küsimusi ja seetõttu rääkis vastustes küsimustest mööda. Puudub kahtlus, et kaebaja suudab ennast selgelt väljendada saksa keeles. Kaebaja ise on samuti kinnitanud, et ta saab saksa keelest perfektselt aru ning seega pole olnud vaja kaasata lisatõlki. PPA seisukoht, et kaebaja keeldub ravimite võtmisest, tugineb 06.01.2020, 10.01.2020 ja 17.01.2020 tervisekaartidel.

3-20-975 isikuid süüdi mõistetud. Kuigi kaebaja väidab, et ta rääkis kinnipidamiskeskuses viibides kristlusest kahele Iraani päritolu inimesele, ei ole tegemist usu kuulutamisega või muu sarnasega. Usutav ei ole, et isegi kui kaebaja oleks usku vahetanud, siis on see Iraani ametivõimudele teada. Otsuses toob PPA välja, et ametivõimud võivad saada teada isiku usuvahetusest läbi perekonnaliikmete. Kaebaja väidetest nähtuvalt ei ole tema ema usklik, vaid nende perekond Iraanis on modernne ning emal ei ole sellega seoses probleeme tekkinud. Kaebaja selgitustest ei nähtu, et tema emal oleks tema väidetava usuvahetusega probleeme või ta võiks kaebaja usuvahetusest Iraani ametivõimudele teada anda. Samuti ei pea kohus tõenäoliseks, et seda teeks kaebaja vend, kes elab Türgis. Vaidlust ei ole, et pärast usuvahetust viibis kaebaja Iraanis 2013. a-l ning külastas oma ema. Kaebaja ei väida, et tal oleks Iraanis viibides tekkinud probleeme seoses väidetavalt ristiusku astumisega. Kaebaja väitel tekkis tal konflikt liikluses, mille lahendamisel taheti talle omistada usu pinnalt tekkinud probleeme, kuid väidetavalt lahenes konflikt seeläbi, et kaebaja kutsus välja oma sõbra, kellel on usuringkonnas tutvusi. Eelnev näitab üheselt, et kaebajale ei ole usuvahetusest tingitult saanud osaks tagakiusu, kuivõrd väidetavalt sõitis kaebajale otsa juhiluba mitteomanud sõjaväelane, st riigivõimu esindaja, kes end süüdi tunnistada ei soovinud, kuid vaatamata sellele politseid juhtumisse ei kaasatud ning kaebajale tuli appi sõber. Eluliselt usutav ei ole, et kui kaebaja usuvahetus oleks olnud Iraanis viibides probleemiks, siis oleks Iraani ametivõimud üksnes sõprade sekkumisel kaebaja usuvahetusega seonduva kõrvale jätnud. Ka ei küsitud kaebajalt küsimusi usu kohta, kui ta 2016. a-l passi vahetas – kaebaja passis on usuks märgitud moslem. Isegi kui pidada kaebaja usuvahetust tegelikuks, siis ei nähtu kaebaja selgitustest, et ta kristlust praktiseeriks. Kaebaja sõnul on tema eest palvetanud preestrid, kuid enda usurituaale kaebaja ei selgita. Järelikult ei saa ka eeldada, et isik peaks Iraani naastes nendest loobuma. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja esitatud Teherani kriminaalkohtu teavitus ei ole tegelik. Samuti ei ole kaebaja 05.08.2020 edastatud Instagrami väljavõte tegelik ning kuvatõmmis on tehtud kas vestlusest tema enda ja talle kuuluva äri „americanburger_tallinn“ konto vahel või on „americanburger_tallinn“ kontolt saadetud iseendale ähvarduskiri. Eelviidatud PPA seisukohale ei ole kaebaja ka vastu vaielnud, ehkki kohus andis selleks täiendava tähtaja. Kohus ei nõustu kaebajaga, et PPA ei ole otsuses analüüsinud kaebaja väiteid tagakiusuhirmust seoses läänelike elukommetega. PPA toob otsuses põhjendatult välja, et kaebaja ei ole kummalgi rahvusvahelise kaitse intervjuul toonud välja, et tal oleks olnud samasoolisi suhteid, et ta oleks homoseksuaal või ta oleks elanud homoseksuaalset elu. Kaebaja ei ole vastu vaielnud PPA väidetele, mille kohaselt on Iraanis olemas ameerikalikud toidukohad ning Iraanis saab olla Ameerika autode entusiast. Seega on PPA põhjendatult leidnud, et taotleja ei moodustaks oma mõneti läänelike vaadetega Iraanis elades tagakiusukartuse alusena sotsiaalset gruppi, kuna tegemist on tavapärase osaga Iraani ühiskonna igapäevaelust. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et kaebajat tuleks tunnustada rahvusvahelise kaitse saajana poliitiliste vaadete alusel. Kaebaja ei ole selliseid poliitilisi vaateid välja toonud. UNHCR käsiraamatu kohaselt ei ole valitsusest erinevad poliitilised vaated iseenesest alus pagulasseisundi tuvastamiseks. Taotleja peab näitama, et ta kardab tagakiusu oma meelsuse pärast. See eeldab taotlejal vaateid, mida riigivõim ei salli ning mille pinnalt isik riigi poliitikat arvustab. Kaebaja ei ole selliseid vaateid välja toonud ning nagu päritoluriigi infost nähtub, siis pelgalt lääneliku elustiili harrastamine ei ole Iraanis tagakiusu aluseks. Ka asjaolu, et kaebaja on pikalt Iraanist eemal olnud ja ei mõista riigis toimuvat, ei ole aluseks tunnustada kaebajat poliitiliste vaadete alusel rahvusvahelise kaitse saajana. 6(11)

3-20-975 Kuna kaebaja ei ole pagulane VRKS § 4 lg 1 tähenduses, siis tuli PPA-l hinnata, kas kaebaja kvalifitseerub täiendava kaitse saajaks. Ehkki kaebaja ei ole selles osas PPA otsusele vastuväiteid esitanud, siis ka selles osas on PPA otsus õiguspärane ja kohus nõustub PPA 14.05.2020 otsuse seisukohtadega. VRKS § 30 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus toimub eesti keeles. Menetlustoiming võib menetlust läbiviiva ametniku nõusolekul olla muus keeles, milles välismaalane suudab ennast suuliselt arusaadavaks teha. VRKS § 30 lg 2 sätestab, et kui taotleja ei oska piisavalt eesti keelt, tuleb taotlejaga vahetult seotud menetlustoimingute juurde kutsuda tõlk, kes tõlgib tähtsust omavad asjaolud keelde, milles välismaalane suudab ennast suuliselt arusaadavaks teha. Seega ei tule seadusest kohustust võimaldada rahvusvahelise kaitse taotlejal anda ütlusi oma emakeeles, kui ta oskab piisavalt teisi keeli. Kaebaja tõi rahvusvahelise kaitse taotluses välja, et tema emakeeleks on pärsia keel ning lisaks oskab ta inglise ja saksa keelt. Haldusmenetluses suhtles kaebaja PPA-ga inglise keeles ning rahvusvahelise kaitse vestluses, kuhu oli kaasatud saksa keele tõlk, märkis kaebaja, et mõistab ja räägib saksa keelt perfektselt. Sama kinnitas kaebaja ka teisel vestlusel. Kaebaja vestluse protokollidest ei nähtu, et ta oleks soovinud anda ütlusi pärsia keeles. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebajale väljastati tema palvel intervjuude helisalvestised, kuid kaebaja ei ole toonud välja, millises osas on tema selgitustest saadud aru valesti. Seega võimaldati kaebajale tõlgi olemasolu keeles, milles kaebaja suutis end väljendada ja arusaadavaks teha. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7(11)

3-20-975 Kaebajale teadaolevalt on Iraanis seaduslikul tasandil ette nähtud karistus usu hülgamise eest (14.10.2020 menetlusdokumendi lisa 3). Kaebaja on esitanud vastustajale Teherani provintsi kriminaalkohtu teatise, milles märgitakse, et kaebajat oodatakse kohtusse, et arutada tema pöördumist islamiusust kristlusesse. Järelikult on kaebaja usuvahetud Iraani ametivõimudele teada. Kohus pidi lähtuma asjaolust, et selline teavitus eksisteerib ja seda tõendite hindamisel arvestama. Asjaolu, et kaebajal 2013. a-l Iraanis viibides probleeme ei tekkinud, et tähenda automaatselt, et tal ei võiks neid tekkida Iraani tagasipöördumisel. Kaebaja viibis 2013. a-l Iraanis lühiajaliselt ja kohalikel ametivõimudel ei pruukinud olla informatsiooni tema usuvahetusest. Asjaolu, et kaebajalt 2016. a-l passi vahetades usu kohta ei küsitud, on ebaoluline. Passi vahetanud ameti käsutuses ei pruukinud olla informatsiooni kaebaja usuvahetuse kohta. Lisaks ei oma usu näitamine/mittenäitamine õiguslikku tähendust. Kaebaja jaoks on oluline isikut tõendava ja reisidokumendi olemasolu, mitte see, mis usk on passis märgitud. Vastustaja ei ole tõendanud, et Iraani passis saab üldse olla kirjas muu usk kui islam. Kristlaseks olek ei tähenda igapäevaseid palverituaale nagu see on islamiusus. Kohus ei ole selgitanud, mida tähendab kristluse praktiseerimine. Ei ole eluliselt usutav, et teised kristlased praktiseerivad kristlust igapäevaselt. Kuna kaebaja on elanud juba 34 aastat Euroopa riikides ning on kohanenud läänelike vabaduste ja harjumustega, siis tema saatmine Iraani, kus need elukombed on keelustatud ja inimesed on sunnitud elama kaksikelu, on ebademokraatlik. Vaatamata VRKS § 30 lg-le 1 oleks kaebajale pidanud võimaldama ennast väljendada emakeeles. Kuna seda ei võimaldatud, siis võib olla tekkinud arusaamatusi ja möödarääkimisi. PPA rikkus jämedalt rahvusvahelisi norme, kuna andis Iraani saadikule teada kaebaja viibimisest Eestis ja sellest, et kaebaja palus rahvusvahelist kaitset. Ainuüksi see peaks tooma kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise. Iraani suursaadik tuli kaebaja juurde 23.09.2020. Kaebaja salvestas toimunud vestluse enda tarvis ja esitab salvestuse kohtule (14.10.2020 menetlusdokumendi lisa 4). Tõendi varasem esitamine ei olnud võimalik, sest see tekkis pärast halduskohtu otsuse tegemist. Kohus pole arvestanud kaebaja väga halva psüühilise seisundiga – psühholoogilise posttraumaatilise sündroomiga (psühholoogi arvamus, 14.10.2020 menetlusdokumendi lisa 5). Tõendiga soovib kaebaja tõendada seda, et tema enesetunne ja vaimne tervis on saanud kinnipidamiskeskuses viibides kannatada ja halvenenud.

8(11)

3-20-975 Teherani provintsi kriminaalkohtu teatis on ebausaldusväärne. Seega ei saanud kohus tõendile tugineda ning see tõend ei lükka ümber kohtu teisi põhjendusi, miks on ebausutav, et kaebaja usuvahetus on Iraani ametivõimudele teada. PPA on teatise ebausaldusväärsust selgitanud otsuse p-s 1.7 ja esitanud lisapõhjendused vastuses kaebusele. Teatise ebausaldusväärsust süvendab asjaolu, et kaebaja esitas halduskohtule fabritseeritud ähvarduskirjad. Kaebaja ei ole välja toonud, mis on täpsemalt käesolevaks hetkeks muutnud 2013. a-ga võrreldes, et pidada tema tagasipöördumist nüüd ohtlikuks. Asjaolu, et 2016. a-l passi vahetades ei küsitud kaebaja usu kohta, näitab, et Iraani ametivõimudele ei olnud ka selleks ajaks kaebaja usuvahetus teada. Päritoluriigi informatsioonist ei nähtu, et isikut, kes on üksnes faktiliselt usku vahetanud, ohustab koduriiki pöördudes tagakius. Seadusest ei tulene kohustust võimaldada rahvusvahelise kaitse taotlejal anda ütlusi oma emakeeles, kui ta oskab piisvalt teisi keeli. Puudub kahtlus, et kaebaja suudab end selgelt väljendada saksa keeles. Kaebajal võimaldati halduskohtu istungil anda selgitusi emakeeles ning need olid samad, mis kaebaja oli andnud PPA-le saksa keeles. PPA ei ole rikkunud rahvusvahelise kaitse norme. PPA kontakteerus Iraani saadikuga pärast halduskohtu otsuse tegemist 14.09.2020, seega alles pärast rahvusvahelise kaitse menetlust, mil kaebaja ei olnud enam rahvusvahelise kaitse taotleja, vaid illegaali staatuses. Kaebaja psüühiline seisund ei mõjuta asjaolu, et kaebaja ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9(11)

3-20-975

(lk 22–23) https://www.ecoi.net/en/file/local/2011299/Iran-Christian-converts-and-house-churches-1-prevalence-andconditions-for-religious-practice.pdf

Norwegian Country of Origin Information Centre: Iran: Christian converts and house churches (2) – arrests and prosecutions, 2018 (lk 7) - https://www.ecoi.net/en/file/local/2016512/Iran-Christian-converts-and-housechurches-2-arrests-and-prosecutions.pdf

Danish Refugee Council; DIS - The Danish Immigration Service: Iran: House Churches and Converts, 23.02.2018 (lk 25) - https://www.ecoi.net/en/file/local/1426255/1788_1520517773_house-churches-andconverts.pdf

Australian Government - Department of Foreign Affairs and Trade: DFAT Country Information Report Iran, 07.06.2018 (lk 22) - https://www.ecoi.net/en/file/local/1437309/1930_1530704319_country-information-reportiran.pdf

Danish Refugee Council; DIS - The Danish Immigration Service: Iran: House Churches and Converts, 23.02.2018 (lk 9) - https://www.ecoi.net/en/file/local/1426255/1788_1520517773_house-churches-andconverts.pdf

Australian Government - Department of Foreign Affairs and Trade: DFAT Country Information Report Iran, 07.06.2018 (lk 23) - https://www.ecoi.net/en/file/local/1437309/1930_1530704319_country-information-reportiran.pdf

10(11)

3-20-975 ja halduskohtu otsuse p 14). Tagakiusukartuse tegelik puudumine kaebajal nähtub selgelt ka kaebaja ja Iraani saatkonna ametnike vahelisest vestlusest (tõlge kaebaja 11.11.2020 menetlusdokumendi lisa). Nimelt ei ole PPA Iraani saatkonda teavitanud kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest ega tema usuvahetusest, vaid seda on teinud kaebaja ise (vt vestluse tõlke lk 5). Samast vestlusest nähtub, et kaebaja mitte ei karda Iraani naasta, vaid ta ei taha seda (vestluse tõlke lk-d 7 ja 9) ning Iraani saatkonna ametnikud ei pea kaebaja kui usuvahetaja Iraani naasmist ohtlikuks (vestluse tõlke lk-d 9 ja 13). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja PPA-ga ka selles, et kaebaja ei moodusta oma läänelike vaadetega Iraanis elades tagakiusukartuse alusena sotsiaalset gruppi, kuna tegemist on tavapärase osaga Iraani ühiskonna igapäevaelust (vt PPA otsuse p 3, lk 27 ja halduskohtu otsuse p 15). Rahvusvahelise kaitse andmise aluseks ei ole asjaolu, et isik peab Iraani naastes kohandama oma elustiili vastavale kultuuriruumile omasemaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.