lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-975/89

Rahvastik › Pagulased

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 14.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-975/89
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Pagulased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5105
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-975

Haldusasi

XX kaebus Politsei-ja Piirivalveameti 14.05.2020 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr 7001910273-1 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, riigi õigusabi korras määratud esindaja v.adv Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Grete Raidma

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14. septembri 2020. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

11.jaanuari 2021. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja materjalide juurde apellatsioonkaebuse lisad 1–5 ja kaebaja 29.10.2020 menetlusdokumendi lisa.
2.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. septembri 2020. a otsus haldusasjas nr 3-20-975 muutmata.
3.XX-le apellatsioonimenetluses antud menetlusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda ja menetlusosaliste ülejäänud võimalikud menetluskulud jätta nende endi kanda.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Kohtuotsuse resolutsioon ja põhjendused tõlkida kaebajale pärsia keelde.

5.Kohtuotsuse avaldamisel avaldada resolutsioon ja põhjendav osa, asendades selles kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-20-975 Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.02.2021, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Iraani Islamivabariigi kodanik XX lahkus kodumaalt 1986. või 1987. a-l Saksamaale, kus ta mõisteti süüdi ja saadeti 2007. a-l välja Iraani. 2008. a-l asus XX elama Euroopasse, viibides Norras aastatel 2008–2015/2016 ning Rootsis 2008–2010. Skandinaavias elades kohtus XX YY-ga, kes on Eesti Vabariigi kodanik ning kellega ta abiellus 17.05.2012. XX-le anti 26.07.2012 tähtajaline elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde. Isik esitas 05.06.2019 uue tähtajalise elamisloa taotluse, mille andmisest talle 03.10.2019 otsusega nr 1047564074 keelduti, kuna isik ohustab avalikku korda. Abielu lahutati XX.XX.XXXX kohtuotsusega tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr XXX-XXXX tunnistati XX süüdi abikaasa tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest ning talle määrati 3 kuud vangistust. Samuti kohaldati tema suhtes lisakaristusena Eestist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 10 aastaks. Harju Maakohtu 04.11.2019 otsust XX ei vaidlustanud ning ta vabanes vanglast 06.12.2019.
2.Vanglas viibides esitas XX 21.11.2019 taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks. Taotluse kohaselt vajab ta kaitset, kuna vahetas usku ja on alates 14.06.2009 kristlane. Sel põhjusel on tal hirm kodumaale naasmise ees.
3.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 14.05.2020 otsusega nr 7001910273-1 loeti XX rahvusvahelise kaitse taotlus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tehti VRKS § 20 lg 2 alusel otsus taotluse tagasilükkamise kohta. PPA leidis, et taotlus on selgelt põhjendamatu VRKS § 201 p-de 2, 6, 7 ja 9 alusel. XX ei ole alust tunnustada pagulasena VRKS § 4 lg 1 alusel. Taotleja on kahel vestlusel PPAle kirjeldanud, kuidas talle meeldib Ameerika kultuur ning ta soovib ühendada Pärsia kuulsusrikast ajalugu Ameerika elustiiliga. Samuti on taotleja toonud välja, et ta kannab alati kaelas nähtavalt oma risti. Eelkõige on taotleja väljendanud arvamust, et islam ei meeldi talle ning ta on alates 1980ndatest aastatest kasvanud Euroopas. Peale Saksamaalt deporteerimist 2007. a-l ning taas Euroopasse tulemist 2008. a-l, lasi taotleja ennast 2009. a-l Rootsis ristida.

2(11)

3-20-975 Taotleja ütlusi ei saa pidada eluliselt usutavaks ning need on vastuolus Iraani kohta kogutud informatsiooniga. Lisaks ei ole taotleja ütlused järjekindlad ja usutavad. Taotleja kristlusesse astumine on seotud pelgalt asjaoluga, et kirikus käies tutvus ta Eesti kodanikust abikaasaga. Samuti on alust arvata, et taotleja jaoks on kristlus eelkõige väljund, millega põhistada oma rahvusvahelise kaitse vajadust ning vältida lahkumisettekirjutuse täitmist. Taotleja on küll 2009. a-l ristitud, kuid ta ei ole elanud kristlike elupõhimõtete järgi, ta ei ole veendunud kristlane, ei tegele usuõppega ning tal puuduvad teadmised praktilistest kristlikest põhimõtetest. Usk ei oma iseseisvalt taotleja elus olulist rolli. Evangeeliumiga seonduvale küsimusele vastates taotleja ärritub, palub ennast mitte survestada, ei pea küsimust meeldivaks ega huvitavaks ning ei soovi sellele vastata. Kuna taotleja ei tee vahet erinevatel kristlikel usunditel, külastab kõiki ettejuhtuvaid kirikuid, ei ole teadlik Meie Isa palvest ning on avaldanud soovi kohtuda ka Jehoova tunnistajatega, ei pea PPA taotleja usulisi veendumusi tegelikkuses eksisteerivateks ega tõesteks. Taotleja ei ole regulaarne kiriku külastaja. Ei nähtu, et taotleja oleks teadlik mõnest kristlikust elukombest või rituaalist. Taotleja on pärast ristimist käinud 2013. või 2014. a-l Iraanis ema juures ning Oslo Iraani saatkond on talle väljastanud 01.06.2016 passi. Päritoluriigi informatsioonist nähtub, et pelgalt konvertiidiks või kristlaseks olemise eest ei langeta Iraanis tagakiusu ohvriks. Samuti ei rakendata ebaproportsionaalseid karistamismeetmeid, kuigi Iraani seaduste järgi on usuvahetuse eest ette nähtud surmanuhtlus. Selleks, et Iraanis langeda konvertiidiks olemise tõttu tagakiusu ohvriks, tuleb eelkõige tegeleda jutlustamise, usukuulutamise ning moslemite seas usupööramisega. Kristlusega seotud materjalide lugemine, piibli omamine või selle lugemine ei too Iraanis kaasa tagakiusamist. Taotleja esitatud Iraani kriminaalkohtu 2017. a jaanuari teatis, mille kohaselt süüdistatakse teda islamist taganemises ja koostöös Iraani mitteislamistlike kultuuride ja rühmadega, on vastuolus taotleja ütlustega. Tegemist on valedokumendiga. Taotleja suhtles augustis 2019 Iraani saatkonnaga ning talle ei pandud kordagi süüks usust taganemist. Kriminaalkohtu teatise olemasolu ei maininud taotleja ka oma kolmeleheküljelises selgituskirjas, mille ta koostas rahvusvahelise kaitse taotlust esitades. Samuti ei toonud taotleja seda välja vestlusel. Ei saa pidada usutavaks, et kui taotleja on alates 1980. a-te lõpust elanud Euroopas, deporteerimise järgselt 2008. a-l viibinud Iraanis umbkaudu neli kuud, olnud konvertiit alates 2009. a-st, külastanud 2013. a-l ema Iraanis ning taotlenud passi Norras asuvast Iraani saatkonnast, siis on talle tagaselja jaanuaris 2017 määratud karistus usuvahetuse eest Iraanis. Taotleja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui tema tähtajalise elamisloa taotlus jäeti rahuldamata. Kahel korral on taotleja rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest loobunud, oodates oma käimasolevate kohtuprotsesside suhtes positiivset lahendust. Praegune rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud selge eesmärgiga vältida lahkumiskohustuse täitmist. Taotleja ei ole esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimesel võimalusel. Ta on Euroopas olnud alates 2008. a-st ning selle aja jooksul ta rahvusvahelist kaitset ei taotlenud. Taotleja on ohuks avalikule korrale ning on alust arvata, et ta võib Eestis viibides ohustada nii oma endist abikaasat kui ka laiemalt avalikku korda. Ükski asjaolu ei viita sellele, et taotleja oleks saanud oma tegudest aru. Teda on Saksamaal karistatud kokku 12 korral, sh isikuvastaste kuritegude eest ning teda karistati 4-aastase vangistusega. Ka Norras on isik toime pannud õigusrikkumisi, millele süüdimõistvat kohtuotsust ei ole järgnenud. Küll aga nähtub prokuratuuri süüdistusaktist, et taotleja on Norras tegelenud ähvardamisega, avalikult noa kandmisega, narkootikumide käitlemisega, võltsitud dokumentide käitlemisega ning rikkunud Norras viibimise reegleid. Lisaks on taotleja 02.10.2019 helistanud Saksamaa abiorganisatsiooni Weisser Ring telefonile ning ähvardanud rünnakuga. Eestis on taotlejat karistatud eksabikaasa suhtes vägivalla kasutamise eest ning lisakaristuseks määrati väljasaatmine Iraani. 3(11)

3-20-975 Taotlejat ei ole alust tunnustada ka täiendava kaitse saajana (VRKS § 4 lg 3), kuna Iraani naastes ei ähvarda teda tõsine oht. Taotleja ei ole isik, keda võiks Iraani naastes ees oodata tagakiusamine. Vaatamata terrorismiohule on Iraani naasmine, olenemata Iraanist eemal viibitud ajast, võimalik. Nii riigist lahkumisel, sinna naasmisel kui ka siseriiklikul ümberpaiknemisel ei tehta meessoost isikutele takistusi.

4.XX esitas 22.05.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 14.05.2020 otsuse tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. Kaebaja kardab tagakiusamist usu, poliitiliste veendumuste ja sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast. PPA on käsitlenud üksnes usuvahetusega seonduvat. PPA tuvastas haldusmenetluses nii kaebaja usuvahetuse kui ka selle, et koduriigi ametivõimud on sellest teadlikud, kuid PPA hinnangul on võimuesindajate reageerimine usuvahetusele mõõdukas ega ole aluseks kaebajale rahvusvahelise kaitse andmiseks. PPA hinnang põhineb kolmandatele allikatele ning kaebaja on esitanud ka ametlikke dokumente, mis annab alust arvamusele, et isik vajab kaitset. Poliitiliste veendumuste ja sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel ei ole PPA kaebaja väiteid hinnanud. Kaebaja on lääneliku eluviisiga ja tal on olnud suhteid nii „täiskasvanud meelelahutajatega“ kui ka temaga samast soost isikutega. Kaebaja suhtes ei esine VRKS §-s 22 sätestatud pagulasena tunnustamist välistavaid asjaolusid. Kaebajal ei võimaldatud anda ütlusi oma emakeeles ning dokumentidest on aru saada, et taotleja ei mõistnud küsimusi ja räägib vastustes küsimustest mööda. PPA on põhistanud oma seisukohti mobiiltelefoni läbivaatusega, kuid ei ole võimaldanud teha taotleja esindajal mobiili läbivaatust. Kaebaja gmaili kontole kui ka kaebaja sotsiaalmeedia kontodele on tulnud aeg-ajalt vihakirju ja ähvardusi. Väited, et kaebaja ei soovi end ravida ega võta ravimeid, on tõendamata.

PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja etteheide päritoluriigi informatsiooni osas on alusetu. Kaebaja ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit või artiklit. Päritoluriigi informatsioon põhineb sõltumatutel ja erapooletutel avalikel allikatel, mis on kõigile kättesaadavad ja kontrollitavad. Et anda olukorrast terviklik ja tasakaalustatud pilt, on teavet hangitud eri liiki allikatest nagu riiklikest asutustest (Suurbritannia, Norra, Taani, Austraalia päritoluriigi informatsiooni raportid) ja meediast (The Colombian News). Kaebaja väide, et ta on esitanud dokumente, mis annavad aluse arvamusele, et ta vajab kaitset, on tema subjektiivne arvamus. PPA ei ole tuvastanud, et kaebaja usuvahetus on koduriigi võimuesindajatele teada. Lisaks on PPA otsuses selgitanud, et kaebaja ütlused seoses usuvahetusega ei ole usutavad. Usutav ei ole ka kaebaja esitatud Iraani kriminaalkohtu teatis, dokumendil esinevad võltsimistunnused. Kaebaja ei ole Iraanis elanud alates 1990. a-st ning tema isikuline profiil ei ole selline, et see võiks kellelgi Iraanis huvi pakkuda. PPA ei väida, et Iraani võimuesindajad reageerivad usuvahetusele mõõdukalt, kuid päritoluriigi informatsiooni järgi ei paku võimudele huvi riiki tagasipöörduvad konvertiidid, kes ei vii läbi kristlikke tegevusi. Kaebaja pöördus väidetavalt kristlusesse 2009. a-l ning tema kristlik tegevus piirdub pastori palvetamisega tema eest. Kaebaja ei oska lugeda Meie Isa palvet ega nimetada kirikute nimesid, kus ta on käinud. Seega ei ole tegemist aktiivse kristluse järgijaga. Vastavalt kaebaja selgitustele ning päritoluriigi informatsioonile võib järeldada, et kaebajat ei ohusta koduriiki naasmisel tagakius. Alusetu on kaebaja etteheide, et PPA ei ole hinnanud kaebaja kvalifitseerumist pagulaseks poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel. Kuna kaebaja selgitas 21.11.2019 rahvusvahelise kaitse taotluses, et ta kardab Iraani tagasi pöördumist, sest on 4(11)

3-20-975 ristitud, siis hindas PPA kaebaja võimalikku rahvusvahelise kaitse vajadust usu alusel. Kaebaja 21.11.2019 selgituskirjast, 16.01.2020 ja 30.01.2020 vestlustest ega kaebaja esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebajal võiks olla tagakiusu oht või hirm saada tagakiusatud tema poliitiliste veendumuste tõttu. Kaebaja ei ole väljendanud rahvusvahelise kaitse menetluses ühtegi poliitilist tõekspidamist ning tema väidetest ei nähtu, et ta oleks kuulunud ühtegi organisatsiooni või parteisse või osalenud meeleavaldustel, kus tema poliitilised tõekspidamised saaksid teatavaks ametivõimudele. Kaebaja kristlikust tegevusest ei nähtu, et teda võidakse pidada oma tegevusega poliitiliseks ohuks riigi islamlikule identiteedile ja riiklikule julgeolekule. Kaebaja ameerikalembus ei ole Genfi konventsiooni mõistes poliitiline meelsus. Võimalikku sotsiaalsesse gruppi kuulumist on PPA analüüsinud otsuse p-s 3. Kaebaja ütluste usutavust tagakiusu ohu kohta kahandab kaebaja korduv kontakteerumine oma koduriigi konsulaadiga. Kaebaja kontakteerus konsulaadiga nii vanglas olles kui ka pärast rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsust 19.06.2020. See viitab tugevalt asjaolule, et kaebajal puudub tegelik hirm oma koduriigi ametivõimude ees. PPA on otsuses selgitanud, miks ei ole usutav, et kaebaja ei mõistnud küsimusi ja seetõttu rääkis vastustes küsimustest mööda. Puudub kahtlus, et kaebaja suudab ennast selgelt väljendada saksa keeles. Kaebaja ise on samuti kinnitanud, et ta saab saksa keelest perfektselt aru ning seega pole olnud vaja kaasata lisatõlki. PPA seisukoht, et kaebaja keeldub ravimite võtmisest, tugineb 06.01.2020, 10.01.2020 ja 17.01.2020 tervisekaartidel.

6.Tallinna Halduskohus jättis 14.09.2020 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. PPA on hinnanud taotluses esitatud informatsiooni õiges mahus ning arvestanud kaebaja esitatud tõendeid. Kaebaja ei too välja, milliste konkreetsete tõenditega oleks PPA pidanud veel arvestama. PPA on hinnanud kaebajaga seotud asjaolusid erapooletult ja individuaalselt, analüüsides asjakohast päritoluriigi informatsiooni ning kaebaja ütlusi kogumis. PPA on õiguspäraselt keeldunud kaebajale rahvusvahelise kaitse andmisest, kuna kaebajat ei ähvarda Iraanis tagakius ega tõsine oht. Kohus nõustub PPA 14.05.2020 otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 165 lg 2). Võttes aluseks päritoluriigi informatsiooni ning taotleja antud ütlused, on kaebaja väidetav tagakiusuhirm vastuolus Iraani kohta kogutud informatsiooniga. Kaebaja haldus- ja kohtumenetluses antud selgitustest ei nähtu asjaolusid, mis põhjusel peaks temale Iraanis saama osaks päritoluriigi informatsioonis väljatoodust erinev kohtlemine või milles võiks väljenduda tema tagakius. Lisaks ei ole kaebaja ütlused enda isiklikest asjaoludest järjekindlad. Kohus uuris istungil erinevate asjaolude kohta, kuid kaebaja küsimustele sisuliselt ei vastanud. Sama taktikat kasutas kaebaja PPA-le antud intervjuudes. Taotleja ütlused oma olustikuliste ja isiklike asjaolude kohta ei ole eluliselt usutavad. On alust arvata, et kaebaja ristimine 2009. a-l ei ole seotud usuliste veendumustega, vaid võimalusega saada sel põhjusel rahvusvaheline kaitse. Kaebaja väited enda usuliste tõekspidamiste kohta on napid ning arvestades asjaolu, et tänaseks peaks kaebaja olema kristluse põhimõtteid järginud juba ca 10 aastat, ei oska kaebaja kristlusega seotud asjaolusid kirjeldada ning kristlusel ei ole kaebaja elus iseseisvalt olulist rolli. PPA toob otsuse p-s 1.6. välja, et Iraanis on konvertiite mõistetud süüdi mitte usuvahetuse eest, vaid pigem mõne muu rikkumise eest. Lisaks nähtub päritoluriigi informatsioonist, et tavaliselt esitavad võimud süüdistuse usujuhtidele või teistele tähtsal positsioonil olevatele inimestele, keda süüdistatakse selles rollis ning kes saavad siis ka kõige karmimad karistused. Teised tegurid, mis paistavad kohtuotsust mõjutavat, on kontakt välismaiste kirikutega, tegevus internetis, rahaülekanded, kodukiriku võõrustajaks olemine, tegevuse jätkamine pärast esimest arreteerimist. Pelgalt kiriku liikmeks olemise eest ei ole päritoluriigi informatsiooni kohaselt 5(11)

3-20-975 isikuid süüdi mõistetud. Kuigi kaebaja väidab, et ta rääkis kinnipidamiskeskuses viibides kristlusest kahele Iraani päritolu inimesele, ei ole tegemist usu kuulutamisega või muu sarnasega. Usutav ei ole, et isegi kui kaebaja oleks usku vahetanud, siis on see Iraani ametivõimudele teada. Otsuses toob PPA välja, et ametivõimud võivad saada teada isiku usuvahetusest läbi perekonnaliikmete. Kaebaja väidetest nähtuvalt ei ole tema ema usklik, vaid nende perekond Iraanis on modernne ning emal ei ole sellega seoses probleeme tekkinud. Kaebaja selgitustest ei nähtu, et tema emal oleks tema väidetava usuvahetusega probleeme või ta võiks kaebaja usuvahetusest Iraani ametivõimudele teada anda. Samuti ei pea kohus tõenäoliseks, et seda teeks kaebaja vend, kes elab Türgis. Vaidlust ei ole, et pärast usuvahetust viibis kaebaja Iraanis 2013. a-l ning külastas oma ema. Kaebaja ei väida, et tal oleks Iraanis viibides tekkinud probleeme seoses väidetavalt ristiusku astumisega. Kaebaja väitel tekkis tal konflikt liikluses, mille lahendamisel taheti talle omistada usu pinnalt tekkinud probleeme, kuid väidetavalt lahenes konflikt seeläbi, et kaebaja kutsus välja oma sõbra, kellel on usuringkonnas tutvusi. Eelnev näitab üheselt, et kaebajale ei ole usuvahetusest tingitult saanud osaks tagakiusu, kuivõrd väidetavalt sõitis kaebajale otsa juhiluba mitteomanud sõjaväelane, st riigivõimu esindaja, kes end süüdi tunnistada ei soovinud, kuid vaatamata sellele politseid juhtumisse ei kaasatud ning kaebajale tuli appi sõber. Eluliselt usutav ei ole, et kui kaebaja usuvahetus oleks olnud Iraanis viibides probleemiks, siis oleks Iraani ametivõimud üksnes sõprade sekkumisel kaebaja usuvahetusega seonduva kõrvale jätnud. Ka ei küsitud kaebajalt küsimusi usu kohta, kui ta 2016. a-l passi vahetas – kaebaja passis on usuks märgitud moslem. Isegi kui pidada kaebaja usuvahetust tegelikuks, siis ei nähtu kaebaja selgitustest, et ta kristlust praktiseeriks. Kaebaja sõnul on tema eest palvetanud preestrid, kuid enda usurituaale kaebaja ei selgita. Järelikult ei saa ka eeldada, et isik peaks Iraani naastes nendest loobuma. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja esitatud Teherani kriminaalkohtu teavitus ei ole tegelik. Samuti ei ole kaebaja 05.08.2020 edastatud Instagrami väljavõte tegelik ning kuvatõmmis on tehtud kas vestlusest tema enda ja talle kuuluva äri „americanburger_tallinn“ konto vahel või on „americanburger_tallinn“ kontolt saadetud iseendale ähvarduskiri. Eelviidatud PPA seisukohale ei ole kaebaja ka vastu vaielnud, ehkki kohus andis selleks täiendava tähtaja. Kohus ei nõustu kaebajaga, et PPA ei ole otsuses analüüsinud kaebaja väiteid tagakiusuhirmust seoses läänelike elukommetega. PPA toob otsuses põhjendatult välja, et kaebaja ei ole kummalgi rahvusvahelise kaitse intervjuul toonud välja, et tal oleks olnud samasoolisi suhteid, et ta oleks homoseksuaal või ta oleks elanud homoseksuaalset elu. Kaebaja ei ole vastu vaielnud PPA väidetele, mille kohaselt on Iraanis olemas ameerikalikud toidukohad ning Iraanis saab olla Ameerika autode entusiast. Seega on PPA põhjendatult leidnud, et taotleja ei moodustaks oma mõneti läänelike vaadetega Iraanis elades tagakiusukartuse alusena sotsiaalset gruppi, kuna tegemist on tavapärase osaga Iraani ühiskonna igapäevaelust. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et kaebajat tuleks tunnustada rahvusvahelise kaitse saajana poliitiliste vaadete alusel. Kaebaja ei ole selliseid poliitilisi vaateid välja toonud. UNHCR käsiraamatu kohaselt ei ole valitsusest erinevad poliitilised vaated iseenesest alus pagulasseisundi tuvastamiseks. Taotleja peab näitama, et ta kardab tagakiusu oma meelsuse pärast. See eeldab taotlejal vaateid, mida riigivõim ei salli ning mille pinnalt isik riigi poliitikat arvustab. Kaebaja ei ole selliseid vaateid välja toonud ning nagu päritoluriigi infost nähtub, siis pelgalt lääneliku elustiili harrastamine ei ole Iraanis tagakiusu aluseks. Ka asjaolu, et kaebaja on pikalt Iraanist eemal olnud ja ei mõista riigis toimuvat, ei ole aluseks tunnustada kaebajat poliitiliste vaadete alusel rahvusvahelise kaitse saajana. 6(11)

3-20-975 Kuna kaebaja ei ole pagulane VRKS § 4 lg 1 tähenduses, siis tuli PPA-l hinnata, kas kaebaja kvalifitseerub täiendava kaitse saajaks. Ehkki kaebaja ei ole selles osas PPA otsusele vastuväiteid esitanud, siis ka selles osas on PPA otsus õiguspärane ja kohus nõustub PPA 14.05.2020 otsuse seisukohtadega. VRKS § 30 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus toimub eesti keeles. Menetlustoiming võib menetlust läbiviiva ametniku nõusolekul olla muus keeles, milles välismaalane suudab ennast suuliselt arusaadavaks teha. VRKS § 30 lg 2 sätestab, et kui taotleja ei oska piisavalt eesti keelt, tuleb taotlejaga vahetult seotud menetlustoimingute juurde kutsuda tõlk, kes tõlgib tähtsust omavad asjaolud keelde, milles välismaalane suudab ennast suuliselt arusaadavaks teha. Seega ei tule seadusest kohustust võimaldada rahvusvahelise kaitse taotlejal anda ütlusi oma emakeeles, kui ta oskab piisavalt teisi keeli. Kaebaja tõi rahvusvahelise kaitse taotluses välja, et tema emakeeleks on pärsia keel ning lisaks oskab ta inglise ja saksa keelt. Haldusmenetluses suhtles kaebaja PPA-ga inglise keeles ning rahvusvahelise kaitse vestluses, kuhu oli kaasatud saksa keele tõlk, märkis kaebaja, et mõistab ja räägib saksa keelt perfektselt. Sama kinnitas kaebaja ka teisel vestlusel. Kaebaja vestluse protokollidest ei nähtu, et ta oleks soovinud anda ütlusi pärsia keeles. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebajale väljastati tema palvel intervjuude helisalvestised, kuid kaebaja ei ole toonud välja, millises osas on tema selgitustest saadud aru valesti. Seega võimaldati kaebajale tõlgi olemasolu keeles, milles kaebaja suutis end väljendada ja arusaadavaks teha. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7.XX palub 27.09.2020 apellatsioonkaebuses (täiendatud 14.10.2020 ja 29.10.2020) tühistada Tallinna Halduskohtu 14.09.2020 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja on esitanud piisavalt informatsiooni ja selgitusi, millest saab järeldada, et teda ähvardab Iraanis tagakius ja tõsine oht. Vastustaja ei ole hinnanud kaebajaga seotud asjaolusid objektiivselt ega arvestanud päritoluriigi informatsiooniga nõuetekohaselt. Kohus oleks pidanud hindama iga tõendit igakülgselt ja objektiivselt, mida ei ole aga tehtud. Eesti Diakoonia ja Ühiskonnatöö SA on enda hinnangus seoses kaebaja olukorraga märkinud, et kristlaste tagasipöördumine etnilisele kodumaale on eluohtlik ning vastustaja peaks kaaluma kaebajale täiendava kaitse raames elamisloa väljastamist. Vastustaja ega kohus ei ole selle tõendiga arvestanud. Kaebaja ei nõustu kohtu väitega, et kaebaja ütlused ei ole olnud järjekindlad. Kaebaja on pidevalt rääkinud enda pöördumisest ristiusku ega ole ütlusi muutnud. Arusaamatu on ka see, miks kohus leiab, et kaebaja ütlused olustikuliste ja isiklike asjaolude kohta ei ole eluliselt usutavad. Arusaamatuks jääb, miks vastustaja väidab (ja kohus nõustub sellega), et kaebaja lasi end ristida vaid eesmärgiga saada rahvusvaheline kaitse. Kaebaja on korduvalt selgitanud, et on pikka aega elanud Euroopas (islamist eemal) ning talle on islamiusk vastumeelne, kuna tema jaoks kajastab see vägivalda ja muid pahesid. Kaebaja vahetas usku 2009. a-l, mil ta ei saanud teada, et ta 2020. a-l esitab Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. Kaebaja ei ole professionaalne vaimulik. Seega ei ole talle oluline teada perfektselt kõiki kristluse aspekte. Kaebaja lasi end ristida, kuna ta tundis, et kristlus sobib talle. Arusaamatu on seisukoht, et kristlusega kaasneb kohustus kanda risti. Rist on kristluse sümbol, kuid see ei tähenda, et kõik kristlased peavad kandma risti ehtena. Kaebaja esitab kaks pilti varasemast ajast, millel on näha, et kaebaja kannab risti (14.10.2020 menetlusdokumendi lisad 1 ja 2). Piltide varasem esitamine ei olnud võimalik, sest vastustaja ei ole kaebajale selgitanud, et tal on õigus esitada täiendavaid tõendeid.

7(11)

3-20-975 Kaebajale teadaolevalt on Iraanis seaduslikul tasandil ette nähtud karistus usu hülgamise eest (14.10.2020 menetlusdokumendi lisa 3). Kaebaja on esitanud vastustajale Teherani provintsi kriminaalkohtu teatise, milles märgitakse, et kaebajat oodatakse kohtusse, et arutada tema pöördumist islamiusust kristlusesse. Järelikult on kaebaja usuvahetud Iraani ametivõimudele teada. Kohus pidi lähtuma asjaolust, et selline teavitus eksisteerib ja seda tõendite hindamisel arvestama. Asjaolu, et kaebajal 2013. a-l Iraanis viibides probleeme ei tekkinud, et tähenda automaatselt, et tal ei võiks neid tekkida Iraani tagasipöördumisel. Kaebaja viibis 2013. a-l Iraanis lühiajaliselt ja kohalikel ametivõimudel ei pruukinud olla informatsiooni tema usuvahetusest. Asjaolu, et kaebajalt 2016. a-l passi vahetades usu kohta ei küsitud, on ebaoluline. Passi vahetanud ameti käsutuses ei pruukinud olla informatsiooni kaebaja usuvahetuse kohta. Lisaks ei oma usu näitamine/mittenäitamine õiguslikku tähendust. Kaebaja jaoks on oluline isikut tõendava ja reisidokumendi olemasolu, mitte see, mis usk on passis märgitud. Vastustaja ei ole tõendanud, et Iraani passis saab üldse olla kirjas muu usk kui islam. Kristlaseks olek ei tähenda igapäevaseid palverituaale nagu see on islamiusus. Kohus ei ole selgitanud, mida tähendab kristluse praktiseerimine. Ei ole eluliselt usutav, et teised kristlased praktiseerivad kristlust igapäevaselt. Kuna kaebaja on elanud juba 34 aastat Euroopa riikides ning on kohanenud läänelike vabaduste ja harjumustega, siis tema saatmine Iraani, kus need elukombed on keelustatud ja inimesed on sunnitud elama kaksikelu, on ebademokraatlik. Vaatamata VRKS § 30 lg-le 1 oleks kaebajale pidanud võimaldama ennast väljendada emakeeles. Kuna seda ei võimaldatud, siis võib olla tekkinud arusaamatusi ja möödarääkimisi. PPA rikkus jämedalt rahvusvahelisi norme, kuna andis Iraani saadikule teada kaebaja viibimisest Eestis ja sellest, et kaebaja palus rahvusvahelist kaitset. Ainuüksi see peaks tooma kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise. Iraani suursaadik tuli kaebaja juurde 23.09.2020. Kaebaja salvestas toimunud vestluse enda tarvis ja esitab salvestuse kohtule (14.10.2020 menetlusdokumendi lisa 4). Tõendi varasem esitamine ei olnud võimalik, sest see tekkis pärast halduskohtu otsuse tegemist. Kohus pole arvestanud kaebaja väga halva psüühilise seisundiga – psühholoogilise posttraumaatilise sündroomiga (psühholoogi arvamus, 14.10.2020 menetlusdokumendi lisa 5). Tõendiga soovib kaebaja tõendada seda, et tema enesetunne ja vaimne tervis on saanud kinnipidamiskeskuses viibides kannatada ja halvenenud.

8.PPA palub 16.11.2020 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Päritoluriigi informatsioon põhineb sõltumatutel ja erapooletutel avalikel allikatel, mis on kõigile kättesaadavad ja kontrollitavad. PPA-l puudub põhjus kahelda raportite usaldusväärsuses. Eesti Diakoonia ja Ühiskonnatöö SA on viidanud üldisele kristlaste tagakiusule Lähis-Idas. Rahvusvahelise kaitse taotlus vaadatakse läbi individuaalselt. PPA on hinnanud põhjalikult kaebaja väiteid ja olukorda Iraanis ning jõudnud põhjendatult seisukohale, et kaebaja profiil ei ole taoline, mille alusel võiks arvata, et teda ähvardab päritoluriigis tagakius. PPA otsuse p-s 1.6 märgitu, et pelgalt konvertiidiks või kristlaseks olemise eest ei langeta Iraanis tagakiusu ohvriks ning ebaproportsionaalseid karistamismeetmeid ei rakendada, vaatamata sellele, et Iraani seaduste järgi nähakse taolise teo eest ette surmanuhtlus, põhineb Taani migratsiooniameti teabekogumismissiooni raportil, mida on käsitletud otsuse p-s 1.5.

8(11)

3-20-975 Teherani provintsi kriminaalkohtu teatis on ebausaldusväärne. Seega ei saanud kohus tõendile tugineda ning see tõend ei lükka ümber kohtu teisi põhjendusi, miks on ebausutav, et kaebaja usuvahetus on Iraani ametivõimudele teada. PPA on teatise ebausaldusväärsust selgitanud otsuse p-s 1.7 ja esitanud lisapõhjendused vastuses kaebusele. Teatise ebausaldusväärsust süvendab asjaolu, et kaebaja esitas halduskohtule fabritseeritud ähvarduskirjad. Kaebaja ei ole välja toonud, mis on täpsemalt käesolevaks hetkeks muutnud 2013. a-ga võrreldes, et pidada tema tagasipöördumist nüüd ohtlikuks. Asjaolu, et 2016. a-l passi vahetades ei küsitud kaebaja usu kohta, näitab, et Iraani ametivõimudele ei olnud ka selleks ajaks kaebaja usuvahetus teada. Päritoluriigi informatsioonist ei nähtu, et isikut, kes on üksnes faktiliselt usku vahetanud, ohustab koduriiki pöördudes tagakius. Seadusest ei tulene kohustust võimaldada rahvusvahelise kaitse taotlejal anda ütlusi oma emakeeles, kui ta oskab piisvalt teisi keeli. Puudub kahtlus, et kaebaja suudab end selgelt väljendada saksa keeles. Kaebajal võimaldati halduskohtu istungil anda selgitusi emakeeles ning need olid samad, mis kaebaja oli andnud PPA-le saksa keeles. PPA ei ole rikkunud rahvusvahelise kaitse norme. PPA kontakteerus Iraani saadikuga pärast halduskohtu otsuse tegemist 14.09.2020, seega alles pärast rahvusvahelise kaitse menetlust, mil kaebaja ei olnud enam rahvusvahelise kaitse taotleja, vaid illegaali staatuses. Kaebaja psüühiline seisund ei mõjuta asjaolu, et kaebaja ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Vastuseks neile märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Kaebaja esitas koos apellatsioonkaebusega täiendavaid tõendeid: lisad 1 ja 2 – fotod kaebajast, kus ta kannab kaelas risti; lisa 3 – avalikult kättesaadav artikkel kristlusest ja kovertiitidest; lisa 4 – lindistatud vestlus kaebaja ja Iraani saatkonna ametnike vahel, mis toimus 23.09.2020 kinnipidamiskeskuses; lisa 5 – psühholoog EV arvamus XX kohta. Lisaks esitas kaebaja 29.10.2020 menetlusdokumendi lisana sama psühholoogi 17.09.2020 seisukoha. 19.10.2020 menetlusdokumendis on PPA esitanud vastuväite apellatsioonkaebuse lisa 4 asja materjalide juurde võtmiseks TsMS § 238 lg 5 ja § 238 lg 3 p-de 1 ja 3 alusel, kuna helisalvestis on lindistatud ebaseaduslikult ja esitatud hilinenult. Salajase helisalvestamise näol on tegemist ebaseadusliku jälitustoiminguga KrMS § 1261 lg 1 mõistes. Ringkonnakohus võtab eelmärgitud tõendid asja materjalide juurde asja õigemaks lahendamiseks HKMS § 198 lg 3 alusel. Tõendid on asjakohased (HKMS § 62 lg 2), nende esitamist alles apellatsioonimenetluses on põhistatud, vastustajal on olnud võimalus neile vastu vaielda ning nende vastuvõtmine ei venita menetlust. Kaebaja lindistatud vestlus Iraani saatkonna ametnikega ei ole saadud kuriteoga ega põhiõiguste õigusvastase rikkumisega (TsMS § 238 lg 3 p 1) ega ebaseadusliku jälitustoiminguga (KrMS § 1261 lg 1). Kaebaja vestlus Iraani saatkonna ametnikega oli eraeluline. Kaebaja on põhjendatult viidanud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikale, mille kohaselt on eraelulise vestluse salvestis muu teabesalvestis KrMS § 63 lg 1 tähenduses ja lubatav, kui salvestise saamisel ei rikutud KrMS §-s 64 sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi (vt Riigikohtu 04.05.2011 otsus nr 3-1-1-3311, p 9 ja 26.03.2009 otsus nr 3-1-1-5-09, p 9). Ringkonnakohtu hinnangul on need põhimõtted ülekantavad ka halduskohtumenetlusse. Seega on tegemist lubatud tõendiga.

9(11)

3-20-975

11.Ringkonnakohus peab asjas kogutud tõendite pinnalt usutavaks, et kaebaja on usku vahetanud ja on kristlane. Seda tõendavad tema ristimistunnistus (PPA vastus kaebusele, lisa 21) ning asjas esitatud erinevad fotod, kus kaebaja kannab kaelas risti (nt apellatsioonkaebuse lisad 1 ja 2). Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja usuvahetuse (2009. a-l) ja rahvusvahelise kaitse taotlemise (2019. a-l) vahel esineks seos. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga ka selles, et pelgalt asjaoludest, et kaebaja naasis 2013. a-l probleemideta Iraani ning 2016. a-l passi vahetades ei küsitud tema usu kohta, ei saa teha järeldusi tema ohutust naasmisest Iraani. Sellest hoolimata ei pea ringkonnakohus tõenäoliseks, et kaebaja satuks Iraani naasmisel tagakiusu ohvriks.
12.PPA on 14.05.2020 otsuse p-s 1.5 viidetega asjakohasele päritolumaa infole põhjalikult analüüsinud konvertiitide olukorda Iraanis: tegelik apostaasias ja blasfeemias süüdimõistmine on väga harv.1 Konvertiite on süüdi mõistetud mõne muu tegevuse eest, mitte usuvahetuse enda pärast. Tavaliselt esitavad võimud süüdistuse usujuhtidele või teistele tähtsal positsioonil olevatele inimestele, keda süüdistatakse selles rollis. Teised tegurid, mis paistavad kohtuotsust mõjutavat, on kontakt välismaiste kirikutega, tegevus internetis, rahaülekanded, kodu-kiriku võõrustajaks olemine, tegevuse jätkamine pärast esimest arreteerimist.2 Konvertiidid, kes ei jutlusta ning kes ei ole kodu-kiriku liikmed, ei ole võimude poolt sihikul.3 Iraanis on märkimisväärne ja üha suurenev kristlaste kogukond. Suur protsent Iraani kristlasi on konvertiidid, kes on endised moslemid või konvertiitide lapsed.4 Võimudele ei paku huvi riiki tagasipöörduvad konvertiidid, kes ei vii läbi kristlikke tegevusi.5 Iraani kodanike puhul, kes pöörduvad kristlusesse väljaspool riiki, on ebatõenäoline, et nad langeksid Iraani tagasi pöördudes võimude ebasoovitava tähelepanu alla.6 Viidatud seisukohti ei lükka ümber ka Eesti Diakoonia ja Ühiskonnatöö SA 17.02.2020 kiri PPA-le (PPA vastus kaebusele, lisa 34) ega apellatsioonkaebuse lisana 3 esitatud 2012. a artikkel (tõlge kaebaja 29.10.2020 menetlusdokumendi lisa). Kirjas väljendatud seisukohad käsitlevad üldiselt kristluse kui religiooni olukorda maailmas ega ole Iraani osas kooskõlas päritolumaa teabega. Lisatud artikkel on aga üldine ülevaade maailmas eksisteerivast apostaasiat ja blasfeemiat reguleerivast seadusandlusest. Kaebaja suhtes ei ole esitatud tõendeid ja kaebaja ei ole ka ise väitnud, et ta oleks kristlasest usujuht, usukuulutaja või muul võtmepositsioonil olev kristlane, keda Iraani naastes võiks ohustada võimude huvi. Veelgi enam, haldusmenetluses on tuvastatud, et kaebajal puuduvad teadmised praktilistest kristlikest põhimõtetest (vt PPA otsuse p 1.6). Teherani kriminaalkohtu tõendi (PPA vastus kaebusele, lisa 20) osas nõustub ringkonnakohus PPA ja halduskohtu otsuses järeldatuga – tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga (vt PPA otsuse p 1.7 Norwegian Country of Origin Information Centre: Iran: Christian converts and house churches (1) – prevalence and conditions for religious practise,

(lk 22–23) https://www.ecoi.net/en/file/local/2011299/Iran-Christian-converts-and-house-churches-1-prevalence-andconditions-for-religious-practice.pdf

Norwegian Country of Origin Information Centre: Iran: Christian converts and house churches (2) – arrests and prosecutions, 2018 (lk 7) - https://www.ecoi.net/en/file/local/2016512/Iran-Christian-converts-and-housechurches-2-arrests-and-prosecutions.pdf

Danish Refugee Council; DIS - The Danish Immigration Service: Iran: House Churches and Converts, 23.02.2018 (lk 25) - https://www.ecoi.net/en/file/local/1426255/1788_1520517773_house-churches-andconverts.pdf

Australian Government - Department of Foreign Affairs and Trade: DFAT Country Information Report Iran, 07.06.2018 (lk 22) - https://www.ecoi.net/en/file/local/1437309/1930_1530704319_country-information-reportiran.pdf

Danish Refugee Council; DIS - The Danish Immigration Service: Iran: House Churches and Converts, 23.02.2018 (lk 9) - https://www.ecoi.net/en/file/local/1426255/1788_1520517773_house-churches-andconverts.pdf

Australian Government - Department of Foreign Affairs and Trade: DFAT Country Information Report Iran, 07.06.2018 (lk 23) - https://www.ecoi.net/en/file/local/1437309/1930_1530704319_country-information-reportiran.pdf

10(11)

3-20-975 ja halduskohtu otsuse p 14). Tagakiusukartuse tegelik puudumine kaebajal nähtub selgelt ka kaebaja ja Iraani saatkonna ametnike vahelisest vestlusest (tõlge kaebaja 11.11.2020 menetlusdokumendi lisa). Nimelt ei ole PPA Iraani saatkonda teavitanud kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest ega tema usuvahetusest, vaid seda on teinud kaebaja ise (vt vestluse tõlke lk 5). Samast vestlusest nähtub, et kaebaja mitte ei karda Iraani naasta, vaid ta ei taha seda (vestluse tõlke lk-d 7 ja 9) ning Iraani saatkonna ametnikud ei pea kaebaja kui usuvahetaja Iraani naasmist ohtlikuks (vestluse tõlke lk-d 9 ja 13). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja PPA-ga ka selles, et kaebaja ei moodusta oma läänelike vaadetega Iraanis elades tagakiusukartuse alusena sotsiaalset gruppi, kuna tegemist on tavapärase osaga Iraani ühiskonna igapäevaelust (vt PPA otsuse p 3, lk 27 ja halduskohtu otsuse p 15). Rahvusvahelise kaitse andmise aluseks ei ole asjaolu, et isik peab Iraani naastes kohandama oma elustiili vastavale kultuuriruumile omasemaks.

13.Kaebajale on kogu haldusmenetluse ja kohtumenetluse jooksul olnud tagatud kvaliteetne tõlkeabi ning ringkonnakohtule ei nähtu, et tõlkevigade tõttu või ka üldse oleks mõni kaebaja seisukoht või asjaolu jäänud PPA-l või halduskohtul arvesse võtmata. Kaebaja ei ole täpsustanud, millist rahvusvahelist normi PPA rikkus, kui alustas pärast halduskohtu otsuse tegemist kaebaja väljasaatmisega, võttes ühendust Iraani saatkonnaga. Selleks ajaks oli haldusmenetlus ja esimese astme kohtumenetlus lõppenud ning asjas ei olnud kohaldatud esialgset õiguskaitset, mis välistanuks kaebaja väljasaatmist ettevalmistavad toimingud. Kaebajal diagnoositud posttraumaatiline sündroom ei ole aluseks rahvusvahelise kaitse andmisele. Puudub alus arvata, et Iraanis ei ole kaebajale tagatud vajalik arstiabi.
14.Eelnevast tulenevalt jääb XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Kaebajale antud menetlusabi kulud jäävad HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. Riigi õigusabi tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. Muud menetlusosaliste apellatsiooniastme võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). Kohtuotsuse resolutsioon ja põhjendused tõlgitakse kaebajale pärsia keelde. Kohtulahendi avaldamisel avaldatakse resolutsioon ning põhjendav osa, asendades selles kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg-d 3 ja 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja