Määruse tegemise aeg ja koht 13.01.2021 Haldusasja number
3-20-2234
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Birgit Siim Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X
Asja läbivaatamine
13.01.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.05.2021 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirvalveamet (PPA) esitas 07.01.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada nelja kuu võrra X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega. PPA taotlusest nähtub järgnev.
1.1.03.09.2019 kell 18.40 pidas Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) Võrumaal, Setomaa vallas, Värska alevis Olerexi tanklas kinni Kuuba kodaniku X, sündinud xx xx xxxx. PPA tuvastas menetluse käigus, et isikul puudus välismaalaste seaduse § 43-st tulenev seaduslik alus Eesti Vabariiki saabumiseks ja siin viibimiseks. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1, § 15 lg 2 p 1, 3, § 15 lg 3 ja § 19 lg 1 alusel peeti X (sündinud xx xx xxxx) 03.09.2019 kuni 48-tunniks kinni. Samal päeval avaldas isik soovi rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Isiku kinnipidamine vormistati ümber välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel.
1.2.Tartu Halduskohus andis 05.09.2019. a määrusega haldusasjas nr 3-19-1689 loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.11.2019 (kaasa arvatud).
3-20-2234 Tallinna Halduskohus pikendas kahel korral haldusasjas nr 3-19-1689 luba isiku kinnipidamiskeskuses hoidmiseks. Tallinna Halduskohus andis 4. märtsi 2020. a määrusega loa pikendada isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 04.07. 2020. Tallinna Ringkonnakohus jättis puudutatud isiku määruskaebuse eelnimetatud määruse peale rahuldamata.
1.3.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 13.02.2020 otsuse nr 7001910223-1, millega luges X rahvusvahelise kaitse taotluse VRKS § 20 lg 1 alusel põhjendamatuks, § 201 p-de 3, 6 ja 7 kohaselt selgelt põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta. PPA tegi Xle väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 alusel sundtäidetava ettekirjutuse lahkumiseks Kuuba Vabariiki, mis kuulub täitmisele isiku seadusliku viibimisaluse lõppemisel. PPA kohaldas Xle VSS § 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu 5 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest.
1.4.Tallinna Halduskohus jättis 01.06.2020. a otsusega haldusasjas nr 3-20-349 eelnimetatud PPA otsuse peale esitatud X kaebuse rahuldamata.
1.5.Eelnevast tulenevalt andis Tallinna Halduskohus 05.06.2020. a määrusega haldusasjas nr 3-20-1086 loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 15 lg 2 pde 1 ja 3 alusel. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. augusti 2020. a määrusega samas asjas X määruskaebuse rahuldamata.
1.6.X vaidlustas halduskohtu otsuse haldusajas nr 3-20-349 Tallinna Ringkonnakohtus ja esitas esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud PPA otsuse kehtivuse peatamiseks kuni asjas tehtava sisulise lahendi jõustumiseni. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 02.06.2020. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas PPA 13.02.2020. a otsuse kehtivuse kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni samas haldusasjas. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16.10.2020. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 01.12.2020, mil Riigikohus ei võtnud otsusele esitatud kassatsioonkaebust menetlusse.
1.7.Ringkonnakohtu 02.07.2020 määruse tulemusena taastusid X rahvusvahelise kaitse taotleja õigused ning sellest tulenevalt andis Tallinna Halduskohus 03.07.2020 haldusasjas nr 3-201275 PPA-le loa X kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks uuesti VRKS alusel.
1.8.03.09.2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-1275 ei pikendanud Tallinna Halduskohtus isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaega, isiku suhtes kohaldati VRKS § 29 alusel järelevalvemeetmeid ning ta paigutati elama majutuskeskusse.
1.9.13.11.2020 määrusega muutis Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 02.07.2020. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõusid ja keelas lahkumisettekirjutuse sunniviisilise täitmise kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Samas ei rakendanud Riigikohus esialgset õigustkaitset PPA 13.02.202 otsuse osas, millega jäeti isiku rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldamata.
1.10.13.11.2020 esitas PPA eelnevast tulenevalt Tartu Halduskohtule taotluse saada luba X kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks vastavalt VSS § 23 lg-le 1, sest isiku suhtes esinevad VSS § 15 lg 2 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.
1.11.Tartu Halduskohus andis 16.11.2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-2234 loa loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 68 p-de 6 ja 8 ja VSS § 15 lg 2 p 1 alusel alates 14.11.2020 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (s.o kuni 14.01.2021). PPA taotlus
2.PPA palub 07.11.2021 taotluses pikendada X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra VSS § 15 lg 2 p 1, 2 ja 3 sätestatud alusel põhjendades taotlust järgmiselt: 2(8)
3-20-2234
2.1.VSS § 15 lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastu võtvast või transiidiriigist viibib.
2.2.PPA hinnangul esineb X suhtes VSS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus.
2.2.1.VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on Politseija Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutes ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA hinnangul on X oma senise käitumisega andnud mõista, et ei soovi lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki. PPA hinnangul suurendab isiku käitumisest tulenevat põgenemisohtu asjaolu, et isiku suhtes on kinnipidamiskeskuses rakendatud turvaabinõusid.
2.2.2.20.11.2019 viibides koos teiste kinnipeetavatega kinnipidamiskeskuse puhkeruumis loopis X laiali toole ja muud inventari. 15.12.2020 toimunud intsidendi käigus üritas X koos ühe teise kinnipeetavaga kinnipidamiskeskusest põgeneda. Isik peeti kinni veel kinnipidamiskeskuse territooriumil ning toimetati eralduskambrisse. Eelnev käitumine näitab isiku suhtumist ühiskonnareeglitesse ja kehtivasse õiguskorda ning annab ühtlasi aluse jaatada piisavat tõenäosust, et isik võib ebaseaduslikult lahkuda mõnda teise Schengeni liikmesriiki eelkõige sihtriiki Itaaliasse ja/või Hispaaniasse, kus tal on sugulased-sõbrad.
2.2.3.VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida.
2.2.4.Isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, ületades selleks mitteettenähtud kohas Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelist ajutist kontrolljoont ning isik ei omanud seaduslikku alust Eesti Vabariigis viibimiseks. Menetluse käigus kogutud info põhjal on alust arvata, et isik hävitas ise oma passi ja vabanes sellest teadlikult enne Eestisse saabumist vältimaks enda tagasisaatmist. Eelnev käitumine annab ühtlasi aluse jaatada piisavat tõenäosust, et isik ei pruugi olla väljasaatmismenetluse lõpuni Eestis ametivõimudele kättesaadav ning isik võib lihtsalt omavoliliselt lahkuda mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Isik on varasemalt PPA-le selgitanud, et tema eesmärgiks oli jätkata teekonda Itaaliasse ja/või Hispaaniasse. Lisaks on isik oma selgitustes peamise põhjusena toonud välja soovi Euroopas tööd teha ja Kuubal olevat perekonda toetada. Isiku väidete kohaselt on ta ka varasemalt turistiks maskeerudes üritanud siseneda ebaseaduslikult Schengeni riikidesse: juulis 2019 Poola Vabariiki, augustis 2019 Soome ja Läti Vabariiki, kuid Venemaa piirivalve on seda takistanud. Põgenemisohtu suurendab ka asjaolu, et isikul on Hispaanias ja Itaalias sugulased-sõbrad ning 28.11.2019 antud selgituste kohaselt oli isiku soov jõuda Itaaliasse (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 16.10.2020 määruses toodud põhjendusi).
2.2.5.Kuivõrd isiku suhtes esineb PPA hinnangul põgenemisoht, siis käesoleva sätte kohaldamine aitab kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele ja Euroopa ühtse varjupaigasüsteemi tõhusale toimimisele. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomine ja nõuetekohane toimimine, mis põhineb liikmesriikide ühiste kriteeriumide kohaldamisel, on Euroopa Liidu tunnustatud üldist huvi pakkuv eesmärk (vt ka Euroopa Kohtu 14.09.2017 otsus C-18/16, punktid 36 ja 39).
2.2.6.Põgenemisohtu suurendab PPA hinnangul ka asjaolu, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on tagasi lükatud (VRKS § 20 lg 1 kohaselt on taotlus põhjendamatu), Riigikohus ei võtnud kassatsioonikaebust menetlusse ning PPA tegeleb aktiivselt isikule väljasaatmiseks vajaliku reisidokumendi hankimisega. Eeltoodu tõttu ei pruugi X olla motiveeritud, et leebemate järelevalvemeetmete korral jääda Eestisse väljasaatmise täideviimist ootama.
3(8)
3-20-2234
2.3.PPA hinnangul on isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamine vajalik ka väljasaatmiseks puuduvate dokumentide ja isikupoolse kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu. PPA hinnangul on eeltoodule tuginedes täidetud eeldused ka VSS § 15 lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud alustel kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamiseks.
2.3.1.Isik ei ole teinud koostööd ametivõimudega endale dokumentide hankimisel. Isiku varasemast käitumisest ja kaasaaitamiskohustuse rikkumisest tingitud ebausaldusväärsust saaks isik ise kahandada, asudes kaasaaitamiskohustust nõuetekohaselt täitma, eeskätt taotledes ise endale väljasaatmiseks vajalikku reisidokumenti. Rootsis asuv Kuuba saatkond edastas PPA-le dokumendi taotlemise protsessi käigus isikuandmete ankeedi, mille palus täidetult tagastada. X keeldus ankeeti täitmast, kuna ei soovi Kuubale tagasi pöörduda. PPA hinnangul on ainus põhjus, miks puudutatud isik dokumendi taotlemisel PPA-ga koostööd ei tee, tema soovimatus Eestist lahkuda ja Kuubale naasta.
2.3.2.Isiku dokumendi taotlemine Helsingis asuva Kuuba saatkonnaga on pooleli, PPA saatis 19.11.2020 isiku foto ning ankeedi Kuuba saatkonda Rootsis (taotlusele lisatud inglise keelne email saatkonnale vajaliku materjali saatmise kohta ning konsulaartasu tasumise kohta), kuid PPA ei oska varasema praktika puudumise tõttu öelda, kui kaua aega läheb dokumendi reaalse väljastamiseni. Samuti on pärast dokumendi saamist vajalik väljasaatmise planeerimine ning kuna otselende Eestist Kuubasse ei lähe, on vaja tagasisaatmise planeerimisel transiitriikide nõusolekut ja etteteavitamist. Seoses ülemaailmse Covid-19 pandeemiaga on lennuajad ümberistumistega ajas igapäevaselt muutuvad.
2.4.Isiku suhtes ei ole põgenemisohu tõttu võimalik rakendada VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid. Hoolimata sellest, et olles rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses järgis isik talle pandud järelevalvemeetmeid ega lahkunud omavoliliselt majutuskeskusest, sh Eestist, on PPA hinnangul käesoleval juhul isikust tulenev põgenemisoht suurenenud just seetõttu, et Riigikohtu 13.11.2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-349 taastati isiku ebaseaduslikult riigis viibiva isiku staatus ning Riigikohtu 01.12.2020 määrusega jäeti isiku kassatsioonikaebus menetlusse võtmata.
2.4.1.Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (Riigikohtu 16. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). See tingimus ei ole täidetud. Puudutud isik ei ole rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses, millest tulenevalt ei oleks võimalik tema osas kohaldada järelevalvemeetmena elukoha kindlaksmääramist, kuna isikul puudub elukoht Eestis. Samuti puudub isikul kehtiv reisidokument, mida hoiule võtta.
2.4.2.Kui esineb põhjendatud kahtlus, et varjupaigataotlus esitati esmajoones väljasaatmise või tagasisaatmise vältimiseks, siis on selle kahtlusega hõlmatud ka kahtlus, et isik ei pruugi varjupaigataotluse rahuldamata jätmise ajal olla enam kättesaadav. PPA hinnangul oli tegemist rahvusvahelise kaitse taotluse puhul põhjendamatu taotlusega ning isiku rahvusvahelise kaitse taotlus võis olla esitatud peaasjalikult väljasaatmise vältimise eesmärgil ning kohtute seisukohad haldusasjas nr 3-20-349 kinnitavad seda. Puudutatud isiku seisukoht
3.12.01.2021 esitas X riigi õigusabi korras määratud esindaja kohtule seisukohal, milles ei nõustu PPA taotlusega.
3.1.Põgenemisohtu ei esine. Isik tuli Eestisse, et põgeneda tagakiusamise eest kodumaal ning tema ainus võimalus selleks oli ebaseaduslik piiriületus. Isik on korduvalt rõhutanud, et ta ei soovi Eestist lahkuda. PPA väited, et isiku kindel eesmärk on jõuda Itaaliasse või Hispaaniasse, ei ole tõendatud. 4(8)
3-20-2234
3.1.1.Isik viibis vahepeal 2,5 kuud majutuskeskuses ning ei üritanud Eestist lahkuda. Nüüdseks on menetlus isiku osas kestnud peaaegu poolteist aastat, millest suure osa on isik veetnud kinnipidamiskeskuses, kus tingimused on sisuliselt nagu vanglas. Isik proovis 15.12.2020 kinnipidamiskeskusest lahkuda, sest ei olnud rahul sealsete tingimustega, mida ta on pidanud pikka aega taluma kuid tema eesmärgiks ei olnud Eestist lahkumine.
3.1.2.Isik ei nõustu PPA hinnanguga, et põgenemisoht suurenenud, kuivõrd kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus on tagasi lükatud ning isik ei ole tegelenud aktiivselt endale reisidokumentide hankimisega, et minna tagasi koduriiki. Jääb arusaamatuks, kuidas saab rahvusvahelise kaitset taotlenud isiku puhul soovimatust kodumaale naasmise ees tõlgendada põgenemisohuna. Hoolimata rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi lükkamisest tunneb isik kodumaale naasmise eest suurt hirmu. Eeltoodust tulenevalt ei saa isikule ette heita asjaolu, et ta entusiastlikult enda väljasaatmisele kaasa ei aita, kui ta teab, et teda ootavad ees repressioonid ja tagakiusamine.
3.2.Kinnipidamise pikendamine ei ole muuhulgas kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, mille järgimise kohustuse sätestab VSS § 15 lg 1 ja mis suureneb võrdeliselt ajaga, mil isikut on kinni peetud. Isikut on peetud kinni juba aasta ja kaks kuud, kinnipidamist tahetakse pikendada veel neljaks kuuks. Kuigi isikut on kinni peetud erinevatel juriidilistel alustel, on isik siiski veetnud rohkem kui aasta tingimustes, mis on sisuliselt sarnased vanglale.
3.3.Isik on seisukohal, et tema puhul oleks tulemuslik ka järelevalvemeetmete kohaldamine. PPA võiks kohaldada kõiki VSS §-s 10 sätestatud meetmeid korraga, mis oleks isegi kogumis vähem koormav kui isiku kinnipidamiskeskuses hoidmine, kus tingimused on sisuliselt sarnased vanglale.
4.Kohtuistungil 13.01.2021 osales X videokonverentsi teel. Isik selgitas kokkuvõtvalt, et tal on kuni dokumentide saamiseni võimalik Eestis viibida, sest talle on Ameerikast saadetud pangakaart, millega on tal võimalik kasutada 1000 dollarit Eestis elamiskulude katmiseks. Samas selgitas isik, et ta ei ole nõus naasma tagasi Kuubale, kus teda ähvardab vanglakaristus. Ta soovib lahkuda riiki, mis on talle viisavaba. Reisidokumentide hankimisele ta kaasa aidanud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus annab seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda (HKMS § 264 lg 1). Halduskohus pikendab PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alus ja VSS § 15 lg-s 1 nimetatud põhimõtted (VSS § 25 lg 1).
6.Leian, et PPA taotlus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Isiku kinnipidamine on proportsionaalne ning leebemad järelevalvemeetmed ei täidaks eesmärki. Isiku väljasaatmist ei saa hetkel pidada perspektiivituks.
7.PPA taotluse õiguslikeks alusteks on taotlusest nähtuvalt VVS § 15 lg 1 koostoimes VVS § 15 lg 2 p-ga 1, 2 ja 3.
8.VSS § 15 lg 2 p-des 1, 2 ja 3 on sätestatud, et välismaalast võib kinni pidada, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1), välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3). Lisaks peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 15 lg 1). 5(8)
3-20-2234
9.Asjaolusid kogumis hinnates leian, et põgenemise oht on jätkuvalt aktuaalne (VSS § 15 lg 2 p 1). Tartu Halduskohus analüüsis isiku põgenemisohuga seotud asjaolusid põhjalikult 16.11.2020 määruses nr 3-20-2234 (p-id 18-21) Puudub alus arvata, et asjaolud oleks võrreldes Tartu Halduskohtu poolt tuvastatuga muutunud.
9.1.Põgenemisohu hindamisel arvestas Tartu Halduskohus varasemalt haldus- ja ringkonnakohtu poolt puudutatud isiku nii VRKS kui VSS alusel kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskuses hoidmiseks loa andmisel varasemates haldusasjades (haldusasjad nr 319-1689, nr 3-20-1068, nr 3-20-1275) tuvastatut, viidates, et põgenemisohule viitavad isiku riiki sisenemise asjaolud sh asjaolu, et isik hävitas enne Eesti Vabariiki sisenemist tahtlikult oma isikut tõendava dokumendi, et vältida seeläbi enda tagasisaatmist Kuuba Vabariiki, samuti, et isik on korduvalt ebaõnnestunult üritanud erinevate riikide kaudu tulla turistiks maskeerununa Euroopa Liidu territooriumile. Haldusmenetluses on isik märkinud, et tema eesmärgiks oli minna Itaaliasse sõprade ja sugulaste juurde, mis suurendab põgenemisohtu, sest tal puuduvad Eestiga sidemed. Põgenemisohtu suurendab see, et PPA 13. veebruari 2020. a otsusega on puudutud isiku rahvusvahelise kaitse taotlus tagasi lükatud ning tehtud lahkumisettekirjutus ning isikut ähvardab seetõttu väljasaatmine riiki, kuhu ta naasta ei soovi ning seda on puudutatud isik korduvalt väljendanud. Lisaks on kohtud märkinud, et kaebajal on kinnipidamiskeskuses esinenud impulsiivset käitumist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2020 määrus haldusasjas nr 3-19-1689, p 12; Tallinna Halduskohtu 05.06.2020 määrus haldusasjas nr 3-20-1086 p 10; Tallinna Ringkonnakohtu 14. augusti 2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-1086, p 17; Tallinna Ringkonnakohtu 14. septembri 2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-1275, p 18; samuti Tallinna Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2020. a jõustumata otsus haldusasjas nr 3-20-349, p 9). Põgenemisohtu mööndi ka Tallinna Halduskohtu 3. septembri 2020. a määruses haldusasjas nr 3-20-1275, kuid isiku kinnipidamiskeskuses viibimisaja pikendamisest keelduti põhjusel, et Riigikohtu määrusest haldusasjas nr 3-19-1068 tulenevalt ei ole võimalik halduskohtu hinnangul VRKS § 361 lg 2 p 5 sätestatud alusele selles asjas enam tugineda. Eeltoodud seisukoht on pealegi vaieldav (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 14. septembri 2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-1275, p-d 15, 17). Seega on varasemalt kohtumenetlustes puudutatud isiku põgenemisohtu jaatatud.
9.2.Varasem prognoosotsus võiks olla ümber hinnatav, kui isik esitaks asjaolud, mis näitaks, et tema suhtumine õiguskorda on muutunud. Käesolevas asjas ei nähtu aga ühtegi asjaolu, mis näitaks muutusi X poolt hoiakute ja õiguskorda suhtumise osas. Vastupidi, PPA taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt, on isiku käitumine kinnipidamiskeskuses olnud jätkuvalt probleemne ning 15.12.2020 on isik püüdnud koos teise kinnipidamisel oleva isikuga kinnipidamiskeskusest põgeneda. Seega on põhjendatud PPA järeldus selles osas, et X osas eksisteerib jätkuvalt põgenemisoht. Leian, et prognoosotsust isiku põgenemisohu osas kinnitab ka asjaolu, et isik kinnitas 13.01.2020 kohtuistungil, et ta ei soovi mingil juhul Kuubale naasta. Reisidokumentide hankimisele ta kaasa aidanud ei ole. Nimetatud asjaolu tugevdab kahtlust, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le kättesaadav.
9.3.Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus lükati tagasi ja halduskohus ning ringkonnakohus on jätnud puudutatud isiku kaebuse tagasilükkamise otsuse peale rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2020. a otsus asjas nr 3-20-349) ning Riigikohus ei võtnud 01.12.2020 isiku kassatsioonkaebust menetlusse. Puudutatud isikul puudub hetkel ka väljaspool majutuskeskust ja väljasaatmiskeskust elukoht, kus ta saaks viibida.
9.4.Põgenemisohtu ei välista ka asjaolu, et puudutud isik viibis alates 03.09.2020 kuni ..... majutuskeskuses ning puuduvad tõendid selle kohta, et isik oleks üritanud Eestist lahkuda. Seda põhjusel, et käesolevaks ajaks on isiku staatus muutunud. Ajavahemikul 03.09.2020 kuni 6(8)
3-20-2234 13.11.2020oli X ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse määrusest lähtuvalt rahvusvahelise kaitse taotleja seisundis, tema väljasaatmine oli välistatud ning samal ajal jätkus kohtumenetlus rahvusvahelist kaitset puudutavas osas. Seega võis isikul sel perioodil olla väiksem huvi Eestist lahkuda. Seda kinnitab ka asjaolu, et peale seda, kui selgus, et isiku rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus on lõplikult jõustunud (01.12.2020 ei võtnud Riigikohus kassatsioonkaebust menetlusse), üritas isik 15.12.2020 kinnipidamiskeskusest põgeneda.
9.5.Seetõttu on põhjendatud vastustaja kahtlus, et puudutatud isik ei pruugi vabaduses viibides olla väljasaatmismenetluse raames menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav ning võib asuda väljasaatmismenetlust takistama. PPA välja toodud asjaolusid kogumis arvestades on põgenemisoht piisavalt suur õigustamaks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse. Seega on kohus seisukohal, et isikust lähtub põgenemisoht ja tema kinnipidamine ning kinnipidamiskeskusesse paigutamine on VSS § 68 p-de 6 ja 8 ja VSS § 15 lg 2 p 1 alusel põhjendatud.
10.Nõustun PPA-ga selles, et X suhtes esinevad VSS § 15 lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.
10.1.VSS § 15 lg 2 punkti 2 alusel tuleb kontrollida, kas on põhjendatud PPA järeldus, et P. X ei täida kaasaaitamiskohustust. Asjas esitatud materjalidest nähtub, et isik ei ole ise dokumentide hankimiseks samme astunud ning on ka keeldunud Rootsis asuva Kuuba saatkonna poolt dokumentide väljastamiseks edastatud ankeeti täitmast. PPA on pidanud astuma ise samme dokumenteerimiseks. Seega ei ole X täitnud VSS §-s sätestatud kaasaaitamiskohustust.
10.2.VSS § 15 lg 2 punkti 3 alusel tuleb kontrollida, kas Xl puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Dokumentide puudumine on asjas tuvastatud ja nähtub, et PPA on pöördunud Helsingis asuva Kuuba saatkonna poole ja saatnud 19.11.2020 saatnud isiku foto ning ankeedi Kuuba saatkonda Rootsis. Varasema praktika puudumise tõttu ei ole hetkel võimalik öelda, kui kaua läheb aega dokumendi reaalse väljastamiseni, samuti tuleb peale dokumendi saamist arvestada ülemaailmse COVID-19 pandeemiast tingitud reisipiirangutega. Sellest tulenevalt ei saa seda, et dokumente ei ole seni õnnestunud hankida ja isikut välja saata, pidada ülemääraseks viivituseks PPA poolt.
11.Isiku väljasaatmist ei ole hetkel selgunud asjaolude pinnalt alust pidada perspektiivituks (VSS § 24 lg 11). Väljasaatmine on faktiliselt välistatud, kui on selge, et puudub vastuvõttev riik. Sellise juhtumiga on tegemist, kui välisriik, kuhu isikut tahetakse saata, ei võta väljasõidukohustuse sundtäitmise korras isikut ühelgi juhul vastu. Selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine.
12.Leian, et täidetud on VSS § 15 lg-st 2 tulenev eeldus, et VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Dokumentide hoiule andmine ei ole nende puudumise tõttu võimalik. X suhtes ei ole võimalik ka muid meetmeid kohaldada kuna need eeldavad isiku suhtes teatavat usalduse olemasolu. Käesoleva juhul ei ole äratuntav, et isik oleks valmis regulaarselt PPA-ga menetluse käigus suhtlema läbi registreerimis või teatamiskohustuse, kuna isikut iseloomustab põgenemisoht ja kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmine (VSS § 264 lg 1 p 3). Valitud meede, kinnipidamiskeskuses kinnipidamine on proportsionaalne, kuna leebemad meetmed ei võimalda seda eesmärki sama tõhusalt tagada.
13.Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). 7(8)
3-20-2234
14.Eelnevalt on isik kinnipidamiskeskuses VRKS alusel viibinud ca 11 kuud ja VSS alusel 1 kuu, 2,5 kuud viibis puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses. VRKS ja VSS alusel kinnipidamiskeskuses viibitud aega ei saa summeerida, sest tegemist on erinevatel alustel kinnipidamistega. Tartu Maakohtu määrusega paigutati isik kinnipidamiskeskusesse 14.11.2020, mis tähendab, et isik on 13.01.2021 seisuga seal järjest viibinud 2 kuud. Asjaolusid arvestades ei ole see ebaproportsionaalne ajavahemik. Tegemist on küll pika ajavahemikuga, kuid ületatud ei ole VSS § 25 lg-2 sätestatud maksimaalset kinnipidamise pikkust, s.o 18 kuud. Väljasaatmismenetlus peab toimuma põhjendamatu viivituseta. Asjas ei nähtu, et PPA menetlustoimingutega põhjendamatult viivitaks. Sellest tulenevalt on põhjendatud pikendada kinnipidamise tähtaeg 4 kuu võrra (VSS § 25 lg 1).
15.Ülaltoodust tulenevalt leian, et PPA taotlus on põhjendatud VSS § 25 lg 1, VSS § 15 lg 1 ja VSS § 15 lg 2 p 1, 2 ja 3 alusel. Pikendan X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kuni 13.05.2021 (kaasa arvatud).
16.PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.