Sunly Wind OÜ kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 27.07.2020 vaideotsuse nr 25/20/0122/35 tühistamise nõudes ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 18.03.2020 hoonestusloa taotluste uuesti lahendamiseks kohustamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – Sunly Wind OÜ (registrikood 14937897), volitatud esindaja Kerstin Kütt Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, volitatud esindajad Illimar Pärnamägi ja Mariann Salomets
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Muud selgitused
Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
RESOLUTSIOON
Jätta Sunly Wind OÜ kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.01.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sunly Wind OÜ esitas 18.03.2020 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) hoonestusloa taotlused avaliku veekogu koormamiseks nelja tuuleelektrijaamaga Hiiumaa merealal. Lisaks esitas Sunly Wind 06.04.2020 TTJA-le põhivõrguga liitumise tehnilised tingimused.
2.TTJA jättis 20.05.2020 kirjaga nr 16-7/20-03227-010 hoonestusloa taotlused läbi vaatamata. TTJA selgitas, et küsis Rahandusministeeriumilt seisukohta Sunly Wind OÜ hoonestusloa taotlustele seoses Riigikohtu 08.08.2018 otsusega kohtuasjas nr 3-16-1472, mille alusel on Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus tühistatud tuuleenergia tootmise alad. TTJA küsis Rahandusministeeriumilt, kes on planeerimisseaduse § 13 lg 6 alusel üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja, kas TTJA-l on õiguslikku alust algatada nimetatud hoonestusloa menetlust lähtudes asjaolust, et Hiiumaa merealaplaneeringus ei ole käesoleval ajal kehtivaid tuuleenergia tootmise alasid. Rahandusministeerium vastas 23.04.2020 kirjaga nr 15-1/2647-2, et käesoleval ajal ei ole Hiiu merealal tuuleenergia tootmisalade osas kehtivat planeeringut, mistõttu TTJA peab keelduma veeseaduse (VeeS) § 223 lg 1 alusel hoonestusloa andmisest. See tähendab, et Hiiu merealal on olemas küll planeering, kuid selles ei ole ette nähtud tuulepargi alasid, mistõttu oleks tuulepargi rajamine vastuolus kehtiva planeeringuga. Käesoleval ajal on juba ette teada, et Sunly Wind OÜ hoonestusloa taotlustele ei ole võimalik hoonestusluba anda. Praegusel juhul esineb keeldumise alus tulenevalt VeeS § 223 lg 1 punktist
3.Tuuleparkide rajamiseks Hiiumaa merealale puudub planeering. Samuti ei ole kavandatavatele ehitistele võimalik väljastada ehitusluba, kuna ehitusseadustiku (EhS) § 12 lg 2 alusel ehitatav ehitis ja ehitamine peab vastama planeeringule, mida käesoleval ajal ei ole Hiiumaa merealale kehtestatud tuuleparkide osas. Seetõttu jätab TTJA haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 4 punkti 4 alusel Sunly Wind OÜ hoonestusloa taotlused läbi vaatamata ning tagastab need taotlejale. TTJA selgitas, et Hiiumaa merealale on võimalik taotleda hoonestusluba, kui riik on merealale planeeritud tuuleenergia tootmise alad.
3.Sunly Wind OÜ esitas vaide TTJA 20.05.2020 toimingu peale, mis jäeti TTJA 27.07.2020 vaideotsusega nr 2-5/20/0122/35 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. TTJA on vaideotsuse resolutsioonis jätnud Sunly Wind OÜ 19.06.2020 vaide TTJA 20.05.2020 toimingu nr 16-7/20-03227-010 tühistamiseks rahuldamata. TTJA jääb oma seisukoha juurde, et Sunly Wind OÜ poolt esitatud hoonestusloa taotlust ei ole võimalik menetleda, kuna Hiiumaa mereala planeeringus ei ole ette nähtud tuuleenergia alasid. Isegi kui TTJA võtaks hoonestusloa taotluse menetlusse, lõppeks menetlus hoonestusloast andmise keeldumise otsusega. TTJA ei nõustu vaide esitaja seisukohaga, et toimingu läbiviimiseks puudus õiguslik alus. Eelnevalt on TTJA selgitanud, et taotluse menetlemine on VeeS § 223 lg 1 punktist 3 tulenevalt võimatu, kuivõrd taotleja nõue on vastuolus kehtiva planeeringuga.
4.Sunly Wind OÜ esitas 26.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse TTJA 27.07.2020 vaideotsuse nr 2-5/20/0122/35 tühistamisnõudes ning Sunly Wind OÜ 18.03.2020 esitatud
2(10)
3-20-1602
hoonestusloa taotluste menetlusse võtmise ning hoonestusloa taotluste alusel hoonestusloa menetluste algatamise kohustamisnõuetes.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.Vastustaja on kohustatud hoonestusloa taotlused menetlusse võtma ja algatama hoonestusloa menetlused, kuivõrd kaebaja taotluste läbi vaatamata jätmiseks puudus õiguslik alus. Avalikku veekogu peab saama koormata hoonestusloaga. VeeS § 221 sätestab alused hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumiseks. Käesolevalt ei nähtu ühtki asjaolu, mis tingiks hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise, sh ei ole hoonestusloa andmine ilmselgelt võimatu. Hoonestusloa andmise ilmselge võimatuse all on silmas peetud juhtumeid, kus hoonestusloa taotluse saabudes on ilma pikema menetluseta kohe selge, et hoonestusloa taotlust ei ole võimalik rahuldada, nt avaliku veekogu koormamisega alal, kus asub laevatee. Veeseaduse alusel hoonestusloa algatamisest (ja andmisest) keeldumise alused ei lahenda olukorda, kus planeeringut ei ole ning tegu ei ole ka riigi eriplaneeringu koostamise kohustusega ehitisega. Riigi eriplaneeringu koostamise aluseid ei esine. Seetõttu võib avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitisi ehitada hoonestusloa alusel. Avaliku veekogu ehitisega koostamisest huvitatud isikule peab jääma võimalus oma huvide kaitseks. Hoonestusloa algatamise menetlus aitab vältida absurdset olukorda, kus Hiiumaa merealal tuuleparkide arendamine välistatakse ning ei kohusta TTJA-d hoonestusluba andma, kui ilmnevad asjaolud, miks konkreetses hoonestusloa menetluses hoonestusluba anda ei ole võimalik. Hoonestusloa menetluse algatamisega riik deklareerib valmisolekut tuulepargi rajamist lubada, kuid rajamise lubatavus selgub menetluse ja uuringute (sh hilisemalt ehitusloa menetluses läbiviidavate uuringute) käigus. Ilma täiendavaid uuringuid läbi viimata ei ole võimalik väita, et hoonestusloa taotlust ei ole võimalik rahuldada. Loode-Eesti mereala on üks laiapõhjalisemalt uuritud alasid Eestis. Kuigi SW1-4 tuuleelektrijaamade alade suhtes tuleb läbi viia täiendavaid uuringuid, annavad varasemalt tehtud uuringud kinnitust, et hoonestusloa andmine ei ole keskkonnamõjust tulenevalt ilmselgelt võimatu. Eluliselt usutav ei ole vastustaja väide, et keskkonnamõju hindamise ja vajalike uuringute kulud võivad ulatuda miljonitesse eurodesse.
6.Puudub seos planeeringute ja hoonestusloa regulatsiooni vahel. Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114 on kehtestatud Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. Riigikohtu 08.08.2018 otsusega nr 3-16-1472 tühistati Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Tuuleenergeetika“. Riigikohus ei öelnud, et Hiiumaa merealale elektrituulikuid rajada ei tohi, vaid juhtis tähelepanu planeeringu menetlemisel tehtud puudustele. Nimetatud puuduseid ei ole kõrvaldatud, kuid see ei tohiks olla ettekäändeks antud alal igasugune tuuleenergia arendamine lõpetada.
7.Planeeringukohustus tuleneb planeerimisseadusest koosmõjus ehitusseadustikuga. Hoonestusloa regulatsioon paikneb aga veeseaduses. Seadusandja mõte ja tahe on olnud luua alus avalike veekogude koormamiseks ehitistega, sätestatud vajalikud normid planeerimisseadusest ja ehitusseadustikust eraldiseisvas veeseaduses. Nii on ka eelnõu seletuskirjas, millega lisati õigusesse avalikesse veekogudesse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste (nt tuuleelektrijaamad) ehitamise regulatsioon, selgitatud, et avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste kavandamiseks ei ole planeeringute kehtestamine kohustuslik. Planeeringu kohustuslikkuse kehtestamine avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste ehitamiseks pikendaks määramatult ajavahemikku, mil tuulepargi kavandamisest jõutaks lõpuks reaalselt tuulepargi ehitamiseni. Lisaks toob see ettevõtjale kaasa suuri kulutusi.
3(10)
3-20-1602
8.Ekslik on vastustaja seisukoht, et tuuleelektrijaamade SW1-4 püstitamiseks tuleks koostada riigi eriplaneering. Tuulelektrijaamade SW1-4 hoonestuslubade taotlused on esitatud eraldiseisvalt, kuivõrd arendatavate tuuleelektrijaamade SW1-4 vahemaad on suured. Lisaks on iga tuuleelektrijaama võimsus alla 150 MW, mistõttu tulenevalt PlanS § 27 lg-st 2 ei tule riigi eriplaneeringut koostada. Tegemist ei ole funktsionaalselt seotud tuuleelektrijaamadega. ELTS paragrahvid 921-923 täpsustavad hoonestuslubadega seonduvat avaliku veekogu koormamisel tuuleelektrijaamaga. ELTS § 923 lg 1 kohaselt arvestatakse tuuleelektrijaama ehitusaluse pindala hulka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni 1 000meetrised vahemaad, mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatiste ehitisealune pind. Viidatud säte annab suunised selleks, kuidas piiritleda tuuleelektrijaama. Kaebaja arendatavate tuuleelektrijaamade SW1-4 vahemaad on suuremad kui 1000 meetrit, jäädes tegelikkuses vahemikku 2200 kuni 11 100 meetrit. Vastustaja ei saa funktsionaalselt mitteseotud ehitisi vaadelda ühe objektina.
9.Puudub vastuolu kehtiva planeeringuga, kuivõrd Hiiumaa merealal ei ole tuuleenergia tootmise alade osas kehtivat planeeringut (VeeS § 223 lg 1 p 3). Planeeringus ei ole tuuleenergia teemat käsitletud, mistõttu ei saa tuulepargi rajamine olla vastuolus kehtiva planeeringuga. Kaebaja ei väida, et tuuleelektrijaamasid võiks rajada ükskõik millisele alale. Hoonestuslubade menetluste algatamisega on tagatud, et kogutakse keskkonnaalast informatsiooni, tegemaks kindlaks tuuleelektrijaamade püstitamiseks kõige optimaalsemad alad.
10.Vaideotsus on vastuolus kehtiva õigusega ning selle tegemisel on tehtud kaalutlusvigu. Vaidemenetluses on rikutud ärakuulamiskohustust (HMS § 40).
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
11.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
12.Hoonestusloa menetluse algatamine ei ole võimalik, sest hoonestusloa andmine on VeeS § 221 lg 1 järgi ilmselgelt võimatu olukorras, kus taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva planeeringuga VeeS § 223 lg 1 p 3 tähenduses. Kavandatava ehitise püstitamiseks on vajalik koostada riigi eriplaneering VeeS § 221 lg 2 p 3 tähenduses.
13.Hoonestusloa taotluste esitamine ei anna automaatselt õigust taotleja suhtes hoonestusloa menetluse algatamiseks, vaid enne algatamist on ette nähtud sellele eelnev menetlusprotsess koos avalikustamisega, mille käigus on teistel huvitatud isikutel õigus samale territooriumile hoonestusluba taotleda.
14.Kaebaja õigus saada enda kasutusse majandustegevuseks osa Eesti merealast ei ole piiramatu. Avalik veekogu, sh riigi territoriaalvesi, kuulub riigile ja riik saab otsustada, kas ja millistel tingimustel saab toimuda avaliku ressursi jagamine. Eesti riik on avaldanud selgelt soovi korraldada Hiiumaa merealade kasutamist ja selleks koostanud Hiiumaa mereala maakonnaplaneeringu, mille üheks osaks olid ka sinna kavandatava tuuleenergeetika alad. Tuulenergeetikaks mõeldud alade osas planeering tühistati Riigikohtu 08.08.2018 otsusega kohtuasjas nr 3-16-1472. Maakonnaplaneeringu ülesanne oli veealade üldiste kasutustingimuste määratlemine ning antud planeeringus olid valitud tuuleenergeetika aladeks PT1–PT5 ja PT7. Olukorras, kus Riigikohtu otsusega need alad tühistati, ei saa kuidagi järeldada, et nüüd võiks tuuleparke rajada Hiiumaa merealal ükskõik millisele alale. Veelgi enam, kuna Riigikohus leidis otsuses, et tuuleenergia alad tuleb tühistada, kuna nende rajamiseks kogutud keskkonnaalane informatsioon ei ole piisav, siis oleks vastuolus kohtuotsusega järeldus, et tuuleparke võiks rajada Hiiumaa merealale kuhu iganes.
4(10)
3-20-1602
15.Hiiumaa mereala osas on kehtiv planeering olemas. Kuna kehtiv planeering ei näe ette tuuleenergia tootmise alasid, siis ei ole planeeringuga tuuleparkide rajamist ette nähtud. Seetõttu esineb käesolevate taotluste puhul VeeS § 221 lg 1 keeldumise alus (vt VeeS § 223 lg 3 ja ehitusseadustiku (EhS) § 44 lg 1). Kaebaja poolt esitatud taotluste alusel hoonestusloa menetluse algatamine on perspektiivitu, kuna kaebajal ei ole võimalik realiseerida oma soovi, s.o ehitada tuuleparki. Kuna täna planeering tuuleparkide osas puudub, ei ole selge, kas neid üldse sellesse piirkonda rajada saab.
16.VeeS § 219 kohaselt tuleb enne hoonestusloa menetluse algatamist küsida selleks asjaomaselt asutuselt seisukohad ning samuti hoonestusloa taotlus avalikustada, mispeale on huvitatud isikutel võimalik 20 päeva jooksul esitada konkureeriv taotlust, mida pädev asutus asub hindama ning mis võib viia VeeS §-s 220 käsitletud konkursi korraldamiseni. VeeS § 219 lg 7 kohaselt tuleb hoonestusloa menetluse algatamise puhul määrata ka keskkonnamõju hindamise algatamine ning vajalikud uuringud. Nimetatud protsessid võivad hoonestusloa taotlejale kaasa tuua märkimisväärseid kulutusi, mis tuuleparkide puhul võivad ulatuda miljonitesse eurodesse.
17.Kaebaja esitas 4 taotlust tuuleparkide rajamiseks võimsustega vastavalt SW1 84 MW, SW2 144 MW, SW3 144 MW, SW4 132 MW, mis teeb taotluste koguvõimsuseks 504 MW. Taotlustes on märgitud, et arendaja palub hoonestusloas võimaldada lõpliku elektrituuliku parameetrid kuni 20% suuremad ning arvestades, et iga tuulepargi koguvõimsus ei ole suurem kui 149 MW. Taotlustel näidatud tuuleelektrijaamade asukohtadest ja maismaal elektrivõrguga liitumise lahendusest tulenevalt võib öelda, et tegemist on funktsionaalselt seotud tuulelektrijaamadega (ühe tuuleelektrijaama alaga).
18.PlanS § 27 lg 1 ja lg 2 sätestab riigi eriplaneeringu eesmärke ning ehitised, mille puhul on riigi eriplaneeringu koostamise kohustus. Sama sätte lõikes 2 nimetatud asjaolud (sh meretuulepark koguvõimsusega alates 150 MW) ei ole ainukesed alused, millal eriplaneeringut koostada. Lisaks eelnimetatule võib alus tuleneda ka sama sätte lõikest 1 ning lõigetest 3-4. Samuti sätestab PlanS § 27 lg 3, et Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse korral koostatakse riigi eriplaneering PlanS § 27 lg 2 nimetamata muu ehitise püstitamiseks, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele. Seega oleks nelja taotluse alusel tuulikute koguvõimsus vähemalt 504 MW, mille puhul on tegemist riigi eriplaneeringu kohustusliku tegevusega. Kaebaja on teadlikult esitanud taotlused eraldi alla eriplaneeringu kohustuslikku nimivõimsust.
19.Eesti riik on algatanud kogu mereala hõlmava teemaplaneeringu ning käimas on arutelud Hiiumaa mereala teemaplaneeringu algatamisest tuuleenergeetika alade osas. Olukorras, kus puudub Hiiumaa merealal planeering tuuleenergeetika arendamiseks, ei saa anda kaebajale õiguslikku ootust tulevikus hoonestusloa saamiseks. Lisaks sellele ei ole võimalik väljastada EhS § 12 lg 2 alusel tuulepargi ehitamiseks ehitusluba, kui puudub planeering või esineb vastuolu planeeringuga.
20.Kaebaja nõue, et TTJA peab algatama hoonestusloa menetluse tema taotluste alusel, on vastuolus seadusandlusega, kuna enne algatamise otsust tuleb TTJA-l läbi viia hoonestusloa menetluse algatamisele eelnevad toimingud, mis on sätestatud VeeS § 219. Tulenevalt VeeS § 219 lg-dest 4 ja 5 ning §-st 220 võib menetluse käigus selguda, et hoonestusloa menetlus tuleb algatada hoopis teise asjast huvitatud isiku suhtes.
21.Väide, et avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste kavandamiseks ei ole planeeringute kehtestamine kohustuslik, ei saa TTJA pidada õigeks. VeeS ütleb selgelt, et hoonestusloa menetlust ei saa algatada, kui taotlusalusel alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud ning hoonestusluba ei saa väljastada, kui esineb vastuolu 5(10)
3-20-1602
planeeringuga. Eeltoodust tulenevalt on VeeS § 221 lg 3 sätestatud planeeringu koostamise käigus taotletud hoonestusloale lühendatud tähtaeg (kuni 1 aasta pärast planeeringu kehtestamist, mis võimaldab planeeringu koostamise ajal paigaldada ajutise iseloomuga ehitisi), et vältida avalikku veekogusse püstitatud ehitiste vastuolu planeeringuga.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
23.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustajal esines õiguslik alus jätta kaebaja hoonestusloa taotlused läbi vaatamata, kuivõrd puudub Hiiumaa mereplaneering, mis sätestaks tuuleenergia alad, kuhu kaebaja soovib tuuleelektrijaamu rajada.
24.TTJA on 20.05.2020 jätnud kaebaja esitatud hoonestusloa taotlused läbi vaatamata HMS § 43 lg 4 p 4, VeeS § 223 lg 1 punkti 3 ning EhS § 12 lg 2 alusel, kuivõrd TTJA-le oli juba ette teada, et kaebaja hoonestusloa taotlustele ei ole võimalik hoonestusluba anda, kuna puudub planeering tuuleparkide rajamiseks Hiiumaa merealale ning kavandatavale ehitistele ei ole võimalik väljastada ehitusluba.
25.Kaebaja on õigesti märkinud, et avalikku veekogu peab saama koormata hoonestusloaga, kuid see saab siiski toimuda üksnes õigusaktides sätestatud korras.
26.Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega on reguleeritud VeeS-s. Hoonestusluba on tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga (VeeS § 217 lg 1). Hoonestusluba ei asenda teisi seaduse ette nähtud lube, mis on vajalikud hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks, kui seaduses ei sätesta teisiti. Viidatud normidest järeldub, et hoonestusluba annab õiguse avaliku veekogu vastavale osale püstitatud ehitise omamiseks tähtajaliselt, sarnaselt hoonestusõigusega (vt asjaõigusseadus (AÕS) § 241). Samuti on seadusandja sätestanud selgelt, et ainuüksi hoonestusloa olemasolu ei anna õigust ehitise püstitamiseks või selle kasutamiseks. Sisuliselt on hoonestusloa taotlus seotud nii planeerimismenetluse kui ka ehitusloa menetlusega, mis nähtub ka ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõu seletuskirjast (572 SE). Nimetatud seletuskirjas on märgitud, et uues EhS-s on avalikes veekogudes ehitamine reguleeritud EhS eriosas; samuti reguleeritakse senisest ulatuslikumalt PlanS-s avalike veekogude planeerimist, mistõttu tuleb planeerimismenetluse ja ehitusloa andmise vahele paigutada ka hoonestusloa menetlus ning teha muudatusi, et erinevad menetlused omavahel kokku jookseksid1.
27.Vastavalt VeeS § 219 lõikele 3, kui ei ilmne hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid, avaldab pädev asutus enne hoonestusloa menetluse algatamist teate Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel. Seega tuleb TTJA-l hinnata enne VeeS § 219 lg-s 3 nimetatud teate avaldamist, kas esineb hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid. Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise alused on sätestatud VeeS §-s 221, mille lõike 1 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu.
28.See säte hõlmab juhtumeid, kus hoonestusloa taotluse saabudes on ilma pikema menetluseta (sh uuringuid ja keskkonnamõju hindamist läbi viimata) kohe selge, et rahuldada
seda taotlust ei saa, nt soovib taotleja saada õigust avaliku veekogu sellise osa ehitisega koormamiseks, kus asub laevatee, või nt taotleja ise ei vasta hoonestusloa omajale seaduses kehtestatud nõuetele ja piirangutele jne2. Ilmselgelt võimatu on anda hoonestusluba ka juhul, kui taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva planeeringuga (VeeS § 223 lg 1 p 3). Selline käsitlus on kooskõlas ka eesmärgipärasuse ja menetlusökonoomia põhimõtetega (VeeS § 2 lg 1 ja HMS § 5 lg 2).
29.Käesoleval juhul on vastustaja jätnud kaebaja hoonestusloa taotlused läbi vaatamata, kuivõrd need on vastuolus kehtiva planeeringuga. Kohus ei nõustu vastustaja sellise seisukohaga.
30.Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et Eesti riik on avaldanud soovi korraldada Hiiumaa merealade kasutamist, kui koostas Hiiumaa mereala maakonnaplaneeringu. Vaidlus puudub, et nimetatud planeeringu üheks osaks olid ka sinna kavandatava tuuleenergeetika alad, kuid selles osa tühistati planeering Riigikohtu 08.08.2018 otsusega kohtuasjas nr 3-16-1472. Seejuures on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus kuni 30.06.2015 (k.a) kehtinud planeerimisseaduse redaktsioon (PlanS v.r) § 7 lg 2 võimaldas maakonnaplaneeringuga avalikku veekogu planeerida, sisemeri ja territoriaalmeri on avalik veekogu (VeeS § 5 lg 1 p-d 1 ja 2), tegu on riigi tasandi huvisid väljendava planeeringuga, maavanem oli riigi esindaja ning Vabariigi Valitsus oli andnud Hiiu maavanemale ka vastava volituse, oli Hiiu maavanem pädev Hiiu maakonnaga piirneval merealal maakonnaplaneeringut kehtestama3. Riigikohus tühistas kõnesoleva Hiiumaa merealade planeeringu, kuivõrd selle keskkonnamõju strateegiline hindamine ei vastanud kehtivast õigusest tulenevatele nõuetele ning tegemist oli vigadega, mis võisid mõjutada asja sisulist otsustamist4. Seega ei ole riik loobunud Hiiumaa merealaplaneeringust seoses tuuleenergia tootmise alade planeerimisega, vaid selle tingisid olulised menetlusvead läbiviidud planeerimismenetluses.
31.Soov viidatud Hiiumaa merealaplaneeringust lähtuda nähtub ka Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 korralduse nr 157 „Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu seletuskirjast. Nimetatud seletuskirjas on märgitud järgmist: „Korraldusega algatatava mereala planeeringu koostamisel tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 11.10.2012 korralduse nr 441 kohaselt planeeritud Hiiu ja Pärnu maakonnaga piirnevate territoriaalmere osadega. Antud aladele on planeeringud koostatud ja kehtestatud, vastavalt Hiiu Maavalitsuse ja Pärnu Maavalitsuse poolt. Tegemist oli esimeste mereala planeeringutega Eestis, mille eesmärgiks oli mereala planeerimise praktiline läbiviimine Eestis. Käesoleva korralduse vastuvõtmise ajaks on mõlemad planeeringud kehtestatud. Hiiu ja Pärnu mereala planeeringute lahendused jäävad kehtima ja nende planeeringute lahendustega arvestatakse üleriigilise mereala planeeringu lahenduse koostamisel.“5
32.Sõltumata asjaolust, et riik on varasemalt soovinud kehtestada planeeringudokumendi ka Hiiumaa mereala osas ning määratlenud selles tuuleenergia tootmise alad, on käesolevaks ajaks tuuleenergia tootmisalade osas planeeringudokument kehtetuks tunnistatud. Seetõttu on kaebaja õigesti märkinud, et olukorras, kus Hiiumaa merealaplaneering tuuleenergia tootmise alasid ei sätesta, ei saa ka taotletavad hoonestusload olla vastuolus kehtiva planeeringuga.
Seejuures ei ole vastustaja viidanud mitte ühelegi muule planeeringule, millega taotletavad hoonestusload vastuolus oleksid.
33.Küll aga nõustub kohus vastustajaga osas, et hoonestusloa taotluste andmine oli ilmselgelt võimatu, kuivõrd ehitusluba ei oleks saanud kaebajale väljastada. Kohtu hinnangul esineb alus jätta hoonestusloa taotlus läbi vaatamata VeeS § 221 lg 1 alusel ka juhul, kui on ilmne, et soovitud hoonestusluba ei saaks mitte mingil juhul realiseerida (hoonestusloa taotlusega soovitud eesmärgi saavutamine on võimatu). Põhjendamatu on läbida ajamahukas ja kulukas haldusmenetlus, kui juba enne hoonestusloa menetluse algatamist on selge, et tulemuseks oleks sisutühi hoonestusluba. Praegusel juhul see nii oleks, kuivõrd on ilmne, et tuulegeneraatorite püstitamiseks taotletud alale on eelnevalt vaja koostada ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba. Vastavalt PlanS § 27 lõikele 10 on riigi eriplaneering ehitusprojekti koostamise aluseks. EhS § 42 lõike 1 kohaselt antakse ehitusluba, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Sama sätte teise lause kohaselt peab seaduses sätestatud juhul ehitis vastama riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule. Vastavalt EhS § 12 lõikele 2 peab ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Detailplaneeringu puudumisel peab ehitatav ehitis olema kooskõlas üldplaneeringuga ja projekteerimistingimuste olemasolu kohustuse korral ka projekteerimistingimustega. Planeerimisseaduses sätestatud juhul peab ehitatav ehitis olema kooskõlas riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga. Vaidlust ei ole osas, et käesoleval juhul puudub planeering Hiiumaa mereala tuuleenergia tootmisealade osas. Seetõttu on vastustaja õigesti märkinud, et kuna täna planeering tuuleparkide osas puudub, ei ole selge, kas neid üldse sellesse piirkonda rajada saab. Seetõttu on õiguspäraselt jäetud hoonestusloa taotlused läbi vaatamata.
34.Lisaks nõustub kohus vastustajaga ka osas, et hoonestusloa taotluste läbi vaatamata jätmiseks esines alus, kuivõrd kavandatava ehitise püstitamiseks on vajalik koostada riigi eriplaneering (VeeS § 221 lg 2 p 3). Kuigi vastustaja ei ole vaidlusaluses menetlust lõpetavas toimingus sellele õiguslikule alusele tuginenud, seondub küsimus riigi eriplaneeringu koostamise kohustusest siiski ehitusloa väljastamise võimatusega. Seetõttu selgitab kohus järgmist.
35.Käesolevaks ajaks on oluliselt muutunud õigusraamistik võrreldes sellega, mil kehtestati praeguseks osaliselt tühistatud Hiiumaa merealaplaneering. Kehtib uus PlanS, mis sätestab riigi eriplaneeringu kui uue õigusinstitutsiooni. Vastavalt PlanS § 27 lõikele 1 on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Sama sätte teise lause kohaselt koostatakse riigi eriplaneering eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. Riigi eriplaneering tuleb koostada riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee, avaliku raudtee, torujuhtme, mille töörõhk on üle 16 baari, sealhulgas gaasitrassi, samuti rahvusvahelise lennujaama, rahvusvahelise sadama, riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise, elektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 150 megavatti, kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti, ohtlike jäätmete lõppladustuspaiga ning nende toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele (PlanS § 27 lg 2). Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse korral koostatakse riigi eriplaneering PlanS § 27 lg-s 2 nimetamata muu ehitise püstitamiseks, mis vastab PlanS § 27 lg-s 1 sätestatud tingimustele (PlanS § 27 lg 3). Riigi eriplaneeringu koostamine merealal on PlanS § 27 lõigetes 2 ja 3 nimetatud ehitisele kohustuslik juhul, kui
8(10)
3-20-1602
vastaval merealal puudub nimetatud ehitise asukohta käsitlev kehtestatud üleriigilise planeeringu teemaplaneering ning selle koostamisele ei ole asutud.
36.Riigikohus on selgitanud oma lahendi nr 3-16-1472 punktis 26 järgmist: „EhSRS § 14 sätestab, et riigi eriplaneeringu koostamine merealal ei ole planeerimisseaduses nimetatud ehitisele kohustuslik, kui ehitise asukohta on käsitletud enne sama seaduse jõustumist algatatud maakonnaplaneeringus (lg 1). Riigi eriplaneeringu koostamine ie ole kohustuslik ka sellist ehitist teenindavale veekaabelliinile (lg 2). Viidatud sätted on EhSRS eelnõu muudatusettepanekute järgi ajendatud mh just vaidlusalusest mereplaneeringust ning nende eesmärk on välistada kohustus läbi viia täiendavaid eriplaneeringu menetlusi tuuleparkide rajamisel (muudatusettepanekute loetelu EhSRS eelnõu juurde, 572 SE II, 11. veebruar 2015, lk 5).“ Eeltoodust järeldub, et seadusandja eesmärgiks oli, et riigi eriplaneering koostatakse ka tuuleparkide rajamisel.
37.Asja materjalist nähtub, et kaebaja on esitanud vastustajale neli taotlust tuulelektrijaamade rajamiseks võimsustega vastavalt SW1 84 MW, SW2 144 MW, SW3 144 MW, SW4 132 MW (kaebuse lisad 1.1.-1.4.). Kohus nõustub vastustajaga, et lähtudes taotlustel näidatud tuuleelektrijaamade asukohtadest ja maismaal elektrivõrguga liitumise lahendustest on tegemist funktsionaalselt seotud tuulelektrijaamadega, mille koguvõimsus on 504 MW. See ületab PlanS § 27 lg-s 2 sätestatud elektrijaama võimsuse alammäära 150 MW, mistõttu on sellise ehitise püstitamise kavandamiseks ettenähtud riigi eriplaneeringu koostamine (PlanS § 27 lg 2). Lisaks on olulise ruumilise mõjuga ehitiseks tuulepark Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri“ tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest (Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ p 4). Asja materjalist nähtuvalt on kaebaja püstitatavate elektrituulikute kõrguseks 140 m veepinnast (kaebuse lisad 1.1-1.4). Riigi eriplaneeringu üldiseks eesmärgiks on tagada riigi jaoks oluliste ehitiste efektiivne planeerimine ja ehitamine ning avalike huvide kaitstus6.
38.Asjaolu, et tegemist on sedavõrd olulise ruumilise mõjuga objektiga, mille puhul on Vabariigi Valitsus soovinud koostada riigi eriplaneeringu merealal, nähtub ka üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ elluviimise tegevuskavast.
39.Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368 on kehtestatud üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, mille juurde kuulub ka elluviimise tegevuskava7. Kõnesolevale üleriigilisele planeeringule on viidanud ka vastustaja. Nimetatud elluviimise tegevuskava on uuendatud 13.08.2020 Vabariigi Valitsuse protokollise otsusega. Viidatud protokollilise otsusega nr 55 otsustati: 1) võtta teadmiseks riigihalduse ministri esitatud üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ ja kehtivate maakonnaplaneeringute elluviimise ülevaade ning uuendada üleriigilise planeeringu tegevuskava; 2) Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokumendid oma veebilehel ning 3) Rahandusministeeriumil alustada ettevalmistusi uue üleriigilise planeeringu koostamise algatamiseks Vabariigi Valitsuse poolt 2022. aastal. Rahandusministeeriumi veebilehel 21.12.2020 seisuga avaldatud elluviimise tegevuskava kohaselt on pandud Rahandusministeeriumile, Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Keskkonnaministeeriumile ülesandeks mereala ruumiline planeerimine perioodil 2012-2024 järgmiste märkustega (lahtris Märkused 2020):
„Pärnu ja Hiiu maakondades koostatud ja kehtestatud, üleriigilise planeeringuna koostamisel. Hiiu merealal algatatakse planeering tuuleenergeetika teema lahendamiseks.“8
40.Eeltoodust lähtuvalt esines vastustajal õiguslik alus jätta hoonestusloa taotlused läbi vaatamata. Täiendavalt märgib kohus, et taotluste läbi vaatamata jätmine oleks olnud selgem, kui vastustaja oleks tuginenud VeeS § 221 lg 2 punktile 3, sest sisuliselt on vastustaja seisukohal, et ilma riigi eriplaneeringuta ei ole hoonestuslubade väljastamine võimalik.
41.Vastustaja on jätnud kaebaja hoonestusloa taotlused läbi vaatamata mh HMS § 43 lg 4 punkti 4 alusel. Vastavalt HMS § 43 lg 4 punktile 4 lõpeb toimingu menetlus haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega.
42.Käesoleval juhul oli kaebaja esitanud hoonestusloa taotlused, mistõttu oli tegemist haldusakti andmisele (hoonestuslubade väljastamine) suunatud haldusmenetlusega. Seetõttu oleks olnud õige õiguslik alus HMS § 43 lg 1 p 3. Viidatud sätte kohaselt lõpeb haldusakti andmise menetlus haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega. Eeltoodud minetus aga ei tingi vaidlusaluse toimingu sisulist õigusvastasust, kuivõrd õigesti on märgitud eriseadusest tulenev õiguslik alus ning samasisulise toimingu tegemiseks esinevad õiguslikud ja faktilised alused (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 04.03.2020 otsus nr 3-18-1740, p 18.4).
43.Eeltoodust lähtuvalt on TTJA 20.05.2020 kiri nr 16-7/20-03227-010 formaalselt õigusvastane selles esineva vale õigusliku aluse (HMS § 43 lg 4 p 4) tõttu, kuid see ei tingi toimingu õigusvastaseks tunnistamist, sest lõpptulemus on olnud õiguspärane. Kaebaja on vaidlustanud ka TTJA 27.07.2020 vaideotsuse. Kohtu hinnangul ei tingi eeltoodu ka vaideotsuse tühistamist, kuivõrd lõppjäreldusena on õigesti jäetud vaie rahuldamata. Seetõttu jääb rahuldamata ka kohustamisnõue.
44.Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta Sunly Wind OÜ kaebus rahuldamata.
45.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Arvestades asjaolu, et vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner kohtunik
Avalikult kättesaadav internetiaadressilt: https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumilineplaneerimine/uleriigiline-planeering
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.