Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. detsember 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-2074
Haldusasi
CC ja QQ kaebus Maksu- ja Tolliameti 6. augusti 2019. a vastutusotsuse nr 13-7/00958-9 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25. märtsi 2020. a otsus
Menetlusosalised
Kaebajad – CC ja QQ, esindaja v.adv Vahur Kivistik Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aleksandr Škirin
Menetluse alus ringkonnakohtus
CC ja QQ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta CC ja QQ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25. märtsi 2020. a otsus haldusasjas nr 3-19-2074 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 18. jaanuaril 2021 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-19-2074 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 11.09.2015 korralduse nr 12.2-3/034615-1, 27.11.2015 korralduse nr 12.2-3/034615-22 ja 20.05.2016 korralduse nr 12.2-3/034615-51 alusel BaltNordic Food OÜ käibemaksu ja tulumaksu deklareerimise ja arvestamise õigsust maksustamisperioodidel 2015. a jaanuar kuni november. MTA 15.07.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/034615-55 nõuti BaltNordic Food OÜ-lt tagasi täidetud tagastusnõuded 6497,29 eurot ning kohustati BaltNordic Food OÜ-d tasuma maksusumma 32 462,34 eurot (st maksukohustus suurenes kokku 38 959,63 eurot). BaltNordic Food OÜ kajastas 2015. a juuli ja augusti käibedeklaratsioonidel (KMD) Prorest OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu 24 979,86 eurot, kuid maksuhaldur tuvastas, et BaltNordic Food OÜ ei soetanud Prorest OÜ-lt kaupu eraldiseisvate kaupadena tavapärase ettevõtluse käigus, vaid selle varjus toimus ettevõtte osa (toitlustusettevõtete toiduainete ja toidukaupadega varustamisega tegeleva majandusüksuse) ülevõtmine. Varjatud ülemineku tingisid Prorest OÜ makseraskused ja võlgnevused tarnijate ees, samuti vajadus leida uus väljund juba soetatud ja veel realiseerimata kaubavarude turustamiseks. Üleantud ettevõtte osa koosseisu kuulusid kaubad ning suhted töötajaga (YY), klientidega ja tarnijatega, laoteenuste osutamise leping ning Prorest OÜ kohustuste ülevõtmine ja täitmine. Kuna ettevõtte osa üleandmisest käivet ei teki (käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p 1), lisas Prorest OÜ arvetele käibemaksu õigusvastaselt ja BaltNordic Food OÜ-l puudus nõuetele mittevastavate arvete alusel õigus sisendkäibemaksu maha arvata. BaltNordic Food OÜ deklareeris 2015. a novembri KMD-l alusetult 0% määraga maksustatavat käivet 69 898,83 eurot Prorest OÜ-lt soetatud toidukaupade edasimüügist Rootsi äriühingule Chemistra AB, sest tegelikkuses edasimüüki ei toimunud. Kaupade toimetamine teise Euroopa Liidu liikmesriiki on tõendamata ja Chemistra AB on variäriühing. Kuna Prorest OÜ-lt soetatud toidukaupade edasimüük 0% käibemaksumääraga ei leidnud kinnitust, siis on alust arvata, et BaltNordic Food OÜ müüs nimetatud kaubad edasi 20% käibemaksumääraga. Seega on jäetud 2015. a novembris deklareerimata 20% määraga maksustatavat käivet 69 898,83 eurot ja sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu 13 979,77 eurot.
2.Tallinna Halduskohus jättis 13.04.2017 otsusega nr 3-16-1234 rahuldamata BaltNordic Food OÜ kaebuse MTA 15.07.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/034615-55 tühistamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.03.2018 otsusega äriühingu apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Riigikohus jättis 18.06.2018 määrusega BaltNordic Food OÜ kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. BaltNordic Food OÜ esitas Harju Maakohtule 20.12.2018 avalduse äriühingu pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus lõpetas 21.02.2019 määrusega nr 2-18-19257 BaltNordic Food OÜ pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, pikendades ühtlasi äriühingu likvideerimise tähtaega kuue kuuni. MTA alustas Tallinna Halduskohtule esitatud 11.03.2019 taotlusega täitmist tagavate toimingute sooritamiseks vastutusmenetlust BaltNordic Food OÜ endiste juhatuse liikmete CC (24.07.2012–27.11.2015) ja QQ (22.05.2012– 24.07.2012 ja 23.10.2015–15.03.2019) suhtes.
3.Maksu- ja Tolliamet kohustas 06.08.2019 vastutusotsusega nr 13-7/00958-9 CC tasuma solidaarselt BaltNordic Food OÜ-ga (likvideerimisel) maksukohustused 36 712,48 2(12)
3-19-2074 eurot (sh intress 18 565,11 eurot) ja QQ tasuma solidaarselt BaltNordic Food OÜ-ga (likvideerimisel) maksukohustused 24 632,35 eurot (sh intress 10 652,58 eurot). BaltNordic Food OÜ-l (likvideerimisel) on 06.08.2019 seisuga tasumata maksukohustused 65 119,55 eurot (sh põhivõlg 33 835,61 eurot, intressinõue 30 187,68 eurot ja arvestuslik intress 1096,26 eurot). Põhivõlg koosneb 32 127,14 euro ulatuses MTA 15.07.2016 maksuotsusega määratud maksusummast ning 1708,47 euro ulatuses äriühingu poolt 2016. a augustist kuni detsembrini ja 2017. a augustis deklareeritud maksukohustustest. Äriühingu pangakontode arestimise tulemusel laekus 22.09.2016 maksuvõla katteks 1521,80 eurot ning nõudeõiguse arestimise tulemusel laekus 01.04.2019 maksukohustuste katteks 4275,48 eurot. BaltNordic Food OÜ-l puudub registervara. Kuna puudub võimalus nõuda maksuvõlga sisse äriühingu enda vara arvelt, esineb maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg 5 järgi alus vastutusotsuse koostamiseks. BaltNordic Food OÜ-le on koostatud MTA 13.06.2019 intressinõue nr 133/94814 summas 30 187,68 eurot. 2015. a juuli ja augusti maksukohustuste õige ja tähtaegse deklareerimise ja tasumise kohustuse täitmise eest (kokku 36 712,48 eurot, sh käibemaks 18 147,37 eurot ja intress 18 565,11 eurot) vastutab CC, kes oli sellel perioodil äriühingu juhatuse liige. 2015. a novembri maksukohustuste õige ja tähtaegse deklareerimise ja tasumise kohustuse täitmise eest (kokku 24 632,35 eurot, sh käibemaks 13 979,77 eurot ja intress 10 652,58 eurot) vastutab QQ. Maksuhalduri hinnangul rikkusid CC ja QQ MKS § 8 lg-s 1 nimetatud juhatuse liikme kohustusi tahtlikult (st nad teadsid oma käitumise õigusvastasust ja soovisid õigusvastast tagajärge). Kuigi ettevõtte igapäevast majandustegevust juhtis CC ema QQ, ei vabastanud see CC juhatuse liikme kohustustest ja isik on kinnitanud, et oli kursis äriühingu deklaratsioonidel kajastatud andmetega. Mõlemad isikud omasid eelnevat kogemust äriühingute juhtimisel. KMD-del kajastati ebaõigeid andmeid maksukohustuste varjamise eesmärgil. KMD-del sisendkäibemaksu näitamine, kui selleks ei ole seaduslikku alust, saab iseloomult olla vaid tahtlik tegu. CC ja QQ süülise tegevuse ning BaltNordic Food OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Võttes majandusraskustesse sattunud Prorest OÜ-lt üle HORECA (hotellindus-restoranid-catering) sektorile toidukaupade müügiga tegeleva ettevõtte osa moodustava vara, õiguste ja kohustuste kogumi, pidi CC teadma, et tegemist ei ole tavapärase kauba soetamisega, vaid ettevõtte osa üleminekuga. Deklareerimiskohustuse rikkumise kaudu võimalikuks saanud tasumiskohustuse rikkumine on otseses põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega. Kuigi isikud teadsid, et BaltNordic Food OÜ-l olid tekkinud maksukohustused, varjas CC seda alusetu sisendkäibemaksu deklareerimisega ning QQ alusetu 0% määraga maksustatava käibe deklareerimisega ja 20% määraga maksustatava käibe deklareerimata jätmisega. Kuna CC ja QQ rikkusid oma kohustusi tahtlikult ning varaseima sissenõutava maksukohustuse aegumistähtaeg algas 21.08.2015, siis on vastutusotsus tehtud viieaastase aegumistähtaja jooksul.
4.MTA jättis 07.10.2019 vaideotsusega nr 6-1/4463-2 rahuldamata CC ja QQ 05.09.2019 vaide vastutusotsuse kehtetuks tunnistamiseks. MTA ei pea tõenäoliseks, et vaide esitajad ei olnud teadlikud ettevõtte osa üleminekust ja ettevõtte osa üleminek toimus YY tegevuse tulemusel. Lisaks kaubale ja töötajale võeti Prorest OÜ-st üle ka palju muud (sh tegevusala, tegevuskoht, laoteenuse osutamise lepingud, tarnijad, kliendid ja varud), samuti on BaltNordic Food OÜ varjatult tasunud Prorest OÜ kohustusi. Eluliselt ei ole usutav, et YY saaks juhatuse liikme või tema poolt majandustegevust juhtima volitatud isiku teadmata tulla kogu majandusüksusega üle BaltNordic Food OÜ-sse ning hakata juhtide eest varjatult tegelema HORECA sektoris toidukaupade müügiga.
3(12)
3-19-2074
5.CC ja QQ esitasid Tallinna Halduskohtule 06.11.2019 kaebuse MTA 06.08.2019 vastutusotsuse nr 13-7/00958-9 tühistamiseks. CC ei olnud ega pidanudki olema teadlik, et MTA kvalifitseerib ligi 11 kuud kestnud maksukontrolli tulemusel Prorest OÜ-lt kauba ostmise ümber ettevõtte osa üleminekuks. Kauba soetamise ajal ei olnud CC-l võimalik hinnata suurt osa ettevõtte ülemineku kriteeriumitest, kuna vormistati vaid arve kauba soetamise kohta, mis tuli tavapäraselt KMD-l deklareerida. Ettevõtte ülemineku tuvastamiseni viis YY tegevus, kes kasutas ära Prorest OÜ-s omandatud teadmisi (st säilisid tegevuskoht, ladu, kliendid ja tarnijad), kuid kaebajad ei ole teinud midagi Prorest OÜ majandusüksuse ülevõtmiseks. CC teadis üksnes, et äriühing omandab kauba, mida on võimalik edasi müüa, ja palkab kogemustega töötaja, kes saab uude sektorisse laienemisel kasutada oma teadmisi. Kauba soetamise hetkel ei saanud juhatuse liige olla teadlik, et YY edasise tegevuse tulemusel toimub temast sõltumatult ettevõtte osa varjatud üleminek. CC tegevust tuleb hinnata temale sellel ajal teada olnud info pinnalt. MTA ei ole põhjendanud, miks pidi CC soovima õigusvastast tagajärge. Eluliselt on täiesti usutav, et ettevõte soovib ära osta mõne teise ettevõtte kauba, et teenida selle edasimüügilt ise kasu. Kuivõrd ettevõtte üleminek saab toimuda ka poolte tahtest olenemata (vt Riigikohtu 17.06.2013 otsus nr 3-3-1-1-13, p 17.4), siis ei saa pelgalt ettevõtte ülemineku tuvastamisest automaatselt järeldada, et juhatuse liige oleks sellist olukorda soovinud. Maksuhaldur ei ole tuvastanud CC tahtlust või rasket hooletust, mis annaks aluse teha vastutusotsus. BaltNordic Food OÜ ei ole varjatult tasunud Prorest OÜ kohustusi. Kuigi Prorest OÜ tasus oma kohustused BaltNordic Food OÜ-lt saadud vahendite arvelt, tegi ta seda tavapärase äritegevuse raames. BaltNordic Food OÜ ei ole saanud tagasi Prorest OÜ arvel kajastatud ja temale tasutud käibemaksu, mille riigile tasumist BaltNordic Food OÜ-lt nõutakse. Kui pooled oleks soovinud ettevõtte üleminekut, siis ei oleks nad pidanud arvele käibemaksu lisama ja BaltNordic Food OÜ ei oleks pidanud Prorest OÜ-le kauba eest kõrgemat hinda tasuma. Prorest OÜ-d ei ole võlgadega maha jäetud (nt puudub äriühingul maksuvõlg) ega viidud tema tegevust üle uude äriühingusse. MTA ei ole 0% maksumääraga kauba müüki nõuetekohaselt kontrollinud. Kuigi äriühingule maksukohustuse määramiseks piisab sellest, et äriühingul ei ole esitada piisavalt tõendeid, mis kinnitaksid kauba Eestist välja viimist, siis vastutusotsuse koostamise korral tuleb MTA-l tõendada ka seda, et kaupa ei ole Eestist välja viidud. Kauba väljaviimisega seotud segased asjaolud võisid tekkida ka hooletuse tõttu, kuid vastutusotsuse koostamiseks tuleb tõendada tahtluse või raske hooletuse esinemine. Vastustaja on korraldanud sisuliselt hindamismenetluse, kuid ei ole sellest maksukohustuslast teavitanud ja jätnud täitmata ka uurimiskohustuse. MTA pöördus Poola äriühingute poole e-kirjadega, mitte ei teinud rahvusvahelisi SCAC-päringuid, mis tagaks, et saadud info on Poola maksuhalduri poolt kontrollitud. Samuti ei ole peetud vajalikuks teha SCAC-päringut Rootsi, mistõttu on kõik Chemistra AB kohta esitatud väited spekulatiivsed. MTA lähtus lihtsalt hinnangust, et QQ selgitus vedaja muutmise kohta ei ole usaldusväärne, kuid pole selle ümberlükkamiseks kogunud piisavalt tõendeid. CC ja QQ on juhatuse liikmetena tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega ning maksude tasumata jäämine ei ole tingitud nende tahtlikust ja planeeritud tegevusest ega isegi mitte raskest hooletusest, vaid BaltNordic Food OÜ tegevus lõppes majandusraskuste tõttu. Vastutusotsuses ei ole põhjendatud maksuhalduri hinnangut, et tegu oli maksukohustuste varjamisega, vaid üksnes nenditud, et juhatuse liikmed tegutsesid tahtlusega, sisustamata seda kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga.
6.Maksu- ja Tolliamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata, jäädes ka vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde. Maksumenetluse käigus kontrolliti kõiki olulisi asjaolusid ja pöörduti nende väljaselgitamiseks mitmete kolmandate 4(12)
3-19-2074 isikute poole, sh välisriikides (Soome, Poola, Itaalia) asuvate äriühingute poole. Asjaolust, et kontrollimenetlus kestis 11 kuud, ei järeldu, et ettevõtte üleminek selgus maksuhaldurile alles selle tulemusel. Kontrolli objektiks oli ka 0% määraga maksustatav käive. Maksuhaldur hindas vastutusotsuse koostamisel kaebajate tegevust ja süüd ning tuvastas, et vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud. Kaebajad rikkusid oma kohustusi tahtlikult ja see põhjustas maksuvõla, mida BaltNordic Food OÜ ei ole tasunud.
7.Tallinna Halduskohus jättis 25.03.2020 otsusega CC ja QQ kaebuse rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et maksuvõlga ei ole võimalik sisse nõuda BaltNordic Food OÜ vara arvelt, sest äriühing on püsivalt maksejõuetu. Äriregistri andmetel on BaltNordic Food OÜ likvideerimisel ja vaidlust ei ole selles, et äriühingu õigusvõime ei olnud vastutusotsuse tegemise ajaks lõppenud. Kaebajate tegevust BaltNordic Food OÜ juhtimisel ja selle seost maksuvõla tekkimisega on põhjalikult kirjeldatud vastutusotsuse p-des 2 ja 3. Vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud ja vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Kohus nõustub vastutusotsuse argumentidega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Maksuhaldur tuvastas õigesti, et praegusel juhul toimus ettevõtte üleminek võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 180–185 tähenduses. Sellega on kohtud nõustunud ka haldusasjas nr 3-16-1234. Esitatud tõendid kogumis viitavad, et CC pidi olema ettevõtte üleminekust teadlik. Vastustajaga tuleb nõustuda, et selline hulk ettevõtte üleminekule viitavaid asjaolusid ei saanud jääda mõistlikult tegutsevale juhatuse liikmele märkamatuks. Kuigi CC oli andnud majandustegevuse juhtimise üle emale (QQ-le), ei ole eluliselt usutav, et ta äriühingus toimuvast midagi täpsemalt ei teadnud ja kaebajad omavahelist tegevust ei kooskõlastanud. Ka õigushariduseta, kuid mõistlikult tegutsev ja kogemustega juhatuse liige peab aru saama, et teatud juhtudel ei ole tegemist kauba tavapärase soetamisega, vaid äriühing võtab üle teise äriühingu kogu majandustegevuse. Juhatuse liige ei saa oma seisukoha põhjendamisel toetuda ka üksnes väitele, et kogu tegevust juhtis tegevjuht. CC ei pidanud olema teadlik Prorest OÜ-s toimunud tegevuse detailidest, kuid ta pidi aru saama, et olukorras, kus lisaks kaubale ja ühele töötajale võetakse Prorest OÜ-st üle ka tegevusala, tegevuskoht, laoteenuse osutamise lepingud, tarnijad ja kliendid, ei ole tegemist pelgalt kauba soetamisega. Eluliselt ei ole usutav, et YY saanuks tegutseda äriühingu juhtide eest varjatult. CC-l oli ligipääs raamatupidamisdokumentidele ja majandustegevust juhtis tema ema, mistõttu pidi ta olema ettevõtte üleminekust teadlik. Pelgalt kontrollimenetluse kestusest ei saa tuletada, et ettevõtte ülemineku toimumine oli ka maksuhaldurile raskesti mõistetav. BaltNordic Food OÜ sai maksueelise alusetu käibemaksu tagastusnõude esitamisega. Asjaolu, et äriühingu ei ole ebatavaliselt suuri maksukohustusi, mida varjata või vähendada, ei tähenda, et äriühing ei võiks vältida võimalikke täiendavaid maksukohustusi. Ettevõtte üleminekut ei välista seegi, et selle eesmärk on sageli võlgades ettevõte n-ö maha jätta. Haldusasjas nr 3-16-1234 on ka tuvastatud, et Prorest OÜ-l olid majanduslikud raskused ja alates 2015. a juulist oli tegemist n-ö tühja kestaga, mille juhatuse liikmeks oli variisik. Põhjendatud ei ole seisukoht, et vastutusotsuses on juhatuse liikmete süü küsimus täielikult motiveerimata. MTA on vastutusotsuse p-des 3.1 ja 3.2 tuvastanud kaebajate süü deklareerimisja tasumiskohustuse rikkumisel tahtluse vormis (VÕS § 104 lg 5). Vastustaja on õigesti leidnud, et KMD-del sisendkäibemaksu näitamine olukorras, kus selleks ei ole alust, saab olla vaid tahtlik. Tegemist ei olnud pelgalt äririski realiseerumisega, vaid maksuvõlg tekitati tahtlikult. Kaebajate tegevuse ja BaltNordic Food OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos (vt vastutusotsuse p-d 3.1.5 ja 3.2.5). Ilma kaebajatele ette heidetud tegevuseta ei oleks äriühingul tekkinud maksuvõlga, mille sissenõudmine BaltNordic Food OÜ-lt osutus võimatuks. Kuigi maksuhaldur võiks tõendite kogumiseks eelistatult kasutada rahvusvahelisi SCAC-päringuid, ei ole maksuhalduril keelatud koguda teavet ja tõendeid ka muul viisil, sh pöördudes e-kirjaga 5(12)
3-19-2074 välisriigi äriühingute poole. Kaebajatega ei saa nõustuda, et e-posti teel tehtud päringute kaudu kogutud info tõesust ei saa hinnata. Vastutusotsuse p-s 3.2.2 on piisava põhjalikkusega selgitatud, miks ei saa QQ versiooni Prorest OÜ-lt soetatud kauba Eestist väljavedamise kohta pidada eluliselt usutavaks. MTA on juba maksuotsuses ja kontrollaktis (p 1.2.1.2) põhjendatult leidnud, et BaltNordic Food OÜ-l ei saanud 2015. a novembris olla 0% määraga maksustatavat käivet. Väidetavat müüki Rootsi äriühingule Chemistra AB tegelikkuses ei toimunud. Kuigi Prorest OÜ on 2015. a juulis ja augustis deklareerinud BaltNordic Food OÜ-le kaupade müügilt arvestatud käibemaksu, ei ole seda tasutud (vt Tallinna Halduskohtu 13.04.2017 otsus nr 3-16-1234, p 46). Seega ei esine ka käibemaksu kumuleerumist. Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide, et maksuhaldur on kauba edasimüügi puhul maksusumma sisuliselt määranud hindamise teel. Kohus nõustub selles osas vastutusotsuse lk-l 6 toodud põhjendustega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.CC ja QQ paluvad 24.04.2020 apellatsioonkaebuses (täiendatud 30.11.2020) tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada nende kaebus. Halduskohus on jätnud otsuse nõuetekohaselt põhjendamata ja hinnanud vääralt tõendeid, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise. Apellandid jäävad kõigi oma varasemate seisukohtade juurde. Kohus nõustus, et CC ei pidanud olema teadlik Prorest OÜ-s toimunud tegevuse detailidest, kuid leidis samas, et kaebaja pidi asjaoludest tulenevalt aru saama, et tegemist ei ole tavapärase kauba soetamisega. Need seisukohad on vastuolulised, sest kui CC ei teadnud detailselt, milles seisnes Prorest OÜ tegevus, siis ei saanud ta teada ka seda, et tema ettevõtte tegevus on sama, mis Prorest OÜ-l. Äriühingute tegevuse sarnasus tuvastati alles maksukontrolli tulemusel. Tehingute tegemise ajal ei saanud CC teada, et ettevõtete tegevus on maksuõiguslikult samastatav ja tehingud käsitatavad ettevõtte üleminekuna. Seega on tuvastamata CC tahtlus. Ettevõtte varjatud ülemineku korral ei piisa sellest, et MTA tuvastab ettevõtte ülemineku, vaid tuleb ka ära näidata, et ettevõtte üleminek oli tahtliku või raskelt hooletu käitumise tagajärg (vrd Riigikohtu 17.06.2013 otsus nr 3-3-1-1-13, p 17.4). Põhjendamatu on ka väide, et sisendkäibemaksu alusetu deklareerimine saab olla vaid tahtlik tegevus, sest kui CC ei saanud teada, et arve ei ole korrektne, siis ei saanud ta selle deklareerimisega ka tahtlikult maksukohustust varjata. BaltNordic Food OÜ ei ole saanud kasu ega maksueelist, sest maha arvatud sisendkäibemaksu summa on äriühing Prorest OÜ arve alusel tasunud. MTA ei ole viidanud, et Prorest OÜ-le tasutud käibemaks oleks liikunud tagasi BaltNordic Food OÜ-sse. Ettevõtte varjatud ülemineku puhul kohaldatud MKS § 84 eeldab konkreetse maksueelise tuvastamist. Äriühingult nõutakse praegusel juhul käibemaksu tasumist teistkordselt. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks oleks BaltNordic Food OÜ pidanud aru saama, et Prorest OÜ kavatseb jätta käibemaksu tasumata. Prorest OÜ oli tehingute tegemise ajal käibemaksukohustuslane ning MTA ei ole seadnud kahtluse alla müüja isikut ega kauba olemasolu. Sellises olukorras võis BaltNordic Food OÜ heauskselt eeldada, et müüja tasub tehingult käibemaksu. Äriühingute juhtorganite osas ei ole kattuvust tuvastatud. MTA on jätnud alusetult Prorest OÜ-lt käibemaksu sisse nõudmata (KMS § 38 lg 1). Halduskohus ei ole analüüsinud kaebuse p-s 6.1.4 toodud väidet, et maksuhaldur on BaltNordic Food OÜ-d alusetult pidanud Prorest OÜ arvete varjatud finantseerijaks. Mingit Prorest OÜ kohustuste varjatud tasumist ei ole toimunud. Prorest OÜ tasus oma kohustused küll BaltNordic 6(12)
3-19-2074 Food OÜ-lt saadud vahendite arvelt, kuid seda oma tavapärase äritegevuse raames. Kohustuste eest tasutaksegi üldjuhul kaupade müügist saadud vahenditest. BaltNordic Food OÜ-le ei saa heita ette soetatud kauba eest tasumist. MTA on jätnud täitmata uurimiskohustuse 0% määraga maksustatava käibe tekkimisel. Isegi kui nõustuda halduskohtu seisukohaga, et MTA-l pole keelatud koguda teavet ja tõendeid ka muul viisil peale SCAC-päringute (apellandid sellega siiski ei nõustu), siis ei saa apellantidele heita ette asjaolusid, mida on järeldatud päringule vastamata jätmisest. SCAC-päring on ainus, mille puhul tekib välisriigi ettevõttel kohustus vastata tõeselt. Eesti maksuhaldurilt kirja saanud välisriigi ettevõtted võivad pidada seda rämpspostiks või jätta selle lihtsalt tähelepanuta. Seega ei saa kirjadele vastamata jätmisest teha mingeid järeldusi. MTA on tuginenud küll tõendite kogumile, kuid nimetatud kogum on menetlusreeglite rikkumise tõttu olnud ebatäielik ja seega ei saa põhjendatuks pidada ka selle pinnalt tehtud järeldusi. Lisaks on maksuhaldur korraldanud 0% käibemaksumääraga maksustatavate tehingute kontrollimisel kauba hinna määramiseks hindamismenetluse, mis oli maksu määramise aluseks (vt kontrollakti p 1.3.1.3). Sõltumata lõpptulemusest on hinna ümberhindamine MTA poolt hindamismenetlus vastavalt MKS §-le
94.Sellest ei ole maksumaksjat teavitatud ega antud talle võimalust kaasa rääkida. Sellise menetluse tagajärjel määratud maksusummasid ei saa juhatuse liikmetelt sisse nõuda ilma asjakohast menetlust korraldamata. Halduskohus viitas selles osas üksnes vastutusotsuse lk-le 6, kuid see ei sisalda mingeid asjassepuutuvaid põhjendusi.
9.Maksu- ja Tolliamet vaidleb 26.05.2020 kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub see jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb kõigi varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Halduskohtu otsus ei ole vastuoluline. CC ei pidanud olema teadlik Prorest OÜ tegevuse detailidest, kuid tõendid kogumis viitavad, et ta pidi siiski olema teadlik ettevõtte üleminekust, sest tuvastatud asjaolud ei saanud jääda talle märkamata. BaltNordic Food OÜ on saanud maksueelise seeläbi, et deklareeris Prorest OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu, kuigi KMS § 31 lg-st 1 tulenevalt tal selline õigus puudus, ja vähendas sellega enda poolt riigile tasumisele kuuluvat käibemaksukohustust. Halduskohus on sellega nõustunud. MTA seisukoht ettevõtte osa varjatud üleminekust tugineb vastutusotsuse p-s 2.1 loetletud asjaoludel, millega halduskohus nõustus. HKMS § 165 lg 2 järgi ei pidanud kohus sellises olukorras hakkama täiendavalt vastama kaebuse p-s 6.1.4 toodud argumentidele. MKS § 59 lg 1 kohaselt on maksumenetluses tõenditeks kõik asjas kogutud andmed. MTA-l on MKS § 511 lg 2 kohaselt õigus taotleda rahvusvahelist ametiabi välisriigi pädevalt asutuselt, kuid maksuhaldur ei ole kohustatud tõendeid koguma üksnes SCAC-päringutega. Tõendite kogumine otsepöördumisega välisriigi ettevõtete poole ei ole õigusaktidega vastuolus ning sel viisil kogutud teave ja/või dokumendid omavad maksumenetluses tõendi väärtust. Apellantide etteheited seoses väidetava hindamismenetlusega ei ole põhjendatud. Ükski asjaolu ei viita sellele, et maksuhaldur oleks 0% käibemaksumääraga tehingute kontrollimisel korraldanud hindamismenetluse vastavalt MKS §-le 94. Kaupade 0% käibemaksumääraga edasimüügi mittetoimumist on maksuhaldur põhjalikult kirjeldanud kontrollakti p-s 1.2.1.2.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et CC ja QQ apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
11.MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või 7(12)
3-19-2074 raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 esimese lause järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama (kuni 31.03.2017 kehtinud redaktsioonis) või korraldama (alates 01.04.2017 kehtivas redaktsioonis) esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Neist normidest tuleneb, et äriühingu juhatuse liige vastutab äriühingu maksuvõla eest, kui ta rikkus oma MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi, rikkumine oli tahtlik või raskelt hooletu ning selle tulemusel on tekkinud maksuvõlg (nt Riigikohtu 11.12.2019 otsus nr 3-17-2235, p 11). Juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse tegemiseks ei ole lisaks alust, kui puudub kehtiv maksuvõlg, maksusumma määramise aegumistähtaeg on möödunud, maksuvõlg on võimalik nõuda sisse maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt või juriidilise isiku õigusvõime on lõppenud (vt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 alap-d „e“–„i“).
12.Ringkonnakohtu hinnangul on formaalsed eeldused CC ja QQ suhtes vastutusotsuse koostamiseks täidetud. Apellandid olid kontrollitud maksustamisperioodidel BaltNordic Food OÜ juhatuse liikmeteks (CC 24.07.2012–27.11.2015 ja QQ 23.10.2015–15.03.2019), äriühingul oli kehtiv maksuvõlg (kohtud jätsid BaltNordic Food OÜ kaebuse haldusasjas nr 316-1234 rahuldamata), mida ei olnud õnnestunud enam kui kolme kuu jooksul äriühingult sisse nõuda (äriühingu pangakontode ja nõudeõiguse arestimise tulemusel laekus 22.09.2016 ja 01.04.2019 maksuvõla katteks 5797,28 eurot, kuid endiselt oli tasumata maksukohustusi 65 119,55 eurot, sh põhivõlg 33 835,61 eurot), ning BaltNordic Food OÜ oli vastutusotsuse tegemise ajal jätkuvalt õigusvõimeline (äriühingut ei ole seniajani äriregistrist kustutatud). Apellantidelt nõutakse sisse äriühingu käibemaksuvõlga (CC-lt 2015. a juuli ja augusti eest ning QQ-lt 2015. a novembri eest) ja sellelt arvestatud intressi. Seega saabusid varaseimate maksukohustuste tasumise tähtajad CC puhul 21.08.2015 ja QQ puhul 21.12.2015. Kui kohaldamisele kuulub viieaastane maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1 ls 2), siis ei saa olla vaidlust, et MTA 06.08.2019 vastutusotsus ei ole ühegi maksukohustuse osas tehtud pärast aegumistähtaja möödumist. Kui kohaldada tuleb kolmeaastast aegumistähtaega (MKS § 98 lg 1 ls 1), ei oleks maksukohustuste määramine ikkagi aegunud, sest MKS § 99 lg 1 p 2 kohaselt oli aegumine MTA 15.07.2016 maksuotsuse vaidlustamise ajaks (s.o 17.08.2016–18.06.2018) peatunud.
13.Ehkki vastutusotsuse adressaat saab vastutusotsuse vaidlustamisel esitada vastuväited mh äriühingu maksuvõla kujunemisele, mis on kindlaks tehtud varasemates kontrollimenetlustes ja mille osas on vastutusotsuses tuginetud üksnes varasemate maksukontrollide tulemustele (nt Riigikohtu 20.02.2018 otsus nr 3-15-706, p 14.2), ei ole apellandid praegusel juhul seadnud kahtluse alla, et Prorest OÜ ettevõte või selle osa on läinud üle BaltNordic Food OÜ-le. Küll aga ei nõustu apellandid maksuhalduri järeldusega, et CC eesmärgiks oligi Prorest OÜ-lt kaubavarude soetamise varjus võtta üle Prorest OÜ ettevõtte osa (s.o HORECA sektori varustamine toidukaupadega). Apellandid leiavad, et CC-l ei olnud tehingute tegemise ja deklareerimise ajal võimalik hinnata suurt osa ettevõtte ülemineku kriteeriumitest ja ettevõtte osa ülemineku tingis hoopis YY hilisem tegevus. BaltNordic Food OÜ soetas üksnes edasimüügiks sobiliku kauba ja palkas uude sektorisse laienemiseks kogemustega töötaja.
14.Prorest OÜ müüs 06.07.2015–28.08.2015 arvete (13 arvet kogusummas 124 899,25 eurot ilma käibemaksuta – vt MTA 15.07.2016 maksuotsuse lisa 1) alusel kõik oma toidukaupade laovarud BaltNordic Food OÜ-le. Tallinna Ringkonnakohus leidis 28.03.2018 otsuses nr 3-161234 (p-d 14.1–14.9), et HORECA sektori varustamisega tegeleva majandusüksuse „tuum“ ei olnud materiaalne vara (s.o toidukaup), vaid YY, kellel olid nii tarnijate kui ka klientide kontaktid, mistõttu ettevõtte osa ülemineku järel jätkus sama tegevus sujuvalt ilma katkestusteta uue äriühingu nimel. Ringkonnakohus jääb viidatud lahendis väljendatud seisukohtade juurde. 8(12)
3-19-2074 Kuigi ettevõtte ülemineku fakti tuvastamiseks ei oma tähtsust, kas tehinguosalised soovisid ettevõtte üleminekut või kas nad olid sellisest tagajärjest üldse teadlikud, on maksuhaldur toonud praegusel juhul välja hulgaliselt asjaolusid, mis annavad alust järeldada, et BaltNordic Food OÜ sooviski võtta üle Prorest OÜ ettevõtte osa, mitte ei soetanud pelgalt kaubavarusid ega palganud uut töötajat. Olukorras, kus BaltNordic Food OÜ ei võtnud üle Prorest OÜ kogu majandustegevust, ei ole määrav, et äriühingute juhtorganite osas ei ole kattuvust tuvastatud.
15.Tuleb rõhutada, et ettevõtte või selle osa ülevõtmises ei ole iseenesest mitte midagi õigusvastast. Kuna aga KMS § 4 lg 2 p-st 1 tulenevalt ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest käivet, siis ei ole müüjal ka õigust lisada ettevõtte või selle osa üleandmise moodustavatele tehingutele käibemaksu ning täidetud ei ole KMS § 29 lg-s 1 ja lg 3 p-s 1 toodud tingimused ostja poolt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks (nt Riigikohtu 03.10.2017 otsus nr 3-15-1022, p 13). Ringkonnakohus viitas juba otsuses nr 3-16-1234 (p 18), et Prorest OÜ ei ole riigile käibemaksu tasunud (st äriühing deklareeris käibemaksu ja sisendkäibemaksu sisuliselt võrdsetes summades, kuid ei esitanud MTA-le deklareeritu õigsuse kontrollimist võimaldavat teavet ja dokumente) ja seega ei saa ostjal olla sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust pelgalt seetõttu, et BaltNordic Food OÜ tasus Prorest OÜ arvete alusel mh käibemaksu (nt Riigikohtu 01.06.2011 otsus nr 3-3-1-20-11, p 14). Kui ostja teab, et müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile üle kandmata, ei ole müüjale arve alusel käibemaksu tasumine kui kulutus tehtud eeldusega, et käibemaks kantakse üle riigile. Seega ei ole asjakohane vastuväide, et kui pooled oleksid soovinud ettevõtte üleminekut, siis ei oleks arvetele käibemaksu lisatud ja BaltNordic Food OÜ ei oleks pidanud tasuma Prorest OÜ-le kauba eest käibemaksu võrra kõrgemat hinda. Kuna ettevõtte üleminekust käivet ei teki, siis ei pidanud sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamiseks tuvastama, et tasutud käibemaks oleks liikunud mingis osas tagasi BaltNordic Food OÜ-sse. Ka on ainetu etteheide, et maksuhaldur on jätnud arvetele märgitud käibemaksu Prorest OÜ-lt sisse nõudmata, sest ettevõtte üleandmise tõttu poleks ta KMS § 4 lg 2 p-st 1 tulenevalt tohtinud arvetele käibemaksu märkida. MKS §-le 84 tuginemisega seonduvat on selgitatud ringkonnakohtu otsuses nr 3-16-1234 (p 17) ja ringkonnakohus jääb selle juurde, et MKS § 83 lg-le 4 või §-le 84 tuginemine on vajalik üksnes olukorras, kus ettevõtte üleminek toimub kolmandate isikute osalusel toimunud tehingute kaudu (vt Riigikohtu 15.03.2012 otsus nr 3-3-1-89-11, p-d 10, 13 ja 14).
16.Nõustuda ei saa apellandi väitega, et BaltNordic Food OÜ ei tasunud varjatult Prorest OÜ kohustusi, vaid Prorest OÜ kohustused täideti BaltNordic Food OÜ-lt saadud vahendite arvelt tavapärase äritegevuse raames. Maksukontrolli käigus on tuvastatud, et BaltNordic Food OÜ pangakontolt võeti 17.07.2015 ja 19.07.2015 sularahas välja vastavalt 2920 ja 3000 eurot ning kohe pärast väljavõtmist pandi sama sularahaautomaadi kaudu samad summad sisse Prorest OÜ arvelduskontole, millest tasuti seejärel Prorest OÜ võlgnevusi tarnijatele (vt MTA 20.06.2016 kontrollakti p 1.1.2 alap 7). Seda ei saa kuidagi pidada tavapäraseks äritegevuseks (erinevalt võlgnevuste tasumisest nt müügiarvete alusel ostjatelt laekuvast rahast või võetud laenudest).
17.Halduskohus leidis põhjendatult, et ettevõtte osa üleminekust (ja sellega seotud arvetele käibemaksu lisamise ning nende alusel sisendkäibemaksu maha arvamise ebaõigsusest) aru saamiseks ei pidanud CC olema kursis kõigi Prorest OÜ tegevuse detailidega, sest maksuhalduri tuvastatud asjaolud, mis kajastavad BaltNordic Food OÜ enda tegevust, kinnitavad veenvalt, et BaltNordic Food OÜ oli huvitatud YY-ga seotud Prorest OÜ tegevuse katkestusteta jätkamises BaltNordic Food OÜ-s. Isegi kui CC ei teadnud üksikasjalikult, kuidas YY oli HORECA sektori toidukaupadega varustamise Prorest OÜ-s korraldanud (nt kes olid konkreetsed tarnijad ja kliendid, kus ladustati kaupa jne) ja kas tema tegevus BaltNordic Food OÜ-s oli varasemaga võrreldes detailideni identne või mingis ulatuses erinev, ei ole sellel määravat tähtsust, vaid oluline on, et BaltNordic Food OÜ soovis, et YY jätkaks sama 9(12)
3-19-2074 tegevusega, millega ta tegeles Prorest OÜ-s. Ettevõtte või selle osa ülemineku tuvastamiseks ei pea majandusüksuse tegevus seejuures jätkuma täiesti identsena, vaid oluline on esmajoones majandusüksuse identiteedi säilimine (nt Riigikohtu 12.06.2019 otsus nr 2-18-2908, p 12; 28.11.2012 otsus nr 3-3-1-45-12, p 21). Kuna ettevõtte üleminek oleks võidud tuvastada ka kontrollaktis märgitust väiksema hulga asjaolude pinnalt, siis ei ole tähtis, kas CC kõiki maksuhalduri poolt esile toodud asjaolusid teadis või mitte.
18.Maksuhalduri kogutud tõenditest nähtuvalt oli CC andnud BaltNordic Food OÜ igapäevase juhtimise korraldamiseks oma emale QQ-le üldvolituse. Samas kinnitas CC 29.04.2019 kirjalikus seletuses, et kuigi tegevjuht oli QQ, oli juhatuse liige siiski kursis deklaratsioonidel kajastatud andmetega. MTA on ka tuvastanud, et CC-l olid olemas kõik võimalused hoida ennast kursis äriühingu majandustehingutega ja kontrollida tegevjuhi tegevust (nt e-maksuameti õiguste administreerimise ja raamatupidaja volitused). Isegi kui CC ei omanud juurdepääsu äriühingu mõnele pangakontole, siis juhatuse ainsa liikmena (kuni 23.10.2015) oli selle asjaolu muutmine tema enda kontrolli all. Juhatuse liikme hoolsusstandard tuleneb äriseadustiku § 187 lg-st 1 ja hõlmab mh kohustust teha informeeritud otsuseid, küsides selleks vajaduse korral lisateavet ja -selgitusi ning kontrollides teda abistavate kolmandate isikute tegevust (nt Riigikohtu 11.12.2019 otsus nr 3-17-2235, p-d 13–14).
19.Maksuhaldur leidis, et CC esitas BaltNordic Food OÜ 2015. a juuli ja augusti käibedeklaratsioonides valeandmeid tahtlikult, sest eluliselt ei ole usutav, et juhatuse liige ei teadnud midagi Prorest OÜ ettevõtte osa ülevõtmisest. Ringkonnakohus jagab seda järeldust, sest lähisugulaste puhul on üldjuhul mõistlik eeldada tegevuse kooskõlastamist ning seda eriti olukorras, kus äriühingu tegevust laiendatakse uuele tegevusalale ja sellega hakkab tegelema täiesti uus inimene, kelle volitused on tavapärase töötaja omadest märksa suuremad. QQ 19.10.2015 seletustest nähtuvalt tegutses YY oma valdkonnaga sisuliselt iseseisvalt (vt vastused küsimustele nr 4, 11–14, 17, 26, 29). Sellest asjaolust ei saa aga järeldada, et ettevõtte osa ülemineku olekski tinginud YY tegevus ja see toimus BaltNordic Food OÜ juhtide eest varjatult. YY-le jäetud vabadus HORECA sektori toidukaupadega varustamise korraldamisel kinnitab hoopis vastupidist seisukohta, et BaltNordic Food OÜ juhatuse liige ja tegevjuht soovisidki, et YY jätkaks sama majandustegevust, millega ta tegeles Prorest OÜ-s. Kuigi QQ on väitnud, et ta ei teadnud, kas YY-l oli varasemalt mingeid kokkupuuteid Prorest OÜ-ga, ei ole see väide usutav, kuna samal ajal on QQ kinnitanud, et tundis ammu nii YY kui ka Prorest OÜ-d ja viimase varasemat (kuni 14.07.2015) juhatuse liiget GG (vt QQ 19.10.2015 seletused, vastused küsimustele nr 4, 14–16). Ammust tutvust on kinnitanud ka YY 16.02.2016 seletustes. Tuvastatud asjaolud võimaldavad järeldada, et CC oli teadlik Prorest OÜ ettevõtte osa ülevõtmisest BaltNordic Food OÜ poolt ning seega on ta teadvalt ebaõigesti kajastanud Prorest OÜ 06.07.2015–28.08.2015 müügiarveid BaltNordic Food OÜ sisendkäibemaksu arvestuses, vähendades seeläbi alusetult äriühingu tasumisele kuuluvat käibemaksu. Isegi kui möönda, et CC võis lähisuguluse tõttu liigselt usaldada QQ tegevust äriühingu juhtimisel ega kontrollinud sisuliselt äriühingu tegevust ja ei olnud sellel põhjusel kursis Prorest OÜ ettevõtte osa ülevõtmisega, vastaks tema käitumine VÕS § 104 lg 4 tähenduses raske hooletuse tunnustele ja tema suhtes vastutusotsuse koostamine oleks endiselt õiguspärane.
20.QQ-lt nõutava BaltNordic Food OÜ 2015. a novembri maksukohustuse (s.o 0% käibemaksumääraga kaupade väidetav müük Rootsi äriühingule Chemistra AB) tuvastamise osas ei ole maksuhaldur rikkunud uurimiskohustust. Vastutusotsuse koostamise menetluses ei ole tõendamisstandard põhimõtteliselt kõrgem kui maksuotsuse koostamisel. Mõlemal juhul on tegemist maksumenetlusega ja maksuhalduri võimalused tõendite kogumiseks (s.o eelkõige maksukohustuslase käsutuses olevate tõendite hankimiseks) ei ole vastutusmenetluses kuidagi avaramad. Seetõttu ei saa ka nõuda, et kui äriühingule maksusumma määramiseks piisab näiteks 10(12)
3-19-2074 maksupettuse kahtluse tuvastamiseks, siis sama maksukohustuse MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 alusel seaduslikult esindajalt sissenõudmiseks peab maksuhaldur tuvastama maksupettuse toimepaneku. Kaupade väidetava ühendusesisese müügi ja kaupade vedamise osas tuvastatud asjaolud on põhjalikult kajastatud MTA 20.06.2016 kontrollakti p-s 1.2.1.2 ning need kinnitavad veenvalt, et BaltNordic Food OÜ 17.11.2015 arvetel nr 1500094 ja nr 1500095 kajastatud tehinguid tegelikkuses ei toimunud ning arvetel näidatud kaupu ei ole Eestist välja viidud. QQ esitas MTA-le algselt dokumendid, mille kohaselt toimetati Prorest OÜ-lt soetatud kaupade jäägid AS Linford poolt 18.11.2015 Soome, kuid pärast seda, kui MTA selgitas välja, et AS Linford ei ole kaupa vedanud ja väidetaval tarneaadressil tegutsev autoremondiettevõte ei tea midagi Chemistra AB-st, hakkas QQ väitma, et kaubad veeti 17.11.2015 siiski Poola ja nende vedamise korraldas ostja. Maksuhaldur on tuvastanud, et esitatud CMR-del märgitud veokid ei ole ajavahemikul 01.11.2015–01.12.2015 Eestisse sisenenud ega siit väljunud, samuti ei oma Poola tarneaadressil tegutsev äriühing mingeid kontakte Eestiga. Lisaks on MTA tuvastanud, et Rootsi äriühingu Chemistra AB juhatuse liige DD on variisik, kes palgati Lasnamäe turul tundmatu isiku poolt juhatuse liikmeks, makstes talle selle eest 200 eurot. Kuivõrd need asjaolud on juba piisavad selleks, et seada Chemistra AB-ga tehingute toimumine kahtluse alla, siis ei oma ka määravat tähtsust, et maksuhaldur piirdus väidetava Poola vedaja Mucha Izabela Transport i Spedycja osas üksnes internetist leitavale, kuid mittetöötavale eposti aadressile kirja saatmisega ega pidanud vajalikuks pöörduda asjaolude täiendavaks selgitamiseks SCAC-päringuga Poola maksuhalduri poole. MKS § 11 lg-st 2 ja § 59 lg-st 1 tulenevalt otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel, missuguseid tõendeid peab ta vajalikuks koguda.
21.Välisriigi äriühingutelt teabe ja dokumentide hankimise osas on apellantidel iseenesest õigus selles, et kuivõrd Eesti ametiasutused ei saa teostada avalikku võimu väljaspool Eesti territooriumi, siis peaks MTA põhiline n-ö tööriist selles küsimuses olema rahvusvaheline teabepäring ja muud MKS-i 31. peatükis märgitud meetmed. Eeltoodust ei järeldu siiski, et maksuhalduril oleks keelatud pöörduda välisriigi ettevõtjate või muude isikute poole ka vahetult nt e-kirjaga, posti teel, telefoni või muu suhtlusvahendi kaudu. Küll tuleb sellisel juhul silmas pidada, et adressaadil puudub vastamiskohustus ja teda ei saa hoiatada ebaõigete andmete esitamise korral kaasneva vastutuse eest (s.o erinevalt SCAC-päringu alusel ametiabi korras teabe nõudmisest välisriigi maksuhalduri poolt). Seetõttu on õige, et ainuüksi e-kirjale vastamata jätmisest ei saa teha järeldust, et adressaat ei tegutse või tal pole esitada nõutud teavet või ta ei soovi seda teha. Praegusel juhul ei olegi maksuhaldur selliseid järeldusi teinud, vaid kontrollaktis üksnes nentinud, et BaltNordic Food OÜ esitatud CMR-del näidatud vedajaga ei ole õnnestunud ühendust saada. Kuna maksuhalduril oli juba piisavalt tõendeid, mille põhjal järeldada, et tehinguid ja kaupade vedu tegelikkuses ei toimunud, puudus MTA-l ka vajadus pöörduda täiendavalt SCAC-päringuga Poola maksuhalduri poole. Lisaks on alusetu seisukoht, et kuna MTA ei ole teinud SCAC-päringut ka Rootsi maksuhaldurile, siis on kõik Chemistra AB kohta esitatud väited on üksnes spekulatiivsed. MTA on teinud Chemistra AB osas päringud Rootsi äriregistrisse ja VIES andmebaasi ning võtnud 23.05.2016 korralduse alusel 27.05.2016 seletused äriühingu Eestis elavalt juhatuse liikmelt. Pole arusaadav, milliste andmete saamiseks tulnuks MTA-l täiendavalt paluda abi Rootsi maksuhaldurilt.
22.Maksuhaldur ei ole korraldanud hindamismenetlust MKS § 94 tähenduses, vaid üksnes selgitanud, miks on maksuotsusega määratud käibemaksu arvutamisel lähtutud eeldusest, et Chemistra AB-le väljastatud 17.11.2015 arvetele märgitud summad ei sisalda käibemaksu, mitte eeldusest, et arvetele märgitud müügihind hõlmab ka käibemaksu. Maksusumma määramisest hindamise teel saaks rääkida siis, kui maksuhaldur oleks võtnud käibemaksu arvutamisel aluseks arvetel kajastatust erinevad kaupade ühikuhinnad, kuid seda pole tehtud, vaid MTA lähtus maksukohustuslase enda koostatud dokumentidest. Halduskohus on otsuse 11(12)
3-19-2074 p-s 39 viidanud selles osas ekslikult vastutusotsuse lk-le 6, kuigi on arusaadav, et kohus soovis siiski viidata vastutusotsuse lk-le 16, milles on vastatud apellantide samasisulisele vastuväitele, mis esitati 15.07.2019 eriarvamuses (p 7) vastutusotsuse projektile.
23.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb CC ja QQ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.03.2020 otsus muutmata.
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Apellatsioonkaebuselt on vastutusotsusega määratud maksusummast lähtudes tasutud riigilõivu CC eest 750 eurot ja QQ eest 738,97 eurot. Apellatsioonimenetlusega seoses kantud esindajakulude kohta ei ole ringkonnakohtule andmeid esitatud. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel apellantide endi kanda. MTA ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.