X ja Y kaebus Maksu- ja Tolliameti 06.08.2019 vastutusotsuse nr 13-7/00958-9 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad: X ja Y, ühine volitatud esindaja v.adv Vahur Kivistik Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aleksandr Škirin
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.04.2020 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 11.09.2015 korralduse nr 12.2-3/034615-1 alusel BaltNordic Food OÜ (rg-kood 12291056) maksustamisperioodi 01.01.2015 kuni 31.08.2015 käibe- ja tulumaksu deklareerimise ja arvestuse õigsuse kontrolli. 20.05.2016 korraldusega nr 12.2-3/034615-51 laiendas MTA kontrolliperioodi kuni 30.11.2015. Maksukontrolli tulemusel selgus, et BaltNordic Food OÜ on maksustamisperioodidel juuli kuni august 2015 ja november 2015 käibedeklaratsioonidel (KMD) kajastanud valeandmeid.
1(9)
2.MTA tegi 15.07.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/034615-55, millega nõudis BaltNordic Food OÜlt tagasi tagastusnõuded ning kohustas BaltNordic Food OÜ-d tasuma maksusumma 32 462,34 eurot.
3.Harju Maakohtu 21.02.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-19257 lõpetati BaltNordic Food OÜ pankrotiavalduse menetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
4.MTA alustas 11.03.2019 taotlusega täitmist tagavate toimingute sooritamiseks vastutusmenetlust X (BaltNordic Food OÜ juhatuse liige perioodil 24.07.2012-27.11.2015) ja Y (BaltNordic Food OÜ juhatuse liige perioodil 22.05.2012-24.07.2012 ja 23.10.2015-15.03.2019) suhtes.
5.MTA tegi 06.08.2019 vastutusotsuse, millega kohustas X tasuma solidaarselt BaltNordic Food OÜ (likvideerimisel) maksukohustused summas 36 712,48 eurot ja sellele lisanduv intressi ja Y tasuma solidaarselt BaltNordic Food OÜ maksukohustused summas 24 632,35 eurot ja sellele lisanduv intressi. Vastutusotsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
5.1.BaltNordic Food OÜ-l on tasumata 15.07.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/034615-55 määratud maksud. Kuivõrd puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu enda vara arvelt, on maksuhalduril alus vastutusotsuse tegemiseks.
5.2.BaltNordic Food OÜ on maksustamisperioodi juuli-august 2015 KMD-l maha arvanud Prorest OÜ nimel väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu kokku summas 24 979, 86 eurot. Kontrolli käigus selgus, et BaltNordic Food OÜ ei soetanud Prorest OÜ-lt kaupu eraldiseisvate kaupadena tavapärase ettevõtluse käigus, vaid tegemist oli kogumina käsitatava ettevõtte osa ülevõtmine võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses. Sellest tulenevalt oli Prorest OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvamine põhjendamatu.
5.3.Maksustamisperioodi november 2015 KMD-l on BaltNordic Food OÜ deklareerinud 0% määraga maksustavat käivet summas 69 898,83 eurot soetatud kaupade edasimüügist Rootsi äriühingule Chemistra AB. Kontrollimenetluses on tuvastatud, et BaltNordic Food OÜ ei ole Chemistra AB-le asjaomast kaupa müünud ja seega puudus äriühingul õigus kajastada 2015. aasta novembrikuu KMD-l 0% määraga maksustatavat käivet summas 69 898,83 eurot. Kuivõrd toidukaupade müük Rootsi äriühingule ei leidnud kinnitust, on MTA-l alust arvata, et BaltNordic Food OÜ on jätnud deklareerimata maksustamisperioodi november 2015 KMD-l 20% maksumääraga maksustatava käibe summas 69 898,83 eurot ja sellelt tasumisel kuuluva käibemaksu summas 13 979,77 eurot.
5.4.Põhiliseks rahaliseks kohustuseks on maksukorralduse seaduse (MKS) § 105 lõikest 1 tulenev tasumiskohustus. BaltNordic Food OÜ-l on tasumata käibemaksukohustus summas 32 127,14 eurot. MTA hinnangul varjasid BaltNordic Food OÜ juhatuse liikmed KMD-l ebaõigete andmete kajastamise kaudu äriühingu tegelikku maksukohustust. Nimetatu võimaldas jätta maksusummad tähtpäevaks tasumata. Samuti on tasumata maksukohustuselt arvestatud intress.
5.5.MTA hinnangul vastutab maksustamisperioodide juuli 2015 ja august 2015 maksukohustuse õige ja tähtaegse deklareerimise ja tasumiskohustuse täitmise eest X ning maksustamisperioodi november 2015 maksukohustuse õige ja tähtaegse deklareerimise ja tasumiskohutuse täitmise eest Y. MTA hinnangul rikkusid X ja Y MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi tahtlikult, s.t teadsid oma käitumise õigusvastasusest ning soovisid õigusvastast tagajärge.
5.6.X ja Y süülise tegevuse ja BaltNordic Food OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. X oli maksustamisperioodi juuli-august 2015 kohustuste deklareerimise ja tasumise tähtajal ainus BaltNordic Food OÜ juhatuse liige. Võttes üle majandusraskustesse sattunud Prorest OÜlt HORECA sektorile toidukaupade müügiga tegeleva ettevõtte osa moodustatava vara, õiguste 2(9)
ning kohustuste kogumi, pidi X MTA hinnangul teadma, et tegemist ei ole tavapärase kauba soetamise, vaid ettevõtte osa üleminekuga. Deklareerimiskohustuse rikkumise kaudu võimalikuks saanud tasumiskohustuse rikkumine on otseses põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega. Kuigi X teadis, et BaltNordic Food OÜ-l olid tekkinud maksukohustused, varjas ta selle olemasolu alusetu sisendkäibemaksu deklareerimisega. Y oli maksustamisperioodi november 2015 kohustuste deklareerimise ja tasumise tähtajal ainus BaltNordic Food OÜ juhatuse liige ning seega vastutav toimepandud rikkumise, s.o maksudeklaratsioonis valeandmete deklareerimise eest. Kuigi Y teadis, et BaltNordic Food OÜl on tekkinud maksukohustused, varjas ta selle olemasolu alusetu 0% maksumääraga käibemaksu deklareerimise ja 20% maksustatava käibe deklareerimata jätmisega.
5.7.Vastutusotsusega nõutava varaseima maksukohustuse aegumistähtaeg algab 21.08.2015. Vastutusmenetluse käigus tuvastas MTA, et X ja Y rikkusid tahtlikult BaltNordic Food OÜ maksukohustusi, mistõttu rakendub vastutusotsuse tegemisel viieaastane maksusumma määramise tähtaeg.
6.X ja Y esitasid 05.09.2019 MTA-le vaide vastutusotsuse kehtetuks tunnistamiseks. MTA jättis 07.10.2019 vaideotsusega nr 6-1/4463-2 kaebajate vaide rahuldamata.
7.Kaebajad esitasid 06.11.2019 Tallinna vastutusotsuse nr 13-7/00958-9 tühistamiseks.
Halduskohtule
kaebuse
MTA
06.08.2019
8.Kohus võttis 19.11.2019 määrusega kaebuse menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebajate nõue ja seisukohad
9.Kaebajad nõuavad vastutusotsuse tühistamist. Kõik menetluskulud paluvad kaebajad jätta vastustaja kanda. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
10.Kaebuse kohaselt ei olnud ega pidanudki X olema teadlik, et tema poolt tehtav kauba ostmise tehing kvalifitseeritakse MTA poolt ümber ettevõtte üleminekuks. Olukorras, kus MTA on ajavahemikus 24.08.2015 kuni 15.07.2016, s.o ligi 11 kuu vältel kontrollinud ettevõtte üleminekut, on usutav, et juhatuse liige, kellel puudub varasem kogemus, ei suuda tuvastada tegevjuhi ja ettevõttes tegutsevate isikute poolt endale edastatud dokumentide põhjal ettevõtte varjatud üleminekut. Prorest OÜ-lt kauba soetamise hetkel ei olnud X võimalik hinnata suurt osa ettevõtte ülemineku kriteeriumitest, kuna vormistati vaid arve kauba soetamise kohta. X deklareeris ettevõttele esitatud arved KMD-l ning ei olnud sellel ajal teadlik sellest, et asjaolude kokkusattumise tulemusena võib üks tavaline kauba ostu-müügi tehing ja uude valdkonda laienemine tuua kaasa muid tagajärgi. Ettevõtte üleminekuni viis ettevõtte töötaja tegevus. Tegevuskoht, ladu, kliendid ja tarnijad olid tingitud sellest, et V. M. kasutas ära Prorest OÜ-s omandatud teadmisi. Need ei olnud tingitud sellest, et kaebajad oleksid sõlminud kokkuleppeid või teinud midagi Prorest OÜ ettevõtluse ülevõtmiseks. Tavalise hoolsusega tegutseva juhatuse liikmena teadis X et äriühing omandab kauba, mida on võimalik edasi müüa ning tööle võetakse kogemustega töötaja, kes uude sektorisse laienemisel oma teadmisi kasutada saab. Kauba soetamise hetkel ei saanud juhatuse liige olla teadlik sellest, et V. M. edasise tegevuse tulemusena toimub temast sõltumatult ettevõtte varjatud üleminek. X teadlikkust ning vastutust maksuvõla tekkimise eest tuleb aga hinnata talle tollel hetkel teada olnud info pinnalt. Eluliselt on täiesti usutav, et ettevõte soovib ära osta mõne teise ettevõtte kauba, et selle edasimüümisega ise kasu teenida. MTA ei ole põhjendanud ka seda, miks pidi X teadma ja soovima õigusvastast tagajärge. 3(9)
11.Riigikohus on 17.06.2013 otsuses asjas nr 3-3-1-1-13 märkinud, et ettevõtte üleminek saab tekkida ka poolte tahtlusest olenemata. Seega ei saa ettevõtte ülemineku olukorrast järeldada automaatselt seda, et juhatuse liige oleks sellist olukorda soovinud. Vastutusotsuse eelduseks on tahtluse või raske hooletuse tuvastamine. Käesoleval juhtumil ei ole MTA seda teinud.
12.Mingit Prorest OÜ kohustuste varjatud tasumist toimunud ei ole. Kuigi Prorest OÜ tasus oma kohustused BaltNordic Food OÜ-lt saadud vahendite arvelt, tegi ta seda tavapärase äritegevuse raames.
13.BaltNordic Food OÜ ei ole juhatuse liikmete tegevuse tulemusena kasu saanud. Äriühingult nõutakse juba korra Prorest OÜ-le tasutud käibemaksu riigile tasumist. Kuna BaltNordic Food OÜ ei ole MTA seisukoha järgi saanud tagasi Prorest OÜ arvel kajastatud ja Prorest OÜ-le tasutud käibemaksu, siis on selle müügitehingu kaudu saanud ettevõte kahjumit. Kui pooled oleksid soovinud ettevõtte üleminekut, siis nad ei oleks pidanud arvele käibemaksu lisama ning BaltNordic Food OÜ ei oleks pidanud Prorest OÜ-le kauba eest kõrgemat hinda tasuma. Ka ei ole Prorest OÜ tavapärane võlgadega maha jäetud ettevõte, mille tegevus liigutatakse uude kehasse. Näiteks puudub Prorest OÜ-l maksuvõlg ning tuvastatavad ei ole ka muud võlad.
14.MTA ei ole 0% maksumääraga kauba müüki nõuetekohaselt kontrollinud. Kui äriühingule maksukohustuse määramiseks piisab sellest, et 0% käibe korral ei ole ettevõttel piisavalt tõendeid selleks, et tõendada kauba Eestist välja viimist, siis vastutusotsuse koostamise korral tuleb MTAl tõendada ka seda, et kaup ei ole Eestist välja viidud. Kauba väljaviimisega seotud segased asjaolud võivad olla tekkinud ka hooletuse vms tõttu, kuid tõendada on vaja tahtlus või raske hooletus. MTA ei ole 0% käibe osas kontrolli läbi viinud.
15.Dokumentide kohaselt 0% käibega müümiselt korrektse käibemaksu määramiseks peab MTA viima läbi nõuetekohase hindamise, millesse tuleb kaasata ka äriühingu juhatuse liikmed. Praegusel juhul on maksukohustuse läbiviimisel küll hindamine läbi viidud, kuid juhatuse liiget sellesse kaasatud ei ole. Lisaks on MTA 0% käibe puhul jätnud uurimiskohustuse täitmata. MTA pöördus Poola ettevõtete poole e-kirjaga, mitte kasutades rahvusvahelist päringuvormi SCAC, mis tagaks, et saadud info on kontrollitud Poola maksuameti poolt. Samuti ei ole MTA pidanud vajalikuks teha rahvusvahelist SCAC-päringut Rootsi. Eelnevast nähtub, et kõik Chemistra AB kohta esitatud väited on spekulatiivsed. MTA on lihtsalt otsustanud, et Y selgitus transpordi tellija muutmise osas ei ole usaldusväärne. MTA-l tulnuks Y versiooni ümberlükkamiseks kasutada tõendeid ning korrektset menetlust.
16.Y ja X on juhatuse liikmetena tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega ning halbade asjaolude kokkulangemise tulemusena BaltNordic Food OÜ enam ei tegutse. Maksude tasumata jäämine ei ole tingitud juhatuse liikmete tahtlikust ja planeeritud tegevusest ega isegi raskest hooletusest, vaid majandusraskustest. Mitte iga maksuvõlani viiv tehing ei ole tahtlik või tingitud raskest hooletusest. Tegemist võibki olla äririski realiseerumisega.
17.Riigikohus on selgitanud, et vastutuse kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama juhatuse liikme kohustuse rikkumise süülisuse ja süü vormi. MKS § 40 lg 1 kohaselt saab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu. Seega tuleb vastutusotsuses tuvastada ka vastav põhjuslik seos. Maksuhaldur ei ole vastutusotsuses esitanud põhjendust, miks on leitud, et tegemist oli maksukohustuse varjamisega. MTA on vaid nentinud, et tegemist on tahtlusega, kuid ei ole oma seisukohta piisavalt põhjendanud ega sisustanud seda kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga. Vastustaja seisukohad 4(9)
18.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud kaebajate endi kanda. Vastustaja hinnangul on vastutusotsus õiguspärane haldusakt ning kaebajate etteheited on alusetud. Maksuhaldur on maksumenetluse käigus asjaolusid kontrollinud ning pöördunud mitmete kolmandate isikute poole, sealhulgas ka välisriikides asuvate äriühingute poole (Soome, Poola, Itaalia). Pelgalt sellest, et kontroll kestis 11 kuud, ei saa järeldada, et audiitorite jaoks ei olnud tegemist selge ettevõtte üleminekuga. Lisaks ei olnud kontrolli objektiks ainult ettevõtte üleminek, vaid ka 0% määraga maksustav käive.
19.Kaebajate seisukoht, et X ei saa ette heita tahtlust ega rasket hooletust, ei ole põhjendatud. X tahtluse küsimust on analüüsitud vastutusotsuse punktis 3.
20.Kuivõrd kaebuses on kaebajad korranud juba vaidemenetluses esitatud väiteid, jääb vastustaja MTA 07.10.2019 vaideotsuses nr 6-1/4463-2 märgitu juurde ning ei pea selle kordamist vajalikuks. Täiendavalt märgib vastustaja järgmist.
21.Vastutusotsuse koostamisel on maksuhaldur järginud MKS-i ja kohtupraktikast tulenevaid juhiseid, sh kontrollinud BaltNordic Food OÜ juhatuse liikmetena tegutsenud kaebajate vastutuse eelduste täidetust. Maksuhaldur on hinnanud kaebajate tegevust ja süüd. Vastustaja hinnangul on vastutusotsuse tegemise eeldused täidetud. Maksuhaldur on õigesti jõudnud järeldusele, et kaebajad on rikkunud maksukohustusi tahtlikult ning BaltNordic Food OÜ maksuvõla tekkimine ja selle tasumata jätmine tuleneb kaebajate tahtlikust tegevusest. Vastustaja hinnangul on vastutusotsuses toodud asjaolude ja tõendite kirjeldus ja analüüs. Nende pinnalt tehtud järeldused on vastustaja hinnangul piisavad ja arusaadavad.
22.Vastustaja ei nõustu kaebajate järeldusega justkui poleks vastutusotsuses toodud põhjendusi, miks oli tegemist maksukohustuse varjamisega. Vastutusotsuses on välja toodud, et BaltNordic Food OÜ on maksustamisperioodil juuli-august 2015 maha arvanud Prorest OÜ nimel väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu kokku summas 24 979, 86 eurot. Samas tuvastati maksukontrolli käigus, et BaltNordic Food OÜ ei ole Prorest OÜ-lt kaupu soetanud ning tegemist oli ettevõtte üleminekuga. Seega oli ka sisendkäibemaksu maha arvamine põhjendamatu. Ka on maksukontrolli käigus tuvastatud, et BaltNordic Food ei ole Rootsi äriühingule Chemistra AB-le kaupu müünud. Seega on BaltNordic Food OÜ alusetult kajastanud 2015. aasta novembrikuu käibedeklaratsioonil 0% määraga kauba müüki. Kuivõrd 0% määraga müük Rootsi äriühingule ning kaupade väljavedu Eestist ei leidnud tõendamist, asus vastustaja seisukohale, et kaubad müüdi Eesis 20% määraga. Juuli kuni august 2015 KMD-l alusetu sisendkäibemaksu deklareerimine ning novembris 2015 alusetult 0% määraga müügi deklareerimine vähendasid BaltNordic Food OÜ käibemaksukohustust ning võimaldasid BaltNordic Food OÜ-l oma tegelikku maksukohustust varjata.
KOHTU PÕHJENDUSED
23.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
24.Menetlusosalised vaidlevad ennekõike selle üle, kas kaebajad vastutavad BaltNordic Food OÜ maksuvõla eest. Pooled on erineval seisukohal selles, kas üks kaebajatest – X – oli või pidi olema teadlik ettevõtte üleminekust ning kas maksuvõlg on tekkinud kaebajate süülise tegevuse või tavapärase äririski realiseerumise tõttu.
25.MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS § 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla 5(9)
sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse. Riigikohtu praktika kohaselt (vrd nt otsus haldusasjas nr 3-3-1-37-13 p 12) on MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt vastutuskohustuse eeldused järgmised: a) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi (süü küsimus); b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (põhjusliku seose küsimus). MKS § 96 lg-st 6 tulenevalt peab maksuvõlg esinema ka vastutusotsuse tegemise aja seisuga ning maksuvõla sissenõudmine ei tohi olla aegunud. Ka ei tohi maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) olla möödunud. MKS § 96 lg 5 kohaselt võib MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot. Ühtlasi peab vastutusotsus olema tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12).
26.MKS §-st 32 tulenevalt tekib maksuvõlg ajal, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja täitma seadusest tulenevad maksukohustused. Maksukohustus tekib vahetult seaduse alusel ning maksukohustuse täitmise tähtpäev tuleneb üldjuhul vahetult seadusest. Kohtupraktikas on leitud, et maksuotsusega tuvastatakse, et maksukohustuslane on deklareerinud ja täitnud oma maksukohustused seadusest tulenevast suurusest väiksemas ulatuses ning maksuotsusega ühtlasi kohustatakse haldusakti adressaati täitma oma maksukohustus seadusest tulenevas suuruses. Ka siis, kui tasumisele kuuluv maksusumma on määratud maksuotsusega, on tasumisele kuuluv maksuvõlg tekkinud sellest hetkest, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja täitma seadusest tuleneva maksukohustuse (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-48-10 p 16).
27.Vaidlust ei ole selles, et maksuvõla sissenõudmine BaltNordic OÜ vara arvelt ei ole võimalik. Harju Maakohtu 21.02.2019 kohtumäärusega lõpetas kohus BaltNordic OÜ pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Määruse kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvel võlausaldaja nõudeid katta. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgnik ei ole suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid. Äriregistrist nähtuvalt on BaltNordic Food OÜ staatus 25.03.2020 seisuga „likvideerimisel“. Vaidlust ei ole ka selles, et vastutusotsuse tegemise seisuga (06.08.2019) oli BaltNordic Food OÜ õigusvõimeline äriühing. Seega on täidetud nõue, mille kohaselt peab vastutusotsus olema tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha.
28.Vastutusotsuse punktis 2 ja 3 on põhjalikult kirjeldatud kaebajate tegevust BaltNordic Food OÜ juhtimisel ning nende tegevuse seost maksuvõla tekkimisega. Kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-ga 2 nõustub kohus vastutusotsuses toodud argumentidega ning nende tervikuna kordamist vajalikuks ei pea. Seoses kaebajate esitatud etteheidetega märgib kohus järgmist.
29.VÕS § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse selle majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Ettevõtte üleminekut reguleerivad täpsemalt VÕS §-d 180-185. Ettevõte VÕS § 180 lg 2 tähenduses on õiguste ja kohustuste kogum ehk majanduslikult funktsioneeriv tervik. Kohtupraktikas on rõhutatud, et majandusüksuse identiteet on seotud ka muude elementidega nagu selle personal, töö korraldus, tegevusmeetodid või kasutatavad töövahendid. 6(9)
Kohus nõustub, et praegusel juhul oli tegemist ettevõtte üleminekuga. Maksuhalduri seisukohaga on nõustunud nii Tallinna Halduskohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus (vrd haldusasjas nr 316-1234 tehtud kohtuotsuseid). Menetlusosalised on erineval seisukohal selles, kas X oli ettevõtte üleminekust teadlik. Kaebajate hinnangul ei olnud ega pidanudki X ettevõtte üleminekust teadlik olema.
30.Kohtu hinnangul viitavad esitatud tõendid kogumis, et X pidi ettevõtte üleminekust teadlik olema. Kohus nõustub vastustajaga, et sellise hulga ettevõtte üleminekule viitavaid asjaolusid (vt vastutusotsuse p 2.1) ei saa jääda ühelegi mõistlikult tegutsevale juhatuse liikmele märkamatuks. Olukorras, kus X ka oli majandustegevuse juhtimise üle andnud oma emale (Y), ei ole eluliselt usutav, et ta äriühingus toimuvast midagi täpsemalt ei tea. Ka ei ole tõenäoline, et kaebajad omavahelist tegevust üldse ei kooskõlastanud. Kohtu hinnangul ei saa pelgalt õigushariduse puudumisest tuletada seda, et isik ei olnud ettevõtte üleminekust teadlik. Ka ilma õigushariduseta, kuid mõistlikult tegutsev juhatuse liige peab aru saama, et teatud juhtudel ei ole tegemist kauba tavapärase soetamisega, vaid äriühing võtab üle teise äriühingu kogu majandustegevuse. Lisaks on vastustaja põhjendatult välja toonud (vastutusotsuse p 3.1.1.), et X on äriühingute juhtimise kogemus. Ka ei saa äriühingu juhatuse liige oma seisukoha põhjendamisel toetuda üksnes väitele, et kogu tegevust juhtis tegevjuht ning ta ei pidanudki üksikasjadest teadlik olema. Kohus nõustub kaebajaga selles, et ta ei pidanud teadlik olema Prorest OÜ-s toimunud tegevuse detailidest. Siiski pidi ta aru saama, et olukorras, kus lisaks kaubale ja ühele töötajale on Prorest OÜ-st üle võetud ka tegevusala, tegevuskoht, laoteenuse osutamise lepingud, tarnijad ja kliendid, ei ole tegemist pelgalt kauba tavapärase soetamisega. Mõistlikult tegutsevale juhatuse liikmele pidi olema arusaadav, et kui BaltNordic Food OÜ-sse asub tööle V. M., kes tuleb üle koos tarnijate ja klientide kontaktidega, ei ole tegemist kitsalt kaupade soetamisega. Juhatuse liige ei vabane vastutusest olukorras, kus ta delegeerib ettevõtte juhtimise tegevjuhile. Juhatuse liikmel on seadusest tulenev kohustus organiseerida ettevõtte juhatuse tööd selliselt, et ettevõtja töö vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele. Kohus nõustub vastustajaga, et ei ole eluliselt usutav, et V. M. saaks juhatuse liikme või tema poolt majandustegevust juhtima volitatud isiku teadmata tulla üle kogu majandusüksusega ja hakata juhatuse eest varjatult tegelema HORECA (hotellindus-restoranid-catering) sektoris toidukaupade müügiga. Olukorras, kus juhatuse liikmel oli ligipääs raamatupidamisdokumentidele ning majandustegevust juhtis tema ema Y, pidi X olema ettevõtte üleminekust teadlik. Kaebajate väide, et ka MTA ametnikud ei saanud 11 kuu jooksul aru ettevõtte üleminekust ning seega ei saa seda ka X eeldada, on alusetu. Pelgalt menetluse kestusest ei saa tuletada seda, et ettevõtte ülemineku küsimus oli raskesti mõistetav. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et maksumenetluse käigus tuli kontrollida mitmeid asjaolusid ning pöörduda ka kolmandate isikute (sh välisriikides asuvate äriühingute) poole. Ka ei olnud kontrolli objektiks üksnes ettevõtte üleminek, vaid ka 0% määraga maksustatav käive.
31.Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et BaltNordic Food OÜ ei ole saanud kasu ega maksueelist. Vastutusotsuses (p 5) on vastustaja õigesti märkinud, et alusetu tagastusnõude esitamine on maksueelise saamine. Õige on vastustaja seisukoht, et maksueelise olemasolu hindamisel ei ole vahet, kas valeandmete esitamise tõttu on riigilt saadud käibemaksu tagasi või on sellega vähendatud äriühingu tasumisele kuuluvaid kohustusi. Pelgalt asjaolu, et äriühingul ei ole ebatavaliselt suuri maksukohustusi, mida varjata või vähendada, ei tähenda ilmtingimata, et äriühing võimalikke täiendavaid maksukohustusi vältida ei või. Maksupettus või maksudest kõrvalehoidmine ei eelda „ebatavaliselt suuri maksukohustusi“. 7(9)
32.Ka see, et kaebajate hinnangul tehakse tavapäraselt „ettevõtte varjatud üleminek selleks, et võlgadega ettevõte maha jätta ning sama tegevust uuesti alustada“ ei tähenda, et n-ö „maha jäetud ettevõtte“ puudumisel oleks ettevõtte üleminek välistatud. Lisaks on kohtud juba haldusasja nr 316-1234 raames tuvastanud, et Prorest OÜ-l olid majanduslikud raskused ning 2015. aasta juulist sai nimetatud äriühingust „n-ö tühi kest“, mille juhatuse liikmeks oli variisik J. B., kes polnud maksumenetluses MTA-le kättesaadav (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2018 otsuse p-i 14.1.).
33.Kaebajad leiavad, et vastutusotsuses on jäänud täielikult motiveerimata nende kui juhatuse liikmete süü küsimus. Kohus kaebajate seisukohaga ei nõustu. MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab seaduslik esindaja juhul, kui ta rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Vaidlusaluses vastutusotsuses (vrd otsuse punkte 3.1 ja 3.2) on maksuhaldur kajastanud ja tuvastanud kaebaja süü vormina tahtluse (VÕS § 104 lg 5). Vastutusotsusest nähtub, et maksuhalduri hinnangul on kaebajad rikkunud deklareerimis- ning tasumiskohustust. Kohus nõustub vastustajaga, et äriühingu juhatus peab tagama maksudeklaratsioonides õigete andmete esitamise ning piisava vara olemasolu, et maksunõuet oleks võimalik reaalselt täita. Vastustaja on õigesti märkinud, et käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu näitamine olukorras, kus selleks alust ei ole, saab olla vaid tahtlik tegu.
34.Kohus nõustub kaebajatega selles, et mitte iga maksuvõlani viiv tehing ei ole tahtlik või tingitud raskest hooletusest, vaid tegemist võib olla äririski realiseerumisega. Vaidlusalusel juhul on maksuhaldur aga asjakohastele tõenditele viidates leidnud, et tegemist ei olnud pelgalt äririski realiseerumisega ning maksuvõlg tekitati tahtlikult. Kohus nõustub vastustajaga ning leiab, et kaebajate väide justkui oleks tegemist üksnes halbade asjaolude kokkulangemisega on põhjendamatu.
35.Kohtu hinnangul on vastustaja õigesti leidnud, et kaebajate tegevuse ja BaltNordic Food OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kohus nõustub selles (s.o vastutusotsuse p-s 3.1.5 ja 3.2.5 märgitud) osas vastustajaga ning ei pea nende seisukohtade üksikasjalikku kordamist vajalikuks. Ilma kaebajatele etteheidetava tegevuseta ei oleks saanud tekkida olukorda, kus äriühingule oleks tehtud maksuotsus. Seega oleks olnud välditav ka maksuvõla tekkimine, mille sissenõudmine BaltNordic Food OÜ-lt osutus võimatuks. Seega esineb põhjuslik seos kaebajate tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel.
36.Kohus möönab, et eelistatult võiks maksuhaldur tõendite kogumiseks kasutada rahvusvahelist päringuvormi SCAC. Samas ei ole maksuhalduril keelatud koguda teavet ja tõendeid ka teisi meetodeid kasutades. E-kirjaga välisriigi äriühingute poole pöördumine keelatud ei ole. Seega ei nõustu kohus kaebajatega, et e-posti teel tehtud päringute kaudu kogutud info tõesusele ei saa hinnangut anda.
37.Kohus ei nõustu kaebajate väitega, et vastustaja pole analüüsinud Y versiooni Prorest OÜ-lt soetatud kauba Eestist väljavedamise kohta. Vastutusotsuse p-s 3.2.2 on vastustaja piisava põhjalikkusega selgitanud, miks Y esitatud versiooni eluliselt usutavaks pidada ei saa. Ka on maksuhaldur juba maksuotsuses ja kontrolliaktis (vt kontrolliakti p 1.2.1.2) põhjendatult leidnud, et 2015. aasta novembris ei saanud BaltNordic Food OÜ-l olla 0% määraga käivet. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et väidetav müük Rootsi äriühingule Chemistra AB oli fiktiivne ning tegelikkuses müüki ei toimunud. Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et kaupu ei ole Rootsi transporditud, CMR-idel oli märgitud vale kauba aadress Tallinnas ja tarneaadressiks hoopis Helsingi; auto nr-d CMR-idel puuduvad; vedaja AS Linford selgitusel sõitis nende auto aadressile Betooni 13C, kuid kohapeal selgus, et vedu jääb ära; Helsingis asuvalt aadressilt vastas Adita OY, et nad ei ole toidukaupa ostnud. Ka on Rootsi äriühingu Chemistra AB juhatuse liige A.T. MTA8(9)
le kinnitanud, et ta ei tea selle äriühingu majandustegevusest midagi. Ka väidetav vedu Poola kaudu menetluse käigus tõendamist ei leidnud.
38.Kaebajate väide justkui oleks BaltNordic Food OÜ saanud kahjumit, on alusetu. Kuigi Prorest OÜ on enda 2015 juuli- ja augustikuu KMD-del deklareerinud BaltNordic Food OÜ-le kaupade müügilt arvestades käibemaksu, ei ole seda tasutud (vrd Tallinna Halduskohtu 13.04.2017 otsust asjas nr 3-16-1234). Seega ei ole tekkinud ka käibemaksu kumuleerumist.
39.Kaebaja leiab, et maksuhaldur on sisuliselt viinud läbi hindamismenetluse, kuid pole maksukohustuslast sellest teavitanud ega konkreetset sisendit küsinud (vrd kaebuse p 6.4.1). Kohus leiab, et vastav etteheide ei ole põhjendatud. Kohus nõustub vastutusotsuse leheküljel 6 toodud põhjendustega ega korda neid üle.
40.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud vastutusotsus on õiguspärane. Vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud ning vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
41.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebajate kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Tiia Nurm
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.