Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. detsember 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1346
Haldusasi
Lääne Teed OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 7. juuli 2020. a otsuse nr 12420/218100 ja Maanteeameti 4. juuni 2020. a käskkirja nr 1-23/20/459, millega Eesti Keskkonnateenused AS kvalifitseeriti riigihankes „Hiiu hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2020–2025“ (viitenumber 218100), tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27. augusti 2020. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja (vaidlustaja) – Lääne Teed OÜ, volitatud esindaja v.adv Taivo Ruus Vastustaja (hankija) – Maanteeamet, volitatud esindajad Andry Palu ja Kristo-Taavi Ruus Kolmas isik – Eesti Keskkonnateenused AS, volitatud esindaja v.adv Toomas Pikamäe
Menetluse alus ringkonnakohtus
Lääne Teed OÜ ja Eesti Keskkonnateenused AS apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Lääne Teed OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Eesti Keskkonnateenused AS apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta Tallinna Halduskohtu 27. augusti 2020. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid asendada halduskohtu otsuse põhjendused osaliselt ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
4.Mõista Lääne Teed OÜ-lt Eesti Keskkonnateenused AS kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 1382,40 eurot (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend kaks eurot 40 senti).
5.Mõista Eesti Keskkonnateenused AS-lt Lääne Teed OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 500 (viissada) eurot.
6.Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud nende endi kanda.
3-20-1346
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 21. detsembril 2020 (HKMS § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maanteeamet kuulutas 30.10.2019 välja riigihanke „Viljandi hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2020–2025“ viitenumber 215160 (Viljandi hooldepiirkonna hange), milles pakkumuste esitamise tähtpäev oli 16.01.2020. Selles hankes sõlmiti 09.03.2020 hankeleping Eesti Keskkonnateenused AS-ga.
2.Sama hankija kuulutas 13.01.2020 välja riigihanke „Hiiu hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2020–2025“, viitenumber 218100 (Hiiu hooldepiirkonna hange), eeldatav kogumaksumus 4 889 420,00 eurot. Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 27.03.2020.
3.Lääne Teed OÜ osales ainult Hiiu hooldepiirkonna hankel, kus esitati tähtaegselt viis pakkumust. Lääne Teed OÜ pakkumus oli kõige odavam. Maanteeameti direktori 23.04.2020 käskkirjaga tunnistati Hiiu hooldepiirkonna hankes edukaks Eesti Keskkonnateenused AS pakkumus kui pakkumuste hindamise kriteeriumite kohaselt enim majandusliku soodsuse väärtuspunkte saanud pakkumus. Käskkirja p 3.2 kohaselt otsustas vastustaja kvalifitseerida edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja AS Eesti Keskkonnateenused.
4.OÜ Lääne Teed vaidlustas hankija 23.04.2020 käskkirja Eesti Keskkonnateenused AS edukaks tunnistamise ja kvalifitseerimise osas, sest kutsealase pädevuse tõendamiseks esitas Eesti Keskkonnateenused AS teemeistri, kes oli pakkumuse ajal juba hõivatud Viljandi hooldepiirkonna hankega. Samuti vaidlustas Lääne Teed OÜ Eesti Keskkonnateenused AS kvalifikatsiooni lepingu täitmiseks vajalike baasautode osas.
5.Riigihangete vaidlustuskomisjoni 21.05.2020 otsusega rahuldati vaidlustus Eesti Keskkonnateenused AS kvalifitseerimise osas ja tunnistati hankija eelnimetatud otsus kehtetuks. Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsusest ja selle põhjendustest ei ole kontrollitav, millel baseerus hankija järeldus, et kolmanda isiku teemeister saab osaleda sõlmitava hankelepingu täitmisel ja baasautosid saab sõlmitava hankelepingu täitmisel kasutada. Ei piisa ainult kolmanda isiku antud selgitustest, kui erinevates kattuva perioodiga hangetes on pakutud sama tehnikat ja teemeistrit ning ühes hankes on hankeleping juba sõlmitud. Kolmanda isikuga Hiiu hooldepiirkonna hankelepingu sõlmimisel tekiks olukord, kus kahes hankija ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingus on sama teemeister ja samad baasautod. Sedasi ei saa hankelepinguid täita. Hankija ei saanud kolmandat isikut kvalifitseerides lähtuda sellest, et 09.03.2020 sõlmitud hankelepingu täitmisel on võimalik teemeistrit Viljandi hooldepiirkonnas asendada, kuna nähtuvalt hankija selgitustest uut teemeistrit Viljandi hooldepiirkonna hankelepingu jaoks alles otsiti. On kahtlane, kas kolmas isik suudab Viljandi hoolepiirkonna lepingu jaoks soetada 2(11)
3-20-1346 vajaliku uue tehnika, kuna see võtab tema enda kinnitusel aega vähemalt viis kuud. Hankija kvalifitseeris kolmanda isiku pakkujana, kellel pole tegelikult sõlmitava hankelepingu täitmiseks teemeistrit ja baasautosid ja pole ka teada, kas need saavad olema. Kolmanda isiku pakkumust ei ole muudetud. Pakkujal ei pidanud olema pakkumuse esitamise tähtpäeval vaba teemeistrit ega ka teenuse osutamist ootavaid vabu baasautosid.
6.Maanteeamet tegi 04.06.2020 käskkirjaga nr 1-23/20/459 uue otsuse, millega otsustas Eesti Keskkonnateenused AS-i uuesti kvalifitseerida.
Lääne Teed OÜ esitas käskkirja peale vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile.
8.Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis 07.07.2020 otsusega nr 124-20/218100 vaidlustuse rahuldamata. RHS § 200 lg-st 6 tulenevalt on vaidlustuse rahuldamisel vaidlustuskomisjoni otsus hankijale täitmiseks kohustuslik, sh on kohustuslikud vaidluse eseme raamidesse jäävad vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendused (Riigikohtu 28.02.2014 otsus asjas nr 3-3-1-3-14, p 19). Seetõttu tuli vaidluses arvestada riigihangete vaidlustuskomisjoni 21.05.2020 seisukohtadega. Hankija on kõrvaldanud riigihangete vaidlustuskomisjoni 21.05.2020 otsuses tuvastatud puudused kolmanda isiku kvalifitseerimisel.
9.Lääne Teed OÜ esitas 15.07.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluti tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 07.07.2020 otsus vaidlustusasjas nr 124-20/218100, samuti tühistada hankija 04.06.2020 käskkiri nr 1-23/20/459, millega kolmas isik kvalifitseeriti. Viljandi hooldepiirkonna hankelepingu muutmisega seotud kirjavahetusel oli vahetu mõju Hiiumaa piirkonna hankele. Viljandi hooldepiirkonna hankelepingu muutmiseks ei olnud muud põhjust, kui vabastada kolmanda isiku Hiiumaa hankes pakutud teemeister ja baastehnika just Hiiumaa hankelepingu täitmiseks. Pidades silmas Viljandi hooldepiirkonna hankelepingu muutmise aega, eelkõige seda, et see toimus Hiiu hooldepiirkonna hankemenetluse ajal ja selle tagajärg saabus Hiiu hanke kvalifitseerimisotsuses, on läbirääkimiste pidamine just Hiiu hankes kvalifitseerimise saavutamiseks ilmne. Seega oli läbirääkimiste pidamise eesmärgiks Hiiumaa hooldepiirkonna hankes kolmanda isiku kvalifikatsiooni saavutamine. See on riigihangete seaduse (RHS) § 52 lg 4 kohaselt keelatud. RHS § 52 lg 4 mõtte kohaselt ei ole lubatud hankija kirjavahetus, suhtlus vms aktiivne tegevus, mille eesmärk on võimaldada ühel pakkujatest oma pakkumuse kohendamine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva selleks, et saavutada tema vastavus kvalifitseerimistingimustele, mida tal pakkumuse esitamise hetkel ei olnud. See annaks pakkujale eelise. Ekslik on riigihangete vaidlustuskomisjoni seisukoht, et hankija 15.11.2019 töökoosolekul esitatud selgitusi ei saa pidada mh Hiiu hooldehanke kohta antud siduvateks selgitusteks. Töökoosolek toimus nelja erineva hanke, sh veel alustamata Hiiu hooldepiirkonna hanketingimuste tutvustamiseks ning sellel antud selgituste kohaselt ei tohtinud teemeistrit pakkuda mitme lepingu täitmiseks. Kohtul tuleb kontrollida, missugused dokumendid esitas kolmas isik hankijale 29.05.2020 ja/või 01.06.2020 taotlusega tehnika ja teemeistri asendamiseks.
3(11)
3-20-1346
10.Maanteeamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Hankija ei ole kolmanda isikuga läbirääkimisi pidanud ega lubanud pakkumust muuta. Kõik esitatud dokumendid ja faktid (pakutud isikud ja masinad) on samad, mis pakkumuse esitamise hetkel. Kaebaja on ise pakkunud vaidlusaluses hankemenetluses teemeistriks isikut, kes vastavalt kaebaja esitatud dokumentidele osaleb pakkumuse esitamise hetkel Pärnu maakonna riigiteede korrashoiu korraldamise hankelepingu vahetul täitmisel. Nõustuda ei saa seisukohaga, et sama teemeistri kasutamine erinevates hangetes oli keelatud. Kvalifitseerimise tingimustes ei olnud vastustaja sellist nõuet sätestanud. Hankija 15.11.2019 töökoosolekul antud vastust „Teemeistrid ei tohi olla mitmes lepingus“ ei saa mõista nii, et teemeistri rakendamine erinevates hankemenetluste pakkumustes ei tohi kattuda. Korrashoiutööde tegemise ajal ei tohi olla kattuvaid lepinguid.
11.Eesti Keskkonnateenused AS palus jätta kaebuse rahuldamata. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 21.05.2020 otsuse põhjendused on siduvad nii vaidlustuskomisjonile, kohtule kui ka vaidlustusmenetluse osalistele. Seetõttu kaebuse väited, mis on vastuolus 21.05.2020 otsusega, tuleb jätta tähelepanuta. Arvestades, et hankijale ja menetlusosalistele on siduvad ka riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendused, pidi kaebaja 21.05.2020 otsust vaidlustama nende põhjenduste osas, millega kaebaja ei nõustunud. Viljandi hooldepiirkonna hankelepingus teabe vahetamine ei ole käsitatav läbirääkimiste pidamisena käesolevas hankes. Kolmas isik ei ole hankes esitatud pakkumust muutnud. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi seadusele, millest tuleneks tema õigus vaidlustada teemeistri ja tehnika asendamist Viljandi hooldepiirkonna hankelepingus. Kaebajal puudub pädevus tõstatada küsimust, kas Viljandi hooldepiirkonna hankelepingu lisa 3 p-de 7.7.5 ja 8.4 eeldused teemeistri ja baastehnika asendamiseks olid täidetud või mitte. Hankija 15.11.2019 töökoosoleku protokoll ja selle lindistus ei ole käesoleva hanke tingimuste osa. Seda protokolli ei ole lisatud hanketingimuste juurde. Sõlmitud müügilepingud ei puuduta praeguses hankes esitatud pakkumust, vaid Viljandi hankelepingut. Ka kaebaja pakkumuses näidatud teemeister on juba hõlmatud kehtiva hankelepinguga, mistõttu on kaebus esitatud eesmärgiga vaidlusalune hange nurjata, sest kaebaja ei saaks hankelepingut sõlmida samal põhjusel.
12.Tallinna Halduskohtu 27.08.2020 otsusega jäeti Lääne Teed OÜ kaebus rahuldamata (p 1); piirati Eesti Keskkonnateenused AS õigust tutvuda kaebaja 14.08.2020 menetlusdokumendi lisadena 1‒3 esitatud dokumentide osas toimikuga ja saada neist dokumentidest ärakirju (p 2); jäeti rahuldamata Maanteeameti taotlus tühistada 17.07.2020 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu (p 3) ning mõisteti Lääne Teed OÜ-lt Eesti Keskkonnateenused AS kasuks välja menetluskulud 2116,80 eurot. Muus osas jäeti menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (p 4). Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendused ei ole vaidlustuskomisjonile endale samas hankemenetluses hilisemate vaidlustuste lahendamisel siduvad, seda iseäranis olukorras, kui tegemist on riigihangete vaidlustuskomisjoni seisukohtadega, mis pole vahetult seotud nende kaalutlustega, mis viisid hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseni. RHS § 200 lg-st 6 seda ei tulene. HKMS § 268 lg 2 ei anna vaidlustajale kaebeõigust vaidlustada kohtus üksnes riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendusi tulevikus toimuda võiva õigusliku vaidluse tarbeks. Varasemas menetluses võetud seisukohad ei saa olla siduvad ka kohtule. Seetõttu ei 4(11)
3-20-1346 ole õige jätta tähelepanuta kaebaja väiteid seonduvalt tehnika ja teemeistri olemasoluga pakkumuse esitamise hetkel. Hanke alusdokumentidest ei tulene nõuet, et pakkujal pidi olema vaba teemeister ja teenuse osutamist ootavad vabad baasautod pakkumuse esitamise tähtpäeval. Hankija 15.11.2019 töökoosoleku, mis formaalselt hõlmas tulevikus ettevalmistatavaid teehooldushankeid, sh Hiiu hooldepiirkonna hanget, arutelu pinnalt ei sündinud selliseid hanketingimusi, nagu kaebaja väidab. 15.11.2019 töökoosolekul puudutas hankijale esitatud küsimus ja hankija vastus teemeistri osalemist paralleelselt täidetavates hankelepingutes, mitte hankemenetlustes. Hankija selgitus ei välistanud, et konkreetses hankemenetluses esitatakse pakkumuses teemeister, kes pakkumuse esitamise seisuga on seotud mõne teise lepingu täitmisega. Kaebaja esitas ka ise Hiiu hooldepiirkonna hankes sama teemeistri, kes on hankelepingu järgi vastutav Pärnu maakonna riigiteede korrashoiu korraldamise eest. Lubamatuid läbirääkimisi ega pakkujate ebavõrdset kohtlemist ei ole toimunud. Kõik pakkujad on olnud võrdses olukorras. Eesmärgipäratu ja majanduslikult ebaotstarbekas oleks pakkujatelt nõuda, et lepingu täitmisel kasutatavad isikud ja tehnika oleksid vabad juba pakkumuse esitamise ajal. Ebaotstarbekas oleks ka pakkujatelt eeldada uue tehnika hankimist hankemenetluse kestel, kui ei ole teada, kas seda tehnikat ka vaja läheb, kuna hanke võitja ei ole teada. Tehnika olemasolu hankelepingu täitmise ajaks on hankelepingu poolte risk. Hankija saab enda riski maandada seeläbi, et nõuab tõendeid (nt asjakohased kinnitused), et vajalik tehnika ja inimesed on lepingu täitmise ajaks vabad. Hankija peab pakkujate võrdse kohtlemise tagama seeläbi, et ei luba lepingu täitmisel asendada isikuid ega tehnikat selliselt, et see võimaldaks pakkujal hanke tulemustega manipuleerida, näiteks esitada hindamisele ühed seadmed ja isikud, tegelikke töid teeksid aga teised. Praegusel juhul ei ole lubamatut asendamist toimunud. Praeguse vaidluse raames ei saa hinnata, kas Viljandi hoolduspiirkonna hankelepingus tehtud muudatused olid õiguspärased. Kaebaja etteheited riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt uurimispõhimõtte rikkumise kohta ses küsimuses on põhjendamatud. Eesti Keskkonnateenused AS menetluskulud tuleb kaebajalt välja mõista osaliselt. Menetluskulude taotluse ja arve nr 20201372 summad ei lähe omavahel kokku. Taotluse kohaselt taotletakse menetluskulude hüvitamist summas 2851,2 eurot käibemaksuga (16 h ja 30 min osas), arvelt nr 20201372 nähtuvalt on õigusabi osutatud 20 h ja 30 min, kokku 3542,40 eurot (käibemaksuga). Kuna Tallinna Ringkonnakohus jättis kolmanda isiku määruskaebuse rahuldamata, pole põhjendatud kaebajalt välja mõista menetluskulusid, mis seonduvad määruskaebuse koostamise ja selle menetlemisega. Seega tuleb vähendada väljamõistetavat õigusabikulu 12 h ulatuses (koos käibemaksuga 2073,6 eurot).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13.Lääne Teed OÜ esitas 07.09.2020 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada osas, millega kaebus jäeti rahuldamata, ja menetluskulude jaotust puudutavas osas (resolutsiooni p-d 1 ja 4). Apellant palub teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada ning mõista menetluskulud välja vastustajalt. Apellant jääb varasemate seisukohtade juurde. Halduskohus jättis vaidluse sisuliselt lahendamata. Kohus oleks pidanud tuvastama, et hankija ja kolmanda isiku vahel toimusid keelatud läbirääkimised. Halduskohtu seisukoht, et lubamatuid läbirääkimisi ei toimunud ja kohus ei saa hinnata Viljandi piirkonna hankelepingu muutmise õiguspärasust, on vastuolus 5(11)
3-20-1346 halduskohtul lasuva uurimispõhimõttega. Kohus jättis lahendamata vaidluse Viljandi hankelepingu muutmise põhjendatusest, vajalikkusest ja lubatavusest Hiiumaa hankemenetluse ajal. Hinnang Hiiumaa hankemenetluse ajal aset leidnud sündmustele oli vältimatult vajalik ja seda ei välista asjaolu, et sündmused seoti formaalselt varem sõlmitud hankelepinguga. Kohus jättis seeläbi kaebuse põhiväited tähelepanuta. Ilma Viljandi hankemenetluse muutmiseks nõusoleku andmiseta ei oleks kolmas isik Hiiumaa hankemenetluses kvalifitseerunud. Hankijal ei olnud kohustust anda nõusolekut Viljandi hankelepingu muutmiseks. Lepingu muutmiseks ei olnud sisulist vajadust ja seda ei ole millegi mõistlikuga põhjendatud. Lepingu muutmiseks nõusolekut andes võimaldas hankija kolmanda isiku kvalifitseerimist Hiiumaa hankes. See on õigusvastane eelise andmine ja RHS § 52 lg 4 kohaselt keelatud. Võimaldades pakkujal otsida täiendavat teemeistrit kaks kuud pärast pakkumuste esitamise tähtaega, kohtles hankija pakkujaid ebavõrdselt. Kolmandal isikul pidi olema juba pakkumuste esitamise hetkel 27.03.2020 selge, kuidas ta kahte erinevat lepingut alates 01.10.2020 täidab. Kolmas isik pidi esitama Hiiumaa hankes Viljandi hankest erineva teemeistri 27.03.2020, sest ta ei saanud olla kindel selles, et leiab Viljandi hankelepingu täitmiseks samasuguse või kõrgema kogemusega teemeistri, ega ka selles, et hankija annab nõusoleku teemeistri asendamiseks Viljandis. Viljandi lepingu muutmise soovist teatas kolmas isik hankijale alles pärast riigihangete vaidlustuskomisjoni 21.05.2020 otsust. Kohtuotsus on vastuoluline, kuna põhjenduses taunis halduskohus manipuleerimist pakkumuste esitamisel, kuid ei tuvastanud seda vaidlusaluses olukorras, kus manipuleerimine on ilmne. Kohtuotsuse järeldus, et kolmas isik hakkaks Hiiumaa hooldepiirkonna hankes kasutama sama teemeistrit ja tehnikat, mida oma pakkumuses esitas, ei põhine pakkumuse esitamise hetkel olemas olnud tõenditel. Kui kolmandal isikul peaks õnnestuma sõlmida Hiiumaa piirkonnas hankeleping, siis väga suure tõenäosusega vahetab ta pärast lepingu sõlmimist teemeistri ja tehnika ja kvalifitseerimiseks vabanenud teemeister hõlmatakse uuesti Viljandi piirkonna lepinguga. Euroopa Kohus on otsuses nr C-324/14 sellist manipuleerimist tauninud. Kohtu hinnang vajalike spetsialistide ja tehnika hõivatuse osas pakkumuse esitamise ajal on ebatäpne ja vastuolus riigihanke alusdokumentidega. Keeld pakkuda sarnastes hangetes samu spetsialiste ja tehnikat tulenes samade pakutud spetsialistide ja tehnika kasutamise kohustusest lepingu täitmisel. Pakkumuses näidatud teemeister ei pidanud olema töötu või tegevuseta ja tehnika vaba ajavahemikul 27.03.2020–01.10.2020, kuid need pidid olema kasutatavad hankelepingu täitmise alustamisel 01.10.2020. Ekslik on halduskohtu järeldus, et hankija 15.11.2019 töökoosoleku arutelu pinnalt ei sündinud selliseid hanketingimusi, nagu kaebaja väidab. Kui see nii oleks, siis oli 15.11.2019 koosolekul käsitletud teemeistrite kattuvuse lubamatus pakkujate sihilik eksitamine. Riigihanke alusdokumentide osaks oleva hankelepingu lisa 3 eritingimuste p-st 7.7.5 („Juhul kui lepingu täitmisel tekib teehooldajal põhjendatud vajadus riigihanke menetluses pakkumuses esitatud teemeistrite asendamiseks, siis asendava isiku kutsekvalifikatsioon peab vastama lepingu sõlmimiseks korraldatud riigihanke alusdokumentides sätestatud teemeistri miinimum kutsetasemele ja asendava isiku kogemuse pikkus peab olema sama või suurem kui asendataval isikul“) ilmneb, et hankelepingu täitmisel tuleb kasutada sama teemeistrit, kes esitati pakkumuses. Tõenditega vastuolus on järeldus, et kaebaja pakkus vaidlusaluses hankes teemeistrit, kes on hõivatud teise hankelepingu täitmisega. Pakutud teemeistri kogemus on tema CV-s välja toodud ekslikuna ja tegelikult pakutud teemeister ei ole pärast 2017. aastat Pärnu piirkonna lepinguga hõlmatud.
6(11)
3-20-1346
14.Maanteeamet palub jätta kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde. Hankija ei ole pidanud kolmanda isikuga läbirääkimisi ega lubanud pakkumust muuta. Üheski riigihanke alusdokumendis ei olnud sätestatud keeldu pakkuda hankemenetluses samu masinaid või teemeistrit. 15.11.2019 töökoosolekul antud seisukoht puudutas samal ajal erinevate hankelepingute täitmist, mitte pakkumuste esitamist. Hankija rõhutas, et teemeister ei tohiks olla seotud erinevate lepingute täitmisega. Hankija ei andnud kolmandale isikule vajaliku personali ja masinate hankimiseks teiste pakkujatega võrreldes pikemat tähtaega. Seda kinnitab asjaolu, et pakkumist ei ole selle esitamise järel muudetud. Kolmas isik on tõendanud, et tema käsutuses on Hiiu hooldepiirkonna hankelepingu täitmiseks vajalik tehnika ja teemeister. Riigihangete vaidlustuskomisjon ega halduskohus ei saanud hinnata Viljandi piirkonna lepingu muutmise õiguspärasust. See on aga toimunud õiguspäraselt. Kõik lepingu muutmise tingimused olid kolmanda isiku poolt täidetud ja asendamise võimalus oli selgesõnaliselt hankelepingus sätestatud. Hankelepingu tingimused ei nõudnud, et teemeistri ja tehnika asendamine ei ole lubatud, kui neid soovitakse kasutada teises hankes. Asendamise võimalus oli kõikidele pakkujatele mõlemas hankes teada. Otsustus, kuidas oma tööprotsesse juhtida, on pakkujate teha. Kaebaja väide, et tema enda poolt sama teemeistri esitamine, kes on hõivatud Pärnu piirkonna teehoolduse hankelepingu täitmisega, oli CV koostaja viga, on otsitud põhjus ega lükka vastustaja seisukohta ümber.
15.Eesti Keskkonnateenused AS palub jätta kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas, miks ta leidis, et hankija ja kolmas isik ei pidanud keelatud läbirääkimisi. Apellatsioonkaebuse väited keelatud läbirääkimiste pidamise kohta ja selle kohta, et lubamatu on Viljandi hankelepingus tehnika ja teemeistri asendamine selleks, et neid saaks kasutada Hiiu piirkonna hankelepingu täitmisel, on vastuolus riigihangete vaidlustuskomisjoni 21.05.2020 jõustunud otsusega. Kohus on asja lahendamisel seotud vaidlustuskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas (RHS § 200 lg 4 ls 3). Riigikohus märkis 28.02.2014 otsuses asjas nr 3-3-1-3-4 (p 19), et erandina HMS § 60 lg 2 kolmandast lausest on hankijale kohustuslikud ka vaidluse esemesse jäävad riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendused. Seega on 21.05.2020 otsuse põhjendused siduvad ka praeguses asjas. Apellant ei osalenud Viljandi piirkonna teehoolduse hankel ega ole selle hankelepingu pool. See hankeleping on käsundusleping VÕS § 619 mõttes. Võlaõiguslikku lepingut saab vaidlustada üksnes isik, kelle õigusi leping mõjutab, st üldjuhul lepingupool või mõni muu isik, kelle hagi esitamise õigus tuleneb otse seadusest (vt Riigikohtu 13.02.2008 otsus asjas nr 3-21-140-07, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika; Riigikohtu 16.10.2019 otsus asjas nr 2-18-9790, p-d 14.1 ja 14.3). Apellant ei ole viidanud ühelegi seadusele, millest tuleneks tema õigus vaidlustada teemeistri ja tehnika asendamist Viljandi hankelepingus. Kaebaja väide, et kolmas isik ei kavatse kasutada teemeistrit, keda ta näitas pakkumuses, on ekslik. Sel juhul poleks olnud põhjust taotleda hankijalt nõusolekut Viljandi piirkonnas tehnika ja teemeistri asendamiseks. Kolmas isik ei tuginenud hankes kvalifitseerimisnõuete täitmisel teise isiku näitajatele ega kavatse seda teha ka hankelepingu täitmisel. Pakkumuses näidatud tehnika ja teemeister ei pidanud olema pakkumuse esitamise ajal vabad. Vastustaja ei ole sellist nõuet kehtestanud. Nõue ei tulene riigihanke alusdokumentide osaks 7(11)
3-20-1346 oleva hankelepingu lisa 3 eritingimuste p-st 7.7.5, mis näeb ette, et hankelepingu täitmisel tuleb kasutada sama teemeistrit, keda näidati pakkumuses. Kolmas isik ei ole oma pakkumust muutnud. Halduskohus selgitas õigesti, et pakkuja äririsk on, et tal oleks hankelepingu täitmise alguses pakkumuses näidatud tehnika ja teemeister vabad. Pakkujal ei ole võimalik tagada ka seda, et teemeister ei ütle töölepingut üles. Hankija 15.11.2019 töökoosoleku protokoll ei ole hanketingimuste osa. Riigihanke alustingimuste lisas 1 on 10.07.2019 ja 30.07.2019 protokollid, kuid mitte 15.11.2019 töökoosoleku protokolli. Kuna 15.11.2019 töökoosolek toimus ca kaks kuud enne hanke väljakuulutamist (13.01.2020), siis ei saanud hankija anda sel ajal siduvaid seisukohti hanketingimuste kohta. Kaebaja on tema pakkumuses näidatud teemeistri andnud üles Pärnu hankelepingu täitjana. Seega on kaebaja käitunud sama moodi kui kolmas isik ja kaebus on pahatahtlik.
16.Eesti Keskkonnateenused AS esitas 07.09.2020 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti muutmata Tallinna Halduskohtu 17.07.2020 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse (resolutsiooni p 3) ning menetluskulude jaotust puudutavas osas (resolutsiooni p 4). Apellant palub teha uue otsuse, millega tühistada esialgne õiguskaitse ja mõista Lääne Teed OÜ-lt Eesti Keskkonnateenused AS-i kasuks välja esimese kohtuastme menetluskulud 3499,2 eurot. Apellatsioonimenetluse kulud palub apellant välja mõista kaebajalt. Apellatsioonkaebust põhjendatakse menetluskulude jaotust puudutavas osas kokkuvõtlikult järgmiselt. Eesti Keskkonnateenused AS ei taotlenud vaidlustusmenetluses esindamise eest tasutud esindajakulu hüvitamist. Ekslik on seisukoht, et kuna ringkonnakohus jättis Eesti Keskkonnateenused AS määruskaebuse rahuldamata, ei ole määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulude väljamõistmine kaebajalt põhjendatud. Menetluskulude väljamõistmine ei sõltu määruskaebuse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest, vaid asja sisuliselt lahendamisest (HKMS § 108 lg 1). Seda kinnitab Riigikohtu praktika (Riigikohtu 30.05.2020 otsus asjas nr 33-1-18-00, põhjendava osa p 3; Riigikohtu 29.11.2001 määrus asjas nr 3-3-1-57-01, põhjendava osa p 4; Riigikohtu 22.09.2003 määrus asjas nr 3-3-1-67-03, p 15; Riigikohtu 13.11.2008 otsus asjas nr 3-3-1-26-08, p 21; Riigikohtu 11.08.2020 otsus asjas nr 3-18-830, p 23; Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-19-1825).
17.Lääne Teed OÜ palus 16.09.2020 kirjalikus vastuses Eesti Keskkonnateenused AS apellatsioonkaebusele jätta Eesti Keskkonnateenused AS apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotamisel ei saanud halduskohus kaebajalt välja mõista Eesti Keskkonnateenused AS menetluskulusid, mis olid seotud määruskaebuse menetlemisega. Kohus ei pea kaebuse rahuldamise korral välja mõistma kõiki menetluskulusid sõltumata nende asjakohasusest ja väidete sisust. HKMS § 108 lg 12 näeb ette, et kohus kontrollib menetluskulude väljamõistmise taotluse lahendamisel menetluskulu kandnud isiku volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus sai seetõttu hinnata määruskaebusega seotud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Menetlust on põhjendamatult paisutatud määruskaebusega, väidetega riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse põhjenduste vaidlustamise vajadusest ja vaidlusega kaebaja pakutud teemeistri hõivatusest Pärnu hooldelepingu täitmisega 2020. a-l, kuigi vastustaja väitis ka ise 21.05.2020 lahendiga lõppenud vaidlustusmenetluses, et pakutud teemeister Pärnu hooldelepingut ei täida.
8(11)
3-20-1346
18.Maanteeameti 18.09.2020 käskkirjaga nr 1-23/20/722 tunnistati hange „Hiiu hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2020–2025“ kehtetuks. Maanteeamet sõlmis ASga Tariston 16.09.2020 riigiteede korrashoiulepingu nr 15-00151/078 muudatuse, mille alusel teostab AS Tariston korrashoiutöid Hiiu maakonna riigimaanteedel vahemikus 01.10.2020– 30.09.2021.
19.Lääne Teed OÜ selgitas 24.09.2020 vastuses kohtunõudele, et soovib jätkata haldusasja menetlust Maanteeameti 04.06.2020 käskkirja nr 1-23/20/459 õigusvastasuse tuvastamise nõudes tingimusel, et Maanteeameti 18.09.2020 käskkiri jääb jõusse.
20.Ringkonnakohus lõpetas 16.10.2020 määrusega (p 3) Eesti Keskkonnateenused AS apellatsioonkaebuse menetluse esialgset õiguskaitset puudutavas osas. Samuti määras ringkonnakohus jätkata haldusasja menetlust Maanteeameti 04.06.2020 käskkirja nr 123/20/459 õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21.Halduskohtu otsus on seaduslik. Apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg 4 alusel korrata, välja arvatud kolmanda isiku menetluskulude jaotust puudutavad osas. Selles osas on halduskohtu otsuse resolutsioon õige, kuid muuta tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi.
22.Vaidlusaluse hanke alusdokumentidest ei tulenenud nõuet esitada pakkumuses üksnes selline teemeister ja tehnika, mis on hankelepingu täitmise algusajaks kindlasti vabad. Hanketingimusi ei saa tõlgendada pakkujate ringi kitsendaval viisil. Isegi kui hankija seatud tingimuste alusel on pakkujatel võimalik ära näidata alati kõige kvalifitseeritum teemeister ja kõige parem kasutatav tehnika, taotledes pakkumuse edukaks tunnistamise järel varasema hankelepingu muutmist, peab sellise tegevuse piirang tulema hanketingimustest otsesõnu. Kui sellist piirangut seatud ei ole, on kõigil pakkujatel võrdne võimalus sellisel viisil oma pakkumusi esitada, kuid oluline on, et pakkujate tegevus jääb heauskseks ning hilisema hankelepingu täitmisel järgitaks kohustust sama teemeistrit ja tehnikat ka tegelikkuses kasutama hakata.
23.Hankija 15.11.2019 töökoosoleku selgitused ei ole hanketingimused. Hanke alusdokumentides ei ole selle koosoleku selgitustele viidatud, kuigi koosolek toimus enne hanketeate avaldamist (13.01.2020) ja hankijal oli seetõttu võimalik selle koosoleku protokollile viidata. Hankijal on võimalik enda seatud tingimusi tulevaste hangete kohta muuta, lähtumata kõigist varem antud selgitustest. Kui hankija peab oluliseks kvalifitseerimistingimust, mille vajalikkust või põhjendatust ta on varem selgitanud, tuleb selline kvalifitseerimistingimus näha hanke alusdokumentides selgelt ette. Vastasel korral ei ole tagatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete järgimine ja riigihanke eesmärgi saavutamine, sh konkurentsi efektiivne ärakasutamine ning riigihanke läbipaistvus.
24.Halduskohus selgitas õigesti, et hankija selgitused 15.11.2019 koosolekul puudutasid paralleelselt täidetavaid hankelepinguid, mitte aga pakkumuste esitamist. Koosolekul antud selgitustest ei saa järeldada, et pakkujad pidid tagama, et samu teemeistreid või sama tehnikat ei pakuta sama perioodi hõlmavates erinevates hangetes. Oluline on, et hankelepingu täitmise ajal on pakkumuses näidatud teemeistrid ja tehnika hankelepingu täitmisel kasutatavad. Sellest, et hankelepingus näidatud teemeistri ja tehnika asendamine on lubatav vaid põhjendatud vajaduse korral, ei saa teha järeldust, et teises piirkonnas nende kasutamise tõttu teemeistri ja 9(11)
3-20-1346 tehnika asendamiseks põhjendatud vajadus puudub. Pakkuja töökorraldus on piisav õigustus nende asendamiseks, kui hankelepingu täitmine on võimalik samaväärselt (piisava kvalifikatsiooniga teemeistri poolt ja sama hästi toimiva tehnika kasutamisega) ning pakkuja ei ole pakkumust esitades algusest peale kavandanud pakkumuses näidatud teemeistrit ja tehnikat selle hankelepingu täitmisel mitte kasutada. Viimase kohta tõendid puuduvad. Kaebaja väited, et tõenäoliselt soovis kolmas isik uuesti hankelepinguid nende täitmise ajal muuta, et sama teemeistrit edasi kasutada Viljandimaal, on paljasõnalised ja oletuslikud.
25.Euroopa Kohtu otsuses nr C-324/14 käsitletud juhtumi asjaolud erinevad oluliselt praeguse vaidluse asjaoludest, sest kolmas isik on tuginenud pakkumust esitades enda kvalifikatsioonile ja puuduvad tõendid selle kohta, et kolmas isik oleks algusest peale soovinud pakkumust esitades mitte hakata pakkumuses näidatud teemeistrit ja tehnikat kasutama Hiiumaa piirkonna hankelepingu täitmisel. Tähtsust ei oma, et Viljandi piirkonna hankelepingu muutmiseks esitati taotlus hiljem, sest teemeistri ja tehnika Hiiumaa piirkonnas kasutamise algusajani jäi selle taotluse esitamise järel piisavalt aega.
26.Eelneva põhjal ei ole ka ringkonnakohtu arvates alust asuda seisukohale, et kolmas isik ja hankija pidasid vaidlusaluse hankemenetluse raames läbirääkimisi. Hiiumaa teehoolde kohta esitatud pakkumust ei ole kolmas isik muutnud ning Viljandi piirkonna lepingu muutmisest ei saa järeldada, et pakkumuse esitamise ajaks olid kolmas isik ja hankija omavahel arutanud kehtiva hankelepingu täitmise võimalusi.
27.Kolmanda isiku kasuks menetluskulude jagamise kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Menetluskulude jaotamisel ei saa aluseks võtta asjaolu, kas isik, kelle kasuks asi lahendati, on esitanud menetluse käigus üksnes põhjendatud ja asjakohaseid väiteid ja taotlusi või mitte. Määruskaebuse rahuldamata jätmisest ei saa järeldada, et selle esitamiseks kantud menetluskulude väljamõistmine ei ole lubatav või menetluskulud olid ebavajalikud. HKMS § 108 lg 1 järgi on menetluskulude jagamisel määrav asjas tehtav lõpplahend (kaebuse rahuldamata jäämine), mitte taotluste ja määruskaebuste kohta tehtud lahendite sisu.
28.Siiski mõistis halduskohus kolmanda isiku menetluskulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja maht ja keerukus ei olnud halduskohtus sellised, mis õigustanuks menetluskulude (esindajatasu) väljamõistmist suuremas ulatuses kui 2116,80 eurot. Sama esindaja esindas kolmandat isikut ka vaidlustusmenetluses, mistõttu ei eeldanud kohtumenetluses esindamine enam kõigi vaidluse faktiliste asjaoludega tutvumist. Kolmanda isiku seisukohad ei erinenud vaidlustusmenetluses seisukohtadest, mille ta esitas halduskohtus. Seetõttu on menetluskulude suurus määratud halduskohtus kindlaks lõppjäreldustes õigesti.
29.Kaebaja menetluskulud seoses tema enda apellatsioonkaebuse lahendamisega jäävad HKMS § 108 lg 1 järgi tema enda kanda. Kolmanda isiku menetluskulud seoses tema enda apellatsioonkaebusega jäävad tema enda kanda ja seoses kaebaja apellatsioonkaebusega tuleb kaebajalt välja mõista (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude kandmist apellatsioonimenetluses väitnud ja neid teistelt menetlusosalistelt välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1).
30.Kaebaja kandis apellatsioonimenetlus menetluskulusid 3385 eurot, sh esindajatasu 2745 eurot koos käibemaksuga ja riigilõiv 640 eurot. Kaebaja ei ole täpselt välja toonud, kui suures summas seondusid menetluskulud tema enda apellatsioonkaebuse lahendamisega, kuid tööaruandest nähtub, et 0,5 tundi tutvuti kolmanda isiku apellatsioonkaebusega ja 5 tundi koostati vastust kolmanda isiku apellatsioonkaebusele ja tutvuti teiste menetlusosaliste vastustega kaebaja apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohtu hinnangul saab sellest järeldada, et 10(11)
3-20-1346 kolmanda isiku apellatsioonkaebusele vastamiseks kasutas kaebaja õigusabi ca 4 tundi ja esindajatasu selle eest on 720 eurot (koos käibemaksuga). Esindajatasu on menetluskulude jagamist puudutavas osas põhjendatud 500 euro ulatuses, sest vaidlus selles küsimuses ei olnud keerukas ja esindaja jaoks sedavõrd aeganõudev. Muus osas tuleb kaebaja apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta tema enda kanda.
31.Kolmas isik taotleb apellatsioonimenetluses menetluskulu väljamõistmist 2733,60 eurot, millest 2073,60 eurot on esindajatasu (sh käibemaks) ja 640 eurot riigilõiv. Kolmanda isiku apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel jätta tema enda kanda. Kolmanda isiku apellatsioonkaebuse koostamiseks kulus esindajatasust 691,20 eurot (sh käibemaks). See tuleb jätta tema enda kanda. Muus osas (1382,40 eurot koos käibemaksuga) on esindajatasu põhjendatud ja vajalik ning tuleb kaebajalt välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.