Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
28. aprill 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-619
Haldusasi
Megameedia Grupp OÜ kaebus Tallinna Transpordiameti kohustamiseks viia riigihanke nr 243491 „Tallinna linna ühistranspordi ootekodade ja avalike välitualettide paigaldamine ja hooldus, koos reklaami eksponeerimise ning välitualettide kasutajatelt tasu saamise õigusega“ alusdokumendid kooskõlla õigusaktide nõuetega ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 4. märtsi 2022. a otsuse nr 24- 22/243491 osaliseks tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. aprilli 2022. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – Megameedia Grupp OÜ, esindaja v.adv Toomas Pikamäe Vastustaja (hankija) – Tallinna Transpordiamet, esindajad Kaialiisa Koorberg ja Kristel Rätsep
Menetluse alus ringkonnakohtus
Megameedia Grupp OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse Megameedia Grupp OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu
13.aprilli 2022. a määruse peale haldusasjas nr 3-22-619.
Rahuldada Megameedia Grupp OÜ määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 13. aprilli 2022. a määrus haldusasjas nr 3-22-619 ja saata asi menetluse jätkamiseks samale halduskohtule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 278 lg 1).
1.Tallinna Transpordiamet avaldas riigihangete registris 27.12.2021 hanketeate avatud hankemenetlusena korraldatavas riigihankes „Tallinna linna ühistranspordi ootekodade ja
3-22-619 avalike välitualettide paigaldamine ja hooldus, koos reklaami eksponeerimise ning välitualettide kasutajatelt tasu saamise õigusega“ (viitenumber 243491) ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid. Hanke eesmärgiks on Tallinna linna ootekodade, avalike tasuliste välitualettide ning reklaam- ja linnateabevitriinide paigaldamine koos projektdokumentatsiooni koostamise ning vajalike lubade ja kooskõlastuste hankimisega; ootekodade, tualettide ja vitriinide hooldus-, remont- ja avariitööd koos ootekodadel, tualettidel ja vitriinidel reklaami eksponeerimise ning tualettide kasutajatelt tasu saamise õigusega. Riigihanke tulemusena sõlmitava lepingu esemeks on teenuse osutamine koos ehitustööde ja teenuste kontsessiooniga. Hankelepingu kestus on 21 aastat. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli esialgse hanketeate kohaselt 01.03.2022, mida pikendati 24.02.2022 avaldatud teatega kuni 01.04.2022.
2.Megameedia Grupp OÜ esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) 18.02.2022 vaidlustuse hankija kohustamiseks viia riigihanke alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla. 1)
Pakkumuste esitamise tähtaeg (01.03.2022) on ebamõistlikult lühike.
2)
Ootekodade tehnilise kirjelduse p 2.14 on õigusvastane, võimaldades hankija nõusolekul paigutada ümber juba olemasolevaid ootekodasid, mis annab olulise konkurentsieelise (kulude kokkuhoiu) pakkujale, kes on varem paigaldanud Tallinna linna ootekodasid.
3)
Riigihanke alusdokumendi p 4.2.1 ja hankepassi IV osa p C nõuavad õigusvastaselt, et pakkuja peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul olema paigaldanud vähemalt 300 ühistranspordi ootekoda. Varasema samasisulise riigihankega (viitenumber 237153) võrreldes on seda nõuet suurendatud 100 ootekoja võrra, mis on ebaproportsionaalne. Puudub vajadus nõuda, et pakkujal peaks tingimata olema just suuremahuline ootekodade paigaldamise kogemus, sest tegemist on üsna primitiivsete ja lihtsate ehitistega. Tingimus annab praegusele teenuseosutajale (JCDecaux Eesti OÜ) lubamatu konkurentsieelise.
4)
Riigihanke alusdokumendi p 7, hanketeate p II.2.5 ja dokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ on õigusvastased, sest 70% hindepunktidest moodustab ootekodade, tualettide ja vitriinide disainilahendus ning hinna osakaal on üksnes 30%. Disaini eest antavate hindepunktide osakaal on ebaproportsionaalselt kõrge. Varasemas riigihankes nr 237153 moodustas pakkumuse maksumus 90% hindepunktidest. Sisuliselt on hankija asunud kordama 2020. a-l riigihankes nr 223577 läbi viidud ideekonkurssi. Disainilahenduse hindamiskriteeriumid on ebaselged ja hindepunktide kujunemine ei ole reaalselt kontrollitav (mh pole arusaadav, kas iga linnaosa jaoks tuleb disainida erinevas stiilis ootekojad või ühes stiilis ootekojad peavad sobima igasse linnaosasse).
3.VAKO jättis 04.03.2022 otsusega nr 24-22/243491 vaidlustuse läbi vaatamata osas, milles see puudutas hanketeate p IV.2.2 ja muid riigihanke alusdokumente osas, milles need nägid pakkumuste esitamise tähtpäevana ette 01.03.2022, ning jättis ülejäänud osas vaidlustuse rahuldamata. 1)
Hankija soovib saada 1200 uut ootekoda, neist 600 nn Tallinna disainiga ja 600 pakkuja enda disainiga, ning kõik ootekojad peavad olema uued. Ootekodade tehnilise kirjelduse p 2.14 võimaldab ümber paigutada üksnes vaidlusaluse hanke tulemusena paigaldatavaid uusi ootekodasid, mitte kasutada praegusel ajal Tallinna linnas juba olevaid ootekodasid.
2)
Kvalifitseerimistingimus, et pakkujal peab olema eelneva viie aasta jooksul vähemalt 300 ühistranspordi ootekoja paigaldamise kogemus, ei ole ebaproportsionaalselt range, sest vaidlusaluse riigihankega hangitakse 1200 uut ootekoda ja hankelepingut täitma asuv ettevõtja peab olema suuteline paigaldama aastas kuni 314 ootekoda. Kuna hankija ei ole seotud varasema hankepraktikaga, siis ei oma tähtsust, et varasemas sarnases riigihankes oli kogemusnõue leebem. 2(7)
3-22-619 3)
Pakkumuste hindamise kriteeriumide kehtestamisel on hankijal avar kaalutlusruum ning ootekoja, tualeti või vitriini disain kirjeldab asjaomase toote kvaliteeti. Vaidlustaja ei ole toonud välja ühtegi sisulist argumenti, et kehtestatud hindamiskriteeriumid ei võimaldaks selgitada välja majanduslikult soodsaimat pakkumust, ei oleks seotud hankelepingu esemega või ei tagaks reaalset konkurentsi. Piisav ei ole üksnes subjektiivne tunnetus, et disainilahenduse väärtustamine 70% ulatuses ei ole põhjendatud. Alusetu on ka väide, et sisuliselt korraldab hankija ideekonkurssi. Tegemist on konkreetsete toodete hankimiseks korraldatud avatud hankemenetlusega, mida ei muuda ideekonkursiks pelgalt asjaolu, et hankija on otsustanud omistada pakkumuste hindamisel küllaltki suure osakaalu toodete disainile. Ideekonkursi raames ei hangita valmistooteid. Ootekodade disaini hindamist vaidlusaluses hankes ei välista ka varasem ideekonkurss, sest esiteks on pooled ootekojad pakkujate oma disainiga ja ülejäänud nn Tallinna disainiga ootekodade puhul on pakkujal võimalik üldist disainilahendust lubatavates piirides täiendada, täiustada ja parendada. Kuigi ootekodade disaini hindamisalused sisaldavad paratamatult teatavat subjektiivsust, ei saa seda pidada õigusvastaseks. Seatud kriteeriumid ei võimalda täiesti meelevaldset hindamist, vaid ekspertidest koosnev hindamiskomisjon peab hinnanguid kontrollitavalt põhjendama. Riigihanke alusdokumendi p 7.1.2.1 kohaselt tuleb pakkuda kahte disaini (nn Tallinna disaini ja oma disaini), millest kumbki on piisavalt universaalne, et sobituda Tallinna kõikide linnaosade linnaehituslikku keskkonda.
4.Megameedia Grupp OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 14.03.2022 kaebuse nõuetega tühistada VAKO 04.03.2022 otsus nr 24-22/243491 osas, millega jäeti rahuldamata vaidlustus riigihanke alusdokumendi p 7, hanketeate p II.2.5 ja dokumendi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ peale, ning kohustada hankijat viima eeltoodud dokumendid kooskõlla õigusaktides sätestatud nõuetega. Kaebaja ei vaidlusta VAKO 04.03.2022 otsust osas, millega jäeti vaidlustus osaliselt läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata. Kaebaja hinnangul on hindamiskriteeriumid vastuolus riigihangete seaduse (RHS) § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega ning kuna on tõenäoline, et esitatavate pakkumuste maksumused on võrdsed (varasemas riigihankes nr 237153 pakkusid kaebaja ja teine pakkuja võrdset hinda), siis otsustavad eduka pakkumuse sisuliselt üksnes disainilahendusele antavad hindepunktid, mis on vastuolus RHS § 85 lg-ga 3 (st majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamise reeglitega). Isegi kui RHS § 85 lg-d 3 ja 9 annavad hankijale kaalutlusõiguse otsustada, kui suur osakaal on hinnal ja kvaliteedil, puudub mõistlik põhjendus määrata disaini osakaaluks 70%, sest disain oli juba kindlaks määratud varasema ideekonkursiga ja puudus vajadus hakata seda praeguses hankes uuesti hindama (sh oli eelmises samasisulises riigihankes nr 237153 hinna osakaaluks 90%). Ka kvaliteedi hindamine RHS § 85 lg 8 p 1 alusel peab olema objektiivselt mõõdetav, mitte ei saa olla subjektiivne. Eiratud on tõsiasja, et vastustaja nägemus linnaruumi sobivatest ootekodadest oli juba realiseerunud varasema ideekonkursi (riigihange nr 223577) tulemustega ning pole arusaadav, miks peaks hakkama seda disaini praeguses hankes muutma. Avatud hankemenetluse sildi all on sisuliselt asutud kordama varasemat ideekonkurssi, mis on vastuolus RHS § 85 lg-ga 1. Disainilahenduse hindamiskriteeriumid on ebaselged ja mitmeti mõistetavad ning pole arusaadav ega kontrollitav, kuidas hindepunktid tegelikult kujunevad.
5.Tallinna linn palus 21.03.2022 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides, et RHS § 85 pigem soosib lisaks hinnale ka muude hindamiskriteeriumide kasutamist ja RHS § 85 lg 8 p 1 kohaselt võivad kvaliteeti näidata mh esteetilised, funktsionaalsed, keskkondlikud, sotsiaalsed ja innovaatilised omadused. RHS § 85 lg 3 kohaselt on hankija pädevuses määrata pakkumuste hindamiseks sobilikud kriteeriumid ja nende osakaalud. Kriteeriumid peavad küll võimaldama objektiivset hindamist, kuid subjektiivsust ei saa täielikult välistada. Hindamiskriteeriumid ei pea tingimata olema detailsed ega sisaldama alakriteeriume, vaid hindamine võib põhineda ka ekspertide arvamusel. Vaidlusaluse hanke komisjoni koosseisust on 1/3 arhitektid / disainerid. 3(7)
3-22-619 Kaebaja viidatud varasem riigihange nr 237153 tunnistati Tallinna Transpordiameti juhataja 05.11.2021 käskkirjaga nr 1.-16/21/48 kehtetuks põhjusel, et hankija soovis täpsustada hanke tingimusi (sh lisada täiendavalt disainilahenduste hindamiskriteeriumid). Puudub alus eeldada, et ka praeguses hankes esitatakse võrdse maksumusega pakkumused, kuid kaebaja see eeldus ilmestab eriti vajadust rakendada kvalitatiivseid hindamiskriteeriume. Disain on hankija jaoks väga oluline, sest hankelepingu kestuseks on 21 aastat (st hangitavad ootekojad jm paigutatakse linnaruumi väga pikaks ajaks, mistõttu tuleks tagada nende ühtne ja ajatu disain).
6.Tallinna linn palus 07.04.2022 seisukohas jätta kaebus läbi vaatamata. Vaidlusaluses riigihankes esitatud pakkumused avati riigihangete registris 01.04.2022. Kaebaja ei taotlenud halduskohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist, vaid on esitanud riigihankes oma pakkumuse. Seeläbi on kaebaja aktsepteerinud kõiki riigihanke alusdokumentides esitatud tingimusi (vt riigihanke alusdokumendi p 5.1) ja minetanud õiguse nõuda alusdokumentide muutmist. RHS § 81 lg 1 kohaselt võib hankija muuta hanketeadet või muid riigihanke alusdokumente avatud hankemenetluses üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine on seega muutunud õiguslikult ja faktiliselt võimatuks, sest pakkumused on avatud ja hankija ei saa muuta riigihanke alusdokumente. Kaebus tuleks jätta HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kuna kaebaja esitas ka ise pakkumuse, saab ta kaitsta oma õigusi hankija edaspidi tehtavate otsuste vaidlustamise kaudu.
7.Megameedia Grupp OÜ vaidles 08.04.2022 seisukohas vastustaja taotlusele vastu ning leidis, et kuivõrd riigihanke alusdokumente ei ole pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumise tõttu enam tõepoolest võimalik muuta, tuleks hankijal kaebuse rahuldamise korral tunnistada hankemenetlus kehtetuks. Tekkinud olukorra eest vastutab hankija, kes kaebuse esitamisele vaatamata jätkas hankemenetlust ja võttis sellega teadliku riski, et tal võib tekkida kohustus tunnistada hange kehtetuks. HKMS § 121 lg 2 p-s 2 sätestatud kaebuse tagastamise alus on selgelt piiratud juhtumiga, mil kaebaja on eksinud kaebuse liigi või nõude valikul ning keeldub eesmärgi saavutamiseks sobiva nõue esitamisest. Sellist olukorda praegu ei esine. Pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumine ei anna alust kaebuse tagastamiseks ka HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi, sest kaebeõigust hinnatakse kaebuse esitamise seisuga (vt Riigikohtu 16.11.2011 otsus nr 3-3-1-65-11, p 15).
8.Tallinna Halduskohus jättis 13.04.2022 määrusega kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Vastustaja taotlus jätta kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata on põhjendatud. Kaebaja viidatud Riigikohtu 16.11.2011 otsuse nr 3-3-1-65-11 aluseks olnud asjaolud erinevad käesolevast vaidlusest. Hankija võis RHS § 81 lg 1 järgi riigihanke alusdokumente muuta kuni pakkumuste esitamise tähtajani ehk kuni 01.04.2022. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja teadis, et pakkumuste esitamise tähtaeg on 01.04.2022 ja riigihanke alusdokumente ei saa pärast seda muuta, kuid ta ei kasutanud võimalust esitada esialgse õiguskaitse taotlus, et peatada tähtajast tulenev õiguslik mõju (s.o peatada haldusakti kehtivus), vaid esitas tähtajaks pakkumuse. Selle tulemusel kaotas kaebaja 01.04.2022 seisuga võimaluse nõuda riigihanke alusdokumentide õigusaktide nõuetega kooskõlla viimist. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 28.05.2021 määruses nr 3-21-991 (p 14), et esialgset õiguskaitset kohaldamata kaotaks vaidlus RHS § 81 lg 1 tõttu pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist mõtte. Riigihanke alusdokumendid on olemuselt eelhaldusakt (vt Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 16), mis on kehtivuse korral haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 järgi igaühele täitmiseks kohustuslik. Seetõttu puuduks hankijal võimalus jätta riigihanke alusdokumendid vaidlustatud osas hiljem kohaldamata isegi juhul, kui kohus tuvastaks nende õigusvastasuse (vt Riigikohtu 28.11.2012 otsus nr 3-3-1-45-12, p 29). Seega ei ole enam võimalik saavutada esitatud kohustamisnõude eesmärki. Kaebuse läbi vaatamata jätmist toetab ka asjaolu, et kaebaja esitas riigihankes pakkumuse, mis peab vastama riigihanke 4(7)
3-22-619 alusdokumentides sätestatud tingimustele (RHS § 110 lg 2) ja pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist (RHS § 110 lg 3). Kaebaja käitumine näitab tahet osaleda riigihankes kehtestatud tingimustel. Kohustamisnõude läbi vaatamata jätmisest tulenevalt jääb haldusakt kehtima ning puudub vajadus hakata eraldi hindama VAKO otsuse õiguspärasust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Megameedia Grupp OÜ palub 25.04.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata tema kaebus halduskohtule menetluse jätkamiseks. 1) HKMS § 121 lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. See kaebuse tagastamise alus on piiratud juhtumiga, mil kaebaja on eksinud kaebuse liigi või nõude valikul ning keeldub eesmärgi saavutamiseks sobiva nõude esitamisest (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22; Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2022 määrus nr 3-21-1813, p 13). Praegu sellist olukorda ei esine, sest kaebaja on õigesti esitanud kohustamiskaebuse. Kaebuse läbi vaatamata jätmist ei õigusta ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2021 määrus nr 3-21-991 (p 14), mis ei käsitle kõnealust küsimust. Pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumine ei välista kaebust rahuldava kohtuotsuse tegemist. RHS § 81 adressaadiks on hankija, mitte halduskohus. RHS § 81 eesmärk on tagada õiguskindlus, läbipaistvus ja pakkujate võrdne kohtlemine. Selle eesmärgiga ei ole vastuolus olukord, kus halduskohus kohustab hankijat viima riigihanke alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist. RHS § 81 lg-st 1 tulenevalt on sel juhul vastustaja ainsaks alternatiiviks tunnistada riigihange kehtetuks ja korraldada sama eseme suhtes uus hankemenetlus (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.07.2020 määrus nr 3-20-1346, p 15). Vastustaja oli kaebuse esitamisest teadlik ja tal oli võimalus lükata pakkumuste esitamise tähtpäev edasi, kuid ta ei kasutanud seda, vaid võttis teadliku riski, et kaebuse rahuldamisel võib ta olla kohustatud tunnistama riigihanke kehtetuks (Riigikohtu 14.05.2002 otsus nr 3-3-1-25-02, p 24). Põhjendamatu on ka halduskohtu etteheide, et kaebaja ei taotlenud esialgse õiguskaitse kohaldamist. Esialgse õiguskaitse taotlemine on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamine oli kaebuse menetlemise seisukohalt määrava tähtsusega, pidanuks halduskohus seda ise kohaldama või vähemalt juhtima kaebaja tähelepanu esialgse õiguskaitse taotlemise võimalusele. Seejuures ei takistaks haldusakti kehtivuse peatamine pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist. Kaebust ei ole alust hinnata ka ilmselgelt perspektiivituks. 2) Halduskohus märkis, et kaebaja kaotas pärast 01.04.2022 võimaluse nõuda riigihanke alusdokumentide õigusaktide nõuete kooskõlla viimist ehk kaebaja kaotas seega kaebeõiguse. Senises kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et kaebeõigust kontrollitakse kaebuse esitamise seisuga ja kohtumenetluse ajal muutunud asjaolud võivad tingida vaidluse ammendumise vaid juhul, kui on kahtlusteta selge, et kaebuse rahuldamine ei saaks kuidagi kaitsta kaebaja õigusi (nt Riigikohtu 14.05.2019 otsus nr 3-14-52077, p 11; 16.11.2011 otsus nr 3-3-1-65-11, p 15; 14.05.2002 otsus nr 3-3-1-25-02, p 24; Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2022 määrus nr 3-211813, p 14). Kaebaja on väitnud, et hindamiskriteeriumide eesmärgiks on soosida JCDecaux Eesti OÜ-d, mistõttu aitaks kaebaja õigusi kaitsta see, kui halduskohus rahuldab tema kaebuse ja vastustaja on sunnitud tunnistama riigihanke kehtetuks. Sel juhul oleks kaebajal võimalik taotleda hankelepingu sõlmimist uues hankes, milles on tema konkurenti soosivad tingimused kõrvaldatud (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 10.06.2021 otsus nr 3-21-439, p 30). Pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumine ei tingi seetõttu kaebuse läbi vaatamata jätmist. Kaebeõigust ei võta kaebajalt ka asjaolu, et ta esitas vaidlusaluses riigihankes 01.04.2022 oma pakkumuse. Kuna kaebaja oli enne pakkumuse esitamist riigihanke alusdokumendid vaidlustanud, siis on 5(7)
3-22-619 ebaõige ka seisukoht, et pakkumuse esitamisega võttis kaebaja RHS § 110 lg 3 alusel üle kõik riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimused. Pakkumuse esitamine ei tähenda kaebusest loobumist ega kaebeõiguse minetamist. Kaebaja esitas pakkumuse, sest soovib hankelepingut sõlmida.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 278 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks nõuda selle kohta Tallinna linnalt vastust, vaid arvestab hankija poolt varem avaldatuga.
11.Halduskohus tugines kaebuse läbi vaatamata jätmisel HKMS § 151 lg 2 p-le 1 ja § 121 lg 2 p-le 2 (st pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnes, et kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki). Kuigi halduskohus ei ole formaalselt tuginenud HKMS § 121 lg 2 p-le 1 (st kaebeõiguse ilmselgele puudumisele), tuleb kaebajaga nõustuda, et sellele viitab halduskohtu seisukoht, justkui oleks kaebaja 01.04.2022 kaotanud võimaluse kaebusega nõuda riigihanke alusdokumentide õigusaktidega kooskõlla viimist.
12.Kaebaja märgib õigesti, et kaebuse lubatavust (sh kaebeõiguse olemasolu või puudumist) kontrollitakse kaebuse esitamise aja seisuga (nt Riigikohtu 14.05.2019 otsus nr 3-14-52077, p 11). Olukorda, kus kohtumenetluse ajal muutunud asjaolude tõttu ei oleks tühistamis- või kohustamiskaebust enam õiguslikult või faktiliselt võimalik rahuldada, ei tohiks samastada olukorraga, kus pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad asjaolud, mille alusel oleks kohus võinud kaebuse läbivaatamatult tagastada. Kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata jätmine saab üldjuhul olla põhjendatud vaid siis, kui HKMS § 121 lg-s 2 nimetatud asjaolud esinesid juba kaebusega halduskohtusse pöördumise ajal, kuid ilmnesid (said kohtule teatavaks või arusaadavaks) alles pärast kaebuse menetlusse võtmist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2021 määrus nr 3-20-1613, p-d 8–9).
13.Praeguses asjas esitatud kaebuse n-ö põhinõudeks on kohustada hankijat viima riigihanke alusdokumendi p 7, hanketeate p II.2.5 ja dokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ kooskõlla RHS §-de 3 ja 85 nõuetega. Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad selle nõude eeldused olema üldjuhul täidetud nii kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kui kohtuotsuse tegemise ajal esinevad faktilised asjaolud või õiguslik olukord ei võimalda vastustajal kaebaja taotletud haldusakti anda, tuleb jätta kohustamisnõue rahuldamata (nt Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-17-1994, p 18; 17.05.2021 otsus nr 3-18-1432, p 42). Puudub vaidlus, et RHS § 81 lg-st 1 tulenevalt ei ole hankijal pärast vaidlusaluses riigihankes pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist (s.o pärast 01.04.2022) enam õiguspäraselt võimalik muuta hanketeadet ja muid riigihanke alusdokumente. Kaebaja on seisukohal, et nimetatud piirang seob üksnes hankijat, kuid ei takista halduskohtul kaebuse rahuldamist ja riigihanke alusdokumentide muutmiseks kohustamist, vaid hankijale ei jää RHS § 81 lg 1 tõttu lihtsalt muud võimalust, kui tunnistada hankemenetlus kehtetuks (RHS § 73 lg 3 p 6). Sellega ei saa kuidagi nõustuda ja sellist lähenemist ei toeta mh kaebaja välja toodud kohtupraktika esialgse õiguskaitse küsimuses (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2021 määrus nr 3-21-991, p 14; 30.07.2020 määrus nr 3-20-1346, p 15), milles on juhitud üksnes tähelepanu, et isegi riigihanke alusdokumentide õigusvastasuse tuvastamine halduskohtu poolt ei mõjutaks nende kehtivust ja kohustuslikkust. 6(7)
3-22-619
14.Ringkonnakohus rõhutab, et halduskohus ei saa haldusorganit kohustada õigusvastaseks tegevuseks. Kui halduskohus rahuldaks kaebuse ja kohustaks vastustajat muutma hanketeadet ja muid riigihanke alusdokumente, siis oleks selline ettekirjutus pärast kohtuotsuse jõustumist HKMS § 177 lg-st 1 ja § 246 lg-st 1 tulenevalt vastustajale täitmiseks kohustuslik ning kohtu ettekirjutuse täitmata jätmise eest saaks vastustajale HKMS § 248 lg 1 alusel määrata rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Kui vastustaja täidaks kohtuotsuse ja muudaks riigihanke alusdokumente, rikuks ta seevastu RHS § 81 lg-s 1 sätestatut. Ehkki hankijal oleks iseenesest võimalus sellisest kohustuste kollisioonist ka välja tulla, tunnistades RHS § 73 lg 3 p 6 alusel hankemenetluse kehtetuks, ei saa see õigustada vastustaja kohustamist õigusvastaseks tegevuseks. Asjakohane ei ole arutleda selle üle, et vastustaja saanuks kaebuse esitamist arvestades lükata pakkumuste esitamise tähtpäeva edasi mh omal algatusel ja vältida sellega kujunenud olukorra tekkimist. Hankija tegevuse vaidlustamiseks kaebusega halduskohtusse pöördumine ei takista iseenesest hankemenetluse jätkamist ja seda ei saa hankijale ette heita. Kaebajal oli oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks võimalik taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kuivõrd kaebajat on esindanud kaks kogenud vandeadvokaati, ei ole tõsiseltvõetav, et kaebaja ei saanud halduskohtu juhisteta aru, et tal on võimalik taotleda esialgset õiguskaitset ja kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata, siis hankemenetlus jätkub ning pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumisel ei saa riigihanke alusdokumente enam muuta. Otsitud on ka põhjendus, et vaidlustatud haldusakti kehtivuse peatamine ei oleks takistanud pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist, sest halduskohus saanuks esialgse õiguskaitse taotluse alusel rakendada ka tõhusamaid õiguskaitsevahendeid (nt peatada hankemenetluse).
15.Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et praeguses asjas kujunenud olukorras tuleks kohustamiskaebus jätta rahuldamata, sest vastustajal ei oleks õiguspäraselt võimalik taotletud haldusakti anda (s.o riigihanke alusdokumente muuta). Sellest ei järeldu samas, et kaebuse võis jätta HKMS § 121 lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Vastustaja ja halduskohus on jätnud tähelepanuta, et HKMS § 121 lg 2 p 2 võimaldab kaebuse tagastada üksnes tingimusel, et kaebuse eesmärki ei oleks võimalik saavutada isegi kaebuse rahuldamisega. Halduskohus ei ole väitnud, et esitatud kohustamisnõude rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kohtusse pöördumise eesmärki (s.o riigihanke alusdokumentide muutmist), vaid lähtus sisuliselt üksnes hinnangust, et muutunud asjaolude tõttu ei saaks esitatud kohustamisnõuet enam rahuldada. Sellises olukorras tulnukski jätta kaebus otsusega rahuldamata, mitte jätta seda läbi vaatamata. Väheste eduväljavaadetega kaebuse saaks tagastada üksnes HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, mis eeldab täiendavalt, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Praegu see ilmselgelt nii ei ole.
16.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga ka selles, et vaidlusaluses riigihankes pakkumuse esitamine ei mõjuta kaebaja positsiooni praeguses kohtumenetluses. RHS § 110 lg-test 1–3 tuleneb, et esitatud pakkumus peab järgima kehtivaid riigihanke alusdokumente ja pakkumus ei või olla tingimuslik, vaid pakkuja annab sellega tahteavalduse hankelepingu sõlmimiseks vastavalt kõigile riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Kõnealune tahteavaldus on siiski suunatud üksnes hankijale ja siduv asjaomase õigussuhte raames (s.o hankemenetluses) ning seda ei saa laiendada kohtumenetlusele (nt käsitada kaebusest loobumise avaldusena).
17.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Megameedia Grupp OÜ määruskaebuse, tühistab Tallinna Halduskohtu 13.04.2022 määruse ja saadab asja halduskohtule menetluse jätkamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.