Teenistussuhted › Muud teenistussuhted

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

OSCE-le kaebaja tööperioodi pikendamiseks positiivset vastust anda. 22.12.2017 teatas VM kaebajale täiendavalt, et teda ei ole lähetatud rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse (RTsMS) alusel ning tema missioonil osalemise kohta ei ole vormistatud käskkirju. OSCE SMM-i juhtkond pöördumisest tulenevalt tegi VM oma 16.03.2018 kirjaga kaebajale ettepaneku jätkata OSCE SMM-l üks aasta ehk kuni 31.03.2019 alusel ja seda ühes kõigi garantiidega, mida RTsMS tsiviilmissioonil osalevale eksperdile ette näeb. Kaebaja nõustus selle ettepanekuga. 28.03.2018 teatas VM vastupidiselt oma 16.03.2018 kirjas märgitule ja kaebajale täiesti ootamatult, et ei jätka viimasega OSCE SMM-l töötamise osas koostööd. 29.03.2018 e-kirjas andis VM teada, et kaebaja võib loomulikult ka edaspidi kandideerida OSCE missioonil vaatlejana osalema. 19.04.2018 kandideeris kaebaja OSCE iRecruitment'i kaudu Human Dimension Co-Ordination Officer (seconded) ametikohale. 03.05.2018 sai ta VM-lt vastuse, et vastustajal on eelarvelisi vahendeid kolme eksperdi lähetamiseks OSCE SMM-i missioonile Ukrainas ning hetkel on kaks lähetatud eksperdi kohta täidetud. 01.06.2018 sai kaebaja VM-ilt vastuse, et ministeerium esitas OSCE-le kaalumiseks kaks kandidaati, kaebaja kandidatuuri eelnimetatud kahe isiku hulgas ei olnud. 17.06.2018 kandideeris kaebaja OSCE iRecruitmenfi kaudu uuesti OSCE SMM-i vaatleja ametikohale. Selle avalduse lükkas VM tagasi ega vahendanud kaebaja kandidatuuri edasi hindamiseks OSCEle. 26.07.2018 kirjas teatas VM, et selleks ajaks on kolmas isik Eestist missioonile lähetamiseks välja valitud ja juba missioonile asumas ning seetõttu uusi kandidaate missioonile ei esitata. 5.2 21.03.2014 alguse saanud OSCE SMM näol on tegemist relvastamata tsiviilmissiooniga, mille peamised ülesanded on jälgida ja anda erapooletult ja objektiivselt aru olukorrast Ukrainas ning hõlbustada dialoogi kõigi kriisi osapoolte vahel. Vastav asjaolu on kirjas OSCE veebilehel ning tuleneb OSCE 21.03.2014 otsusest nr 1117. Seetõttu tulnuks seoses kaebaja lähetamisega OSCE SMM-le kohaldada rahvusvahelisel RTsMS-i. OSCE SMM mahub ülaltoodud asjaolusid kogumis arvesse võttes igal juhul RTsMS § 2 p-s 1 defineeritud mõiste «rahvusvaheline tsiviilmissioon" alla ja kaebaja sama paragrahvi p-s 2 määratletud mõiste „ekspert" alla. Eeltoodu tähendab omakorda seda, et kaebajale tasu maksmisel pidanuks VM lähtuma RTsMS § 18 lg-st 2, mis näeb ette, et eksperdile makstakse missioonil osalemise ajal töötasu või palka tema missioonile lähetamisele eelnenud kuue kuu keskmise töötasu või palga suuruses, kui ei lepita kokku teisiti. Kui eksperdile ei ole lähetusele eelnenud kuue kuu jooksul töötasu või palka makstud, makstakse talle missioonil osalemise ajal töötasu või palka vähemalt kolmekordse Eesti töötasu alammäära suuruses. Kaebajale missioonile eelnenud kuue kuu jooksul töötasu või palka ei makstud, mistõttu tulnuks kaebajale tasu maksmisel aluseks võtta vähemalt 3kordne Eesti töötasu alammäär. Faktiliselt maksti kaebajale tasu aga tema ja VM vahel sõlmitud käsunduslepingu ja selle lisade 1-3 alusel ajavahemikus 04.07.2014 - 31.03.2016 brutosummana 949,05 eurot kuus ning ajavahemikus 01.04.2016 - 31.03.2017 brutosummana 430 eurot kuus. Kaebaja jätkas ajavahemikul 01.04.2017 - 31.03.2018 tööd, kuid selleks perioodiks lepingut ei pikendatud ja tasu ei makstud. Samuti ei makstud kaebajale tasu perioodil 23.05.2014-03.07.2014.

OSCE SMM ei vasta RTsMS § 2 p-des 4 ja 7 määratletud kiireloomulise või lühiajalise missiooni tunnustele, vaid kestust arvestades on tegemist kõnealuse paragrahvi lg-s 10 defineeritud pikaajalise missiooniga, mille puhul eksperdi lähetusaeg ületas 90 järjestikust kalendripäeva. Kaebaja viibis missioonil 2014 maist kuni 2018 märtsini. Seega, isegi kui eeldada vastustaja põhjenduste õigsust, saab teha järelduse, et vähemalt ajavahemikul 19.04.2017 - 31.03.2018 pidanuks RTsMS kohalduma ka kaebaja suhtes. Niisiis, kaebajale tulnuks maksta tasu vastavalt RTsMS § 18 lg-le 2 ning seda kogu missioonil viibimise vältel. Tasu maksmata jätmine olnuks põhjendatud üksnes juhul, kui esinenuks RTsMS § 18 lg-s 5 kirjeldatud olukord - kui kaebajale maksnuks palka rahvusvaheline organisatsioon, kelle otsealluvuses ta missioonil ülesandeid täitnuks. Antud juhul OSCE kaebajale palka ei maksnud. OSCE hüvitas kaebajale rahaliselt vaid reisikulud missiooni asukohta ja sealt koju vastavalt missiooni alustamisel ja sealt lahkumisel ning maksis maksuvaba elukondlike kulude (majutus, toit jms) osaliseks katmiseks. Täiendavalt maksti kaebajale maksuvabalt hazard paymenti kõrgendatud ohu piirkonnas viibimise eest. Kaebajale maksti tasu 22 834,74 eurot vähem kui tulnuks maksta siis, kui juhindutud oleks RTsMS § 18 lg 2 ls-s 2 sätestatud määrast. Kaebaja on käesoleval ajal töötu ja tegeleb töö otsimisega. Eesti Töötukassa (ETK) 23.01.2019 otsusega nr 119004036 määrati l80-päevaseks perioodiks ehk teisisõnu ajavahemikuks 29.01.2019 - 27.07.2019 kaebajale makstava töötuskindlustushüvitise suuruseks 8,33 eurot päevas. Kaebaja keskmine ühe kalendripäeva töötasu viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötatud kuul oli ETK arvestuse kohaselt 14,33 eurot. Juhul kui kaebajale oleks makstud tasu vastavalt RTsMS § 18 lg 2 ls-le 2, oleks talle makstav töötuskindlustushüvitis märkimisväärselt suurem. Lähtudes töötuskindlustuse seaduse § 9 lg-test 1, 2 ja 4, kujuneks kaebaja keskmiseks ühe kalendripäeva töötasuks viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötatud kuul (periood 2016. aasta aprill - detsember) 21,5 eurot, s.o 13,17 eurot rohkem kui määrati ETK 23.01.2019 otsusega nr 119004036. Kaebajal sündis 06.08.2018 Ukrainas viibides tütar. Eestisse naasnuna esitas kaebaja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotlused lapsetoetuse ja vanemahüvitise saamiseks. 15.03.2019 otsusega määras SKA ajavahemikuks 01.03.2019 - 31.08.2034 igakuiseks lapsetoetuseks 60 eurot ja perioodiks 01.03.2019 - 05.02.2019 igakuiseks vanemahüvitiseks 540 eurot. Vanemahüvitise määramisel arvestas SKA vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 37 lg-le 3 hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta (s.o 2017) isikustatud sotsiaalmaksu summaks 425,70 eurot, mille näol on tegemist ajavahemiku 2017 jaanuar - märts eest VM-i poolt kaebajale käsunduslepingu alusel makstud igakuiselt netotasult 430 eurot arvestatud ja tasutud sotsiaalmaksuga. Kuna VM ei maksnud kaebajale tasu ülejäänud missioonil viibitud kuude, s.o ajavahemiku 2017 aprill - detsember eest, siis kujunes kaebaja ühe kalendrikuu keskmiseks tuluks vaid 107,5 eurot ning igakuise hüvitise suuruseks määrati PHS § 40 lg 1 alusel 540 eurot. Juhul kui kaebajale oleks makstud tasu vastavalt RTsMS § 18 lg 2 ls-le 2 iga 2017.a-l missioonil viibitud kuu eest, oleks talle makstav vanemahüvitis märkimisväärselt suurem. Lähtudes PHS §-st 37 ja § 39 lg-st 1, kujuneks igakuiselt makstava hüvitise suuruseks 1 204,67 eurot, s.o 672,67 eurot rohkem kui määrati SKA otsusega. Kokku on kaebaja varalise kahju hüvitamise nõude suuruseks 32 954,02 eurot (s.o saamata jäänud tsiviilmissioonil osalemise tasu 22 834,74 eurot + saamata jääv töötuskindlustushüvitis 1 619,91 eurot + saamata jääv vanemahüvitis 8 499,37 eurot).

5.3 Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 on ette nähtud mittevaralise kahju hüvitamine väärikuse alandamise korral. Kaebaja on veendunud, et vastustaja vastuolulist ja sõnamurdlikku käitumist arvestades saab temal mittevaralise kahju tekkimist eeldada. Usutav on, et kaebuses kirjeldatud vastustaja käitumisaktid kogumis põhjustasid kaebajale selliseid kannatusi, mis on käsitatavad väärikuse alandamisena tasemel, mida tuleb hüvitada rahas. Väärikaks ei saa pidada käitumist, millega andis VM pidevalt ebaselgeid ja vastuolulisi selgitusi missioonil osalemiseks esitamise kohta ning jättis ühelegi objektiivsele ja mõjuvale põhjusele viitamata kaebaja kandidatuuri lõpuks sootuks esitamata. Kogu aja vältel oli kaebaja teadmatuses ja mures enda ja pereliikmete tuleviku suhtes. Sellega kaasnes pikaajaline emotsionaalne pingeseisund ehk stress. Kaebaja oli varasema põhjal eeldanud, et saab missioonil tööd jätkata, kuid oli sunnitud naasma perega Eestisse. Tööd ei ole kaebaja leidnud käesoleva ajani. 2018 kandideeris kaebaja korduvalt teistele tsiviilmissioonidele, kuid ei osutunud kordagi valituks. Kaebaja arvates tugines VM subjektiivsetele põhjendustele. Lisaks eelnevale oli VM sõnamurdlik suhtlemisel kompromissi saavutamiseks. VM sõnamurdlikku käitumist demonstreerib ka kaebajale saadetud 08.09.2019 otsus tema kahju hüvitamise taotluse kohta. Rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel osalenud Eesti ekspertide tänamiseks korraldatud üritustel 16.06.2017 ja 18.06.2019 pälvisid presidendi ja välisministri tunnustuse koos kaebajaga OSCE SMM-l osalenud Eesti-poolsed vaatlejad E. K., T. T., E. S. ning A. K. Kaebajat aga kummalegi eelnimetatud üritusele ei kutsutud ja talle tänu ei avaldatud, ehkki ta elas enam kui neli aastat veendumuses, et esindab Ukraina kriisikoldes missioonil viibides ja eluga riskides Eesti riiki. Vaieldamatult tekitas selline ebavõrdne kohtlemine kaebajas solvumistunnet, milline on samuti vaadeldav hingelise kannatusena (vt nt RKHKo 06.06.2002, 3-3-1-27-02, p 14). Kaebaja leiab, et kohane rahaline hüvitis talle vastustaja poolt väärikuse alandamise tõttu tekkinud mittevaralise kahju eest on 6 000 eurot, nagu VM ise pakkus 21.01.2019 kirjas nr 44/4571-16. Kuna aga mittevaralise kahju suurust ei ole võimalik tõendada ning valu ja kannatusi ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada, siis taotleb kaebaja HKMS § 38 lg alusel, et juhul, kui kohus ei nõustu kaebaja poolt pakutud hüvitise suurusega, määraks kohus õiglase hüvitise enda äranägemisel.

kirja, milles tehakse kaebajale ettepanek missioonil jätkata kuni 31.03.2019. 28.03.2018 saatis vastustaja kaebajale e-kirja, milles teatab, et kaebaja missioonil osalemist ei ole siiski võimalik pikendada. 6.2 Rahvusvaheline tsiviilmissioon täidab rahvusvahelise tsiviilkriisiohje ülesandeid ning luuakse enamasti rahvusvaheliste organisatsioonide poolt vastava organisatsiooni otsustusprotseduuri kohaselt. EL ja OSCE puhul tähendab see liikmesriikide konsensuslikku otsust, millega antakse heakskiit missiooni loomisele. Organisatsiooni otsus (liikmesriikide konsensuslik otsus) luua missioon ei tähenda seda, et liikmesriik selles ka ise osalema peab, olgu rahaliselt või ekspertide lähetamisega. Konkreetse osalemisotsuse missioonil langetab iga riik suveräänselt. Eesti puhul otsustab missioonil osalemise välisminister, arvestades nii missiooni välispoliitilist prioriteetsust Eesti jaoks kui ka eelarvelisi vahendeid. Kõnealuse missiooni loomine otsustati seoses Ukrainas kujunenud keerulise olukorraga 21.03.2014. Kuigi tegemist oli ja on endiselt välispoliitiliselt Eesti jaoks prioriteetse riigiga, ei olnud missioonile panustamine sel hetkel eelarveliselt võimalik ja missioonil osalemise otsust ei tehtud. Samal ajal kuulutas OSCE välja konkursi missioonile vaatlejate leidmiseks. Soovi missioonil vaatlejana osaleda avaldasid mitmed eestlased, esitades OSCE kodulehel sellekohased avaldused. Avalduse esitamise järgselt küsis OSCE kandidaatide päritoluriigi nõusolekut. Vastustaja, leides, et tegemist on Eesti jaoks prioriteetse riigiga ning vastu tulles kandideerijate soovile missioonile osaleda ka ilma riigipoolse rahalise toeta, kiitis heaks esitatud kandidatuurid. Vastustaja informeeris kõiki kandideerijaid eelnevalt, et vastustajal ei ole võimalik neile maksta palka ning ainsa tasuna saavad nad arvestada OSCE päevarahadega. Seda, et sellistel tingimustel ei ole missioonil osalejatele ette nähtud sotsiaalsete garantiide tagamist, sai kaebaja üheselt aru ning kinnitab seda ka oma hilisemas e-kirjas vastustajale. Kaalunud olukorda ning samas piiratud eelarvelisi võimalusi, otsustas VM, et OSCE konkursil edukalt kandideerinuid tuleks võimalust mööda siiski toetada, mistõttu otsustati sõlmida nendega käsunduslepingud minimaalsete sotsiaalsete tagatiste säilitamiseks. Lähtudes asjaolust, et missiooni oli pikendatud mitmendat korda, tegi välisminister ametliku otsuse osaleda OSCE missioonil ekspertide lähetamisega 19.04.2017. 6.3 Kaebusest jääb ebaselgeks, milline vastustaja konkreetne tegevus on käsitletav väärikuse alandamisena. Vastustaja on juba varasemas suhtluses kaebajaga vabandanud olukorra eest, mis tekkis 16.03.2018 saadetud e-kirja tagajärjel ning pakkunud tekkinud läbielamiste kompenseerimiseks 6 000 eurot. Sellest on kaebaja keeldunud. Kaebajalt ei ole võetud alatiseks võimalust järgnevatel missioonidel osaleda. 6.4 16.06.2017 ja 18.06.2019 korraldati Eesti riigi poolt tsiviilmissioonidele lähetatud ekspertide tänamiseks üritus vastustaja asukohas. Üritusele kutsuti RTsMS alusel lähetatuid. Eestlasi, keda riik lähetanud ei ole, töötab missioonidel veel. Kaebajat ei kutsutud, kuna teda ei olnud lähetatud RTsMS alusel. Vastustajal ei ole ühegi õigusakti alusel kohustust tänuüritust korraldada, seega puudub kaebaja subjektiivsete õiguste riive.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

kirja kaebajale (dtl 36), kuid puudub vaidlus, et VM poolt kaebajale hingeliste üleelamiste kompenseerimiseks pakutud 6 000 eurot kaebaja vastu ei võtnud. Hingelised üleelamised ei peagi olema tingimatult ja üksnes rahaliselt kompenseeritavad. Käesoleval juhul kohus loebki VM 21.01.2019 kirjas nr 4-4/4571-16 kaebaja ees vabandamist viimasele tekitatud mittevaralise kahju heastamiseks piisavaks (dtl 93). Kaebuses on peetud sõnamurdlikuks VM 08.05.2019 keeldumist kaebajale varalise ja mittevaralise kahju hüvitamisest kokku summas 44 305 eurot. Kohus kaebajaga ei nõustu. Esiteks, ei nähtu asja materjalidest, et VM oleks kaebajale sellises ulatuses hüvitist lubanud. Teiseks, VM poolt eelnevalt kaebajale pakutud 6 000 eurot omas tähtsust üksnes kompromissiläbirääkimiste kontekstis. Kuna kompromissi ei saavutatud (mittevaieldav asjaolu), siis polnud VM selle pakkumisega rohkem seotud. Kaebaja pole näidanud, milles seisnes kaebuses väidetud VM sõnamurdlikkus kompromissiläbirääkimiste ajal. Asjaolu, et kaebaja on Eestis käesoleva ajani töötu, pole seostatav VM tegevusega. Puutuvalt kaebuses väidetud ebavõrdset kohtlemist seoses kaebaja mittekustumisega ülal märgitud tänuüritustele, märgib kohus järgmist. Asjas nähtuva teabe kohaselt kutsuti nimetatud üritustele isikud, kelle suhtes kohaldus RTsMS. Kuna kaebaja selliste isikute ringi ei kuulunud (vt käesoleva otsuse p 7.1), pole kaebajat ebavõrdselt koheldud. Kohus märgib, et isegi juhul, kui kaebaja tulnuks kutsuda nimetatud üritustele, ei saanud kutsumata jätmine tekitada talle selliseid kannatusi, mis tuleks hüvitada rahas.

/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.