lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1960/9

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 26.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-1960/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
823
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1960

Haldusasi

XXi kaebus Tallinna Vangla 02.09.2020 vastuse nr 5-8/20/163222 ning 07.10.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/247-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja - XX Vastustaja - Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata XXi menetlusabi taotlus tõlkekulude tasumiseks.
2.Rahuldada XXi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluselt.
3.Jätta XXi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Jätta XXi kaebus läbi vaatamata.
5.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse punktidele 1, 3 ja 4 võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.XX esitas 31.07.2020 Tallinna Vanglale taotluse, et ta soovib treenida jalgpalliväljakul. Tallinna Vangla rahuldas 02.09.2020 vastusega nr 5-8/20/163-22-2 XXi taotluse ning selgitas, et tal on võimalik ühel päeval nädalas teha jalutuskäik spordiväljakul. Samuti on võimalik ühel korral nädalas kasutada spordisaali, sh mängida jalgpalli. XX on vastusele kirjutanud käsikirjaliselt peale, et soovib joosta.
2.XX esitas vastusele vaide, mille Tallinna Vangla jättis 07.10.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/247-2 rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 09.10.2020 XXi kaebus Tallinna Vangla 02.09.2020 vastuse nr 58/20/16322-2 ning 07.10.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/247-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse vene keelsete tõendite tõlkimiseks.
4.XX esitas 23.11.2020 esialgse õiguskaitse taotluse nõudega lubada kaebajal kasutada spordiväljakut koos spordiseadetega.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Kaebajal tuleks tasuda esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 15 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 6 ja halduskohtumenetluse seadustiku -HKMS § 104 lg 1). Esialgse õiguskaitse taotluselt ei ole kaebaja riigilõivu tasunud. Kuna kaebaja esitas koos kaebusega taotluse riigilõivust vabastamiseks, siis kohus tõlgendab, et kaebaja taotleb ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel menetlusabi. Kuivõrd kohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel maksejõuetuse tõttu ning arvestades, et kaebaja majanduslik olukord ei ole muutunud, vabastab kohus kaebaja riigilõivu tasumisest ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
6.Kaebaja taotleb menetlusabi korras tõlkekulude tasumisest vabastamist maksejõuetuse tõttu. HKMS § 82 lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. HKMS § 82 lg 3 kohaselt korraldab kohus ise tõlgi leidmise, kui tõlgi leidmine on menetlusosalise jaoks võimatu või ebamõistlikult keeruline. Sama sätte teise lause järgi kannab tõlkimise kulud menetlusosaline. Kaebaja täpsustas kohtule, et soovib vene keelsete tõenditega tõendada seda, et Tartu Vanglas saab kasutada spordiväljakut 3 korda nädalas. Kuna kohus ega vastustaja ei sea kahtluse alla, et Tartu Vanglas võimaldatakse kasutada spordiväljakut 3 korda nädalas, ei ole vastavate tõlgete korraldamine vajalik. Kohus jätab rahuldamata XXi taotluse tõlgete korraldamiseks eesti keelde.
7.XXi kaebuse eesmärgiks on, et vangla võimaldaks tal tegeleda kehakultuuriga spordiväljakul (mängida jalgpalli). Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Samuti võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas (VangS § 55 lg 2). VangS § 55 lg-st 1 tuleneb üksnes üldine õigus kehakultuuriga tegelemiseks. Õigusaktid ei sätesta, millises mahus ja millistel tingimustel või milliseid vahendeid kasutades tuleb kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemine tagada. Ka väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleneb VangS § 55 lg-st 1 kinnipeetavale üksnes üldine õigus sellele, et tal võimaldatakse tegeleda kehakultuuriga, kuid vanglal puudub kohustus tagada igale kinnipeetavale subjektiivselt meeldiva spordiala harrastamise võimalus kinnipeetava poolt soovitud viisil või mahus. Seega puudub kinnipeetavatel subjektiivne õigus nõuda kehakultuuriga tegelemise võimaldamist konkreetsetes ruumides või konkreetsete vahenditega (vt nt Riigikohtu määrus nr 3-3-1-95-08, punkt 9, 07.04.2010 otsus nr 3-3-1-5- 10, punktid 18 ja 19, Tallinna Halduskohtu otsus nr 3-17-1082 p 21.5).
8.Vastustaja selgitas kohtule, et kaebaja saabus Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse 06.07.2020. Ajavahemikul 06.07.-20.07.2020 paiknes kaebaja kolmanda üksuse osakonnas R6 vastuvõturežiimil ja tema liikumine oli piiratud justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 8 lg 4 alusel. Ajavahemikul 20.07.-04.09.2020 paiknes kaebaja osakonnas R2, mis on avatud eluosakond ning kaebajal oli võimalik vabalt tegeleda kehakultuuriga, sh kasutada spordiväljakut, millest tulenevalt kaebaja taotlus ka algselt rahuldati. Alates 09.09.2020 kuni tänaseni on kaebaja lukustatud kambrite osakonnas V-2. Tallinna Vangla 04.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/206, 09.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/214 ja 30.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/231 on XXi suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, sh on piiratud kaebaja liikumis- ja suhtlemisvabadust ning kehakultuuriga tegelemist (spordisaali ja spordiväljaku kasutamist). Seega kaebaja enda käitumise tagajärjel on kaebajale kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud ning mh piiratud õigust kasutada spordisaali ning spordiväljakut.
9.Kaebajal on võimalik kehakultuuriga tegeleda igapäevaselt vabas õhus jalutuskäigu ajal, mis talle võimaldatakse VangS § 55 lg 2 alusel. Vastustaja selgitas, et kolmandas üksuses on kinnipeetavate jalutusboksidesse paigaldatud treeningseadeldised, millel on kaebajal võimalik soovi korral sooritada erinevaid jõuharjutusi.
10.Kuna Tallinna Vangla 04.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/206, 09.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/214 ja 30.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/231 on XXi suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, on vaidlustatud 02.09.2020 otsus nr 5-8/20/16322-2 ja 07.10.2020 vaideotsus nr 515/20/247-2 õiguspärased.

Eelneva tõttu ei ole põhjendatud ka kohustamisnõude läbi vaatamine. Kohus jätab kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

11.Kuivõrd kohus jätab kaebuse läbivaatamata, jääb rahuldamata ka XXi esialgse õiguskaitse taotlus. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium