Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene 26. november 2020, Tartu 3-17-2030
Haldusasi
Osaühing MÜRIN kaebus Maksu- ja Tolliameti kontrollitoimingu õigusvastuse tuvastamiseks, nende edasiseks keelamiseks ja küsimustele vastamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 14. augusti 2019. a otsus Osaühing MÜRIN apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Osaühing MÜRIN Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. augusti 2019. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 28. detsember 2020).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing MÜRIN on rahvusvaheliste autovedudega tegelev äriühing, kes teostab kauba vedu Euroopast Venemaale ja tagasi. Vedude käigus on tema autosid Maksu- ja Tolliameti poolt kinni peetud ja kontrollitud seoses autos oleva kütuse kogusega.
2.Osaühing MÜRIN esitas kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi tuvastada, et tema autosid kontrolliti Maksu- ja Tolliameti poolt piiri ületamisel paagis oleva kütusega seotud
aktsiisivabastuse kohaldumise kindlakstegemise eesmärgil liiga tihti; keelata nende toimingute tegemine põhjendamatult tihti ja kohustada vastustajat vastama küsimusele „kas kaebajat koheldakse piiri ületamisel teiste vedajatega võrdselt“, esitades selle kohta vastavad andmed.
3.Tartu Halduskohtu 14. augusti 2019. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 68 lg-st 4 tulenevalt on lubatud tuua liiduvälisest riigist aktsiisivabalt kütust mootorsõiduki kütusepaagis, kui see on ette nähtud kasutamiseks kütusena samas mootorsõidukis. Aktsiisivabastuse kohaldamise aluste kontrollimise kohustus on Maksu- ja Tolliametil. Vastustaja on selgitanud, et ta otsustab aktsiisivabastuse kohaldamise eelduste täitmise kontrollimise vajaduse üle piiripunktis riskianalüüsi tulemuste põhjal ning samadest riskihindamise kriteeriumitest lähtutakse ka kaebaja puhul. Kohtul puudub alus selles kahelda.
3.2.Riskianalüüs on mõistlik ja kohane viis määratlemaks kontrollide läbiviimise vajadust ja sagedust.
3.3.Vastustaja esitatud andmetest nähtub, et perioodil 1. september 2015 kuni 7. oktoober 2017 ületasid kaebaja sõidukid piiri 1937 korda ning neid kontrolliti 673 korral ehk 34,7% ületamise juhtudest. Kütuse kontrollide üldarv oli 1676 ehk 40,2% kontrollitud sõidukitest olid kaebaja sõidukid. Kaebajal on 24 erinevat sõidukit, mis tähendab, et üht sõidukit kontrolliti keskmiselt 28l korral.
3.4.Seega on õige, et kaebaja sõidukeid võidakse kontrollida keskmisest sagedamini, kuid ühestki õiguskatist ei tulene kohustust teha kontrolli kõigi isikute suhtes sama keskmise määra alusel. Olukorda, kus vastustaja teostab kontrolli ligikaudu 1/3 kaebaja piiriületuste osas, ei saa pidada kaebajale ebamõistlikult koormavaks.
3.5.Vastustaja on selgitanud, et keskmiselt võtab aktsiisivabastusega seotud kontroll aega 5-7 minutit ja seda tehakse paralleelselt tollivormistusega. Ei ole usutav kaebaja väide, et need toimingud võtavad aega 30 minutit.
3.6.Seega ei ole vastustaja kaebaja sõidukite kontrollimisel oma volituste piire ületanud. Kui kaebaja soovib tegeleda rahvusvaheliste autovedudega, tuleb tal taluda piiril tehtavaid toiminguid.
3.7.Keelamisnõue ei ole asjas lubatav. Kuna vastustajale ei saa ette heita kaebaja veokite ebamõistlikult sagedat kontrollimist, puudub alus arvata, et vastustaja võiks tema veokeid ebamõistlikult tihti hakata kontrollima tulevikus.
3.8.Kaebaja selgitustaotlusele on vastustaja kohaselt ja piisavalt vastanud. Ta on selgitanud kontrolli läbiviimise põhimõtteid ning seda, miks koheldakse kaebajat võrdselt teiste piiriületajatega. Andmeid kolmandatele isikutele kuuluvate sõidukite piiriületuste aja ja koha, nende suhtes läbiviidud toimingute jms kohta on hõlmatud maksusaladuse kaitsega. Kaebaja taotlust saada andmeid selle kohta, kui palju on kontrollitud teiste sarnaste äriühingute veokeid võrreldes nende veokite piiriületuste koguarvuga, ei saanud rahuldada ka selliselt, et vastustaja oleks ise välja selgitanud kõigi piiri ületanud sõidukite omanikud ja nende tegevusala. See oleks tähendanud asutuse töökorralduse muutmist, takistaks talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuaks põhjendamatult suuri kulutusi ja seega esines alus sellest keeldumiseks märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 lg 9 p 7 alusel.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Osaühing MÜRIN esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Vastustaja toimingud on vastuolus tolliseaduses sätestatud reeglitega. Tolliametnikud ületavad toimingute teostamisel maksukorralduse seaduses ja tolliseaduses antud volitusi. Kohus oleks pidanud kohaldama tolliseaduse sätteid. Kohus piirdus ekslikult vaid maksukorralduse
seaduse sätete tsiteerimisega. Tulenevalt tolliseaduse § 1 lg-test 1-3 tuleb väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse ja Eestist väljapoole kaupade toimetamisel lähtuda tolliseadusest ja Euroopa Liidu tollialastest õigusaktidest.
4.2.Tolliseaduse §-st 61 tulenevalt võib Maksu- ja Tolliamet riikliku järelevalve toestamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30-34 ja 44-52 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Halduskohus ei ole tuvastanud, et tolliametnikud kasutasid kaebaja suhtes neid erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.
4.3.Seega oli tolliametnikel õigus andmete kogumiseks ainult tolliseaduse § 9 lg 1 järgi, mis sätestab, et toll võib keeldude ja piirangutega seotud kaupade Eestisse sisseveo ja Eestist väljaveo nõuete rikkumise ohu hindamiseks ning liidu finantshuvide kaitsmiseks kokkuleppel ettevõtjaga, kes tegeleb Eesti ja teiste liidu liikmesriikide vahelise kaubandusega ning postisaadetiste ja reisijate veoga, saada andmeid kauba, kaubaga seotud isikute ja logistika ning reisijate kohta. Tolliametnikud kohaldasid aga kaebaja suhtes tolliseaduses ja korrakaitseseaduses sätestamata ning kaebajat koormavaid meetmeid.
4.4.Kuna vastustaja toimingud ei olnud tolliseaduses sätestatud, ei olnud need lubatud.
4.5.Õige pole kohtu seisukoht, et kaebajale vastamine nõuab asutuse töökorralduse muutmist, takistab tema ülesannete täitmist või nõuab suuri kulutusi.
4.6.Ei ole eluliselt usutav, et vastustaja otsustab aktsiisivabastuse eelduste täitmise kontrolli riskianalüüsi alusel. Ei ole mõistlik ega loogiline, kui analüüsi tegemiseks vajalikud kriteeriumid ei ole kindlaks määratud. On ilmselge, et tolliametnikud teostavad ebaseaduslikke ja läbimõtlemata toiminguid, lähtudes kriteeriumitest, mis ei ole seotud nende ülesannete täitmisega.
5.Maksuhalduri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Suur osa kaebaja apellatsioonkaebusest keskendub lähenemisele, et vastustaja oleks pidanud kaebaja suhtes kontrolle läbi viies lähtuma tolliseadusest. Kaebaja leiab, et tolliseaduse § 61 annab vastustajale volituse üksnes korrakaitseseaduse §-des 30-34 ja 44-52 sätestatud järelevalvemeetmete kasutamiseks (küsitlemine, dokumentide nõudmine, sundtoomine, viibimiskeeld, sõiduki peatamine jms) ning kuivõrd neile korrakaitseseaduse sätetele ei ole tuginetud, on tolliseaduse järgi ainsaks aluseks kaebaja suhtes kontrolli teostamisel tolliseaduse § 9 lg 1, mis sätestab kokkuvõtlikult seda, et keeldude ja piirangutega seotud kaupade sisse- ja väljaveo nõuete rikkumise ohu hindamiseks saadakse andmeid kauba, sellega seotud isikute ja logistika ning reisijate kohta kokkuleppel selle ettevõtjaga, kes kaubandusega tegeleb. Selline lähenemine ei ole kooskõlas asjakohaste õigusaktidega. Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele eeskätt ATKEAS, mitte tolliseadus. Kaebaja jätab tähelepanuta, et tolliseadus reguleerib väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse ja Eestist väljapoole liidu tolliterritooriumi kaupade toimetamist (tolliseaduse § 1 lg 1) ning keeldude ja piirangutega seotud kaupade üle järelevalve teostamist (tolliseaduse § 1 lg 2). Kaebaja suhtes tehtud kontrollitoimingud ei ole aga seotud kaebaja poolt veetud kaupadega, vaid kaebaja mootorsõidukite kütusepaakides kasutatud kütusega. Selle kütuse suhtes teostatakse kontrolli ATKEAS-i alusel. Kuna ATKEAS § 68 lg 4 järgi on Euroopa Liidu välisest riigist mootorsõiduki kütusepaagis olevale kütusele aktsiisivabastuse kohaldamise eelduseks see, et see sõiduk teostab rahvusvahelist vedu, siis kontrollitaksegi vastustaja kinnitusel muuhulgas seda, kas sõiduk teostab rahvusvahelist vedu (tl 43p). Samuti nähtub asja materjalidest, et piiriületusel toimuva kontrolli käigus fikseeritakse vajadusel kütusekogused ja sõidukite läbisõidunäit (tl 45).
Seega on kaebaja viited tolliseadusele antud kontekstis asjakohatud.
8.Samuti pole kaebaja rahul halduskohtu seisukohaga, et kaebaja küsimusele, kui palju on kontrollitud teiste sarnaste äriühingute veokeid seoses aktsiisivabastuse kohaldamisega, vastamine nõuaks vastustajalt teabe suure mahu tõttu töökorralduse muutmist, takistaks tema muude ülesannete täitmist või nõuaks põhjendamatult suuri kulutusi (MSVS § 5 lg 9 p 7). Samas ei selgu apellatsioonkaebusest ringkonnakohtu jaoks, miks kaebaja sellega ei nõustu. Kaebaja ei ole esitanud selgitusi, miks ta kahtleb halduskohtu seisukohas, et maksuhalduri jaoks oleks väga suur töö selgitada piiriületusi tuvastava süsteemi poolt fikseeritud sõidukite numbrimärkide põhjal välja, millised neist sõidukitest kuuluvad rahvusvahelist kaubavedu teostavatele äriühingutele. Ka vastustaja on kinnitanud, et tal puudub eraldi andmebaas, kust nähtuks piiriületuste arvud äriühingute lõikes, st see, kellele sõidukid kuuluvad. Võimalik on küll tuvastada äriühingut läbi sõiduki registreerimisnumbri, kasutades selleks eraldi autoregistrikeskuse andmebaasi, kuid selliste andmete esitamine kaebajale on teabe suure mahu tõttu ülesanne, mis nõuaks vastustaja töökorralduse muutmist (tl 52p). Ringkonnakohus ei näe põhjust neis selgitustes kahtlemiseks ning kaebaja vastupidine arvamus ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks.
9.Veel ei ole kaebaja arvates usutav vastustaja väide, et ATKEAS § 68 lg-s 4 sätestatud aktsiisivabastuse aluste kontrollimine otsustatakse riskianalüüsi põhjal ja et kaebaja puhul lähtutakse samasugustest kriteeriumitest nagu teiste äriühingute puhul. Kaebaja arvates on ilmselge, et tolliametnikud teostavad ebaseaduslikke ja läbimõtlemata toiminguid, lähtudes kriteeriumitest, mis ei ole seotud nende ülesannete täitmisega. Kaebaja arvamus, et tolliametnikud lähtuvad asjakohatutest kriteeriumitest, on oletuslik. Puuduvad tõendid, mis seda kinnitaksid. Võimalik on aru saada, et kaebaja arvates kontrollitakse tema sõidukeid sagedamini kui teiste äriühingute sõidukeid, ent vastustaja esitatud andmed, mille järgi kontrolliti 34,7% kaebaja sõidukitest ning kõikidest kütusekontrollidest tehti 40,2% kaebaja sõidukite suhtes (halduskohtu otsuse p 9), ei kinnita seda, et vastustaja ongi teadlikult keskendunud üksnes kaebaja sõidukite kontrollimisele. Kaebaja suhtes tehtud mõnevõrra suurem kütusekontrollide arv võib olla põhjustatud kaebaja kasutatavate sõidukite suurest arvust (24), ning võimalik ka, et kaebaja varasemast käitumisest, mis mõjutab riskianalüüsi hinnanguid, kuid ringkonnakohtu jaoks ei viita miski sellele, et kaebajale soovitakse teadlikult tekitada ebameeldivusi võimalikult sagedase kontrolliga, nagu on võimalik järeldada kaebaja seisukohtadest.
10.Seoses kontrollitoimingutega väärib mainimist, et vastustaja andmetel kulub selleks keskmiselt 5-7 minutit ning seda tehakse paralleelselt tollivormistusega (tl 45). Seda arvestades on raske näha, et nimetatud kontrollitoimingud kaebaja õigusi intensiivselt riivaksid. Kaebaja kui rahvusvaheliste vedudega tegelev ning veokite kütusele aktsiisivabastust sooviv äriühing peab selliste tagajärgedega arvestama.
11.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes (715 eurot) jääb HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.