Osaühingu MÜRIN kaebus Maksu- ja Tolliameti tehtud lauskontrollimise õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja edasise lauskontrollimise keelamiseks ning vastustaja kohustamiseks vastata kaebaja küsimusele
Menetlusosalised
Kaebaja osaühing MÜRIN, esindaja Igor Sumarok Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Revo Krause
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Jätta
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 13.09.2019. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Osaühing MÜRIN esitas 07.10.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti tegevuse peale. Kaebaja esitas menetluse käigus ka täiendavaid avaldusi. Kaebaja tegeleb rahvusvaheliste autovedudega. Alates 2012. aastast on vastustaja Eesti ja Venemaa vahelises piiripunktis pidevalt kontrollinud kaebajale kuuluvate veokite paakides oleva kütuse kogust. Kontrolli käigus veok peatatakse, küsitakse autojuhilt kütuse eeldatava koguse kohta ning saadud informatsiooni põhjal koostatakse kirjalik akt. Selline erikontroll on kaebajale koormav, sest kestab tavakontrollist vähemalt 30 minutit kauem. 2016. aasta jooksul koostati 515 akti kaebaja veokite kütuse koguse kohta. Kokku ületasid kaebaja veokid piiri umbes 1070 korda. Seega kontrolliti umbes 50 % piiri ületavatest kaebaja autodest ja kaebaja veokid kulutasid aega vähemalt 257,5 tundi kauem võrreldes teiste autovedajate veokitega.
Samu kontrolltoiminguid tehti ka 2017. aastal. Sellises mahus kontrollimine piirab oluliselt kaebaja äritegevust ja suurendab tema kulusid. Taolise tegevusega on vastustaja kohelnud kaebajat ebavõrdselt võrreldes teiste sarnaste äriühingutega. Vastustaja tegevus on suunatud vaba konkurentsi kahjustamisele veoteenuste turul. Vastustaja esitatud arvulised andmed näitavad, et kaebaja sõidukeid kontrollitakse tihti ning väga suur osa kontrollitud sõidukitest on kaebaja sõidukid. Kontrolltoimingute tegemine eelkirjeldatud mahus on õigusvastane. Tegu on lauskontrolliga pika perioodi jooksul. Vastustaja ei ole suutnud tõendada oma tegevuse eesmärki. Kaebaja suhtes tehtud toimingud ei ole põhjendatud ning ei ole seotud seadusega pandud eesmärkide täitmisega. Vastustaja pahatahtlikkust kaebaja suhtes tõendab see, et vastustaja pumpas aastatel 2014-2015 korduvalt piiril kaebaja sõidukite kontrollimise käigus kütusepaakidest välja kütuse ja pidas selle kinni, millise tegevuse tunnistas Riigikohus kohtuasjas 3-3-1-45-16 õigusvastaseks. Kaebaja ei soovi igat kontrolltoimingut eraldi vaidlustada, sest tal puuduvad nende kohta pretensioonid. Kaebaja õigusi on rikutud lauskontrollimisega. Seadusele ei vasta kaebaja küsimustele esitatud vastustes väljendatud vastustaja seisukoht, et üldstatistiline informatsioon kaebaja suhtes tehtud kontrolltoimingute tegemise kohta teiste sarnaste isikute suhtes on kaitstud maksusaladusega. Kaebaja ei soovi saada informatsiooni teiste isikute isiklike andmete kohta. Kaebaja eesmärgiks on teada saada, kas teda kontrollitakse võrdselt teiste autovedajatega. Kaebaja soovib saada selgust selles, kui palju tehakse analoogseid kontrolle teiste autovedajate suhtes. Kaebaja esitas kohtule järgmised nõuded: - tuvastada vastustaja tegevuse (kaebajale kuuluvate veokite suhtes põhjendamatute lauskontrolltoimingute läbiviimine) õigusvastasus ning kohustada vastustajat lõpetama õigusvastane tegevus; - kohustada vastustajat sooritama toimingut, millega antakse kaebaja esitatud päringutele/küsimustele vastused.
2.Kohus tõlgendas 24.08.2018.a määruses kaebust ning võttis selle menetlusse järgmistes nõuetes: - tuvastada, et vastustaja kontrollis alates 07.10.2014 kuni 07.10.2017 kaebaja veokeid piiri ületamisel paagis oleva kütusega seotud aktsiisivabastuse kohaldumise kindlakstegemise eesmärgil liiga suures mahus, st liiga tihti; - keelata vastustajal edaspidi teha põhjendamatult tihti kõnealuseid kontrolltoiminguid; - kohustada vastustajat vastama kaebaja enne kohtusse pöördumist esitatud küsimusele „Kas piiri ületamisel OÜ Mürin autode suhtes koheldakse teiste autovedajatega võrdselt (palun kontrollida ja esitada meile vastavad andmed Maksu ja Tolliameti kontrolltoimingute osakaalu kohta kogu piiriületusel teistele äriühingutele kuuluvate autode suhtes)“.
3.Vastustaja palus 24.09.2018.a vastuses jätta kaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt jätta rahuldamata. Vastustaja esitas menetluse käigus ka täiendavaid avaldusi. Keelamiskaebuse saab esitada, kui toiming rikub kaebaja õigusi. Kaebajal ei ole õigust piiriületusele ilma kontrolli läbimata. Isegi kui pidada kaebaja õiguste riiveks vaba konkurentsi ja konkurentsivõime kahjustamist, peaks võimalik riive olema äratuntav ja põhjendatud. Kaebusest ei selgu, kuidas konkreetselt kahjustab seadusega vastustajale pandud ülesannete täitmine kaebaja konkurentsivõimet.
Keelamiskaebuse teiseks eelduseks on asjaolu, et õigusi ei saa tõhusalt kaitsta toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kaebusest ilmneb, et kaebajal on võimalik vastustaja toiminguid kohtus vaidlustada ning kaebaja on sellist võimalust ka aktiivselt kasutanud. Vastustaja toimingute järelkontroll ei põhjusta kaebajale mingeid pöördumatuid tagajärgi. Kui kaebaja vaidlustab konkreetset toimingut ning kohus leiab, et see on õigusvastane, on kaebajal võimalik nõuda kahju hüvitamist. Kokkuvõtvalt ei ole keelamiskaebus lubatav ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Ei saa keelata vastustajale seadusega pandud ülesannete täitmist. Tolliseaduse § 4 kohaselt on tollialaste õigusaktide rakendamisel vastustaja ülesanne kaitsta ühiskonda ja majandust maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamisega, koguda kauba importimisel tasumisele kuuluvaid makse ning hõlbustada Eesti ja liiduväliste riikide vahelist seaduslikku kaubandust. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg 2 p 1 tulenevalt on vastustaja ülesandeks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Ka Riigikohus leidis lahendi nr 3-3-1-4516 p-s 14, et maksuhalduril on aktsiisivabastuse kontrollimisel ja aktsiisimaksukohustuse täitmise tagamisel maksuseadustest ja tolliseadusest tulenevad laiad volitused. Seega ei saa keelata vastustajal teha kontrolltoiminguid, mille eesmärgiks on selgitada välja, kas veoki paagis imporditavale kütusele kohaldub aktsiisivabastus. Kaebaja ei ole väitnud, et mingi osa tema suhtes tehtud kontrollist oleks õigusvastane, vaid kaebaja on seisukohal, et teda ei tohiks üldse kontrollida. Riigikohtu lahendis vaidluse all olnud meedet (kütuse kinnipidamine asjaolude selgitamiseks) vastustaja enam ei rakenda. Aktsiisivabastust andva normi koosseisus ettenähtud asjaolude kontrollimist vastustaja loomulikult jätkab. Näiteks on üheks kontrollitavaks asjaoluks rahvusvahelise veo tegemine. Kaebaja väide, et kontrolli sattumine on talle tekitanud kahju, on hüpoteetiline ja tõendamata. Kuna piiril kontrollitakse kauba osas nagunii dokumentatsiooni, ei põhjusta täiendav kauba läbivaatus aktsiisivabastuse eelduste kontrollimiseks ebamõistlikku ajakulu võrreldes isikutega, kes kontrolli ei läbi. Kaebaja küsimusele on vastatud nii vastustaja 10.04.2017, 31.05.2017 kui ka 21.07.2017.a dokumendis. Vastustest on selgelt välja loetav, et mingit erikohtlemist kaebaja suhtes ei rakendata ning teda koheldakse võrdselt teiste äriühingutega, kelle sõidukid piiri ületamisel riskianalüüsi tulemusena kontrolli satuvad. Kaebajale on esitatud andmed, mida vastustajal oli võimalik andmebaasidest välja selgitada. Maksusaladusega kaitstud andmete esitamata jätmist on piisavalt põhjendatud. Vastustajal puudub andmebaas, kust nähtuks piiriületuste arv äriühingute lõikes, kellele sõidukid kuuluvad või äriühingute suhtes teostatud kontrollid või kogu piiriületuste arv. Kaebaja soovitud teabe kogumine, analüüsimine ja uueks dokumendiks vormistamine on teabe suure mahu tõttu ülesanne, mis nõuaks töökorralduse muutmist. Rahvusvahelisi vedusid teostavate sõidukite eristamine ei ole üldse võimalik. Kaebajale on selgitatud, et lisaks juhuslikele kaubakontrollidele on kontrolliobjektide valikul tähtsust omavaks faktoriks riskianalüüs. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks tema ebavõrdne kohtlemine võrreldes teiste äriühingutega, kelle sõidukid piiri ületavad. Kindlasti ei saa ebavõrdseks kohtlemiseks lugeda asjaolu, et kaebaja satub riskianalüüsi tulemusena kontrolli tihedamini, kui ta ise sooviks. Vastustaja esitas andmed kontollide arvu kohta 01.09.2015 kuni 03.09.2018, varasemad andmed ei ole säilinud. Need andmed ei kinnita kaebaja väidet lauskontrollist. Kaebaja väite ebamõistlikust kontrollimisest välistab ainuüksi see, et kaebaja kontrollimisel on tuvastatud seaduserikkumisi (kohtuasjad 3-16-2519, 3-151272).
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
4.Kohtu menetluses on järgmised kaebaja nõuded: - tuvastada, et vastustaja kontrollis alates 07.10.2014 kuni 07.10.2017 kaebaja veokeid piiri ületamisel paagis oleva kütusega seotud aktsiisivabastuse kohaldumise kindlakstegemise eesmärgil liiga suures mahus, st liiga tihti (tuvastamisnõue); - keelata vastustajal edaspidi teha põhjendamatult tihti kõnealuseid kontrolltoiminguid (keelamisnõue); - kohustada vastustajat vastama kaebaja järgmisele küsimusele: „Kas piiri ületamisel OÜ Mürin autode suhtes koheldakse teiste autovedajatega võrdselt (Palun kontrollida ja esitada meile vastavad andmed Maksu ja Tolliameti kontrolltoimingute osakaalu kohta kogu piiriületusel teistele äriühingutele kuuluvate autode suhtes)“ (kohustamisnõue). Tuvastamisnõue
5.Kaebaja rõhutas 18.12.2017.a avalduses, et ta ei soovi igat kontrollitoimingut eraldi vaidlustada, sest tal puuduvad nende kohta pretensioonid. Kaebaja avalduste põhjal on tema õigusi rikutud lauskontrollimisega ehk sellega, et vastustaja on kaebajale kuuluvaid veokeid piiripunktis kontrollinud liiga suures mahus (liiga tihti).
6.Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse kütus aktsiisiga. ATKEAS § 27 lg 1 p 20 kohaselt on aktsiisist vabastatud kütus, mis toimetatakse liiduvälisest riigist Eestisse sama seaduse § 68 lubatud koguses ja samas seaduses sätestatud tingimustel. ATKEAS § 68 lg 4 näeb ette, et rahvusvaheliste vedude, sealhulgas sõitjateveo puhul, kui sellist vedu teostatakse vastavalt rahvusvahelist autovedu reguleerivatele välislepingutele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006, on lubatud tuua liiduvälisest riigist aktsiisivabalt kütust mootorsõiduki ja selle erikonteineri standardses kütusepaagis, kui see kütus on ette nähtud kasutamiseks kütusena samas mootorsõidukis. Aktsiis on riiklik maks (MKS § 3 lg 2 p 7). Aktsiisi maksuhaldur on vastustaja (MKS § 5 lg 1 ja ATKEAS § 23). MKS § 10 lg 2 p 1 kohaselt on maksuhalduri ülesanne kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Eeltoodust järeldub, et vastustajal on kohustus kontrollida, kas ATKEAS § 68 lg 4 ettenähtud aktsiisivabastuse kohaldamist taotleval isikul esinevad ka tegelikult maksuvabastuse aluseks olevad asjaolud.
7.Riigikohus selgitas lahendi 3-3-1-45-16 p 13-14, et maksuhalduril on aktsiisivabastuse kontrollimisel ja aktsiisimaksukohustuse täitmise tagamisel maksuseadustest ja tolliseadusest tulenevad laiad volitused. Maksuhalduril tuleb aktsiisivabastuse kontrollimisel lähtuda vabastust andva normi koosseisus ettenähtud asjaoludest, milleks on liiduvälisest riigist sisse toodud kütuse aktsiisivabastuse kohaldumisel see, et veok ületab piiri eesmärgiga teostada rahvusvahelist vedu, teostades sõidu vähemalt ühel suunal veose või sõitjatega, ning kütus on veoki standardses kütusepaagis. Arvesse ei tule see, kas standardses paagis olev kütus on vajalik kontrollitava veo lõpetamiseks ja edaspidisteks rahvusvahelisteks vedudeks.
Kaebusest ei nähtu, et vastustaja oleks vaidlusalustel piiriületustel kontrollinud asjasse mitte puutuvaid asjaolusid või pidanud kinni veoki standardses kütusepaagis olevat kütust. On õige, et ATKEAS § 68 lg 4 sätestatud aktsiisivabastuse eesmärgiks on lihtsustada liidu välispiiri ületamist ning vähendada tolli- ja maksukontrolli. Eeltoodu ei pane aga vastustajale kohustust hoiduda maksu- või tollikontrolli toimingute tegemisest või teha neid vähendatud mahus, kui isik tugineb aktsiisivabastusele. Aktsiisivabastuse toime avaldub eeskätt selles, et vabastuse kohaldumisel ei pea vastustaja iga kord täpselt kindlaks tegema sisse toodud kütuse kogust ning tegelema maksu määramise ja sissenõudmisega. Seda, et aktsiisivabastus kuulub kohaldamisele, on vastustajal õigus ja kohustus kindlaks teha. Aktsiisivabastus ei kohaldu mitte alati, kui piiri ületatakse kaubaveoks ette nähtud sõidukiga. Nii näiteks selgus kohtuasjas 3-16-2519, et kaebaja veoauto küll siirdus Eestist Venemaale ja saabus sealt tagasi, kuid ei vedanud kummalgi suunal kaupa ja seetõttu aktsiisivabastus ei kohaldunud.
8.Vastustaja on selgitanud, et otsustab ATKEAS § 68 lg 4 ettenähtud aktsiisivabastuse kohaldamise eelduste täidetuse kontrollimise vajaduse üle piiripunktis riskianalüüsi tulemuste põhjal. Vastustaja kinnitas, et kaebajale kuuluvate veokite puhul lähtutakse samadest riskihindamise kriteeriumidest, mida võetakse arvesse ka kõikide teiste rahvusvahelisi vedusid tegevate veokite puhul. Kohtul puudub alus kahelda vastustaja selgituste paikapidavuses. Kohtu hinnangul on riskianalüüs mõistlik ja kohane viis määratlemaks kontrollide läbiviimist ja sagedust. Ilmselgelt ei ole võimalik fikseerida maksu- või tollikontrolli puhul kriteeriume, milliseid sõidukeid võib kontrollida ja milliseid mitte, samuti on mõeldamatu kehtestada lubatud kontrollide absoluutne või suhtarv.
9.Vastustaja esitas kohtule piiriületusi ja kütusekontrolle puudutavad andmed alates 01.09.2015, vastustaja selgitusel ei ole varasemad andmed säilinud. Kuigi võrreldes menetlusse võetud nõudega puuduvad andmed ajavahemiku 07.10.2014 - 30.08.2015 kohta, saab esitatud andmeid kohtu hinnangul siiski ühe vastustaja tegevust iseloomustava asjaoluna arvesse võtta. Kohus analüüsib andmeid perioodi 01.09.2015 - 07.10.2017 osas, kuna see periood kattub menetlusse võetud nõude perioodiga. Kohus juhib tähelepanu, et kuna tabelid hõlmavad ka hilisemat perioodi, siis alltoodud andmed ei kattu ja ei saagi kattuda mõnede kohtueelses kirjavahetuses või kohtumenetluse dokumentides esitatud andmetega. Vastustaja esitatud andmed (tl 66-83, 87 pöördel) näitavad, et - kaebaja sõidukid ületasid piiri vaadeldava perioodi jooksul kokku 1937 korral, - kaebaja sõidukitele teostati kütuse kontrolle 673 korral ehk kontrolliti 34,7 % kaebaja sõidukitest, - kütuse kontrollide üldarv oli 1676 e 40,2 % kontrollitud sõidukitest olid kaebaja sõidukid, - vastustaja kontrollis kokku 480 erinevat sõidukit, seega üht sõidukit kontrolliti keskmiselt 3,5 korral; - kaebaja sõidukite hulgas oli 24 erinevat sõidukit, seega kontrolliti üht kaebaja sõidukit keskmiselt 28 korral. Eeltoodu põhjal on õige, et kaebaja sõidukeid võidakse kontrollida keskmisest sagedamini. Kuid ühestki õigusaktist ei tulene vastustajale kohustust teostada kontrolle kõigi isikute suhtes sama keskmise määra alusel. Olukorda, kus vastustaja teostab vaidlusalust kontrolli ligikaudu 1/3 kaebaja piiriületuste korral, ei saa pidada kaebajale ebamõistlikult koormavaks.
10.Kaebaja väitel võtab kütuse kontroll võrreldes tavakontrolliga vähemalt 30 minutit kauem
aega. Vastustaja väitel võtab aktsiisivabastusega seotud kontroll keskmiselt aega 5−7 minutit ja seda tehakse paralleelselt tollivormistusega. Kaebaja selgitas, et aktsiisivabastuse kohaldamiseks vajalike asjaolude esinemise kontrollimise käigus veok peatatakse, küsitakse veokijuhilt kütuse eeldatava koguse kohta ning saadud informatsiooni põhjal koostatakse kirjalik akt. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kaebaja kirjeldatud toimingud võtavad 30 minutit või kauem aega. Usutav on vastustaja toodud ajahinnang. Seega lisab aktsiisivabastusega seotud kontroll täiendavat ajakulu minimaalselt ning kui seda tehakse samal ajal tavapärase kaubakontrolliga, siis on kaebajale põhjustatud täiendav ajakulu väga väike. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja väited tema majandustegevuse olulise piiramise ja lisakulude tekitamise kohta.
11.Mis puudutab kaebaja sõidukitest kütuse väljapumpamist ja kinnipidamist aastatel 20142015, siis ei saa sellest kuidagi teha järeldust, et vastustaja suhtub kaebajasse erapoolikult või pahatahtlikult. Sellekohastes kohtuasjades, sh Riigikohtu lahendiga nr 3-3-1-45-16 päädinud ja nelja erinevat juhtumit käsitlenud kohtuasjas 3-15-999 nõustusid halduskohus ja ringkonnakohus erinevates koosseisudes korduvalt sellega, et vastustaja tegevus oli õiguspärane. Alles Riigikohtu 23.11.2016.a otsus tõi sisse maksukorralduse ja kohtupraktika muutuse. Vastustaja kinnitusel on ta kohtupraktika muutusega arvestanud ja kaebaja ei ole vastupidist välja toonud.
12.Kokkuvõttes on alusetu kaebaja väide, et vastustaja on tema sõidukite kontrollimisel ületanud oma volituste piire. Vastustaja on kontrollinud asjaolusid, mis omavad aktsiisivabastuse kohaldamisel tähtsust. Kaebaja veokite kontrollimise sageduse on tinginud ühtsete kriteeriumide alusel tehtud riskide hindamine. Riskide hindamise tulemusena võivadki mõned sõidukid sattuda kontrolli sagedamini kui teised sõidukid. Kaebaja suhtes teostatud toimingud on õiguspärased. Tegemist on toimingutega, mis paratamatult kaasnevad Euroopa Liidu välispiiri ületavate vedude teostamisega. Kui kaebaja soovib majandustegevusena tegelda rahvusvaheliste autovedude teostamisega, siis tuleb tal taluda piiril tehtavaid toiminguid. Eeltoodust tulenevalt pole alust tuvastamisnõude rahuldamiseks. Keelamisnõue
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 1 sätestab, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 25.10.2017 asjas 3-17-749 tehtud määruses järgmist (p 11): „Tulenevalt võimude lahususe ja tasakaalu põhimõttest (põhiseaduse § 4) on halduskohtulik kontroll täidesaatva riigivõimu tegevuse üle põhimõtteliselt järelkontroll. See tähendab, et üldjuhul ei suuna kohus täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust oma eelotsustega, vaid kohus hindab haldusorgani tegevuse õiguspärasust pärast seda, kui haldusakt või toiming on isiku suhtes juba antud või tehtud.“ Riigikohus lisas, et haldusorgani õigusvastast tegevust ennetavaid kaebusi saab esitada siis, kui isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis on võimatu või ebamõistlikult raske.
14.Kohtu hinnangul ei ole keelamisnõue praeguse vaidluse asjaoludel lubatav. Tuvastamisnõude põhjendatuse kontrollimisel jõudis kohus järeldusele, et vastustajale ei saa ette heita kaebaja veokite ebamõistlikult sagedast kontrollimist aktsiisivabastuse kohaldumise kindlakstegemise eesmärgil. Selle taustal puudub kohtul põhjus arvata, et vastustaja võiks
tulevikus hakata kaebaja veokeid ebamõistlikult tihti kontrollima. Kui kaebaja siiski leiab tulevikus, et vastustaja on tema veokeid ebamõistlikult sageli kontrollinud, on tal võimalik kohtule esitada tuvastamiskaebus. Kui kaebaja hinnangul on talle liiga tiheda kontrollimisega põhjustatud kahju, saab ta kohtule esitada hüvitamiskaebuse. Tuvastamis- ja hüvitamiskaebuse esitamine ei ole kaebaja jaoks võimatu ega ebamõistlikult raske.
15.Kaebeõiguse puudumise korral on kohtul õigus valida, kas jätta kaebus läbi vaatamata (HKMS § 121 lg 2 p 1, § 151 lg 2 p 1) või rahuldamata. Ka õiguskirjanduses tunnustatakse võimalust jätta kaebus kaebeõiguse puudumise korral otsusega rahuldamata (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura 2013. Lk 435). Praeguses asjas selgus kaebeõiguse puudumine asja sisulise lahendamise käigus ning kohtu sellekohane otsustus tugineb tuvastamisnõude lahendusele. Seetõttu peab kohus õigeks jätta kaebuse keelamisnõude osas rahuldamata. Kohustamisnõue
16.Kaebaja esitas 13.03.2017 vastustajale avalduse (tl 9-11), mis sisaldas mitmeid küsimusi. Vastustaja tõlgendas kaebaja avaldust selgitustaotlusena ja vastas sellele 10.04.2017 (tl 13-14). Kaebaja hinnangul ei saanud ta piisavat vastust ühele oma küsimusele, mille ta esitas 05.05.2017 korduvalt (tl 15-16). Vastustaja vastas sellele selgitustaotlusele 31.05.2017 (tl 17). Praeguses kohtuasjas on vaidluse all see, kas vastustaja on piisavalt vastanud kaebaja järgmisele küsimusele: „Kas piiri ületamisel OÜ Mürin autode suhtes koheldakse teiste autovedajatega võrdselt (Palun kontrollida ja esitada meile vastavad andmed Maksu ja Tolliameti kontrolltoimingute osakaalu kohta kogu piiriületusel teistele äriühingutele kuuluvate autode suhtes)“.
17.Kohtu hinnangul on kaebaja küsimus sõnastatud mõnevõrra ebaselgelt, kuid kaebaja pöördumiste konteksti arvestades võib sellest aru saada nii, et kaebaja soovis: - teada saada, kas teda koheldakse piiri ületamisel võrdselt teiste sarnaste äriühingutega (veokitega rahvusvahelisi vedusid tegevad äriühingud) ja - saada andmeid selle kohta, kui palju on kontrollitud teiste sarnaste äriühingute veokeid ATKEAS § 68 lg 4 sätestatud aktsiisivabastusega seoses võrreldes nende veokite piiriületuste koguarvuga.
18.Kohtu hinnangul on vastustaja õigesti mõistnud kaebaja avaldusi selgitustaotlusena märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 tähenduses ning on neile kohaselt ja piisavalt vastanud. Vastustaja on selgitanud kontrolli läbiviimise põhimõtteid ning põhjendanud, miks ta leiab, et ta kohtleb kaebajat teiste piiriületajatega võrdselt (kaebaja esimene küsimus).
19.Kaebaja soovitud konkreetsete arvuliste andmete (kaebaja teine küsimus) osas on vastustaja selgitanud, et neid ei saa kaebajale avaldada maksusaladuse tõttu. Kuigi MSVS eeltoodud alust vastamisest keeldumise alusena ei nimeta, on vastustajal kohtu hinnangul ka selgitustaotlusele vastamisel kohustus täita MKS § 26 lg 1 sätestatud maksusaladuse hoidmise kohustust. Kohtumenetluse käigus kohtule esitatud andmetest (tl 60, 66-83) tuleneb, et kaebaja soovitud arvuliste andmete edastamiseks oleks olnud kaks võimalust. Esiteks oleks saanud kaebajale
edastada täielikud andmed kõigi toimunud piiriületuste ja kütusekontrollide kohta. Sel juhul oleks kaebaja juba ise saanud sõidukite numbrite alusel välja uurida, kellele sõidukid kuuluvad, kas nad teostasid rahvusvahelist autovedu jne. Kohus leidis 23.05.2019.a määruses, et neid andmeid kaebajale edastada ei saa. Andmed kolmandatele isikutele kuuluvate sõidukite piiriületuste toimumise, selle aja ja koha, nende suhtes läbi viidud toimingute jne kohta on hõlmatud maksusaladuse kaitsega, kuna tegemist on maksukohustuslast puudutava teabega, mis sai vastustajale teatavaks seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimisega. Kohus jääb selle seisukoha juurde. Teise võimalusena oleks vastustaja saanud ise välja selgitada kõigi sõidukite omanikud ja nende tegevusala. Nagu nähtub kaebajale esitatud tabelitest tema enda piiriületuste kohta, ei sisalda andmebaas neid andmeid, vaid andmed tuleb kindlaks teha käsitsi. Alles pärast seda oleksid selgunud kaebaja soovitud arvulised andmed teostatud kütuse kontrollide osas. Kõigist piiriületustest rahvusvahelist kaubavedu teostavate äriühingute sõidukite väljaselekteerimine oleks olnud veelgi suurem töö, kuna piiriületusi tuvastav süsteem kogub küll andmeid sõidukite numbrimärkide kohta, kuid puuduvad isegi andmed sõiduki liigi kohta. Tegemist on MSVS § 5 lg 9 p 7 toodud olukorraga, kus selgitustaotlusele vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu asutuse või organi töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi.
20.Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, siis jätab kohus HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.