Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 26. november 2020, Tartu 3-18-2328
Haldusasi
Apt.Est OÜ kaebus Ravimiameti 12. novembri 2018. a otsuse nr IN-1-3/18/218 õigusvastasuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 10. juuni 2019. a otsus Apt.Est OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Apt.Est OÜ Vastustaja Ravimiamet Kolmas isik BENU Apteek Eesti OÜ
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Apt.Est OÜ taotlus tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminekuks.
2.Jätta Apt.Est OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. juuni 2019. a otsus muutmata.
3.Jätta Apt.Est OÜ menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda.
4.Mõista Apt.Est OÜ-lt kolmanda isiku BENU Apteek Eesti OÜ kasuks välja menetluskulu apellatsiooniastmes 1950 eurot.
5.Võtta vastu Apt.Est OÜ poolt apellatsioonimenetluses 2. detsembril 2019 esitatud kirjalikud tõendid.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 28. detsember 2020).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ravimiameti 12. novembri 2018. a otsusega nr IN-1-3/18/218 muudeti senist BENU Apteek Eesti OÜ tegevusluba nr 597 selliselt, et senise Kopli Polikliiniku Apteegi uueks tegevuskohaks sai Peterburi tee 98, Tallinn.
2.Apt.Est OÜ esitas halduskohtule kaebuse, milles palus Ravimiameti otsus tegevuskoha muutmise osas tühistada. Kaebuse kohaselt osutab kaebaja apteegiteenust aadressil Peterburi tee 2 ning aadressil Peterburi tee 98 apteegi avamine rikub tema õigusi. Tegemist on uue apteegi asutamisega, mitte apteegi kolimisega. See on vastuolus ravimiseaduse (RavS) § 41 lg-ga 3 ja § 42 lg-ga 5, sest Benu Apteek Eesti OÜ ei vasta neis sätestatud piirangutele.
3.Tartu Halduskohtu 10. juuni 2019. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.RavS § 42 lg-s 5 on sätestatud nn vertikaalse integratsiooni piirang. Selle sätte järgi ei või üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks olla ravimite hulgimüügi, tootmise või tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa omaja ega konkurentsiseaduse tähenduses nende ettevõtjatega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad, ravimite väljakirjutamise õigust omav isik ega veterinaararsti kutsetegevuse loa omaja. RavS § 41 lg-s 3 on sätestatud nn omandipiirang ning see norm sätestab, et üldapteegi tegevusloa väljastamisel eraõiguslikule juriidilisele isikule peab enam kui 50% selle eraõigusliku juriidilise isiku osadest või aktsiatest ja valitsev mõju kuuluma proviisorile, kes töötab vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana.
3.2.Riigikohtu halduskolleegiumi otsustest asjades nr 3-15-1445 ja 3-15-2937 ei tulene, et üldapteegi mis tahes kolimine, st üldapteegi tegutsemiskoha muutmine olemasoleva üldapteegi tegevusloa muutmise teel on keelatud. Vastupidi, Riigikohus selgitas, et varem välja antud tegevusload võivad jääda senises mahus kehtima ja adressaadid võivad kasutada neist lubadest varem tulenenud õigusi üleminekuaja lõpuni. Samuti leidis Riigikohus, et apteegi kolimist tuleb õiguslikult vaadelda senisest loast tuleneva õiguse teostamise jätkuna.
3.3.Antud asjas toimus halduskohtu arvates kolimine kooskõlas Riigikohtu suunistega. Benu Apteek Eesti OÜ apteek jätkas tegevust sama personaliga, juhatajaks ja proviisoriks jäi sama isik.
3.4.Tegutsemiskoha muutus on õiguspärane, kuna toimus sama kohaliku omavalitsusüksuse piires.
3.5.Ravimiameti otsusest nähtuvad vajalikud kaalutlused.
3.6.Kaebaja väide, et tema majandustegevus saab vaidlustatud haldusakti tõttu kahjustada, on kohtu arvates tõendamata. Kaebaja apteek (Apotheka) asub Peterburi tee 2 asuvas kaubanduskeskuses T1. Kolitud apteek jääb sellest 8 km kaugusele ning sellel vahemaal tegutseb veel 31 apteeki, neist neli jäävad kaebaja apteegist 650-750 meetri kaugusele. Seda arvestades on kolinud apteegi mõju kaebaja majandustegevusele olematu.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Apt.Est OÜ apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Kohus leidis ekslikult, et tegemist on kolimisega. Viidatud Riigikohtu otsustest lähtuvalt tuleks seda käsitada uue tegevusloa väljastamisena. Riigikohus on leidnud, et üldapteegi tegutsemiskoha muutmine on käsitatav tegevusloa põhiregulatsiooni muutmisena ja sellele vastavalt tuleb muudetud tegevusluba käsitada uue tegevusloana (RKHKo 3-15-2937, p 16).
4.2.Loa muutmisega suurendatakse BENU Apteek Eesti OÜ õiguste mahtu, kuna tal puudus seni õigus aadressil Peterburi tee 98 apteeki pidada. Riigikohus on öelnud, et RavS § 41 lg-s 3 ja § 42 lg-s 5 sätestatud piirangud laienevad tegevuslubade muudatustele, mis annavad uusi õigusi (RKHKo 3-15-1445, p 16).
4.3.Apteegi tegevuskoha muutust ei saa käsitleda kolimisena. Kolimine võib kõne alla tulla üksnes väga erandlikel juhtudel. Ärilised kaalutlused kolimiseks peavad olema välistatud. Halduskohus lähtus Riigikohtu kujundatud kriteeriumitest valikuliselt. Kolimine ületas Tallinna linnaosade piire ja see on oluline erinevus. Vana ja uue apteegi tegutsemiskoha vahemaa on 13 km. Lisaks tegutses vana apteek tervisekeskuses ning uus tegutseb kaubanduskeskuses. On äärmiselt ebausutav, et
varem Sõle tee 63 asunud perearstikeskust külastanud patsiendid külastavad Peterburi mnt-l asuvat kaubanduskeskust.
4.4.BENU Apteek Eesti OÜ on paljasõnaliselt väitnud, et apteegi personal jääb samaks. Ta on viidanud ainult pädevale isikule, kuid tegelikkuses on apteegis minimaalselt vajalik töötajate arv 3-4 inimest. Arvestades asukoha muutust (13 kilomeetrit), on tõenäoline, et ka personal vahetus.
4.5.BENU Apteek Eesti OÜ on eksitavalt väitnud tegevusloa muutmist taotledes, et senise üürilepingu lõpetamine toimus üürileandja initsiatiivil, kuna polikliinik läks lammutamisele. Tegelikult tegutseb polikliinik tänaseni edasi. Kaebaja veendumust mööda lahkus BENU Apteek Eesti OÜ senisest tegutsemiskohast ärilistel motiividel. Seda kinnitab asjaolu, et samast asukohast üritas see äriühing apteeki ära kolida ka varem, kuid oli Riigikohtu otsusest haldusasjas nr 3-152937 sunnitud kolima tagasi aadressile Sõle 63, Tallinn.
4.6.Vaidlustatud haldusakt kahjustab kaebaja ettevõtlusvabadust. Konkurentsiolukorras viibiv ettevõtja ei pea taluma seda, et konkurent saab tema ees õigusvastaselt eelise. Tähtsust ei oma see, et piirkonnas tegutseb teisi apteeke. Lisanduv apteek võib mõjutada kõigi ümberkaudsete apteekide konkurentsiolukorda. On üldteada, et Tallinna apteegituru konkurentsisituatsioon on äärmiselt pinev. Riigikohus on asjades 3-15-1445 ja 3-15-2937 leidnud, et proviisorapteegi ettevõtlust kahjustab see, kui hulgimüüjaga seotud apteek avatakse samas piirkonnas.
5.Ravimiameti vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Praegune asi erineb kaebaja poolt viidatud Riigikohtus lahendatud asjadest.
5.2.Kaebaja väited, et vaidlustatud haldusakt mõjutab tema ettevõtlusvabadust ja tekitab kahju, on hüpoteetilised.
5.3.Riigikohus ei välistanud oma lahendites apteekide tegutsemiskoha vahetumist. Haldusorganil on võimalik seda kaalutlusõiguse alusel lubada. Antud asjas esines objektiivne põhjus majandustegevuse üleviimiseks – Kopli polikliinikus algas ehitustegevus. Tegevusloa muutmisega ei laiendatud tegevusloaga antud õigusi.
5.4.Personali muutusega ja rendisuhte lõppemisega seotud asjaolud on kajastatud Ravimiameti
12.novembri otsuse osaks olevast protokollist.
6.Kolmanda isiku BENU Apteek Eesti OÜ vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
6.1.Hoolimata sellest, et üldapteegi tegutsemiskoha muutmine on käsitatav tegutsemisloa põhiregulatsiooni muutmisena, on Riigikohus leidnud, et apteekide kolimine on võimalik (RKHKo 3-15-2937, p 14). Selle välistavad vaid Riigikohtu loetletud kriteeriumid, mida on Ravimiamet käesolevas asjas arvestanud ja hinnanud.
6.2.Kaebaja positsioon, et kolimine on lubatav vaid erandlikel juhtudel, ei tulene Riigikohtu seisukohtadest.
6.3.See, et polikliinikut tänaseni lammutatud ei ole, ei mõjuta kuidagi Ravimiameti otsuse õiguspärasust.
6.4.Kolimisega kaasnenud muutus toimus ühe kaubaturu (Tallinn) sees ja üldisele kaubaturule uut apteeki ei lisandunud ning konkurents seega ei kahjustunud. Seetõttu pole asjakohane vaidlusaluse apteegi vana ja uue asukoha klientide võrdlus.
6.5.Kuna apteegi juhatajana ja proviisorina jätkab sama isik, saab seda käsitada apteegi kolimisena, sest Riigikohtu jaoks oli kolimist välistavaks kriteeriumiks see, kui apteegi personal oli täiesti uus.
6.6.Õige on halduskohtu seisukoht, et kolimine ei mõjuta negatiivselt kaebaja majandustegevust, kuna piirkonnas on palju apteeke. Vaidlusalusesse uude asukohta Peterburi tee 98 võiks asutada uue proviisorapteegi ükskõik milline muu isik ja tooks kaebajale samasuguse mõju kaasa.
7.Apellatsioonimenetluse kestel esitasid kaebaja ja kolmas isik täiendavaid omapoolseid seisukohti ning kaebaja esitas ka taotluse täiendava tõendi (tarbijauuringu küsitluse tulemused) vastuvõtmiseks.
8.Samuti esitas Ravimiamet 20. aprillil 2020 teate selle kohta, et kaebaja tegevusluba nr 795, tegutsemiskohaga T1 kaubanduskeskuses Peterburi tee 2 on alates 1. aprillist 2020 üle antud Minu Apteek OÜ-le ning vaidlusalune BENU Apteek Eesti OÜ tegevusluba nr 597 (tegutsemiskohaga Peterburi tee 98) on üle antud Naerusuine OÜ-le. Ravimiamet leidis, et kaebaja subjektiivsete õiguste riive aluseks olnud asjaolud on muutunud ning seda enam ei esine.
9.Apt.Est OÜ esitas omakorda 30. aprillil 2020 taotluse kaebuse muutmiseks ning palus tuvastada vaidlustatud otsuse õigusvastasus. Taotluse kohaselt oli haldusakt õigusvastane ning riivas kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu aitab selle õigusvastasuse tuvastamine kaitsta kaebaja õigusi. Samuti leitakse, et kuna tühistamiskaebuse rahuldamine ei aitaks enam kaebaja õigusi tõhusalt kaitsta, ei leidu tema õiguste kaitseks tõhusamaid vahendeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
11.Seoses kaebuse muutmise taotlusega nendib ringkonnakohus, et kaebaja põhjendused, miks on vajalik tuvastamiskaebusele üleminek, ei ole kõige asjakohasemad. Kuna kaebajal ei ole enam apteeki selles tegutsemiskohas, mille puhul ta konkurentsisituatsiooni kahjustumist väitis, ning samuti ei tegutse vaidlusaluse haldusakti alusel enam kolmanda isiku BENU Apteek Eesti OÜ apteek, siis on vaidlustatud haldusakti igasugune õiguslik mõju kaebaja jaoks lõppenud. Olukord on võrreldav HKMS § 152 lg 1 p-s 4 ja lg-s 2 kirjeldatud juhtumiga, st sellega, kui kohtumenetluse kestel vaidlustatud haldusakt kehtetuks tunnistatakse. Seega tuleb analoogia korras lähtuda sellest regulatsioonist (vt sarnases situatsioonis samasugust lähenemist ka nt RKHKo 3-3-1-44-14, p 12). Vastavalt oleks kaebaja pidanud HKMS § 152 lg-st 2 tulenevalt põhjendama, miks on tuvastamiskaebusele üleminek tema õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja 30. aprilli 2020. a selgitustest ei nähtu arusaadavalt, miks on tuvastamiskaebusele üleminek tema õiguste kaitseks vajalik. Selles keskendutakse peamiselt vaid selle äranäitamisele, et vaidlustatud haldusakt oli õigusvastane ja kaebaja õigusi rikkuv, kuid millise eelise annaks tuvastamiskaebusele üleminek praegu kaebajale, selgitustest arusaadavalt ei nähtu. Sellegipoolest ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vajalikuks anda kaebajale võimalust oma seisukohtade täpsustamiseks. Ringkonnakohus on oma senises praktikas pidanud piisavaks põhjendatud huviks tuvastamiskaebusele üleminekul muuseas isiku õigust menetluskulude hüvitamisele, kui kaebus rahuldatakse (vt nt TrtRnKo 28. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 3-11-1990, p 12). Ebaõiglane oleks see, kui isik, kes on alustanud enda õiguste kaitseks kohtumenetlust, jääks menetluses kaotajaks ja seega ilma ka menetluskuludest ainuüksi seetõttu, et vahepeal muutunud asjaolud, mis temast ei sõltu, muudavad kaebuse rahuldamise võimatuks. Ka käesolevas asjas on kaebaja taotlenud halduskohtus menetluskulude väljamõistmist (tl 65) ning võib eeldada, et ta soovib seda jätkuvalt. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks kaebajale taotluses puuduste kõrvaldamiseks võimaluse andmist, sest ringkonnakohtule on niigi nähtav, et kaebajal on tuvastamiskaebusele üleminekuks põhjendatud huvi olemas. Puuduste kõrvaldamiseks võimaluse andmise määruses selgitaks ringkonnakohus muuhulgas ka seda, et piisav põhjendatud huvi on soov menetluskulude väljamõistmiseks ning võib eeldada, et kaebaja esitaks selle argumendi oma põhjendatud huvi alusena. Olukorras, kus see on niigi kohtule nähtav, saab kohus ise sellest lähtuda ning hoiab niiviisi kokku puuduste kõrvaldamisele kuluvat aega.
Eeltoodust lähtudes peab ringkonnakohus tuvastamiskaebusele üleminekut lubatavaks ning rahuldab kaebaja sellekohase taotluse.
12.Ehkki ringkonnakohus leidis eelnevalt, et täidetud on tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele ülemineku eeldused, on käesoleva asja lahendamisel vajalik kontrollida ka seda, kas kaebajal oli olemas kaebeõigus kaebuse esitamise ajal, st kas kaebus oli vajalik tema õiguste kaitseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 mõttes. Kaebaja kaebeõiguse üle on sisuliselt arutlenud ka halduskohus, kontrollides seda, kas kolmanda isiku apteegi avamine saab kahjustada kaebaja majandustegevust, ning leidis, et see on tõendamata ja ebausutav. Seega leidis kohus, et kaebaja õiguste riive puudub ja seega puudub ka vajadus oma õiguste kaitseks ehk kaebeõigus. Kui kohus on tuvastanud kaebeõiguse puudumise, siis võib kohus kaebuse rahuldamata jätta, ilma vaidlustatud haldusakti või toimingu õiguspärasust sisuliselt kontrollimata (vt nt RKHKm 3-3-125-99 p 2; 3-3-1-64-00, p 1; RKEKm 3-3-1-8-01, p 21; RKHKo 3-3-1-97-06, p 20). Käesoleval juhul kontrollis halduskohus küll vaidlustatud haldusakti sisuliselt, ent kaebeõiguse puudumise korral on võimalik eeltoodust tulenevalt jätta kaebus rahuldamata ka juba siis, kui selgub, et isikul puudub kaebeõigus ning ilma vaidlustatud haldusakti õiguspärasust lähemalt analüüsimata. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal puudub selles asjas kaebeõigus. Kohus põhjendab seda järgnevalt.
13.Kaebeõigust on lähemalt avatud Riigikohtu erikogu lahendites, kus on selgitatud, et „haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi - põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka isiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist. Seejuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki kui ka huvi kaalukust. Isiku põhjendatud huvist võib seega välja kasvada ka halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi.“ (RKEKm 3-3-1-8-01, p 22; RKEKo 3-3-1-15-01, p 22). Kaebaja etteheited seoses vaidlustatud haldusakti põhjendustega seonduvad eeskätt RavS § 41 lgs 3 (üldapteegi tegevusloa väljastamiseks peab enam kui 50% selle juriidilise isiku osadest või aktsiatest koos valitseva mõjuga kuuluma proviisorile) ja § 42 lg-s 5 (sellise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks ei või olla ravimite hulgimüüja) kehtestatud piirangute rikkumisega vaidlusaluse tegevusloa muutmisel. On tõsi, et selle regulatsiooni eesmärgina on nimetatud rahvatervise kaitse ja apteegiteenuse kvaliteedi tagamise kõrval ka parema konkurentsiolukorra tagamist apteegisektoris (vt nt vastavad muudatused ravimiseadusesse sisse viinud seaduseelnõude 615 SE seletuskirja lk 5-6 ja 782 SE teise eelnõu seletuskirja lk 2; kättesaadavad vastavalt aadressidel https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/16d438de-c8ef-4d2f-bfeec0e284a4d196 ja https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/aabf2ae4-8ddc-4d46-94499548fb2295ce/Ravimiseaduse%20muutmise%20seadus). Siiski ei tähenda see ringkonnakohtu hinnangul seda, et nende normide kaitse-eesmärk on suunatud kõikide apteegiturul osalevate isikute kaitsmisele kõikide tegevuslubadega seotud otsuste puhul. Oluline on reaalse konkurentsisituatsiooni olemasolu. See tähendab seda, et arvatavalt õigusvastast apteegi tegutsemisloa väljastamist või muutmist ei saa vaidlustada iga apteegipidaja üle Eesti, vaid nähtuma peab ka reaalne konkurentsisituatsiooni muutus seoses vaidlustatud tegevusloaga kaebaja ja tegevusloa adressaadi vahel.
Ringkonnakohus ei saa seetõttu nõustuda kaebaja seisukohaga, et kaebeõiguse puhul pole määrav see, kui suur on mõju kaebaja konkurentsiolukorrale või majandustegevusele ja et piisab sellest, kui nentida, et mõju on olemas (tl 65p). Selline käsitlus, et samal turul tegutsevad ettevõtjad on alati konkurentsisituatsioonis ning peavad saama üksteisele eelist andvaid haldusakte vaidlustada, moonutaks halduskohtuliku kaebeõiguse olemust ning looks populaarkaebuste esitamisega võrreldavad võimalused. Sisuliselt tähendaks see, et üleriigiliselt saaksid kõik apteegipidajad üksteisele antud soodustavaid haldusakte vaidlustada. On ilmne, et selline olukord oleks ebamõistlik. Halduskohtuliku kaebeõiguse eesmärk pole konkurendi olukorra maksimaalse kahjustamise võimaldamine, vaid kaebaja subjektiivsete õiguste kaitse tagamine. Konkurendi olukorra maksimaalne kahjustamine võib olla küll teise konkurendi huvides, ent seda ei pea saama realiseerida läbi halduskohtumenetluse. Lubamatu on haldusorgani tõmbamine konkurentide vahelisse võitlusesse, kui vajadus kaebaja õiguste kaitseks tegelikult puudub. See raiskab asjatult avalikku ressurssi, sh halduskohtumenetluse ressurssi. Halduskohtumenetluses saab isik konkurentsiolukorras kaebuse esitada üksnes siis, kui vaidlustatud haldusakt avaldab talle tõepoolest negatiivset mõju, st riivab tema õigusi.
14.See tähendab ringkonnakohtu hinnangul, et niisugune kaebaja peab olema mingil põhjusel teiste üleriigilisel turul tegutsevate ettevõtjatega võrreldes positsioonil, kus vaidlustatava haldusakti negatiivset mõju temale saab pidada tõenäoliseks.
15.Käesolevas asjas see nii ei ole. Miski ei kinnita, et vaidlustatud haldusakt tõepoolest kaebaja õigusi riivas. Faktilised asjaolud ei ole asjas sellised, mis tõstaksid kaebaja apteegi kuidagi teistest apteekidest esile kui eriliselt kahjustatud positsioonis oleva apteegipidaja. Kaebaja apteek (kuulub „Apotheka“ ketti) asus Tallinnas, Peterburi tee 2 asuvas kaubanduskeskuses „T1“ ning vahemaa BENU Apteek Eesti OÜ vaidlusaluse apteegiga oli 8 km. Selle vahemaa sees tegutses omakorda lisaks neile apteekidele 31 apteeki. Neist 4 apteeki tegutses 650-750 meetri kaugusel ja 1 apteek 900 meetri kaugusel (halduskohtu otsuse p 11). Kolmas isik on välja toonud, et ca 3 km raadiusega ringi sees asus kaebaja läheduses ühtekokku 33 apteeki (tl 33p). Ringkonnakohtu hinnangul on need faktilised asjaolud sellised, mille puhul on kaebaja õigustele kaasnev reaalne riive ebatõenäoline. Ei ole usutav, et olukorras, kus kahe konkurendi apteekide vaheline vahemaa on niivõrd pikk ning samal ajal on ümbruskonnas niivõrd palju teisi apteeke, omaks kolmanda isiku apteegi tegutsemine kaebaja apteegi läbimüügile reaalset mõju. Usutav on Ravimiameti hinnang, et reeglina soetab isik ravimid lähimast apteegist (tl 26) ning teda ei mõjuta see, kas ca 8 km kaugusel asub täiendav apteek või mitte. Seda eriti olukorras, kus selle 8kilomeetrilise vahemaa sees asub omakorda üle 30 apteegi. Teisisõnu – kui vaidlusalust tegevusloa muutmist ei oleks aset leidnud ning BENU Apteek Eesti OÜ ei oleks saanud võimalust aadressil Peterburi tee 98 üldapteegina tegutseda, siis on usutav, et selle apteegi potentsiaalsed kliendid oleksid vajalikud ostud sooritanud teistest lähiümbruse apteekidest ega oleks ikkagi jõudnud ostma 8 kilomeetrit eemal asuvasse kaebaja apteeki. Seega ei ole mingit põhjust arvata, et vaidlusalune BENU Apteek Eesti OÜ apteek oleks haaranud endale kaebaja apteegi kliente ja riivanud sellega kaebaja õigusi.
16.Seni kohtupraktikas aktsepteeritud apteekide konkurentsisituatsioonis esitatud kaebused on olnud seotud hoopis teistsuguste faktiliste asjaoludega. Käesolev olukord ei ole võrreldav sellega, kus üksteise suhtes antud soodsaid haldusakte vaidlustavad Tallinnast kordades väiksemates asulates asunud apteegid (nt Türil või Tamsalus asunud apteegipidajad, vt RKHKo 3-15-2937 ja 3-15-1445). Tallinnas elab üldteadaolevalt ligikaudu kolmandik Eesti elanikkonnast ning üksteisest 8 km kaugusel asuvate apteekide puhul ei saa ühele väljastatud soodne haldusakt ilmselgelt omada eelnevate olukordadega võrreldavat mõju, arvestades siinjuures seda, kui palju apteeke nende kahe apteegi vahepeal ja ümbruses tegutseb.
17.Asjaolu, et mõlemad apteegid asuvad Peterburi teel, ei ole ringkonnakohtu hinnangul piisav, et kaebaja kaebeõigust möönda. Kahe apteegi vaheline kaugus oli 8 kilomeetrit, mille vahele jäi 31 apteeki. Isegi kui nõustuda, et mõlema apteegi sihtgrupiks on Peterburi teel igapäevaselt liiklevad isikud, siis neil isikutel oli peale nende kahe apteegi samal teelõigul veel väga palju võimalusi, kus oma oste sooritada, nii et ühe apteegi mõju kaebaja õigustele ei saanud olla märkimisväärne. Samuti leiab ringkonnakohus siinkohal, et kaebaja poolt nähtud tarbijate grupp „igapäevaselt mööda Peterburi teed liiklevad inimesed“ (tl 2p) ei pruugi olla tegelikkuses käsitatav ühtse tarbijate grupina, sest suur osa neist inimestest satub Peterburi teele tõenäoliselt liiklema üksnes osana muust marsruudist ning nende eelistatud tarbimiskohad võivad asuda hoopis mujal, mitte Peterburi teel.
18.Kaebajat ei muuda erilisemas positsioonis olevaks ega seega ei teki talle ka kaebeõigust sellest, et mõlemad apteegid tegutsesid kaubanduskeskustes. Kolmas isik on selgitanud, et tema ning kolmanda isiku apteegid asusid erineva sihtotstarbega kaubanduskeskustes – kaebaja apteek oli Eesti suurimas kaubanduskeskuses T1, milles oli üle 200 kaupluse, kino, restoranid jms ning vaidlusalune kolmanda isiku apteek asus keskuses, kus oli veel vaid Rimi kauplus, lillepood ja mõned toitlustuskohad (tl 46p). Ringkonnakohus ei välista, et kaubanduskeskuste erinevus sihtrühmade osas võis vähendada kolmanda isiku apteegi mõju kaebajale veelgi. Olulisim on aga jätkuvalt see, et apteekide vaheline kaugus oli suur ning nende lähiümbruses ja vahepeal oli apteeke palju.
19.Kolmas isik BENU Eesti Apteek OÜ on välja toonud ka selle, et nende kliendikaardi programmi analüüsist nähtuvalt kasutavad erinevate Tallinna piirkondade elanikud apteegiteenuseid üle Tallinna asuvates apteekides, mitte ainult kodulähedastes apteekides (tl 73). Seegi kinnitab, et ettekujutus, justkui võtaks üks Peterburi teele lisanduv apteek ära konkreetselt just „igapäevaselt mööda Peterburi teed liiklevatest inimestest“ kui tarbijate rühmast kliente ja et see mõjub kaebajale negatiivselt, ei pea paika. On tõenäoline, et lisandunud kaebaja apteek ei avaldanud kaebajale märkimisväärselt erilisemat mõju kui ükskõik millisele teisele Tallinna apteegile.
20.Oluliseks peab ringkonnakohus ka seda, et kaebaja ei ole esitanud mingeid tõendeid, mis tõendaksid vaidlusaluse apteegi negatiivset mõju talle, nt tõendeid enda apteegi käibe languse kohta alates vaidlusaluse tegevusloa muutmisest. Kuna vaidlusalusest haldusaktist on praeguseks möödas pea kaks aastat, pidanuks väidetav negatiivne mõju olema hiljemalt kohtumenetluse kestel ilmnenud.
21.Samuti peab ringkonnakohus kaebeõiguse kontekstis oluliseks seda, et vaidlusalune haldusakt ei toonud Tallinnasse juurde uut apteeki. Muutus lihtsalt kolmanda isiku apteegi asukoht – senise Sõle tn 63 asemel asus see tegutsema aadressil Peterburi tee 98. Seega asus kolmanda isiku apteek tegutsema küll teise linnaossa, kuid kaugus kaebaja apteegist oluliselt ei muutunud. Seegi näitab, et kaebaja õigustele ei saanud vaidlustatud otsus märkimisväärset mõju avaldada, sest muutus vaid kolmanda isiku apteegi asukoht, kuid selle kaugus kaebaja apteegist jäi samasse suurusjärku.
22.Kaebaja poolt apellatsioonkaebuses väljatoodu, et kogu Tallinnas on ühe apteegi kohta veidi vähem kui 3500 elanikku, mis on väiksem näitaja kui Euroopas, eeltoodut ei muuda. Nagu eelnevalt öeldud, ei mõjunud kolmanda isiku apteegi asukoha muutus Tallinna siseselt kaebajale erilisemalt kui teistele Tallinnas tegutsevatele apteegipidajatele.
23.Kaebaja hinnang, et vaidlustatav otsus on vastuolus apteegireformi eesmärkidele ning seega ka avaliku huviga, ei anna kaebajale kaebeõigust. HKMS § 44 lg-st 1-2 tulenevalt saab kaebaja praegu kaitsta ainult enda õigusi, mitte avalikku huvi.
24.Kaebaja on oma subjektiivsete õiguste rikkumise tõendamiseks esitanud enda poolt oma klientide seas läbi viidud küsitluse tulemused. Kaebaja küsis klientidelt „Kas ostaksite siinse apteegi asemel ravimeid või muid apteegikaupu Peterburi tee Rimi apteegist, mis asub siit mööda Peterburi teed Tallinnast välja sõites mitme kilomeetri kaugusel Peterburi tee paremas ääres, kui seal on näiteks laiem kaubavalik, madalam hind või muud soodustused?“. Küsitluse tulemuste järgi vastas sellele küsimusele „jah“ 89 tarbijat ja „ei“ 31 tarbijat. Kaebaja arvates näitavad need tulemused, et kolmanda isiku apteegi tegevus kahjustab kaebaja majandustegevust, kuna ta kaotab selle apteegi tegevuse tõttu potentsiaalseid tarbijaid, sest suurem osa tarbijaid külastaksid vaidlusalust apteeki. Ringkonnakohus võtab selle küsitluse tulemused asja materjalide juurde, ent nendib, et see tõend ei kalluta otsuse tegemist kaebaja kasuks. Erinevalt kaebaja arvamusest ei tõenda see ringkonnakohtu hinnangul, et vaidlusalune kolmanda isiku apteek võttis ära kaebaja kliente. Küsimuse lisakriteerium „kui seal on näiteks laiem kaubavalik, madalam hind või muud soodustused“ näitab, et isikute jaoks on olulised just need lisaväärtused ning määrav pole apteegi asukoht. On väga tõenäoline, et küsitletud isikud oleksid jaatavalt vastanud sellisele küsimusele ka siis, kui niisugune küsimus oleks esitatud mõne muu lähikonnas paikneva apteegi kohta. Lisaks puuduvad tõendid selle kohta, et kolmanda isiku apteegis olid küsimuse lisakriteeriumid täidetud, st et seal oli nt laiem kaubavalik, madalam hind või muud soodustused. Seega puudub igasugune alus arvata, et isikud, kes kaebaja küsimusele jaatavalt vastasid, tegelikult ka kolmanda isiku apteeki külastasid.
25.Eelneva tõttu leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas vaidlustatud tegevusluba kaebaja õigusi negatiivselt mõjutada ei saanud ning järelikult puudus kaebajal kaebeõigus tühistamisnõude esitamiseks. Kuna kaebaja õigusi rikutud ei olnud ja kaebajal kaebeõigus puudus, on halduskohus kokkuvõttes õigesti kaebuse rahuldamata jätnud. Ringkonnakohus jätab seetõttu rahuldamata ka kaebaja apellatsioonkaebuse. Kuna apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise aluseks on kaebeõiguse puudumine, ei pea ringkonnakohus vajalikuks lahendada apellatsioonkaebuse neid väiteid, mis seonduvad vaidluse sisulise poolega, st vaidlustatud haldusakti õiguspärasusega. Ringkonnakohus selgitas ülal, et kaebeõiguse puudumisel võib kohus jätta kaebuse rahuldamata ilma vaidlustatud haldustegevus õiguspärasust sisuliselt hindamata.
26.Kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (10 163,54 eurot) jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Kolmanda isiku menetluskulud peab HKMS § 108 lg 8 järgi hüvitama tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Seega kuuluvad kaebajalt BENU Eesti Apteek OÜ kasuks väljamõistmisele viimase poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 1950 eurot.
27.Apt.Est OÜ ja BENU Apteek Eesti OÜ taotlus asjas istungi korraldamiseks jääb rahuldamata. HKMS § 131 lg 1 p 2 järgi võib kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Ringkonnakohtu lahendatud keskne küsimus – kas kaebajal oli kaebeõigus – on eeskätt õigusliku iseloomuga küsimus. Ringkonnakohus ei näe, et asjas oleks vajalik tuvastada täiendavalt faktilisi asjaolusid. Vaidluse asjaolud on piisavalt selged. Pooltel on olnud kohtumenetluses võimalik korduvalt asjas oma seisukohti avaldada, sealhulgas on nad korduvalt saanud esitada oma seisukohti ja tõendeid esitada apellatsioonimenetluses. Ka halduskohus jättis
asjas istungi korraldamise taotluse rahuldamata ning apellatsioonimenetluses esitatud menetlusosaliste seisukohtadest ei nähtu, et seetõttu oleks halduskohus teinud eksliku otsuse. Vastustaja on asjas nõus kirjaliku menetlusega. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et asjas puudub vajadus istungi korraldamiseks. Istungi korraldamise jaoks puudub vajadus, sest see ei annaks asja lahendamisel juurde lisaväärtust ning ringkonnakohus ei näe asjas küsimusi, mis vajaksid selgitamist istungil. Asja lahendamine kirjalikus menetluses aitab lahendada asja märksa kiiremini ning hoida kokku menetlusosaliste ressursse. Seetõttu jääb taotlus asjas istungi korraldamiseks rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.