Apt.Est OÜ kaebus Ravimiameti 12.11.2018 otsuse nr IN 1 3/18/218 osaliseks tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – Apt.Est OÜ, esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja advokaat Meris Velling; Vastustaja – Ravimiamet; Kolmas isik – BENU Apteek Eesti OÜ, volitatud esindaja Katrin Altmets
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 10.07.2019 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
08.10.2018 esitas BENU Apteek Eesti OÜ Ravimiametile taotluse (tl 57-58) Kopli Polikliiniku Apteegi majandustegevuse üleviimiseks (tegevusluba nr 597) uude tegutsemiskohta ja apteegi nime muutmisega. Apteegi uus nimi on Peterburi tee Rimi Apteek, aadressiga Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Peterburi tee 98. Eelmisest tegutsemiskohast majandustegevuse üleviimiseks esines objektiivne põhjus (Kopli Polikliinikus algavate ehitustöödega tuli taotlejal vabastada ruumid 01.11.2018, tl 59-60).
2.Ravimiamet 12.11.2018 otsuses nr IN-1-3/18/218 (tl 10) rahuldas taotluse ja otsustas:
1.muuta BENU Apteek Eesti OÜ Kopli Polikliiniku Apteek tegevusloal nr 597 andmed alates 13.11.2018.
2.muuta üldapteegi tegevusloal nr 597 järgnevad andmed: • Apteegi nimi: Peterburi tee Rimi Apteek
• •
Apteegi aadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Peterburi tee 98 Alus: 12.11.2018 otsus IN-1-3/18/218.
3.12.12.2018 esitas Apt.Est OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse Ravimiameti 12.11.2018 otsuse nr IN-1-3/18/218 tühistamiseks osas, millega muudeti BENU Apteek Eesti OÜ üldapteegi tegevusloa nr 597 aadressi andmeid nii, et Kopli Polikliiniku Apteegi uueks tegevuskohaks määrati alates 13.11.2018 Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Peterburi tee 98. Tartu Halduskohus võttis 13.12.2018 määruses kaebuse menetlusse, kaasas kolmanda isikuna menetlusse BENU Apteek Eesti OÜ ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 14.01.2019 saabusid vastustaja ja kolmanda isiku vastused kaebusele.
KAEBAJA VÄITED
4.Kaebaja osutab apteegiteenust proviisorapteegi („Apotheka“ kaubamärgi turundusketti kuuluv apteek) kaudu T1 Apteegis Tallinnas, Lasnamäe linnaosas aadressil Peterburi tee 2. Kaebuse kohaselt on otsuse tühistamise eesmärk lõpetada ebaseaduslikul teel avatud BENU Peterburi tee Rimi Apteegi tegutsemise jätkamine Tallinnas, Lasnamäe linnaosas aadressil Peterburi tee 98 ja seeläbi kaebaja kui proviisoräriühingu õiguste rikkumine. Kaebaja leiab, et Peterburi tee apteegi avamine on õiguslikult uue apteegi asutamine, mitte apteegi kolimine. Kaebaja hinnangul tuleb eeldada, et uues apteegis on uus sisu ning vähemalt põhiosas uued töötajad, nii et tegemist ei saa olla apteegi kolimisega. Kaebaja märgib, et asjaolu, et apteegi kolimine ühest kohaliku omavalitsuse üksusest teise on keelatud, ei tähenda, et apteegi kolimine sama kohaliku omavalitsuse piirides on igal juhul lubatud. Kaebaja hinnangul on oluline arvestada, et Tallinn on jaotatud väiksemateks haldusüksusteks – linnaosadeks, mis sarnanevad muudele kohaliku omavalitsuse üksustele (vallad ja linnad). Vana apteek asus Põhja-Tallinna linnaosas ning uus apteek asub Lasnamäe linnaosas. Seega ületas „kolimine“ linnaosapiire, mis on samuti oluline erinevus, nagu ka erinevus kahe valla või linna vahel. Kaebaja väitel tuleb lisaks Riigikohtu lahendis nr 3-15-2937 antud hinnangule lähtuda hindamisel ka Riigikohtu seatud sisulistest kriteeriumitest – piirangutele mittevastava apteegi „kolimine“ on õigusvastane, kui selle tulemusena muutub tarbijaskond ja see mõjutab hoopis teisi konkurente. Kaebaja hinnangul ei ole kahtlust, et antud juhul on mõlemad tingimused täidetud. Esiteks, tegevusekoha muutmise tulemusena konkureerib BENU Apteek Eesti OÜ varasem Kopli Polikliiniku Apteek Põhja-Tallinna linnaosas tegutsevate apteekide asemel vahetult Peterburi tee apteegi lähedusse jäävate Lasnamäe linnosa apteekidega. Teiseks, kui varasemalt olid apteegi tarbijad peamiselt Põhja-Tallinna linnosas elanikud ja Kopli polikliiniku külastajad, siis tegevusloa muutmise järel on apteegi peamised tarbijad Lasnamäe linnaosa elanikud, Peterburi teed igapäevaselt läbivad inimesed ning Peterburi tee 98 ärihoonet külastavad kliendid. Kaebaja ei vaidle vastu, et apteeki võivad juhuslikult külastada inimesed, kes elavad Tallinna muudes piirkondades, nagu ka inimesed mujalt Eestist või mujalt maailmast. Põhiosa tarbijaskonnast moodustavad siiski apteegi lähiümbruse, sama linnaosa elanikud. Kaebaja hinnangul ei ole usutav, et Põhja-Tallinna apteekide tarbijaskonnal ja Lasnamäe apteekide tarbijaskonnal võib olla märkimisväärne ühisosa. Seega on õiguslikult antud juhul tegemist uue apteegi asutamisega. Kaebaja hinnangul puudub vaidlustatavas otsuses kolmanda isiku kaitsmisväärne huvi, mis takistaks kaebuse rahuldamist. Tegevuskoha niivõrd oluline muutus – ühest linnaosast teise – on sedavõrd oluline tegevuse ümberkujundamine, et kolmandal isikul ei saa varasema tegevusloa alusel olla selle suhtes õiguspärast ootust.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudub subjektiivsete õiguste riive, mis kahjustaks kaebaja konkurentsiolukorda või takistaks kaebajal oma majandustegevuse teostamist. Vaidlustatud haldusakt sellist mõju kaebajale ei avalda, ei kahjusta ja ei takista kaebaja senist apteegiteenuse osutamist ning ei piira kaebaja ettevõtlusvabadust. Vastustaja väitel ei reguleeri ravimiseadus (RavS) apteekide vahelist konkurentsi. Samuti ei ole RavS kohaselt alates 09.06.2018 kehtestatud geograafilisi ja demograafilisi piiranguid üldapteegi tegevusloa väljastamiseks. Konkurentsiolukorda tuleb vastustaja arvates vaadata tulenevalt Riigikohtu lahenditest kohtuasjades nr 3-15-1445 ja nr 3-15-2937, milles Riigikohus selgitas, et RavS §-des 41 ja 42 nõuetele mittevastavate isikute tegutsemiskoha muutmisel tuleb muuhulgas hinnata ja arvestada asjaoludega, et tegutsemiskoha muutmisega või apteegi avamisega ei kahjustata proviisoromandis oleva apteegi majandustegevust. Vastustajale ei ole eluliselt usutav, et kaebaja kaotab 8 km kaugemal linna servas tegutseva BENU Apteek Eesti OÜ Peterburi tee apteegi tõttu oma kliente, arvestades sealjuures kaebaja vahetus läheduses tegutsevat 5 apteeki (vahetu ehk väga intensiivne mõju kaebaja konkurentsiolukorrale) ja 8 km vahemaa sees tegutsevat 26 apteeki (vahemaa suurenedes järjest vähenev mõju kaebaja konkurentsiolukorrale). Vastustaja hinnangul kolmanda isiku apteegi tegevuse mõju kaebaja apteegi konkurentsiolukorrale on olematu. Samuti ei takista kolmanda isiku apteegi tegevus kuidagi kaebaja ettevõtlusvabadust.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
6.Kolmas isik BENU Apteek Eesti OÜ leiab, et kaebajal puudub asjas kaebeõigus, sest puudub kaebaja subjektiivsete õiguste riive. Juhul kui kaebajal võib esineda subjektiivsete õiguste riive, siis palub kolmas isik jätta kaebus rahuldamata. Kolmas isik on seisukohal, et Peterburi tee Rimi Apteegi tegutsemiskoha muutmine (kolimine) on õiguspärane, sest kolimised kui sellised on Riigikohtu hinnangul lubatud (sh kolmanda isiku kui ravimite hulgimüüjaga valitseva mõju kaudu seotud isiku puhul) ning üleminekuaja lõpuni toimuva kolimise puhul ei tule taotleda uut tegevusluba, vaid vastava tegutsemiskoha muudatuse võib kanda olemasolevale tegevusloale. Kolmanda isiku Peterburi tee Rimi Apteegi kolimine toimus kooskõlas Riigikohtu 29.05.2018 haldusasjades nr-d 3-151445 ja 3-15-2937 antud suunistega. Nimetatud lahendites on Riigikohus välja toonud kriteeriumid, mida tuleks hinnata üldapteegi tegevusloa muutmise kolimise tõttu lubatavuse tuvastamiseks. Eelviidatud Riigikohtu lahendid ei anna juhiseid, kuidas hinnata ja mõõta tarbijaskonda, keda apteegi tegutsemiskoha muutus mõjutab. Et hinnata kolmanda isiku apteegi tegutsemiskoha muutmise mõju tarbijatele, tuleb seda teha läbi kaubaturu määratlemise. Lähtudes, et Tallinna linn on üks apteegiteenuse osutamise kaubaturg, tegutsevad Tallinna apteegid samal kaubaturul ning konkureerivad samade tarbijate pärast.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
7.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Vaidlus on selles, kas Ravimiameti otsus, millega muudeti BENU Apteek Eesti OÜ-le väljastatud üldapteegi tegevusluba nr 597 seoses Kopli Polikliiniku Apteegi tegutsemiskoha ja nime muutmisega, on õiguspärane.
9.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vaidlustatud otsus rikub RavS § 41 lg-t 3 ja § 42 lg-t 5, sest BENU Apteek Eesti OÜ ei vasta neis sätestatud piirangutele.
9.1.Riigikogu võttis 21.05.2014 vastu ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (615 SE). Seadus jõustus 09.06.2014. Muu hulgas kehtestati sellega RavS § 42 lg 5 esimeses lauses nn vertikaalse integratsiooni piirang: "Üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks ei või olla ravimite hulgimüügi, tootmise või tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omaja ega konkurentsiseaduse tähenduses nende ettevõtjatega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad, ravimite väljakirjutamise õigust omav isik ega veterinaararsti kutsetegevuse loa omaja." Teisisõnu ei tohi üldapteegi osanikuks mh enam olla ravimite hulgimüüja. Samal ajal kehtestati RavS §-s 1163 rakendussäte, mille järgi tuli varasemad üldapteegi tegevusload viia § 42 lg-ga 5 kooskõlla 9. juuniks 2017. 18.02.2015 võttis Riigikogu vastu ravimiseaduse muutmise seaduse (782 SE), millega sätestati RavS § 41 lg-s 3 nn omandipiirang: "Üldapteegi tegevusloa väljastamisel eraõiguslikule juriidilisele isikule peab enam kui 50% selle eraõigusliku juriidilise isiku osadest või aktsiatest ja valitsev mõju kuuluma proviisorile, kes töötab vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana." See muudatus jõustus 20. märtsil 2015. Ühes sellega kehtestati RavS § 1167, mille järgi tuli enne muudatuse jõustumist esitatud üldapteegi tegevusloa taotlused vaadata läbi ja lahendada taotluse esitamise ajal kehtinud seaduse kohaselt ning viia need ja varasemad tegevusload uute nõuetega vastavusse 01.04.2020. Ühtlasi pikendati ka RavS §-s 1163 sätestatud üleminekuaega sama kuupäevani.
9.2.Riigikohtu halduskolleegium on asjades nr-d 3-15-1445 ja 3-15-2937 andnud tõlgenduse ja suunised RavS § 41 lg 2-6 ja RavS § 42 lg 5 piirangutele mittevastavate tegevuslubade alusel tegutsevate apteekide tegevuskohtade muutmisega seoses RavS § 1163 ja § 1167 rakendussätetega. Riigikohtu 29.05.2018 otsusest haldusasjas nr 3-15-2937 ei tulene, et üldapteegi mis tahes kolimine, s.t üldapteegi tegutsemiskoha muutmine olemasoleva üldapteegi tegevusloa muutmise teel on keelatud. Vastupidi, Riigikohus selgitas asja nr 3-15-2937 p-s 14, et tulenevalt RavS §-st 1163 ja § 1167 lg-st 2 võivad enne RavS § 41 lg 3 ja § 42 lg 5 jõustumist välja antud tegevusload jääda senises mahus kehtima ja adressaadid võivad kasutada neist lubadest varem tulenenud õigusi üleminekuaja lõpuni. Sama asja p-s 15 asus Riigikohus seisukohale, et erinevalt uue apteegi asutamisest tuleb apteegi kolimist õiguslikult vaadelda senisest loast tuleneva õiguse teostamise jätkuna. Seega on kolimised kui sellised Riigikohtu hinnangul lubatud ning üleminekuaja lõpuni toimuva kolimise puhul ei tule taotleda uut tegevusluba, vaid vastava tegutsemiskoha muudatuse võib kanda olemasolevale tegevusloale. Seega toimus kohtu arvates antud juhul kolmanda isiku Peterburi tee Rimi Apteegi kolimine kooskõlas Riigikohtu 29.05.2018 haldusasjades nr 3-15-1445 ja nr 3-15-2937 antud suunistega. Nimetatud lahendites on Riigikohus välja toonud kriteeriumid, mida tuleks hinnata üldapteegi tegevusloa muutmise kolimise tõttu lubatavuse tuvastamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kolmas isik vastustajale koos tegevusloa taotlusega selgituskirja (tl 59-60) põhjendustega, et apteegi kolimine vastab Riigikohtu lahendites antud kriteeriumitele. Üheks kriteeriumiks, mil apteegi asukoha vahetamist ei loeta kolimiseks on see, kui uues asukohas jätkatakse täiesti uue personaliga. Kolmanda isiku apteek jätkas tegevust sama personaliga. Nimelt oli Kopli Polikliiniku Apteegi juhatajaks proviisor Julia Mägima ning ka Peterburi tee Rimi Apteegi juhatajaks on proviisor Julia Mägima. Kolmas isik esitab kohtule tegevusloa nr 597 koopia seisuga 07.03.2019 (Lisa 2) ja seisuga 19.07.2018 (Lisa 3), millest nähtub, et juhtajaks ja proviisoriks oli mõlemas asukohas Julia Mägima.
9.3.Nimetatud Riigikohtu lahenditest selgub muuhulgas, et RavS § 41 ja § 42 nõuetele mittevastavate isikute tegutsemiskoha muutmise võimaldamine või keelamine hõlmab ka haldusorgani kaalutlusi. Riigikohus selgitas asjas nr 3-15-1445, et rakendussätteid kui kehtiva õiguse kohaldamist edasilükkavaid ajutisi erandeid tuleb tõlgendada pigem kitsalt ning põhjendamatu on laiendada neid erandeid muudatustele, mis suurendavad senise tegevusloa mahtu, ning õigustele, mida seniste lubadega ei kaasnenud. Rakendussätteid tuleb mõista selliselt, et varem välja antud tegevusload võivad jääda senises mahus kehtima ning adressaadid võivad kasutada nende lubadega varem kaasnenud õigusi üleminekuaja lõpuni. Käesoleval juhul on nimetatud asjaolud ja kaalutlused nähtavad Ravimiameti tegevuslubade koosoleku protokollist (tl 61), mis on 12.11.2018 otsuse nr IN-1-3/18/218 lahutamatuks osaks.
10.Kaebaja väide, et BENU Apteek Eesti OÜ avas kaebaja apteegiga samas piirkonnas ebaseaduslikult uue apteegi, ei vasta tõele. Riigikohus asus asjas nr 3-15-2937 seisukohale, et kolimist tuleb vaadelda senisest tegevusloast tuleneva õiguste teostamise jätkuna sama omavalitsusüksuse piires ning hinnata kolimise mõju konkurentidele ja tarbijatele. Kohu arvates ei saa vaidlust olla selles, et kolmanda isiku apteek tegutses enne kolimist Tallinnas aadressil Sõle 63 ning jätkas tegutsemist uues asukohas Tallinnas aadressil Peterburi tee 98, seega oli tegutsemiskoha muutus õiguspärane, kuna toimus sama kohaliku omavalitsusüksuse piires.
11.Kaebaja väide, et ta kaotab Peterburi tee Rimi Apteegi tegevuse tõttu potentsiaalsete tarbijate arvus ja seeläbi saab majandustegevus kahjustada, on kohtu arvates tõendamata ja ebausutav. Kaebaja apteek („Apotheka“) asub Tallinnas, Peterburi tee 2 ühes suurimas kaubanduskeskuses T1 linna tuiksoonel. Kaebaja ja kolmanda isiku apteekide vaheline kaugus on 8 km (tl 15). Viidatud vahemaa sees tegutseb kokku lisaks kaebaja ja kolmanda isiku apteekidele 31 apteeki, millest 27 ei vasta osaliselt või täielikult omandipiirangu nõuetele. Vastustaja on esitanud varasemalt väljavõtte Ravimiameti kodulehel avaldatud apteekide asukohtade kaardilt. Teave on kättesaadav Ravimiameti veebilehelt. Sealjuures 5 apteeki tegutsevad kaebaja apteegi vahetus läheduses, millest 4 apteeki tegutseb 650-750 m kaugusel ja 1 apteek 900 m kaugusel. Viimati nimetatud apteekide tegevusload ei vasta samuti osaliselt või täielikult omandipiirangutele. Kohus nõustub vastustajaga, et objektiivne ülevaade apteegiteenuse osutajatest kaebaja väljatoodud piirkonnas näitab selgelt, et Peterburi tee 98 tegutseva apteegi mõju Peterburi tee 2 apteegi majandustegevusele puudub. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates eluliselt usutav, et kaebaja kaotab 8 km kaugemal linna servas tegutseva BENU Apteek Eesti OÜ Peterburi tee apteegi tõttu oma kliente, arvestades sealjuures kaebaja vahetus läheduse tegutsevat 5 apteeki (vahetu ehk väga intensiivne mõju kaebaja konkurentsiolukorrale) ja 8 km vahemaa sees tegutsevat 26 apteeki (vahemaa suurenedes järjest vähenev mõju kaebaja konkurentsiolukorrale). Kohtu hinnangul on kolmanda isiku apteegi tegevuse mõju kaebaja apteegi konkurentsiolukorrale olematu. Samuti ei takista kolmanda isiku apteegi tegevus kuidagi kaebaja ettevõtlusvabadust.
12.Seega on vaidlustatud haldusakti alusel tegutseva kolmanda isiku apteegi tegevuse mõju kaebajale kohtu arvates olematu ja ka mitte kuidagi suurem või mõjukam võrreldes kõigi teiste Tallinna linnas tegutsevate apteekidega. Nimetatud asjaolusid ei ole kaebaja ka kuidagi tõendanud ja kohtule esitanud, mida oleks käesolevas kohtuasjas võimalik hinnata. Ühe äriühingu lubatavaks õiguseks või huviks vaidlustuse esitamisel ei saa olla pelgalt teise äriühingu põhjendamatu tõrjumine apteegiturult. Kaebusega ei saa ka pelgalt nõuda haldusakti materiaalõigusliku vastavuse hindamist või tuvastamist, kui kaebajal puudub selleks riive, mis saaks mõjutada kaebaja õiguseid või takistada kaebaja õiguste teostamist. Võimalik subjektiivsete õiguste riive peab olema kaebajale vahetu ja kaasnev mõju peab olema äratuntav. Käesoleval juhul ei nähtu kaebusest, mis on selliseks kaebaja eriliseks huviks vaidlustada just
nimelt kolmanda isiku tegevusluba olukorras, milles konkurentsiolukorra vahetu mõju kaebajale kohtu arvates puudub.
13.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub alus, kuna nimetatud otsus ei piira kaebaja põhiseadusest tulenevat ettevõtlusvabadust, ei avalda kaebaja subjektiivsete õigustele äratuntavat mõju ning ei kujuta mingisugust ohtu rahva tervisele, apteegiteenuse osutamisele ja kolmanda isiku osutava apteegiteenuse läbi ravimite ohutusele.
14.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.