Eesti Ühistumajad OÜ kaebus Elva Linnavalitsuse 13. oktoobri 2016. a korralduse nr 2-3/262 „Projekteerimistingimuste määramine detailplaneeringu olemasolul Viisjärve tn 1 ja Vestika tn 3 Elva linn üksikelamu püstitamiseks ja tehnovõrkude lahenduse muutmiseks“ ja Elva Vallavalitsuse
12.märtsi 2019. a korralduse nr 2-3/268 „Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine“ õigusvastasuse tuvastamiseks ning Elva Vallavalitsuse kohustamiseks vaatama 1. novembri 2018. a ehitusloa muutmise taotlust uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – Eesti Ühistumajad OÜ (registrikood 12565997), esindajad vandeadvokaat Piret Blankin ja advokaat Angela Kase Vastustaja – Elva vald
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta Eesti Ühistumajad OÜ kaebus haldusasjas nr 3-19980 rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
3.Avaldavas kohtuotsuses asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 21. detsember 2020. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Eesti Ühistumajad OÜ-le kuulusid kaebuse Tartu Halduskohtule 24.05.2019. a esitamise ajal Elva vallas Vestika tn 2 asuv kinnistu (registriosa nr 3657904, omandatud 01.10.2018. a, I kd, tl
9, võõrandatud 05.07.2019. a) ja Viisjärve tn 1 asuv kinnistu (registriosa nr 3658004, omandatud 21.02.2018. a, I kd, tl 8, võõrandatud 16.04.2020. a, I kd, tl 161).
2.Kinnistud Vestika tn 2 ning Viisjärve tn 1 asuvad Elva linnas Tartu mnt 35a detailplaneeringu alal (vt Elva Linnavalitsuse 13.06.2006. a korralduse nr 265 punkt 2.108. ja punkt 2.90. (tl 23p, 23). Tartu mnt 35a detailplaneering (I kd, tl 10–21) kehtestati Elva Linnavolikogu 28.01.2002. a otsusega nr 7. Detailplaneeringu seletuskirja p 3.5.4. kohaselt, esimeses ehitusjärgus, 25 eramut, puhastab reoveed biofiltrid Bioclere B115B. Kanalisatsiooni avariide ajal tekkinud ohtude leevendamiseks on vastavalt normidele ette nähtud puhastusseadme ette kogumismahuti 15 m3 paigaldamine, mis tagab kolmetunnise aja avarii likvideerimiseks. Bioclere puhastist väljunud vesi juhitakse kraavi. Teises ehitusjärgus nähakse ette kanalisatsioonisüsteemi ühendamine Elva linnaga ning esimeses ehitusjärgus ehitatud puhastusseadmete likvideerimine.
3.Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 kinnistute omanik Z esitas 19.08.2016. a Elva Linnavalitsusele taotlused nr 1611002/04351 ja 1611002/04365 detailplaneeringu olemasolul projekteerimistingimuste väljastamiseks kinnistutele üksikelamute püstitamiseks. Projekteerimistingimuste taotluste kohaselt lahendatakse reovee ära juhtimine kinniste reoveemahutitega.
4.Elva Linnavalitsuse 13.10.2016. a korraldusega nr 2-3/262 (I kd, tl 97) määrati projekteerimistingimused Viisjärve 1 ja Vestika 2 kinnistutele üksikelamu püstitamiseks ja tehnovõrkude lahenduse muutmiseks (I kd, tl 108–109, 110–111). Mõlema kinnistu projekteerimistingimuste kohaselt (I kd, tl 108p–109, 110p–111) on kinnistul kohustus liituda ühisveevärgiga vastavalt AS Emajõe Veevärk tehnilistele tingimustele, esitades AS-ile Emajõe Veevärk liitumistaotluse. Kinnistutele tuleb olmereovee käitlemiseks rajada kohtkäitlusrajatis (kogumismahuti), mida võib kasutada kuni piirkondliku ühiskanalisatsiooni rajamiseni.
5.Elva Linnavolikogu 24.04.2017. a otsusega nr 1-3/18 kehtestati Elva linna üldplaneering (I kd, tl 201). Otsuse kohaselt on reoveekogumisala kantud joonisele 4 (I kd, tl 202), väljaspool olemasolevat reoveekogumisala on kogu linna territoorium hoonestatavatel aladel perspektiivne reoveekogumisala. Üldplaneeringu seletuskirja p 8.4. kohaselt, Elva linna vee-ettevõtjaks on AS Emajõe Veevärk. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi areng on toimunud vastavuses valdkonna arengukavaga. Üldplaneering sätestab nõude arendada ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi uutes ehituspiirkondades ning uutele ehitatavatele hoonetele. Ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Uute trasside täpsed asukohad ja teenindusmaa suurus määratakse detailplaneeringutega või projektidega. Väljaspool olemasolevat reoveekogumisala on kogu Elva linna territoorium hoonestatavatel aladel perspektiivne reoveekogumisala. Reoveekogumisala on kantud joonisele 4 “Tehnovõrgud”.
6.Elva Vallavalitsuse 06.02.2018. a korraldusega nr 2-3/317 (I kd, tl 35–36) väljastati ehitusluba Vestika tn 2 kinnistul üksikelamu püstitamiseks (resolutsiooni p 1). Ehitusloa kõrvaltingimuse kohaselt ei väljastata hoone kasutusluba enne, kui hoone reoveekogumise tarbeks paigaldatavale lekkekindlale kogumismahutile on väljastatud kasutusteatis (resolutsiooni p 1, esimene lause).
7.Elva Vallavalitsuse 05.06.2018. a korraldusega nr 2-3/744 (I kd, tl 37) väljastati ehitusluba Viisjärve tn 1 kinnistul üksikelamu püstitamiseks vastavalt ehitusprojektile (resolutsiooni p 1). Korralduse kohaselt rajatakse hoone juurde reovee mahuti.
8.Eesti Ühistumajad OÜ (kaebaja) pöördus 01.11.2018. a Elva valla (vastustaja) poole taotlusega (tl 48) muuta Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 antud ehitusload, et oleks lubatud rajada kogumismahutite asemel septikud. Kaebaja esitas 28.01.2019. a vallavalitsusele ehitusprojektide muudatusprojektid (vt vastus kaebusele lisa 13).
9.Elva Vallavolikogu 25.02.2019. a määrusega nr 76 kehtestati „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“. Eeskirja § 3 lg 4 kohaselt on Elva linnas keelatud omapuhastite kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine ja kohtades, kus ühiskanalisatsioon puudub või on välja ehitamata, on kohustus kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid kuni ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseni ja sellega liitumisvõimaluse tekkimiseni.
10.Elva Vallavalitsuse 12.03.2019. a korraldusega nr 2-3/268 (I kd, tl 56–59) keelduti kaebaja taotletud Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehituslubade muutmisest.
11.Kaebaja müüs Vestika tn 2 kinnistu 02.04.2019. a võlaõigusliku müügilepinguga, asjaõigusleping sõlmiti 02.07.2019. a. Kinnistusraamatu andmetel kanti 05.07.2019. a Vestika tn 2 (katastritunnus 17003:003:0136) omanikena kinnistusraamatusse X ja Y.
12.Eesti Ühistumajad OÜ esitas 15.04.2019. a vaide Elva Vallavalitsuse 12.03.2019. a korralduse kehtetuks tunnistamiseks, mis jäeti Elva Vallavalitsuse 23.04.2019. a korraldusega nr 2-3/379 (I kd, tl 69–73) rahuldamata.
13.Eesti Ühistumajad OÜ esitas 30.04.2019. a Elva Vallavalitsusele (I kd, tl 125–126) 16.04.2019. a kasutusteatised Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 kinnistutele kinniste kogumismahutite paigaldamise kohta (I kd, tl 85–90, 96).
14.Kaebaja esitas 24.05.2019. a Tartu Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 1–7): 1) Elva Linnavalitsuse 13.10.2016. a korralduse nr 2-3/262 ja 18.10.2016. a projekteerimistingimuste nr 1611802/02900 ja nr 1611802/02901 õigusvastasuse tuvastamiseks; 2) Elva Vallavalitsuse 12.03.2019. a korralduse nr 2-3/268 ning 23.04.2019. a korralduse nr 2-3/379 tühistamiseks; 3) Elva Vallavalitsuse kohustamiseks vaadata kaebaja 01.11.2018. a taotlus Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusprojekti muutmiseks uuesti läbi.
15.Tartu Halduskohtu 05.06.2019. a kaebuse menetlusse võtmise määruses asus kohus kaebust tõlgendades seisukohale, et kaebuse eesmärgiks on rajada Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 kinnistutele septikud ja imbväljakud projekteerimistingimustes ettenähtud kohtkäitlusrajatise (kogumismahuti) asemel.
16.Elva vald esitas 01.07.2019. a vastuse kaebusele, milles taotles kaebuse läbi vaatamata jätmist, alternatiivselt rahuldamata jätmist. Vastustaja taotles kaebuse läbi vaatamata jätmist HKMS § 121 lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Vastustaja hinnangul on kaebaja realiseerinud haldusaktidega pandud kohustused ja paigaldanud kinnistutele kogumismahutid.
17.Kaebaja esitas 04.07.2019. a Elva Vallavalitsusele kasutusloa taotluse Vestika tn 2 üksikelamule.
18.Kaebaja esitas kohtule 08.08.2019. a seisukoha, milles ei nõustunud vastustaja väitega, et kaebusega pole võimalik saavutada eesmärki. Kaebaja on Vestika tn 2 kinnistu küll võõrandanud, kuid ostjaga on sõlmitud kokkulepe lahendada kanalisatsioon ajutise septiku ja imbväljaku rajamisega kuni piirkonda ühisvõrgu kanalisatsiooni väljaehituseni. Kaebaja soovib pärast vastava õiguse saamist mõlemale kinnistule ajutiselt paigutatud kogumismahutid viivitamatult asendada ostjaga kokkulepitud lahendusega. Kaebuse rahuldamise korral on kaebajal võimalik muuta kanalisatsioonilahendust endale sobivaks.
19.Kaebaja esitas koos seisukohaga 02.07.2019. a koostatud ja tõestatud notariaalse volikirja (I kd, tl 127), milles Y ja X annavad Eesti Ühistumajad OÜ-le volituse esindada neid seoses neile ühisvarana kuuluva Vestika tn 2, Elva linn, Elva vald, Tartu Maakond asuva kinnistu suhtes pooleliolevates kohtuasjades nr 2-19-6418 ja nr 3-19-980 (tl 127). Kaebaja hinnangul ei oma Vestika tn 2 kinnistu omaniku muutus asjas tähtsust. Kaebajal on volitused Vestika tn 2 ostjaid käesolevas vaidluses esindada.
20.Elva Vallavalitsus väljastas 24.09.2019. a Vestika tn 2 eramule kasutusloa nr 1912371/15082 (I kd, tl 134–137), mille kohaselt on eramul lokaalne kanalisatsioon, mahuti (I kd, tl 134p).
21.Elva vald esitas 17.10.2019. a kohtule seisukoha, mille kohaselt on vaidluse ese Vestika tn 2 osas ära langenud ja vastustajale on ebaselge kaebuse eesmärk.
22.Kaebaja esitas 21.11.2019. a taotluse kaebuse muutmiseks (I kd, tl 139–141). Kaebaja taotles: 1) Elva Vallavalitsuse 12.03.2019. a korralduse nr 2- 3/268 tühistamist osas, millega Elva Vallavalitsus ei nõustunud Elva linnas Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega; 2) Elva Vallavalitsuse 12.03.2019. a korralduse nr 2- 3/268 õigusvastasuse tuvastamist osas, millega Elva Vallavalitsus ei nõustunud Elva linnas Vestika tn 2 ehitusloa muutmisega; 3) Elva Vallavalitsuse kohustamist Eesti Ühistumajad OÜ 01.11.2018. a taotluse Elva vallas Elva linnas Viisjärve tn 1 ehitusprojekti muutmiseks läbi vaatamiseks ja menetlemiseks. Kaebaja jäi esialgses kaebuses esitatud taotluste 1–3 juurde.
23.Vastustaja leidis 13.12.2019. a seisukohas, et kaebaja kaebuse muutmise taotlus tuleb jätta rahuldamata ja haldusasja menetlus lõpetada. Vastustaja leiab, et kaebaja on realiseerinud haldusakti, seega on ära langenud kaebuse alus.
24.Elva Vallavalitsus väljastas 06.04.2020. a Viisjärve tn 1 kinnistule kasutusloa nr 2012371/06291.
25.Kaebaja võõrandas 14.04.2020. a Viisjärve tn 1 kinnistu. Kinnistusraamatu andmetel kanti 16.04.2020. a Viisjärve tn 1 (katastritunnus 17003:003:0118) omanikuna kinnistusraamatusse C ja D (I kd, tl 161). C ja D on volitanud kaebajat enda esindamiseks käesolevas kohtuasjas (I kd, tl 153–154).
26.Kohtu 18.05.2020. a kohtunõuded kohustati kaebajat täiendavalt põhistama oma kaebeõigust ning esitama oma väidete, mille kohaselt ei ole vastustaja seniajani taganud piirkonda ühiskanalisatsiooni väljaehituse, kohta tõendid.
27.Kaebaja esitas 05.06.2020. a vastuse kohtunõudele (I kd, tl 159–160), milles esitas järgmised
taotlused: 1) muuta 24.05.2019. a esitatud kaebuse resolutsiooni taotlust nr 4 ja asendada see järgneva taotlusega: „Tuvastada Elva Vallavalitsuse 12.03.2019 korralduse nr 2- 3/268 õigusvastasus osas, millega Elva Vallavalitsus ei nõustunud Elva linnas Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega.“; 2) kohustada Elva Vallavalitsust ehitama välja endise Tartu mnt 35a kinnistu detailplaneeringu kohane ühiskanalisatsioon kuni Viisjärve tn 1 kinnistuni (registriosa nr 3657904) ja Vestika tn 2 kinnistuni (registriosa nr 3658004) hiljemalt ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kaebaja vastuse kohaselt võõrandati 14.04.2020. a Viisjärve tn 1 kinnistu Cle ja Dle (I kd, tl 161). Võõrandamistehingu käigus andsid Viisjärve tn 1 ostjad Eesti Ühistumajad OÜ-le volikirja, millega muuhulgas volitasid kaebajat esindama neid kohtuvaidluses asjas nr 3-19-980. Kaebajale teadaolevalt on naaberkinnistute (Vestika tn 4 ja Viisjärve tn 3) omanik Z taotlenud vallalt detailplaneeringu kohase ühiskanalisatsiooni väljaehitust kuni Vestika tn 4 ja Viisjärve tn 3 kinnistuteni, kuid vald on sellest keeldunud selgitusega, et detailplaneeringu alani rajatud ühiskanalisatsiooni torustikuga liitumine on alternatiivne lahendus ja tegemist ei ole detailplaneeringu kohase süsteemiga. Sõltumata sellest, et nii Vestika tn 2 kui ka Viisjärve tn 1 kinnistutele on täna rajatud ajutised kogumismahutid ja elamutele väljastatud kasutusload, on jätkuvalt kaebaja huvides, taotleb kaebaja, et kohus annaks kaebuse suhtes oma seisukoha. Vastasel korral ei oleks Viisjärve tn 1 ostjad ja Vestika tn 2 ostjad kaebajale asjakohaseid volitusi andnud. Arvestades, et ka Viisjärve tn 1 elamule on tänaseks valla poolt kasutusluba väljastatud, siis taotleb kaebaja kohtult kaebuse taotluse 4 muutmist selliselt, et asendada tühistamisnõue tuvastamisnõudega ja tuvastada Elva Vallavalitsuse 12.03.2019. a korralduse nr 2-3/268 õigusvastasus osas, millega Elva Vallavalitsus ei nõustunud Elva linnas Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega. Kaebaja soovib täiendada kaebuse nõuet, esitades taotluse selleks, et kohustada valda ehitama välja detailplaneeringu kohane ühiskanalisatsioon Viisjärve tn 1 ja Vestika tn 2 kinnistuteni.
28.Tartu Halduskohus jättis 30.07.2020. a määrusega (I kd, tl 207–210) kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata kaebaja nõudes kohustada Elva Vallavalitsust ehitama välja endise Tartu mnt 35a kinnistu detailplaneeringu kohane ühiskanalisatsioon kuni Viisjärve tn 1 kinnistuni (registriosa nr 3657904) ja Vestika tn 2 kinnistuni (registriosa nr 3658004) hiljemalt ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tartu Halduskohus määratles 30.07.2020. a määruses kaebuse nõuded, kuna imperatiivset kaebuse läbi vaatamata jätmise alust ei esine, lubades kaebajal kaebuse muutmise järgnevalt: 1) tuvastada Elva Linnavalitsuse 13.10.2016. a korralduse nr 2-3/262 õigusvastasus, millega määrati projekteerimistingimused nr 1611802/02900 ja 1611802/02901; 2) tuvastada Elva Vallavalitsuse 12.03.2019. a korralduse nr 2- 3/268 õigusvastasus osas, millega Elva Vallavalitsus ei nõustunud Elva linnas Vestika tn 2 ehitusloa muutmisega; 3) tuvastada Elva Vallavalitsuse 12.03.2019. a korralduse nr 2- 3/268 õigusvastasus osas, millega Elva Vallavalitsus ei nõustunud Elva linnas Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega; 4) kohustada Elva Vallavalitsust kaebaja 01.11.2018. a taotluse Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusprojekti muutmiseks uuesti läbi vaatamiseks. Tartu Halduskohus 30.07.2020. a määrus jõustus edasi kaebamata 18.08.2020. a (I kd, tl 210)
29.Tartu Halduskohus määras 16.09.2020. a vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses (II kd, tl 1).
30.Pooled esitasid 30.09.2020. a ja 07.10.2020. a kirjalikus menetluses täiendavad seisukohad (II kd, tl 10–12, 13–16). Kaebaja nõue
31.Lisaks eelpool kajastatud menetlusdokumentides toodule on kaebaja nõude põhjendused järgnevad.
32.Kaebuse kohaselt on osaühing asutatud arendamaks elukondlikku kinnisvara. Kaebuse esitamise ajaks oli kaebaja 01.10.2018. a omandanud Vestika tn 2 kinnistu ja 21.02.2018. a Viisjärve tn 1 kinnistu. Kaebuses deklareerituna on Ühistumajade eesmärgiks kinnistud hoonestada ning need võõrandada eesmärgiga teenida tulu oma liikmetele. Kinnistute suhtes kehtib Elva Linnavolikogu 28.01.2002. a otsusega nr 7 kehtestatud Tartu mnt 35a asuva kinnistu detailplaneering, mille lahendus näeb ette tervikliku elamukvartali moodustamise, kuhu esimeses ehitusjärjekorras ehitatakse 25 ühepereelamut ja teises ehitusjärjekorras 70 elamut. Esimeses ehitusjärjekorras rajatavate elamute reoveed on detailplaneeringus ette nähtud ajutise lahendusena puhastada biofiltrite ja biotiigi abil, teises ehitusjärjekorras nähakse ette kõigi elamute ühendamine Elva linna ühiskanalisatsioonisüsteemiga ning ajutise lahenduse likvideerimine. Kaebuse esitamise ajal puudus kinnistute piirkonnas ühiskanalisatsioon. Kinnistute tolleaegne omanik Z esitas 22.09.2016. a taotlused detailplaneeringu olemasolul projekteerimistingimuste väljastamiseks kinnistutele üksikelamute püstitamiseks. Projekteerimistingimuste taotluste kohaselt sooviti reovee ärajuhtimine lahendada kinniste reoveemahutite abil. Kinnistute sisese reoveekanalisatsiooni ajutiseks lahenduseks oli lokaalne mahuti. Kaebaja pöördus 01.11.2018. a valla poole taotlusega ehitusprojektide muutmiseks, et asendada kogumismahutid individuaalsete septikute ja imbväljakutega, millest keelduti. Septiku ja imbväljaku rajamine ei ole vastuolus detailplaneeringuga ega muuda selle terviklahendust. Detailplaneering annab tehnovõrkude lahenduse vaid kuni ehitusõigusega krundi piirini ning sealt edasi toimub tehnovõrkude lahendamine ehitusprojekti staadiumis. Valla väljastatud projekteerimistingimused ja projekteerimistingimuste korraldus on õigusvastased. Projekteerimistingimustest ei selgu nende väljastamise õiguslik alus. Vallal ei olnud vajadust ja õiguslikku alust väljastada projekteerimistingimusi EhS § 27 tuginedes. Projekteerimistingimused on väljastatud kaalutlusvigadega. Projekteerimistingimustes ega nende väljastamise aluseks olnud projekteerimistingimuste korralduses ei sisaldu EhS tulenevat korrektset õiguslikku alust, mistõttu pole ka võimalik kontrollida kooskõla õigusliku alusega. Ehituslubade muutmata jätmise korraldus ja sellele järgnev vaideotsus on õigusvastased ja tuleb tühistada. Vald tugineb korralduses ja vaideotsuses vastuolule Elva Vallavolikogu 25.02.2019. a määrusega nr 76 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“, mis jõustus 10.03.2019.a. Vald ei saa määrusele nr 76 tugineda. HMS § 5 lg 5 sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Taotlus kogumismahutite asendamiseks septikute ja imbväljakutega esitati ligi neli kuud enne määruse nr 76 vastuvõtmist ja jõustumist, mille tõttu on õigusliku alusena määrusele nr 76 tuginemine selges vastuolus õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega. Vald viivitas taotluse menetlusega teadlikult selleks, et võtta vastu ja jõustada määrus nr 76, mis annab vallale võimaluse muutmise taotluse rahuldamata jätta. Ilmselgelt on selline valla käitumine vastuolus hea halduse põhimõttega.
Neil asjaoludel tuleb kohtul kohustada valda kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama ning menetlema seda kooskõlas seaduse ja haldusmenetluse põhimõtetega.
33.Kaebaja 30.09.2020. a seisukoha kohaselt ei nõustu kaebaja vastustajaga, et antud asjas tuli reovee kohtkäitlemise süsteemi lahenduse määramiseks viia läbi detailplaneeringut täpsustav projekteerimistingimuste andmise menetlus ja ainus lahendus sai olla kogumismahuti. Kehtiv detailplaneering nägi ajutise lahendusena esimesele ehitusjärjekorrale ette biopuhasti rajamise, mille ette võimaliku avarii likvideerimiseks ajutise kogumismahuti. Seega olid mõlemad vaidluse all olevad ajutised lahendused – kogumismahuti ja septik koos imbväljakuga – detailplaneeringus kajastatud, teisisõnu mõlemad lahendused olid aktsepteeritud. Detailplaneeringus ei olnud ajutine lahendus mõeldud mitte iga üksiku elamukrundi sisesena vaid detailplaneeringu kohasele esimesele ehitusetapile ühisena. Käesolevas asjas on vaidlus konkreetsete elamukruntide sisestes lahendustes, mille määramine ei ole mitte detailplaneeringu vaid ehitusprojekti küsimus, mida ei olnud võimalik EhS § 27 alusel täpsustada. EhS § 27 alusel saab täpsustada ainult detailplaneeringuga määratud lahendust. Kui Vesika tn 2 ja Viisjärve tn 1 kinnistute ulatuses ei oleks kehtivat detailplaneeringut ja vald oleks projekteerimistingimused väljastanud EhS § 26 alusel, siis ei olnud kaebajale teadaolevalt hetkel, kui kaebaja ehitusprojektide muutmist taotles vallas või Eesti Vabariigis õigusakti, mis oleks keelanud alale, kus põhjavesi on suhteliselt kaitstud ja puudub ühiskanalisatsioon, septiku ja imbväljaku rajamise. Määrus, millele vald korralduses tugines, võeti vallas vastu alles ligi 4 kuud hiljem. Sellele määrusele ei oleks vald aga HMS § 5 lg 5 alusel tohtinud tugineda. Seega olid hetkel, kui kaebaja muutmise taotluse esitas, mõlemad lahendused - kogumismahuti ja septik koos imbväljakuga – lubatavad. Korraldusest aga ei nähtu valla kaalutlust, miks vald ühte lubatud lahendust teisele eelistas, kuigi kaebaja oli ka selle osas vallale kaalutlusotsuse langetamiseks asjakohased ja ümberlükkamatud tõendid esitanud. Järelikult on vaidlustatud haldusaktid ainuüksi juba eeltoodud põhjusel õigusvastased. Kaebuses on kaebaja välja toonud ka muud valla rikkumised, mis täiendavalt kinnitavad vaidlustatud haldusaktide õigusvastasust. Kaebaja võib vallalt nõuda ka õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Vastustaja vastuväited
34.Lisaks eelpool kajastatud menetlusdokumentides toodule on vastustaja vastuväited esitatud kaebusele esitatud vastuses.
35.Vastuses kaebusele vaidleb vastustaja kaebusele vastu. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega ja selgitab, et taoline põhimõte (kõik, mis pole keelatud, on lubatud) on kehtiv eraõiguses. Avalikus õiguses on haldusorgani kohustus ja eesmärk tagada avalike huvide realiseerimine. Vastustaja juhindub oma tegevuses seadustest ning seadustes ette antud diskretsiooni piires. Vastustaja on oma planeerimistegevuses seotud kaalutlusruumiga, mille raames tuleb tasakaalustada nii avalikke kui erahuve. Detailplaneeringuga ei ole antud ajutisi lahendusi. Kehtestatud detailplaneeringuga on ette nähtud, et planeeringu alale ehitatakse välja kvartalisisene kanalisatsioonisüsteem kahes etapis. Ning seejärel, kui linna vee- ja kanalisatsioonitrassid arendatakse välja kuni detailplaneeringu alani, oli kavandatud algselt eraldi toimiv kvartalit teenindav kanalisatsioonivõrk ühendada kogu linna
kanalisatsioonivõrguga. Detailplaneeringus ei ole antud tehnilist lahendust üksikute kinnistute ühendamiseks linna kanalisatsiooniga. Detailplaneeringu kohane ühiskanalisatsioonisüsteem oleks samastatav kaebaja taotlusega rajada kinnistutele imbväljakud. Vastustaja selgitab, et vaidlus käib detailplaneeringu üle, mille lahendus on aegunud, Tartu mnt 35a detailplaneeringu kohane kanalisatsioonisüsteem oli kinnistu omanike ning arendajate jaoks ebamõistlik ning vananenud. Aastal 2002, mil detailplaneering kehtestati, olid teised planeerimise põhimõtted. Ühiskanalisatsioon oli Elva linnas välja arendamata ning seetõttu nägi planeerija ette Tartu mnt 35a detailplaneeringu alale omaette kvartalisisese ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi. Nimetatud süsteeme aga ei hakatud detailplaneeringu kehtestamise lähiaastatel välja ehitama ning aastaks 2016, kui detailplaneeringu materjalid taas avati, nentisid arendajad, et teostatud kruntimine on suures osas ebaotstarbekas ning tehnosüsteemide lahendused iganenud. 29.03.2016. a pöördus vastustaja poole AS Emajõe Veevärk esindaja ning teavitas, et Tartu mnt 35a detailplaneeringu alal tuntakse huvi mõnede kinnistute liitumiseks vee- ja kanalisatsiooniga, aga piirkonda ei soovita tervikuna arendada. Sooviti näha detailplaneeringut, et arutada alternatiivsete lahenduste üle. Vastustaja selgitas, et planeering on küll kehtiv, aga ei vasta enam tänapäeva nõuetele. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemid on ette nähtud välja ehitamiseks kahes ehitusjärgus, aga selliselt ei ole võimalik planeeringut enam realiseerida. Huvilistele on antud teada, et kogu piirkond vajab kaasajastatud planeeringut. Vastustaja selgitab, et olukorras, kus detailplaneeringut ei soovitud kehtestatud kujul ellu viia, oli ehitusõiguse võimaldamiseks vajalik kas detailplaneeringu muutmine (mida arendaja ei ole soovinud teostada) või projekteerimistingimuste andmine detailplaneeringu olemasolul. EhS § 27 lg 1 annab haldusorganile diskretsiooni anda projekteerimistingimusi lisaks olemasolevale detailplaneeringule. Paika ei pea kaebaja väide, et käesolevas asjas on kanalisatsioonisüsteemi, kui avaliku huviga rajatise lahendus ehitusprojekti küsimus. Luba lekkekindla kogumismahuti ehitamiseks tehti ehitusloa menetluse käigus vaheotsusena. Otsust põhjendati eraldi dokumendis ning selgitati, et varasema projekteerimistingimuste avatud menetluse raames täpsustati aegunud kanalisatsioonisüsteemi lahendust ning leiti, et detailplaneeringu kohane rajatis on kogumismahuti. Ruunimajad OÜ esitas kogumismahuti rajamise taotluse ehitusloaga, mis vastas täpsustatud detailplaneeringu tingimustele. 13.10.2016. a korraldusega nr 2-3/262 rahuldati taotleja soov paigaldada kinnistule kogumismahuti. Avatud menetluse raames tunnistati vastav lahendus Tartu mnt 35a detailplaneeringu alal sobivaks lahenduseks. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 kinnistutele väljastati ehitusload. Mitu aastat hiljem 01.11.2018. a esitas kaebaja taotluse väljastatud ehituslubade muutmiseks või uute väljastamiseks, et rajada kinnistutele imbväljak. 12.03.2019. a korraldusega nr 2-3/268 on vastustaja kaebajale põhjalikult selgitanud, miks on nõutav kogumismahuti rajamine. Jälgitav on ka menetluse käik, mille raames on kaebajale põhjalikult otsust selgitatud. Tulenevalt eelnevast ei saa kaebaja tugineda asjaolule, et vastustaja ei ole teostanud kaalutlust. Vastustaja on korduvalt selgitanud, et detailplaneeringu kohane kanalisatsiooni lahendus oli vananenud ning ei vastanud arendajate (sh kaebajaga seotud ettevõtte Eesti Ühistuliisingu) vajadustele. Kanalisatsioonisüsteemi ei soovitud planeeringus esitatud kujul välja ehitada. Sellest tulenevalt hakati detailplaneeringut täpsustama projekteerimistingimustega detailplaneeringu olemasolul. Kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks on vajalik detailplaneeringu ala terviklik ja süsteemne lahendamine. Kaebaja nõuab detailplaneeringule mittekohase süsteemi väljaehitamist, mis ei ole vastustaja kohustuseks.
Kohtu seisukoht
36.Halduskohus on eelmenetluses kaebust tõlgendades asunud seisukohale, et kaebaja soovib kaebuse rahuldamise korral rajada Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 kinnistutele septikud projekteerimistingimustes ettenähtud kohtkäitlusrajatise (kogumismahuti) asemel. Vastav soov nähtub kaebaja 01.11.2018. a taotlusest (I kd, tl 48), mille rahuldamiseks kohustamist kaebuses lõppkokkuvõttes taotletaksegi.
37.Kohtule ei ole esitatud kaebaja taotluse (I kd, tl 48) kohase septiku tehnilisi karakteristikuid, mistõttu lähtub kohus sõna septik üldkasutatavast tähendusest, mille kohaselt mõistetakse septiku all ehitustehniliselt settebasseini, s.o väikeste reoveekoguste puhastamise seadet ühiskanalisatsiooniga ühendamata elamute juures (Võõrsõnastik. TEA kirjastus, Tallinn, 2005, lk 644).
38.Tartu Halduskohtu 30.07.2020. a määruse punktis 2 (I kd, tl 207) jäeti rahuldamata kaebuse muutmise taotlus kohustada valda detailplaneeringu kohase ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseks. Määrus jõustus edasi kaebamata 18.08.2020. a (I kd, tl 210).
39.Kaebuse muutmiseks esitatud viimase taotluse kohtu poolt rahuldamata jätmise (I kd, tl 207– 210) järgselt taotleb kaebaja, et kohus: 1) rahuldaks tuvastamiskaebuse (HKMS § 5 lg 1 p 6) ja teeks kindlaks Elva Linnavalitsuse 13.10.2016. a korralduse nr 2-3/262 õigusvastasuse projekteerimistingimuste nr 1611802/02900 ja 1611802/02901 määramise osas ja teeks kindlaks Elva Vallavalitsuse 12.03.2019. a korralduse nr 2- 3/268 õigusvastasuse Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmata jätmise osas; 2) rahuldaks kohustamiskaebuse (HKMS § 5 lg 1 p 2) ning kohustaks Elva Vallavalitsust uuesti läbi vaatama kaebaja 01.11.2018. a taotluse Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusprojekti muutmiseks.
40.Kaebaja rõhutab kohtu poolt ( II kd, tl 1) kirjaliku menetluse määramise järgselt (II kd, tl 10– 12): 1) detailplaneeringu kohaselt olid mõlemad lahendused: septik ja imbväljak või ainult kogumismahuti, aktsepteeritud; 2) detailplaneering ei näinud ette kanalisatsiooni elamukruntide sisest lahendust ja seda ei saanud EhS § 27 alusel täpsustada; 3) vald ei saanud tugineda taotluse esitamisest ca 4 kuud hiljem vastu võetud reovee käitlemist reguleerivale määrusele (HMS § 5 lg 5); 4) tuvastamiskaebuse rahuldamine on põhjendatud kaebaja õigusega nõuda vallalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist.
41.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
42.Asjas kogutud tõendid ei tõenda vaidlusalustes haldusmenetlustes (projekteerimistingimuste väljastamine, ehituslubade väljastamine, kaebaja taotluse ehituslubade muutmiseks rahuldamata jätmine) kaebaja õiguste rikkumist.
43.Elva Linnavalitsuse 13.06.2006. a korralduse nr 265 punktiga 2.108. ja punktiga 2.90. (tl 23p, 23) on tõendatud, et kaebuse halduskohtule esitamise ajal, s.o 24.05.2019. a, (I kd, tl 1) kuulusid kaebajale Elvas Vestika tn 2 ning Viisjärve tn 1 asuvad kinnistud, mis asuvad Elvas Tartu mnt 35a detailplaneeringu alal.
44.Elva Linnavolikogu 28.01.2002. a otsusega nr 7 kehtestatud Tartu mnt 35a detailplaneeringuga (I kd, tl 15–21) on tõendatud, et planeeringulahendusega oli ettenähtud, et planeeringualal on ühepereelamute kanalisatsioon planeeritud lahendada taoliselt, et esimeses ehitusjärgus (25 eramut) puhastaks reoveed biofiltrid Bioclere B115B. Kanalisatsiooni avariide ajal tekkinud ohtude leevendamiseks paigaldatakse puhastusseadme ette kogumismahuti 15 m3, mis tagab kolmetunnise aja avarii likvideerimiseks. Bioclere puhastist väljunud vesi juhitakse kraavi. Teises ehitusjärgus nähakse ette kanalisatsioonisüsteemi ühendamine Elva linna kanalisatsioonisüsteemiga ning esimeses ehitusjärgus ehitatud puhastusseadmete likvideerimine (detailplaneeringu seletuskirja p 3.5.4.).
45.Kaebaja on tuvastamiskaebusega vaidlustanud Elva Linnavalitsuse 13.10.2016. a korralduse nr 2-3/262, millega määrati projekteerimistingimused nr 1611802/02900 ja 1611802/02901.
46.Vaidlust ei ole selles, et korraldus ja projekteerimistingimused moodustavad ühe haldusakti, mistõttu hõlmab haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitatud tuvastamiskaebus nii korraldust kui projekteerimistingimusi. Teisisõnu, kaebuse rahuldamisel teeks kohus kindlaks nii korralduse kui projekteerimistingimuste õigusvastasuse.
47.Elva Linnavalitsus ei ole 13.10.2016. a korraldusega nr 2-3/262 tunnistanud kehtetuks Elva Linnavolikogu 28.01.2002. a otsust nr 7. Linnavalitsusel ei ole selleks ka pädevust (volikogu esindusorganina vs linnavalitsus täitevvõimuna, KOKS § 4). Seega on Elva Linnavolikogu 28.01.2002. a otsusega nr 7 kehtestatud detailplaneering jätkuvalt kehtiv (vrdl RKHKo 3-3-1-7916 p 16) vähemalt lahenduste osas, mida ei ole käesolevas asjas vaidlustatud haldusaktidega teisiti otsustatud. Kohtupraktika kinnitab, et planeeringulahenduse täpsustamine saab toimuda üksnes planeeringuga jäetud valikuvõimaluste raames, mitte neist kõrvale kaldudes. Tõendikogum kohtu hinnangul sisulist kõrvalekaldumist ei tõenda (nt RKHKo 13.06.2003. a nr 3-3-1-42-03, p-d 21 ja 22).
48.Kohtupraktika kohaselt, detailplaneering ei kaota kehtivust isegi sellega kavandatu elluviimisel. Detailplaneeringuga määratletud ehitusõiguse tingimused kehtivad võimalike planeeringualale püstitatavate ehitiste suhtes üldiselt, mitte üksnes ehitiste esmakordsel püstitamisel. Tegemist ei ole HMS § 61 lg 2 nimetatud olukorraga, kus haldusaktiga antud õigus oleks lõplikult realiseeritud (vrdl RKHKo 3-3-1-63-10).
49.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kaebaja ei olnud Vestika tn 2 ning Viisjärve tn 1 asuvate kinnistute omanikuks detailplaneeringu 2002. aastal kehtestamise ajal.
50.Kohtupraktikas valitseva seisukoha kohaselt on detailplaneering kohaliku omavalitsuse, mitte kinnistuomaniku või arendaja tegevuskava (Riigikohtu halduskolleegiumi 2. detsembri 2019. a kohtuotsuse asjas nr 3-17-1909, p 19). Kusjuures planeering peab määrama kindlaks kõigi tehnovõrkude asukohad, mis on tarvis paigutada planeeringualale.
51.Seega ei tulene kinnistu omanikule kinnisvara omamise faktist subjektiivset õigust detailplaneeringu kohase tehnovõrkude lahenduse hilisemaks revideerimiseks ja muutmiseks.
Nagu eelpool tuvastatud on kaebajat puudutaval planeeringualal ühepereelamute kanalisatsioon planeeritud lahendada reovett enne kraavi juhtimist biofiltritega Bioclere B115B puhastades, kusjuures puhastusseadme ette tuleb paigutada 15 m3 kogumismahuti. Teises ehitusjärgus ühendatakse kanalisatsioonisüsteem Elva linna kanalisatsioonisüsteemiga koos esimeses ehitusjärgus ehitatud puhastusseadmete likvideerimisega.
52.Halduskohus on seisukohal, et vaidlusalune planeering vastab vaatamata teatavale moraalsele vananemisele kohtupraktikas kehtivale materiaalõigusele antud tõlgendusele, sest detailplaneeringu seletuskirja p 3.5.4. määratleb kanalisatsioonilahenduse samaselt kogu planeeringualal, mis on oluliselt suurem, kui kaebuse halduskohtule esitamise ajal kaebajale kuulunud Vestika tn 2 ning Viisjärve tn 1 kinnistud. See tähendab, et kogu planeeringualale on kehtestatud kohustus kanalisatsioonilahenduste ühendamiseks tolleaegse Elva linna kanalisatsioonisüsteemiga. Erand on planeeringulahenduses ettenähtud planeerigu kohaselt esimeses ehitusjärgus rajatavate 25 eramu osas, mille reoveed oli ettenähtud puhastada biofiltritega (Bioclere B115B) ja seda lisatingimusega, et kanalisatsiooni võimalike avariide ajal tekkinud ohtude leevendamiseks paigaldatakse puhastusseadmete ette üks 15 m3-ne kogumismahuti tagamaks kolme tunnine puhveraeg võimaliku avarii likvideerimiseks. Bioclere puhastist väljunud vesi oli planeeritud juhtida kraavi.
53.Halduskohus märgib vahemärkusena: esiteks, et 25 eramu osas kehtestatud erand reovee juhtimiseks läbi kogumismahuti ja puhastusseadmete kraavi, nähti ette ajutise lahendusena ja teiseks, et kohtu hinnangul puudub igasugune alus nõustuda kaebaja poolt detailplaneeringu lahendusele antud tõlgendusega, mille kohaselt lubaks detailplaneering kanalisatsiooni lahendada, kas kogumismahuti või imbväljakuga. Ajutine kanalisatsiooni lahendus koosneb sõnaselgelt puhastusseadmest ja kogumismahutist enne reovee äravoolu kraavi suunamist.
54.Vaidluse lahenduse aspektist on halduskohtule määrav, et kaebaja puhul ei olnud detailplaneeringu 2002. aastal kehtestamise ajal tegemist Tartu mnt 35a detailplaneeringualal asuva kinnisvara omanikuga.
55.Kaebaja ei omanud detailplaneeringu alal kinnisvara ka 2016. aastal, mil vaidlusaluste kinnistute omanik Z esitas vastustajale taotluse üksikelamute püstitamiseks ja tehnovõrkude lahenduse muutmiseks. Elva linna 13.10.2016. a korraldus nr 2-3/262 on seega kinnistuomaniku suhtes soodustavaks mitte koormavaks haldusaktiks.
56.Kinnistusraamatu kohaselt omandas kaebaja vaidlusalused kinnistud 2018. aastal, seega pärast 2002. aastal planeeringu kehtestamist ja 2016. aastal projekteerimistingimuste määramist. Asjaolude muutumine pärast haldusakti andmist ei muuda haldusakti tagantjärele õigusvastaseks (nt RKHKo 3-3-1-44-14).
57.Kohtupraktikas on sedastatud, et isik, kes omandab planeeringuala kinnistu pärast planeeringu kehtestamist, ei saa nõuda enda vabastamist planeeringu elluviimise tingimustest (Riigikohtu halduskolleegiumi 2. detsembri 2019. a kohtuotsuse asjas nr 3-17-1909, p 20).
58.Halduskohus on seisukohal, et nimetatud seisukoht laieneb ka olukorrale, kus kinnistuomanikust huvitatud isiku taotlusel on avatud menetluses projekteerimistingimused antud detailplaneeringu olemasolul haldusaktiga (EhS § 31 ja § 27).
59.Halduskohus märgib vahemärkusena, et kaebajal ei ole seetõttu subjektiivset õigust nõuda kanalisatsiooni osas sellist lahendust, mis ei olnud detailplaneeringu elluviimise tingimuseks, s.o
kanalisatsiooni lahendamine Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 kinnistutel kogumismahutite asemel septikute baasil.
60.Halduskohtu hinnangul on sel motiivil tuvastamiskaebuse rahuldamine välistatud mõlema haldusakti puhul.
61.Vaatamata eeltoodule peab halduskohus kohaseks käsitleda täiendavalt kaebaja nõudeid ka eraldi, sest projekteerimistingimuste kehtestamine loetakse ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusaktiks, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest (nt RKHKo 3-3-1-25-02, p 16).
62.Tuvastamiskaebuse esimeses nõudes taotleb kaebaja, et halduskohus teeks kindlaks Elva Linnavalitsuse 13.10.2016. a korralduse nr 2-3/262 õigusvastasuse projekteerimistingimuste nr 1611802/02900 ja 1611802/02901 määramise osas.
63.Kohus ei pea liigseks osundamist haldusõiguse üldosas sätestatud põhimõttele, mille kohaselt peab haldusakt vastama ja olema kooskõlas haldusakti andmise hetkel kehtiva õigusega (HMS § 54). Kohus hindab haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga (HKMS) § 158 lg 2 ls 2). Kohtupraktikas ei ole toetatud seisukohta, et haldusakt, mis oli selle andmise hetkel õiguspärane, saaks muutuda asjaolude muutumise tõttu tagantjärele õigusvastaseks, nagu püüab kohut veenda käesolevas asjas kaebaja (vrdl RKHKo 3-3-1-44-14, p 14).
64.Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 kinnistute tolleaegse omaniku Z 19.08.2016. a taotluste nr 1611002/04351 ja 1611002/04365 kohaselt on omanik taotlenud kohalikult omavalitsuselt projekteerimistingimuste väljastamist kinnistutele üksikelamute püstitamiseks. Taotluse kohaselt on taotleja olnud teadlik detailplaneeringu olemasolust ja detailplaneeringu kohasest lahendusest, kui on esitanud taotluse lahendada reovee ära juhtimise kinnistutele paigaldatavate kinniste reoveemahutite baasil. Kinnistuomaniku taotlus kinnitab ja tõendab kohtu hinnangul vastustaja seisukohtade õigsust ja ei toeta kaebaja käsitluse asjakohasust.
65.Elva Linnavalitsuse 13.10.2016. a korraldusega nr 2-3/262 (I kd, tl 97) on tõendatud, et kohalik omavalitsus rahuldas taotluse ja määras kindlaks projekteerimistingimused Viisjärve 1 ja Vestika 2 kinnistutele üksikelamu püstitamiseks ja tehnovõrkude lahenduse muutmiseks taotleja soovitud moel (I kd, tl 108–109, 110–111).
66.Halduskohus märgib vahemärkusena, et kinnistuomaniku taotlus rahuldati kõrvaltingimusega (I kd, tl 108p–109, 110p–111), mille kohaselt jäi mõlema kinnistu omanikule kohustus liituda ühisveevärgiga vastavalt AS Emajõe Veevärk tehnilistele tingimustele, milleks tuleb esitada liitumistaotlus. Kinnistule lubati olmereovee käitlemiseks rajada kohtkäitlusrajatis (kogumismahuti) kasutusõigusega kuni piirkondliku ühiskanalisatsiooni rajamiseni. Seega detailplaneeringu järgset põhilahendust korraldus halduskohtu hinnangul sisuliselt ei muutnud, kusjuures projekteerimistingimustele on korralduse kohaselt (I kd, tl 29) teiste seas kooskõlastuse andnud nii AS Emajõe Veevärk kui Keskkonnaamet.
67.Elva Vallavalitsuse 06.02.2018. a korraldusega nr 2-3/317 (I kd, tl 35–36) ja 05.06.2018. a korraldusega nr 2-3/744 (I kd, tl 37) on tõendatud, et väljastatud on ehituslaod Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 kinnistutele, kusjuures esimese korralduse kohaselt ei väljastata hoone kasutusluba enne, kui hoone reoveekogumise tarbeks paigaldatavale lekkekindlale kogumismahutile on väljastatud kasutusteatis ja teisel juhul piirduti reovee mahuti rajamise kohustuse panemisega.
68.Kohtupraktikas on ehituslubade menetluste puhul mh rõhutatud, et ehitusloa andmise otsustamisel ei tohi kohalik omavalitsus ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni puhul piirduda hinnanguga, kas projektijärgset tehnorajatist on ehitustehniliselt võimalik välja ehitada, vaid hinnata tuleb ka seda, kas sellist tehnorajatist on võimalik hiljem efektiivselt kasutada. Ehitusloa andmine, kui rajatist ei ole tõenäoliselt võimalik õiguslikult või tehniliselt kasutada või ei ole see majanduslikult otstarbekas, on iseenesest ebaseaduslik (vrdl RKHKo 3-3-1-33-05, p 9).
69.Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole tõendanud tehnorajatise tehnilise kasutamise võimatust ja olulist ebaefektiivsust, seega ei ole võimalik opereerimise kuluks ja tülikus piisavaks aluseks asuda seisukohale ehituslubade ebaseaduslikkusest. Kaebaja väide kogumismahuti tühjendamise kulukusest ei ole vaidluse lahendamise aspektist määrav, kuna osundatud haldusaktide ja asjakohaste õigustloovate aktide kohaselt on tegemist ajutise lahendusega, kuna kinnistuomanikul on kohustus ühiskanalisatsiooniga liitumiseks vastavate ajutiste lahenduste likvideerimiskohustusega.
70.Elva Vallavalitsuse 06.02.2018. a korraldusega nr 2-3/317 (I kd, tl 35–36) ja 05.06.2018. a korraldusega nr 2-3/744 (I kd, tl 37) on tõendatud, et Elva Linnavalitsuse 13.10.2016. a korraldus nr 2-3/262 on põhikaalutluse osas (projekteerimistingimuste väljastamine) seoses haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimisega oma kehtivuse kaotanud (HMS § 61 lg 2), sest väljastatud on ehitusload vaidlusalustel kinnistutel üksikelamute püstitamiseks. Kusjuures mõlemad korraldused nägid ette lekkekindlate reovee mahutite paigaldamist, mis kummutab omakorda kaebaja vastupidise tõlgenduse õigsuse. Nagu eelpool osundatud ei ole kohtu arusaamisel settebassein (septik) ja kogumismahuti (lekkekindel mahuti) samatähenduslikud ehitustehnilisest aspektist.
71.Elva Linnavolikogu 24.04.2017. a otsusega nr 1-3/18 kehtestatud Elva linna üldplaneeringuga (I kd, tl 201, 202) on tõendatud, et kaebaja mõlemad kinnistud asuvad kogu linna territooriumi hõlmaval perspektiivsel reoveekogumisalal, millega liitumiseks kehtib eelpool viidatud tõenditest tulenevalt kinnistuomanikele liitumiskohustus.
72.Planeeringust tulenevad nõuded tulenevad planeeringu joonist ja tekstiosa koos tõlgendades (nt RKHKo 3-14-52416, p 26). Detailplaneering ja üldplaneering ei sisalda kanalisatsiooni osas olemuslikku vastuolu. Kuid nõustuda tuleb vastustajaga, et 2017. aastaks on võrreldes 2002. aastaga keskkonnakaitse küsimustes toimunud oluline väärtushinnangute muutus. Riigikohus on selgitanud 20.12.2011. a otsuses nr 3-3-1-59-11 (p-s 15), et üldplaneeringud muutuvad nende kehtestamisel õiguslikult siduvaks. Järelikult pidi vastustaja ehitusõiguslike otsuste tegemisel lähtuma nii detail- kui üldplaneeringust, mille kohaselt on vaidlusalune ala perspektiivne reoveekogumisala.
73.Kohus märgib vahemärkusena, et eelpool viidatud kohaliku omavalitsuse otsused välistavad seega kaebuse rahuldamise, sest vaidlustatud haldusaktid ei saanud kaebaja õigusi rikkuda nende andmise ajal. Seda sõltumata kaebaja hinnangust nende õiguspärasusele. Kohtu seisukohta toetab muuhulgas kinnistute tolleaegse omaniku detailplaneeringule antud tõlgendus, mille kohaselt sai kinnistuomanik aru, et detailplaneeringu lahendus ei lubanud tal kanalisatsiooni lahendust lahendada septiku ja imbväljaku baasil, sest detailplaneering nägi kogu planeeritavale alale ette kanalisatsiooni terviklahenduse, mis baseerus küll imbväljakul, kuid nägi ette ka kogumismahuti avariiolukordade tarbeks. Vastasel juhul ei oleks kinnistuomanik haldusmenetlusi 2016 ja 2018. aastatel algatanud.
74.Ka kaebaja ise on aktsepteerinud kinnistute eelmise omaniku taotlusel väljastatud projekteerimistingimusi. Samuti on kaebaja aktsepteerinud kinnistute eelmise omaniku tellimusel
koostatud ehitusprojekte ja ka tema taotlusel väljastatud ehituslubasid. Nimelt on Elva Vallavalitsuse 06.02.2018. a korraldusega nr 2-3/317 (I kd, tl 35–36) ja 05.06.2018. a korraldusega nr 2-3/744 (I kd, tl 37) tõendatud, et ehitusload nägid kanalisatsiooni lahendusena ette reovee kogumise tarbeks lekkekindlate kogumismahutite paigaldamise. Kaebaja aktsept seisneb kaebaja poolt 30.04.2019. a vastustajale kasutusteatiste esitamises, mille kohaselt on Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 kinnistutele paigaldatud kinnised kogumismahutid (I kd, tl 125–126, tl 85–90, 96).
75.Seega on eelpool nimetatud tõenditega tõendatud, et halduskohtule 24.05.2019. a seisuga olid kaebaja taotluse alusel kehtivuse kaotanud nii projekteerimistingimuste määramise korraldus kui ehituslubade väljastamise korraldused, sest kaebaja oli kanalisatsiooni lahendusena mõlemal kinnistul kasutusele võtnud kogumismahutid.
76.Halduskohus on vahemärkusena seisukohal, et nii projekteerimistingimuste määramise korraldus kui ehituslubade muutmata jätmise korraldused ei saa nende andmise ajal seetõttu rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi.
77.Kinnistuomanike taotlusel antud haldusaktid, mille kaebaja on käesolevas asjas vaidlustanud, on halduskohtu hinnangul kooskõlas üldplaneeringuga.
78.Elva Linnavolikogu 24.04.2017. a otsusega nr 1-3/18 kehtestatud Elva linna üldplaneeringu (I kd, tl 201) kohaselt (vt eriti seletuskirja p 8.4.) on kogu linna territoorium reoveekogumisala (vt joonis 4, I kd, tl 202), sh hoonestatavatel aladel asuv perspektiivne reoveekogumisala.
79.Ehitusluba antakse, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige planeeringutele või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele EhS § 42 lg 1). Elva linna kehtiv üldplaneering on käsitletav haldusaktina (HMS § 60) ja seega pidi vastustaja kinnistuomaniku taotlusel algatatud ehitusloa menetluses üldplaneeringu kehtivusega arvestama ja võis nii ehitusloa andmisel kui ka ehitusloa muutmise taotluse lahendamisel üldplaneeringus sätestatule tugineda (RKHKo 25.11.2019 asjas nr 3-17-1930, p 14).
80.Halduskohus on neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel seisukohal, et eelpool käsitletud vastustajast kohaliku omavalitsuse haldusaktid vastasid haldusaktide andmise ajal kehtinud materiaalõigusele ega rikkunud nende andmise ajal kaebaja õigusi.
81.Kaebaja 01.11.2018. a taotluse (tl 48) kohaselt soovis kaebaja, et vastustaja muudaks Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 kohta antud ehituslubasid ja lubaks paigaldada kogumismahutite asemel septikud.
82.Kinnistuomanikul on õigus nõuda, et planeerimismenetlus toimuks mõistliku aja jooksul (RKHKm 13.03.2018 asjas nr 3-17-643, p 14). Halduskohtu hinnangul laieneb osundatud põhimõte ka haldusmenetlustele, milles sisuliselt taotletakse planeerimismenetlusest välja kasvanud vaidlusküsimustes haldusaktide andmist või varasemate haldusaktide muutmist. Ehitusloa andmise menetlusele on üldreeglina sätestatud 30 päevane tähtaeg (EhS § 42 lg 5), mida vastustaja on kaebaja taotluse lahendamisel vähemalt formaalselt ületanud. Tõendikogumi alusel puudub kohtul veendumus, et viivitusest tingitud kaebaja õiguste riive on tegevusetuse läbi üle kasvanud kaebaja õiguste rikkumiseks.
83.Kohustamisnõude aluseks on reeglina haldusorgani kohustus haldusakt anda või toiming sooritada ning kaebaja õiguste rikkumine keeldumise või tegevusetusega.
84.Riigikohus on 16.12.2008. a otsuse nr 3-3-1-56-08 p-s 22 sedastanud, et kohustamiskaebuse lahendamisel peab kohus juhinduma asjaoludest, mis esinesid halduskohtusse kaebuse esitamise hetkel, s. o antud juhul 24.05.2019. a.
85.Kohustamiskaebuse lahendamisel olukorras, kus vastustaja oleks õigusvastases tegevusetuses, tuleks seega hinnata, kas kaebuse esitamise seisuga oli haldusmenetluse jätkumine õiguspärane ning kas see rikub kaebaja õigusi või ei. Eeltoodud seisukohast tuleneb, et kohustamiskaebus jääb vaatamata kaebaja nõudeõigusele ja haldusorgani kohustusele haldusakt anda või toiming sooritada rahuldamata, kui keeldumine oli õiguspärane.
86.Riigikohtu menetluses olnud asjas tuvastati kohaliku omavalitsuse õigusvastane tegevusetus. Käesolevas asjas apelleerib kaebaja vastustaja viivitamisele haldusakti andmisel, seega on kohtuasjade asjaolud erinevad, sest vastustaja on kaebaja taotluse kohta haldusakti andnud ja ei saa seetõttu olla õigusvastases tegevusetuses enam kaebuse halduskohtule esitamise ajal.
87.Kohtu poolt pelgalt vastustaja viivituse õigusvastsuse konstateerimisega ei oleks saavutatav kaebuse eesmärk - ehitusloa muutmine.
88.Elva Vallavalitsuse 12.03.2019. a korraldusega nr 2-3/268 (I kd, tl 56–59) on nimelt tõendatud, et Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehituslubade muutmisest keelduti põhikaalutluses EhS § 44 p 1, § 46 lg 1 p 1 ja Elva Vallavolikogu 25.02.2019. a määruse nr 76 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja“ § 3 lg 4 alusel.
89.Elva Vallavolikogu 25.02.2019. a määruse nr 76 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja“ § 3 lg 4 keelab Elva linnas omapuhastite kasutamise ja heitvee pinnasesse immutamise ja kohtades, kus ühiskanalisatsioon puudub või on välja ehitamata, lubab kasutada ainult lekkekindlaid kogumismahuteid kuni ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseni ja sellega liitumisvõimaluse tekkimiseni.
90.Halduskohtu hinnangul on vastustaja vaidlustatud viimases otsuses põhjendatult leidnud, et kaebaja taotlust ei saa rahuldada ja see jäeti rahuldamata õiguspäraselt.
91.Halduskohus kordab varem konstateeritut, et haldusakt peab vastama selle andmise ajal kehtivale õigusele ja olema sellega kooskõlas. Halduskohus märgib seetõttu vastuseks kaebajale, et kuna kehtiv materiaalõigus, milleks on käesoleval juhul kohaliku omavalitsuse õigustloova akti säte, keelas sõnaselgelt kaebaja taotluse rahuldamise, siis oli vastustaja õigustatud vaidlustatud korralduses viidatud ehitusseadustiku sätete alusel kaebaja taotluse rahuldamata jätmiseks. Seda sõltumata sellest, mil määral oli volikogu määruse vastuvõtmise ajendiks kaebaja esitatud ehitusloa muutmise taotlus.
92.HKMS § 158 lg 2 ls 1 kohaselt peab kohus asjaolud kindlaks tegema kohtuotsuse aja seisuga, mistõttu on välistatud kohustamiskaebuse rahuldamine.
93.Kohus ei nõustu kaebaja käsitlusega HMS § 5 lg-s 5 sätestatust. Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme (HMS § 5 lg 5).
94.Kohus märgib vastuseks kaebajale, et kaebaja viidatud normist tulenevalt kehtib see põhimõte menetlusõigusele, mitte aga materiaalõigusele. Kohtu hinnangul on vastustaja kohaldatud Elva Vallavolikogu 25.02.2019. a määruse nr 76 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“ ja selle eeskirja § 3 lg 4 materiaalõiguse norm.
95.Samalaadses vaidluses on kohtupraktikas sedastatud, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse HMS § 5 lg 5 alusel menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Näiteks sarnaselt Elva Vallavolikogu kehtestatud reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjaga reguleerivad nt Tallinna Linnavolikogu kehtestatud arengukava ja teemaplaneering materiaalõigust, mitte menetlusõigust, mille tõttu on loetud õiguspäraseks, kui kohalik omavalitsus on lähtunud haldusakti andmisel kehtivast materiaalõigusest vastavalt HMS §-le 54 (vt RKHKo 3-3-1-78-12, p 15).
96.Kinnistuomanik on käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks paigaldanud mõlemale kinnistule kogumismahutid, valminud ehitised on saanud kasutusload, rajatiste kohta esitatud ehitusteatised ning mõlemad kinnistud on võõrandatud. 06.02.2018. a korraldusega nr 2-3/317 väljastatud ehitusluba ja 05.06.2018. a korraldusega nr 2-3/744 väljastatud ehitusluba on seega täidetud ning haldusaktid on oma kehtivuse kaotanud HMS § 61 lg 2 kohaselt. Ehitistele on väljastatud kasutusload. Nendes küsimustes poolte vahel vaidlus puudub.
97.Riigikohtu praktika kohaselt kehtib ehitusluba kuni ehitisele kasutusloa andmiseni. Seetõttu ei ole ehitise nõuetelevastavust pärast kasutusloa andmist võimalik vaidlustada ehitusloa peale tühistamiskaebuse esitamise teel. Selleks, et halduskohtus vaidlustada juba valminud ehitise, millele on antud kasutusluba, õiguspärasust, tuleb esitada kaebus ehitise kasutusloa tühistamiseks (vt RKHK 30.11.2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-63-10).
98.Kaebaja ei ole soovinud esitada kohtule kasutuslubade tühistamise nõuet. Vaidlustatud ei ole ka kasutusteatiste aktsepteerimist vastustaja poolt.
99.Kaebaja on esitanud kaebuse muutmise taotluse minna ehituslubade muutmisest keeldumise korralduse tühistamisnõuetelt üle Elva Vallavalitsuse 12.03.2019 korralduse nr 2- 3/268 õigusvastasuse tuvastamise nõuetele. Kaebaja väidab, et tal on ostjatega sõlmitud kokkulepe lahendada kanalisatsioon ajutise septiku ja imbväljaku rajamisega kuni piirkonda ühisvõrgu kanalisatsiooni väljaehituseni ning ta soovib pärast vastava õiguse saamist mõlemale kinnistule ajutiselt paigutatud kogumismahutid viivitamatult asendada ostjaga kokkulepitud lahendusega.
100.Kohus konstateerib kaebaja puhul käesolevas asjas tuvastamiskaebuse esitamise õigust. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust, vaid jätkab menetlust toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Seega näeb HKMS § 152 lg 2 ette võimaluse minna üle jätkutuvastamiskaebusele, mis erineb tavalisest tuvastamiskaebusest HKMS § 37 lg 2 p 6, § 38 lg 4 ja § 45 lg 2 mõttes ja mis ei kujuta endast kaebuse muutmist HKMS § 49 lg 1 mõttes. Õigusvastasuse tuvastamise nõudele ülemineku korral ei rakendu HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad piirangud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt kontrollib kohus üksnes seda, kas üleminek on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Jätkutuvastamiskaebusele üleminekul võib kaebaja õiguste kaitse vajadus tuleneda ka soovist tulevikus hüvitamiskaebus esitada.
101.Üksnes kaebeõiguse olemasolu ei ole aga piisav kaebuse rahuldamiseks olukorras, kus vaidlustatud haldusaktid ei riku kaebaja õigusi, mis mõjutab omakorda määravalt küsimust kahju hüvitamise eelduste täidetusest võimaliku hüvitamiskaebuse põhjendatuse üle otsustamisel.
102.Kaebaja 01.02.2018. a taotluse rahuldamise ja kohustamiskaebuse rahuldamise välistab kehtiv materiaalõigus. Nimelt sätestab Elva Vallavolikogu 25.02.2019. a määrusega nr 76 kehtestatud reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja § 3 lg 4, et Elva linnas on keelatud omapuhastite kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine ja kohtades, kus ühiskanalisatsioon puudub või on
välja ehitamata, on kohustus kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid kuni ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseni ja sellega liitumisvõimaluse tekkimiseni.
103.RVastS § 2 lg 1 p 4 kohaselt võib isik kohalikult omavalitsuselt nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist. Sama seaduse § 3 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi. Kaebaja õiguste rikkumine vaidlustatud haldusaktidega ei ole tõendikogumiga tõendamist leidnud.
104.Sama seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma ja see puudutab isiku õigusi. Tõendikogumi kohaselt ei ole vastustaja kohustatud kaebaja taotletud kujul haldusakti andmiseks, sest keeld tuleneb seadusest tuleneva volitusnormi alusel antud materiaalõigusest.
105.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab halduskohus kaebuse rahuldamata.
106.Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kaebaja puhul HKMS § 108 lg 1 alusel. Vastustaja ei ole vastavat taotlust korrakohaselt esitanud (HKMS § 109 lg 1), seega jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
107.HKMS § 175 lg 3 alusel tuleb avaldatavas otsuses füüsiliste isikute nimed asendada kohtu algatusel tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.