Ärina Timber OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 17.01.2020 korralduse nr 9-1/0091 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja - Ärina Timber OÜ (registrikood 12852381), esindaja Erki Sipra; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Rivo Koemets
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ning tühistada Maksu- ja Tolliameti 17.01.2020 korraldus nr 9-1/0091;
2.Mõista Maksu- ja Tolliametilt osaühingu Ärina Timber kasuks välja menetluskulu summas 15 eurot
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 19.11.2020. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA, vastustaja) algatas 13.08.2019 korraldusega nr 12.2-3/049988-1 Ärina Timber OÜ suhtes käibemaksu ja tulumaksu ning kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni maksete ja tööstuskindlustusmaksete deklareerimise, arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodi jaanuar 2017 kuni juuni 2019 osas. Sama korraldusega kohustati Ärina Timber OÜ-d esitama korralduse punktis 1 nimetatud dokumendid ja andmed. Ärina Timber OÜ esitas nõutud dokumendid ning andmed MTA-le 13.09.2019 ja 23.09.2019 e-kirjadega. 11.12.2019 teatega nr 12.2-3/049988-6 lõpetas MTA Ärina Timber OÜ suhtes alustatud maksukontrolli menetluse, sest kaebaja esitas parandatud deklaratsioonid ning töötamise registri kande parandamise taotluse.
2.13.12.2019 esitas Ärina Timber OÜ MTA-le taotluse maksuvõla tasumise ajatamiseks, millele lisas bilansi ja kasumiaruande 31.01.2019 ja 31.10.2019 seisuga.
3.MTA jättis 19.12.2019 otsusega nr 13-1.1/16854 Ärina Timber OÜ maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamata.
4.17.01.2020 korraldusega nr 9-1/0091 kohustas MTA Ärina Timber OÜ-d esitama korralduses nimetatud dokumendid ning andma kirjalikku teavet. Korralduse kohaselt viib MTA läbi Ärina Timber OÜ maksuvõlgade sissenõudmise menetlust, mille käigus kogutakse makseraksuste tekkimise põhjuste hindamiseks teavet ja tõendeid. Korralduse andmetel on Ärina Timber OÜ maksuvõlg 17.01.2020 seisuga 52 508,72 eurot, millest põhivõlg on 44004,11 eurot ning maksuvõla moodustavad perioodi märts 2017 kuni juuli 2019 deklareeritud ning tasumata jäetud maksukohustused. Menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks palub MTA esitada kirjalikud vastused järgmistele küsimustele: 1. Kas Teie hinnangul on Ärina Timber OÜ jätkusuutlik?
2.Millise aja jooksul ja kuidas on võimalik Ärina Timber OÜ maksuvõla likvideerimine? Kas ja kellel on ja/ või oli(d) Ärina Timber OÜ krediit- ja/või deebetkaartide kasutamise õigus(ed) perioodil 01.03.2019 kuni korralduse täitmise päevani? 4. Kas ja kellele on ja/ või oli(d) perioodil 01.03.2019 kuni korralduse täitmise päevani väljastatud Ärina Timber OÜ muud pangateenustega kaasnevad konto kasutamiseks vajalikud kasutajatunnused ja salasõnad (allkirjaõiguslik isik, internetipanga kasutaja jm)? Korralduses nõuab MTA, et Ärina Timber OÜ esitaks järgmised dokumendid: 1. Ärina Timber OÜ bilansi ja kasumiaruande 31.12.2019 seisuga; 2. loetelu kõigist nõuetest kolmandate isikute vastu (märkida nimeliselt, kelle vastu nõue on, milline on arve kuupäev ja number, millal oli maksetähtaeg ja kui suur on nõudejääk) koos tähtaja ületanud arvetega korralduse täitmise seisuga;
3.Ärina Timber OÜ varade nimekiri korralduse täitmise seisuga, sh käibevara, põhivara, varud, nõuded, ettemaksud, laenud jm (märkida vara nimetus, asukoht, bilansiline väärtus ja võimalik realiseerimismaksumus); 4. kinnisasjade (registriosa nr 8308350 ja nr 8311150; Viimsi vald, Viimsi alevik, Hüatsindi tee 1 // Nelgi tee 5) (müügi)lepingu(d), mille alusel on sisse kantud kinnistusraamatusse 17.09.2019 omaniku muutmiskanne; 5. kinnisasjade (registriosa nr 8308350 ja nr 8311150) Krediidi Ressurss OÜ kasuks 25.07.2017 sisse kantud hüpoteegi 97 500 euro aluseks oleva nõude jääki tõendavad dokumendid omaniku muutmiskande 17.09.2019 seisuga; 6. pangakonto(de) väljavõtted (sh väljaspool Eestit asuvates krediidiasutustes) alates 01.03.2019 kuni korralduse täitmise päevani; 7. loetelu olemasolevatest Ärina Timber OÜ hoiuse-, investeerimis-, väärtpaberikontodest (sh väljaspool Eestit) (märkida konto nimetus, konto haldaja, kontol olevate vahendite saldo); 8. Ärina Timber OÜ kassatehingute väljatrüki alates 01.03.2019 kuni korralduse täitmise päevani; 9. Ärina Timber OÜ pearaamatu või käibeandmiku väljatrüki alates 01.03.2019 kuni korralduse täitmise päevani. Korralduse andmise õiguslikud alused: MKS § 60 lg 1, § 62 lg 1 ja lg 3 p-d 2 ja 4 ning lg 4 p 4.
5.Ärina Timber OÜ (kaebaja) esitas 14.02.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 17.01.2020 korralduse nr 9-1/0091 tühistamiseks.
6.Kohus võttis 09.03.2020 määrusega kaebuse menetlusse. MTA on sellele 08.04.2020 ka vastanud.
7.Tallinna Halduskohtu 07.09.2020 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ja määrati tähtajad täiendavate taotluste ja menetlusdokumentide esitamiseks ning teise menetlusosalise esitatud menetlusdokumentidele vastamiseks. Menetlusosalised ei esitanud kohtule täiendavaid menetlusdokumente.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
8.Kaebaja leiab, et tema suhtes on algatatud kaks erinevat menetlust ning tegemist on põhjendamatu, õigusvastase ja ebaproportsionaalse menetlusega, mistõttu tuleb vaidlustatud korraldus tühistada.
9.Korralduse sisust järeldab kaebaja, et tema suhtes on alustatud samaaegselt kaks erinevat menetlust - maksuvõlgade sissenõudmise menetlust ja eraldi maksumenetlust. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et MTA on eraldi nimetanud erinevaid menetlusi ning sõnastanud ka erinevate menetluste erinevad eesmärgid.
10.Kaebaja arvates pole tema suhtes õiguspärane alustada samaaegselt kahte menetlust ning eraldivõetuna on õigusvastane alustada ka mõlemat menetlust, so nii võlgade sissenõudmise menetlust kui ka maksumenetlust. Kaebajale on arusaamatu ja korralduse põhjal pole võimalik eristada, millist dokumenti ja millise menetluse raames nõutakse. Kaebaja hinnangul pole võimalik viia samaaegselt läbi kahte teineteisest sedavõrd erineva eesmärgiga menetlust. Maksuvõla sissenõudmisel on menetluse eesmärgiks kindlaks teha, kuidas kaebaja saaks maksuvõla tasuda. Alustatud maksumenetluses tahab vastustaja teada, miks maksuvõlg ja mis perioodil ning mis põhjustel on tekkinud. Seega tegeleb MTA üheaegselt põhjustega ja tagajärgedega, kuigi oleks loogiline, et enne selgitatakse välja maksuvõla põhjused ja siis saaks tegeleda tagajärjega. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks peaks vastustajat huvitama maksuvõla tekkepõhjused olukorras, kus maksuvõlg on juba tekkinud. Seetõttu on kaebajale arusaamatuks, miks ta peaks korralduses toodud mahus teavet andma ja dokumente esitama. Seejuures pole selge, miks viib MTA läbi menetlust kattuvas osas, arvestades, et kaebaja suhtes on perioodi jaanuar 2017 kuni juuni 2019 osas juba maksukontrolli menetlus läbi viidud ning nõutud teave ja dokumendid on valdavas osas juba läbiviidud maksukontrolli menetluses MTA-le esitatud. Selline menetlus ei vasta ühelegi MKS § 10 lõikes 3 toodud menetluse läbiviimise tingimusele.
11.Maksuvõlgade sissenõudmise menetlus on õigusvastane. Vaidlustatud korralduses ei ole viidatud ühelegi võlgade sissenõudmise menetlust reguleerivale sättele (MKS § 128 ja sealt järgmised MKS
13.peatüki 1. jao sätted). Vaidlustatud korralduse õiguslikuks aluseks on MKS § 60 ja § 62, kuid ükski nendest ei reguleeri võlgade sissenõudmise menetluse alustamist ega läbiviimist. Mõlemas paragrahvis on selgesõnaliselt märgitud, et need reguleerivad maksumenetlust. Järelikult saab möönda, et vaidlustatud korraldusega saaks nõuda seal märgitud teavet ja dokumente maksumenetluses, mitte aga alustatud võlgade sissenõudmise menetluses. Seega saab järeldada, et vaidlustatud korralduses märgitud õiguslik alus viitab sellele, et kaebaja suhtes viiakse läbi ainult maksumenetlust. Olukorras, kus haldusakti õiguslik alus puudub või on tegemist väära õigusliku alusega, ei saa haldusakt (antud juhul maksuvõla sissenõudmist puudutav osa) olla õiguspärane ega kooskõlas HMS §-ga 54.
12.Vaidlustatud korralduses on maksuvõla sissenõudmise menetluse faktilise alusena (põhjendusena) märgitud vajadus koguda teavet ja tõendeid kaebaja maksuvõla tekkimise põhjuste ja maksuvõla tasumise võimaluste kohta, kuna kaebaja ei ole tasunud maksuvõlga. Nendele argumentidele tuginedes saab järeldada, et maksuhalduril ei ole kahtlust, et kaebajal on maksuvõlg (ka kaebaja seda ei eita), täiendavalt on vaja saada kaebajalt teavet ja dokumente, et välja selgitada maksuvõla tekkimise põhjus ja maksuvõla tasumise võimalus. Kaebajale jääb arusamatuks, miks on maksuvõla sissenõudmise menetluses vaja üldse välja selgitada maksuvõla tekkimise põhjused ja selleks koguda teavet ja tõendeid korralduses toodud mahus.
13.Kaebaja arvates ei ole maksuvõla tekkimise põhjuse kindlakstegemise põhjendus ka pädev. MTA on ajatamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses ühemõtteliselt väljendanud, et maksuvõlg on tekkinud kontrollimenetluse tagajärjel. Samas on põhjalikult analüüsitud ka kaebaja majandusnäitajaid ning järeldati, et maksuvõla ajatamine pole vajalik. Lisaks on antud soovitusi kuidas makseraskustest üle saada. Järelikult omab vastustaja juba kaebaja esitatud teabe alusel vajalikku ülevaadet ja on teadlik kaebaja maksuvõla tekkimiste põhjustest. Vastasel juhul poleks vastustaja saanud teha maksuvõla ajatamise osas otsust. Maksuvõla ajatamata jätmise otsuse ja vaidlustatud korralduse ajavahe on alla ühe kalendrikuu. Seega on arusaamatu miks vähem kui kuu aja jooksul on tekkinud vajadus maksuvõla sissenõudmise menetluses nõuda sellises mahus teavet ja dokumente, seda enam, et maksukontrolli ajal nõuti samu dokumente, mis vaidlustatud korralduses. Jättes kaebaja maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamata ja andes juhised makseraskuste ületamiseks, on maksuhaldur andnud signaali, et kaebaja maksuvõlgade ajatamist ei vaja ehk on võimeline maksuvõlad likvideerima. Asjakohatu on ka maksuvõla tasumise võimaluste kindlakstegemise põhjendus, kuivõrd vastustaja on vähem kui kuu varem andnud juhised maksuvõlgadest vabanemiseks. Kaebaja maksuvõlg ei ole suurenenud (va intressist tulenev suurenemine). Kuigi korraldusest ei selgu, mis teave või dokumendid ning mis menetluse kohta esitada tuleb, siis võib eeldada, et kogu nõutavat teavet ja dokumente on vaja maksuvõla sissenõudmise menetluses. Kuigi kaebaja ülesanne ei ole arvata (see peab üheselt mõistetavalt selguma korraldusest), mis küsimus ja mis menetlust puudutab, siis nähtub, et maksuvõla tasumise võimalusi puudutab vaid küsimus nr 2 „Millise aja jooksul ja kuidas on võimalik Ärina Timber OÜ maksuvõla likvideerimine“. Juhul kui kaebaja annaks sellele ammendava seletuse, siis puuduks vajadus ülejäänud teabe ja dokumentide esitamiseks maksuvõla sissenõudmise menetluses. Kaebajalt nõutud teabe saamiseks puudub seega vajadus ning tegemist on ebaproportsionaalse ja MKS § 10 lõike 3 kohaselt lubamatu menetlusega.
14.Ka alustatud maksumenetlus on õigusvastane. Maksumenetluse alustamise ja läbiviimise faktilise alusena (põhjendusena) on välja toodud vajadus saada teavet maksuvõla tekke perioodi ja võla tekkele eelneva perioodi kohta, et oleks võimalik hinnata makseraskuste tekkimise põhjuseid. Maksumenetluse väidetavad faktilised asjaolud on ilmselges vastuolus vaidlustatud korralduse ülejäänud osaga, sh õigusliku alusega. Vaidlustatud korralduses on maksumenetluse õigusliku alusena viidatud MKS §-le 60 ja §-le 62, mis annavad maksuhaldurile õiguse nõuda teavet ja dokumente ainult maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Kui nõutav teave ja dokumendid ei aita tegelikkuses kindlaks teha maksumenetluses tähendust omavaid asjaolusid, siis ei ole selline korraldus õiguspärane. Kaebaja arvates oleks nõutav teave ja dokumendid maksumenetluses tähendust omavad, kui neid maksuhalduril veel ei ole ning teave ja dokumendid on menetluses vajalikud (omavad tõenduslikku tähendust). Esimese argumendina on vaidlustatud korralduses välja toodud, et nõutavat teavet ja dokumente on vaja, sest puudub teave maksuvõla tekkeperioodi kohta. Tegelikult nähtub korraldusest nii maksuvõla seis kui sellega seotud maksukohustuste periood ning seega on vastustajale täpselt teada, mis perioodil maksuvõlg on tekkinud. Maksuvõla tekkimise põhjuseid on vastustaja põhjalikult selgitanud ajatamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses ning kõik nõutavad dokumendid perioodi märts 2017 kuni juuli 2019 kohta on esitatud maksuhaldurile juba läbi viidud maksukontrolli menetluses. Ka teine korralduses viidatud põhjendus (võla tekkimisele eelneva perioodi osas teabe nõudmise vajadus, et hinnata makseraskuste põhjuseid) maksumenetluse faktilise alusena viitab asjaolule, et tegelikult oli maksuvõla tekkimise periood maksuhaldurile teada. Vastasel juhul ei saaks nõuda teavet ja dokumente perioodi kohta, mis eelnes maksuvõla tekkimisele. Vastustaja on vaidlustatud korralduses märkinud, et maksuvõlg tekkis perioodil jaanuar 2017 kuni juuli 2019. Samas nähtub vaidlustatud korraldusest, et dokumente ja teavet nõutakse perioodi kohta alates 01.03.2019 kuni korralduse täitmiseni. Ühtegi vaidlustatud korralduses nõutavat dokumenti ega teavet ei küsita tegelikult varasema perioodi kohta kui märts 2019. Seega teavet maksuvõla tekkimise perioodile eelneva aja kohta vastustajat üldse ei huvita, kuigi faktilise alusena on see eraldi ära märgitud. Kuivõrd enamus
dokumente ja teavet nõutakse perioodi kohta alates 01.03.2019 kuni korralduse täitmise päevani, siis tegelikult nõuab vastustaja dokumente ja teavet perioodi kohta, mil maksuvõlgnevus oli juba osaliselt tekkinud ning osaliselt ka hoopiski perioodi osas, mis järgnes maksuvõla tekkimisele. Muuhulgas on vastustaja ise tuvastanud, et maksuvõlg ei ole pärast ajatamise taotluse rahuldamata jätmise otsust suurenenud. Järelikult puudub igasugune vajadus nõuda teavet ja dokumente perioodi kohta kus maksuvõlg ei ole suurenenud. Seega on tegemist seadusevastase haldusakti põhjendamiskohustuse täitmisega.
15.Kaebaja hinnangul ei saa välistada, et tegelikult soovib vastustaja alustatud maksuvõla sissenõudmise menetluse ja maksuvõla menetluse varjus koguda teavet ja dokumente hoopiski, et alustada tulevikus mõnda kolmandat menetlust. Selline vastustaja käitumine ei saa olla õiguspärane.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
16.Vastustaja palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Vaidlusaluse korraldusega on kaebajat koormatud proportsionaalselt ja kooskõlas asjakohast õigussuhet reguleerivate õigusaktide eesmärgiga. Korraldus on piisavalt selge ja arusaadavas seoses läbiviidava menetlusega. Kaebuses sisalduvad väited ei anna alust õiguspärase korralduse tühistamiseks.
17.Kaebaja suhtes ei alustatud kahte erinevat menetlust, vaid üksnes maksude sissenõudmise menetlust, mida saab pidada üheks maksumenetluse eriliigiks. Ekslik on kaebaja arvamus, et maksuvõla sissenõudmisel võiks oluline olla üksnes vaidlustatud korralduses välja toodud põhjus maksuvõla tasumise võimaluste kohta ehk kuidas kaebaja saaks maksuvõla tasuda. Maksuvõla sissenõudmine on üheks maksuhalduri ülesandeks ja kohustuseks. See hõlmab endas ka kohustust selgitada välja kõik võimalikud isikud, kes võiksid maksukohustuse täitmise eest vastutada. Seega on maksuvõlgade sissenõudmise ülesande täitmisega otseses puutumuses ka maksuvõla tekkimise põhjuste väljaselgitamine, kuna teatud eeldustel võiks kõne alla tulla ka näiteks kolmanda isiku solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest (MKS § 40).
18.Kui kaebaja on maksuhaldurile juba mõnes teises menetluses mingi osa nõutud dokumentidest esitanud, siis piisaks sellekohasest maksuhalduri teavitamisest ja viitest.
19.Vastutaja ei nõustu, et vaidlustatud korralduses puudub viide sissenõudmise menetluse alustamise ja läbiviimise õiguslikule alusele. Maksuhalduri üheks ülesandeks on sisse nõuda maksuvõlad (MKS § 10 lg 2 p 3). Maksuvõla sissenõudmise menetlus on maksumenetluse eriliik, ehk tegemist on ikkagi maksumenetlusega ning see menetlus on laiem kui üksnes MKS 13. peatüki
1.jaos sätestatud maksuvõla sundtäitmise regulatsioon. Seega kohalduvad ka sellele menetlusele kõik maksumenetluse üldsätted ning ka tõendite kogumise regulatsioon. Antud juhul pidas maksuhaldur vajalikuks nõuda kaebajalt teavet ja dokumente, mistõttu korralduse õigusliku alusena märgitud MKS § 60 lg 1, § 62 lg 1 ja lg 3 p-d 2 ja 4 ning lg 4 p 4 on asjakohane ja piisav.
20.Mis puutub vaidlustatud korralduse faktilist alust, siis on maksuhaldur korralduses selgitanud, et teavet ja tõendeid kogutakse Ärina Timber OÜ maksuvõla tekkimise põhjuste ja maksuvõla tasumise võimaluste kohta, kuna äriühing ei ole tasunud maksuvõlga. Vastustaja kordab, et maksuvõlgade sissenõudmise menetluses omavad tähtsust ka maksuvõla tekkimisega seotud asjaolud, et selgitada välja kõik isikud, kes võiksid äriühingu maksuvõla eest vastutada. Seega on põhjendatud ja menetluses tähendust omavad ka korralduses esitatud maksuhalduri küsimused ja nõutud dokumendid. Kuna maksukontrolli menetlus ja maksuvõla sissenõudmise menetlus on sisult erineva eesmärgiga, siis on põhjendatud ka täiendava teabe ja dokumentide nõudmine ning kui kaebaja on
mingid dokumendid juba varasemas menetluses maksuhaldurile esitanud, siis piisakski sellekohasest viitest. Maksuvõla sissenõudmisega on otseselt seotud ka tasumise võimaluste ja eeldatava ajaraami väljaselgitamine, millele kaebuses viidatud maksuvõla ajatamise rahuldamata jätmine paraku vastust ei andnud. Seega on vaidlusalune korraldus ka faktiliselt põhjendatud.
21.Seoses väitega, nõutav teave ja dokumendid ei aita tegelikkuses kindlaks teha maksumenetluses tähendust omavaid asjaolusid, märgib vastustaja, et maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda (MKS § 59 lg 1). See sõltub praktikas suuresti ka juba olemasolevast teabest ning ka menetlustaktikalistest kaalutlustest. Maksumenetluse läbiviimine ja selle juhtimine on maksuhalduri pädevuses ning menetlusosalised ei saa võtta üle maksuhalduri positsiooni ning hakata maksuhaldurile ette kirjutama, millise teabe ja tõendite kogumine on asjakohane ja milline mitte. Vaadates korralduses esitatud küsimusi ning nõutud dokumente, siis nähtub nende selge seos kaebaja majandusliku olukorra, maksuvõla tekkimise põhjuste ning selle tasumise võimaluste väljaselgitamisega.
22.Korraldusest ei tulene, et maksuhalduril puudub teave maksuvõla tekkeperioodi kohta, vaid korralduses on täpsustatud, et teavet ja dokumente on vajalik saada nii maksuvõla tekke perioodi kui ka sellele eelnenud perioodi osas. Ehk maksuhaldur ei taha välja selgitada mitte maksuvõla tekkimise perioodi, vaid määratleb, millise perioodi osas on vajalik tõendite kogumine. Tõesti on maksuhaldur viidanud vajadusele saada teavet ka maksuvõlale eelnenud perioodi osas, kuid tegelikult selle kohta küsimusi ei esita ega dokumente ei nõua. See asjaolu aga ei ole korralduse põhjendamiskohustuse rikkumisena käsitletav, kuna korralduses toodud küsimustest ja nõutud dokumentidest nähtub arusaadavalt, millise perioodi kohta neid nõutakse. Samuti on vastustaja hinnangul ka põhjendatud teabe nõudmine kuni korralduse täitmiseni, kuna kaebaja majandusliku hetkeseisu väljaselgitamine on otseselt seotud kaebaja võimekusega maksuvõla tasumise osas.
KOHTU PÕHJENDUSED
23.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud MTA 17.01.2020 korraldust nr 9-1/0091 ja taotletud selle tühistamist. Nimetatud korraldusega andis MTA kaebajale kui maksukohustuslasele korralduse dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks seoses kaebaja maksuvõlgade sissenõudmise menetlusega, et tuvastada makseraksuste tekkimise põhjused ja maksuvõla tasumise võimalused. Korralduse andmetel on Ärina Timber OÜ maksuvõlg 17.01.2020 seisuga 52 508,72 eurot, millest põhivõlg on 44004,11 eurot ning maksuvõla moodustavad perioodi märts 2017 kuni juuli 2019 deklareeritud ning tasumata jäetud maksukohustused. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebajalt vaidlustatud MTA korraldusega teabe nõudmine oli õiguspärane. Kaebaja hinnangul on korraldus õigusvastane, ebaproportsionaalne ning faktilise ja õigusliku aluse osas selgusetu, alustatud on õigusvastaselt kahte menetlust (võlgade sissenõudmise menetlust ja maksumenetlust) ning eraldivõetuna on õigusvastane alustada ka mõlemat menetlust. Kaebajale on arusaamatu ja korralduse põhjal pole võimalik ka eristada, millist dokumenti ja millise menetluse raames nõutakse ning kaebaja kahtlustab, et tegelikult soovitakse tõendeid koguda seoses mõne muu menetlusega. Vastustaja hinnangul on algatatud vaid kaebajalt maksuvõlgade sissenõudmise menetlus, mille raames võib küsida ka dokumente ja teavet võla tekkimise põhjuste kohta ja maksuvõla tasumise võimaluste kohta, kuivõrd ei saa välistada kolmanda isiku solidaarset vastutust äriühingu maksuvõla eest.
24.Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on seisuga 17.01.2020 maksuvõlg summas 52 508,72 eurot, millest põhivõlg on 44004,11 eurot. Vaidlust pole ka selles, et maksuvõla moodustavad perioodi märts 2017 kuni juuli 2019 deklareeritud ning tasumata jäetud maksukohustused. Samuti ei vaidle
pooled selle üle, et MTA lõpetas 11.12.2019 teatega Ärina Timber OÜ suhtes alustatud maksukontrolli ja et kaebaja esitas 13.12.2019 vastustajale maksuvõla ajatamise taotluse, mis jäeti 19.12.2019 otsusega rahuldamata. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja maksukohustus on jätkuvalt täitmata.
25.Korralduse õigusliku alusena viidatud MKS § 60 lg-le 1, mille esimese lause kohaselt on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Seega on selge, et teavet nõutakse kaebajalt kui maksukohustuslaselt. MKS §-st 60 tulenevalt on teabe nõudmise eelduseks konkreetse maksumenetluse läbiviimine. Korraldusest nähtuvalt soovitakse kaebajalt teavet tema suhtes läbiviidavas maksuvõlgade sissenõudmise menetluses, et teha kindlaks maksuvõla tekkimise põhjused ja võla tasumise võimalused.
26.Kohus nõustub vastustajaga, et maksumenetlus ei tähenda kitsalt üksnes maksuarvestuse õigsuse kontrolli ja maksusumma määramist, vaid laiemalt ka maksukorralduse seadusest tulenevaid erimenetlusi. MKS § 10 lg 2 p-st 3 tuleneb maksuhaldurile sõnaselge kohustus nõuda sisse maksuvõlad. Kohus on seisukohal, et maksuvõlgade sissenõudmine on osa maksumenetlusest, kus sooritusmenetluse käigus nõutakse maksuvõlg nö sundkorras sisse ehk toimub sisuliselt maksuvõla sundtäitmine. Seejuures on maksuhalduri volitused maksuvõlgade sissenõudmisel ja täitetoimingute sooritamisel rangelt piiritletud. MKS § 128 lg 1 esimese lause kohaselt on maksuhaldur kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Sama paragrahvi ja lõike teisest lausest tuleneb seejuures sõnaselgelt, et maksuvõla sundtäitmine toimub käesolevas peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Kaebaja märgib seega õigesti, et maksuvõla sundtäitmise regulatsioon on üksikasjalikult sätestatud MKS 13. peatükis. Seejuures ei ole vaidlust, et kaebaja maksuvõla sundtäitmine on käesoleval juhul MKS § 128 lg 2 kohaselt lubatav. Kohtu hinnangul on kujunenud olukorras (kehtiv maksukohustus tähtaegselt täitmata, sundtäitmise eeldused täidetud) maksuhalduri kohustuses ja pädevuses konkreetsete MKS kohaste sundtäitmise toimingute tegemine (sundtäitmise hoiatus MKS § 129 alusel; vajadusel MKS § 130 kohaste täitetoimingute tegemine) ning maksuvõla sundtäitmise menetluse raames ja nime all ei saa nõuda maksukohustuslaselt teavet nö maksuvõla tekkepõhjuste ja maksuvõla eest vastutava isiku tuvastamiseks. Küll aga saab maksuhaldur vaatamata maksuvõla sundtäitmise menetluse läbiviimisele kaaluda ja otsustada maksuvõla sissenõudmise tagamiseks vajadusel ka teiste MKS kohaste erimenetluste algatamise, so kas vastutusotsuse andmisele suunatud menetlus (MKS § 40, MKS § 96), ettevõtete ülemineku menetlus (MKS § 37), tsiviilkohtumenetlus (MKS § 41 lg 3) või pankrotimenetlus (MKS § 133 lg 3).
27.Kohtu hinnangul viitab vaidlustatud korralduse sisu (küsimused pangakaartide ja kontode kasutamiseks õigustatud isikute kohta, nõutud dokumendid kogumis) ja korralduses nimetatud eesmärk pigem vastutusotsuse andmisele suunatud menetluse tunnustele. Vastustaja on ka ise kohtumenetluse käigus selgitanud, et maksuvõla sissenõudmine on üheks maksuhalduri ülesandeks ja kohustuseks ning see hõlmab endas ka kohustust selgitada välja kõik võimalikud isikud, kes võiksid maksukohustuse täitmise eest vastutada. Vastustaja viitab sõnaselgelt MKS §-ile 40 ja märgib, et maksuvõla tekkimise põhjuste väljaselgitamine on vajalik põhjusel, et teatud eeldustel võib kõne alla tulla ka kolmanda isiku solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest. Kohus nõustub vastustajaga, et maksuhaldur on maksuvõlgade sissenõudmise menetluses kohustatud hindama vastutava isiku tegevust või tegevusetust maksuvõla tekkimisel (MKS § 40), määrates juhatuse liikme, vara valitseja, tegeliku juhi või maksuesindaja võimaliku vastutuse maksuvõla tekkimise eest, kuid see saabki toimuda sobiva menetluse raames ja sellest menetlusest korralduse adressaadi selge teavitamisega. Seejuures ei pea vastutusotsuse andmisele suunatud menetlus tingimata päädima vastutusotsuse andmisega. Seega võib järeldada, et käesoleval juhul on maksuhaldur tegelikult algatanud sisuliselt
vastutusotsuse menetluse maksuvõla tekkimise põhjuste kindlakstegemiseks ja vastutava isiku tuvastamiseks. Samas ei ole vaidlustatud korralduse üheski osas (ei faktilises ega õiguslikus motiveeringus) välja toodud, et tegemist on konkreetselt vastutusotsuse tegemisele suunatud menetlusega.
28.Isikule peab temalt dokumentide ja teabe küsimisel olema üheselt selge menetlus, mille raames andmeid ja teavet küsitakse, samuti selle menetluse eesmärk ning sellest lähtuvalt ka isiku roll teabe andmisel ehk kas korralduse adressaat on näiteks maksukohustuslane MKS § 60 mõttes või kolmas isik MKS § 61 mõttes. Nimelt on vastutusotsuse andmisele suunatud menetluses maksukohustuslaseks konkreetselt see isik (seaduslik esindaja, vara valitseja, tegelik juht või maksuesindaja – MKS § 40), kes vastutab maksukohustuse täitmise eest solidaarselt äriühinguga ning sel juhul saaks kaebajalt küsida teavet ja dokumente kui kolmandalt isikult (MKS § 61). Seejuures ei saa jätta tähelepanuta MKS § 61 lg-s 2 toodud piirangut, mis eeldab sellise teabe küsimise eeldusena, et teabe saamiseks on pöördutud enne maksukohustuslase poole. Seega saab maksuvõla tekkepõhjuste tuvastamiseks algatatud vastutusotsuse andmisele suunatud menetluses nõuda kaebajalt dokumente ja teavet alles siis, kui maksukohustuslase poole pöördumine ei ole olnud tulemuslik. Kohus on seisukohal, et MKS normid ei näe ette nn eelmenetlust vastutusmenetlusele ning teabe ja dokumentide nõudmine maksuvõla tekkepõhjuste ja vastutava isiku tuvastamise eesmärgil on menetluse erivorm ehk vastutusmenetlus. Vaidlustatud korralduse õigusliku alusena välja toodud sätted lubavad küll teavet nõuda, kuid konkreetse ja üheselt mõistetava maksumenetluse raames ning seejuures peab teabe nõudmise korralduses märgitud menetluse eesmärk vastama selles viidatud menetluse liigile. Kohtu hinnangul ei saa maksuvõla sissenõudmise menetluse raames koguda tõendeid kolmanda isiku vastutuse tuvastamiseks. Teabe küsimisel peab olema korralduse adressaadile selge konkreetne menetlus ning sellest lähtuvalt isiku menetluslik seisund.
29.Kohtule nähtub kohtuinfosüsteemi (KIS) andmetest ja täpsemalt haldusasjast nr 3-20-905, et vastustaja on 07.04.2020 esitanud kohtule taotluse kaebaja seadusliku esindaja suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks ning selle taotluse esitamisega algatas vastustaja kaebaja seadusliku esindaja suhtes ka vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. Samuti nähtub nimetatud haldusasja andmetest, et kaebaja seaduslikku esindajat kohustati 14.04.2020 korraldusega nr 13-7/01044-3 andma vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluses kirjalikke seletusi kaebaja majandustegevuse ja selle korraldamise kohta maksuvõla tekkeperioodi osas. Seega on selge, et vastustaja tegevus oligi tegelikult suunatud vastutusotsuse tegemisele ning seega saab vastustaja selle menetluse raames otsustada vajadusel teabe kogumise ka kaebajalt, aga isegi kui vastutusmenetluses esinekski alus nõuda teavet vahetult kaebajalt, peab vastavas teabe nõudmise korralduses olema märgitud konkreetne menetlus, mille raames teavet nõutakse (ehk käesoleval juhul vastutusmenetlus) ning õige viide teabe nõudmise õiguslikule alusele. Kontrolli liigi valik ja kohaldamine ning isiku menetluslik seisund peab olema teabe ja dokumentide nõudmise korralduse alusel üheselt mõistetav.
30.Mis puutub kaebaja väitesse, et temalt on küsitud andmeid vaidlusaluse korralduse andmisele vahetult eelnenud maksumenetlusega kattuvas osas, siis võib haldusasja materjali põhjal järeldada, et vastustaja seda tegelikult ei eitagi. Vastustaja hinnangul oleks aga piisanud viitamisest juba esitatud andmetele. Samas näeb MKS § 10 lg 3 ette, et maksuhaldur peab menetluse läbi viima kiiresti ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-39-04 nimetatud sättest järeldanud, et maksumaksjalt ei nõuta selliste asjaolude tõendamist, mis on maksuhaldurile teada (p 13). Seega on õigusvastaselt küsitud kaebajalt sama teavet, mida kaebaja on maksuhaldurile esitanud ja mis peab olema seega maksuhaldurile teada. Seega on korraldus ka selles osas õigusvastane.
31.Kokkuvõtvalt märgib kohus, et vaidlustatud haldusakti tühistamise toovad kaasa ainuüksi minetused korralduse motiveerivas osas (pole välja toodud konkreetset ja üheselt mõistetavat õiguslikku alust ning tegelikku menetlust, mille raames teavet kogutakse, st puudused korralduse faktilisel ja õiguslikul motiveerimisel) ning asjaolu, et maksuvõla sissenõudmise menetluse kaudu ei saa läbi viia kolmanda isiku vastutuse tuvastamise menetlust (vastutusotsuse tegemisele suunatud menetlust). Maksumenetluse puhul on oluline, et maksumaksja teaks, mida ja millisel eesmärgil ning millises konkreetses menetluses kontrollitakse. Vaidlustatud korralduse puhul ei ole kaebajal võimalik kontrolliesemest, menetlusest ja selle tegelikust eesmärgist üheselt aru saada. Sel põhjusel ei pea kohus vajalikuks käsitleda kaebuse väiteid enamalt kui seda on käesolevas otsuses tehtud. Kohus rahuldab kaebuse ja tühistab vaidlustatud korralduse.
32.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus vastustaja kahjuks. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot. Kaebaja ei ole märkinud ja kohtule ka ei nähtu, et kaebaja oleks kandnud muid kulusid peale riigilõivu. Lähtuvalt eeltoodust mõistab kohus kaebaja menetluskulud vastustajalt välja summas 15 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.