Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-20-1210 17. november 2020 Kadri Palm XXX kaebus Maksu- ja Tolliameti 26. mai 2020. a korralduse nr 12.2-3/051535-7 ja 11. juuni 2020. a vaideotsuse nr 6-1/4642-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XXX, lepinguline esindaja Marko Kaevando Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek Lips Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXX kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi ja pangakonto tähemärkidega.
4.Jätta rahuldamata kaebaja esindaja taotlus vastustaja trahvimiseks.
number
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17. detsembril 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 21. jaanuari 2020. a korralduse alusel Giga Ehitus OÜ suhtes menetlust käibemaksu ja ettevõtte tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks perioodil jaanuar 2016 kuni detsember 2018 (dtl 8-14). MTA teavitas
9.aprilli 2020. a korraldusega Giga AS-i, et alustab Giga AS maksukontrolli, mis hõlmab nimetatud äriühingu käibemaksu ja ettevõtte tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodidel jaanuar 2016 kuni detsember 2018 (dtl 15-20).
2.Giga Ehitus OÜ suhtes läbiviidava kontrollimenetluse raames andis MTA 26. mail 2020. a XXXile (kaebaja) maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-te 1 ja 3 alusel korralduse esitada oma pangakonto nr xxx väljatrükk perioodi juuni 2016 kuni august 2018 kohta (dtl 46-47).
3.Kaebaja esitas 9. juunil 2020. a vaide MTA 26. mai 2020. a korralduse kehtetuks tunnistamiseks, kuna see on põhjendamata ja ebaseaduslik ning rikub tema õigusi (sh riivab tema eraelu puutumatust). Maksuhaldur jättis 11. juuni 2020. a vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata (dtl 49-53).
4.Kaebaja esitas 24. juunil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 26. mai 2020. a korralduse nr 12.2-3/051535-7 ja 11. juuni 2020. a vaideotsuse nr 6-1/4642-2 tühistamiseks (dtl 2-7).
5.Tartu Halduskohus võttis 25. juuni 2020. a määrusega XXX kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 76-77).
6.MTA esitas 10. juulil 2020 vastuse kaebusele (dtl 79-84).
7.Tartu Halduskohus otsustas 11. augusti 2020. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks, kohustas vastustajat esitama kohtule täiendavaid tõendeid ning teatas, et kohus teeb otsuse avalikult teatavaks 17. novembril 2020 (dtl 536-538).
8.MTA esitas 21. augustil 2020 nõutud tõendid ning taotluse piirata kaebaja õigust tutvuda maksutoimiku nimekirja lisaga 40 (dtl 539-598).
9.Tartu Halduskohus kuulutas 28. augusti 2020. a määrusega menetluse haldusasjas nr 3-201210 XXX konto väljavõtet puudutavas osas (dtl-d 540-598) osaliseks kinniseks (dtl 18941895). Sama määrusega piiras kohus kaebaja õigust tutvuda XXX konto väljavõtet puudutava dokumentatsiooniga (dtl-d 540-598) ning saada sellest ärakirju. Kohus leidis, et XXX pangakonto väljavõtet puudutav informatsioon sisaldab ärisaladusega sarnast maksusaladust, mistõttu on vajalik seda saladuses hoida.
10.Kaebaja esitas 31. augustil 2020 taotluse anda kaebajale XXXle ja kaebaja lepingulisele esindajale vandeadvokaat M. Kaevandole õigus tutvuda XXX konto väljavõtet puudutavate dokumentidega, millega tutvumise õigust piirati Tartu Halduskohtu 28. augusti 2020. a määruse resolutsiooni p-ga 2, samuti saada ärakirju eelnimetatud dokumentidest (dtl 1897-1898). XXXon andnud nõusoleku maksusaladuse avaldamiseks kaebajale ja kaebaja lepingulisele esindajale käesolevas asjas. Sellest tulenevalt on langenud ära alus piirata kaebaja õigust tutvuda XXX pangakonto väljavõtet puudutava dokumentatsiooniga.
3-20-1210
11.Tartu Halduskohus tühistas 2. septembri 2020. a määrusega 28. augusti 2020. a määruse resolutsiooni p 2, millega piirati kaebaja õigust tutvuda XXX konto väljavõtet puudutava dokumentatsiooniga (dtl-d 540-598) ning saada sellest ärakirju (dtl 1902-1903). Kohus andis kaebajale ja tema esindajale õiguse tutvuda MTA poolt esitatud dokumentidega, milles on kajastatud XXX pangakonto väljavõttega seotud informatsioon (dtl-d 540-598) ning saada sellest ärakirju.
12.Kaebaja esitas 1. oktoobril 2020 kohtule täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega (dtl 1904-1911). Vastustaja esitas 20. oktoobril 2020 vastuse kaebaja täiendavatele seisukohtadele (dtl 1913-1916).
13.Kaebaja esindaja esitas 16. novembril 2020 kohtule taotluse trahvida MTA-d halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 53 lg-s 2 sätestatud rikkumise eest ja HKMS § 50 lg-s 2 ja § 28 lg-s 2 sätestatud rikkumise eest (dtl 1927-1931). Kuivõrd kaebaja esindaja on taotluse allkirjastanud 16. novembril 2020 kell 19:57, on kohus taotluse kätte saanud kohtuotsuse teatavakstegemise päeval, s.o 17. novembril 2020.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
14.Kaebaja taotleb MTA 26. mai 2020. a korralduse nr 12.2-3/051535-7 ja 11. juuni 2020. a vaideotsuse nr 6 1/4642-2 tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
14.1.Maksuhaldur ei saa nõuda menetlusväliselt isikult teavet ega dokumente, millel ei ole kontrollitava maksukohustuse seisukohast tähtsust. Seda kinnitab ka MKS § 10 lg 3, mis paneb maksuhaldurile kohustuse viia menetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides seejuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse.
14.2.Vaidlustatud korraldus ei vasta eeltoodud nõuetele juba seetõttu, et see ei ole faktiliselt piisavalt põhjendatud. Vaidlustatud korraldusest (ega vaideotsusest) ei selgu, kas kaebajalt nõutav teave (s.o tema pangakonto väljavõttes sisalduv teave) omab tähtsust seoses Giga Ehitus OÜ (GE) käibemaksukohustusega või tulumaksukohustusega ning millisel viisil. Ei selgu ka see, millised on need konkreetsed asjaolud, mis võivad maksuhalduri arvates nähtuda kaebaja pangakonto väljavõttest ning omada tähtsust GE maksukohustuste seisukohast.
14.3.GE võimaliku maksukohustuse seisukohast ei oma mingit tähtsust asjaolu, kas äriühingu kassasse jõudnud sularaha võeti välja kaebaja pangakontolt (sinna eelnevalt GE pangakontolt kantud summade arvel) või pärines see muudest allikatest. Äriühingu varaliste õiguste ja kohustuste sfääris ei toimu mingit muudatust, kui tema pangakontolt kolmandale isikule ülekantud rahasumma asendub kolmanda isiku poolt äriühingule tagastamatult üleantud rahaga, seda ka juhul, kui viimati nimetatud summad pärinevad muust allikast. See tähendab, et GE (tulu)maksukohustuse seisukohast ei ole tähtsust sellel, milline oli konkreetselt GE pangakontolt kaebaja pangakontole kantud rahaliste vahendite edasine saatus. Oluline on üksnes see, et samasugune summa rahalisi vahendeid jäi GE mõjusfääri ning seda kasutati edaspidi äriühingu majandustegevuses.
14.4.Maksuhaldur on vaideotsuses märkinud, et jätab kaebaja eeltoodud väidetele hinnangu andmata, kuna see olevat tema hinnangul ennatlik. Samas on vaideotsuses märgitud, et kaebaja pangakontole ülekantud raha jõudmist GE kassasse ja selle kasutamist GE majandustegevuses saab tõendada kaebaja pangakonto väljavõtetega, millest peaks maksuhalduri arvates nähtuma samas summas sularaha väljavõtmine. Sellest järelduvalt on
3-20-1210 maksuhaldur ikkagi seisukohal, et kaebaja pangakontole kantud rahasummade edasine kasutamine GE majandustegevuses võis võimalik olla üksnes juhul, kui need võeti kaebaja pangakontolt sularahas välja. Nagu eespool põhjendatud, ei ole selline käsitlus õige.
14.5.Eeltoodud küsimuses seisukoha võtmine on praeguse asja lahendamisel määrava tähtsusega. Kui õige on kaebaja käsitlus, siis omab GE võimaliku (tulu)maksukohustuse seisukohast tähtsust üksnes see, kas kaebaja pangakontole kantud rahasummale vastav summa jäi GE mõjusfääri ning kas seda kasutati edaspidi GE majandustegevuses.
14.6.GE ja AS Giga suhtes algatatud maksukontrollide käigus on esitatud maksuhaldurile lepingud ja muud dokumendid, mis kinnitavad üheselt, et GE pangakontolt kaebaja pangakontole ülekantud summale vastav rahasumma jõudis äriühingu kassasse ning et seda kasutati GE edasises majandustegevuses. Maksuhaldurile esitati 14. aprillil 2020.a raamatupidamisdokument (dtl 55-63), millest nähtub, et GE tasus kassas olnud sularaha arvel (mis jõudis GE kassasse mh läbi juhatuse liikmete pangakontode) oma emaettevõtjale AS-le Giga võla summas 372 000 eurot, tagastas sõsaräriühingule OÜ-le Giga Investeeringud viimaselt saadud laenu summas 6 800 eurot ning andis AS-le Telver laenu summas 1 030 000 eurot. GE esitas maksuhaldurile ka eelnimetatud majandustehinguid kinnitavad kassadokumendid ja lepingud (dtl 64-71). AS Giga esitas maksukontrolli käigus maksuhaldurile dokumendid, millest nähtuvalt täitis AS-lt Telver GE saadud sularahaga oma kohustuse AS Giga ees summas 1 000 000 eurot (dtl 72-73) ning et 2. jaanuari 2018. a inventuuriakti kohaselt oli AS-i Giga kassas sularaha summas 2 117 338,50 eurot (dtl 74).
14.7.Asjaolu, et AS Giga maksis perioodil 2018 – 2019 oma aktsionärile sularahas dividendi eelnimetatud summades, kinnitab üheselt, et GE pangakontolt tema juhatuse liikmete (sh kaebaja) pangakontodele kantud summad jõudsid GE kassasse (ja sealt omakorda kas otse või AS Telver kaudu AS Giga kassasse).
14.8.Isegi kui asuda seisukohale, et kaebaja pangakonto väljavõttest võivad nähtuda GE maksukohustuse seisukohast tähtsust omavad asjaolud, on vaidlustatud korraldus ilmselgelt ebaproportsionaalne. Kui maksuhaldur soovib saada teavet GE pangakontolt kaebaja pangakontole kantud rahasummade edasise saatuse kohta, saaks ta nõuda kaebajalt dokumente just konkreetsete summade edasise kasutamise ja käsutamise kohta, sh nende sularahas väljavõtmise kohta kaebaja pangakontolt. Pangakonto väljavõtte saaks koostada ja esitada filtreeritult selliselt, et see kajastaks üksnes kontolt tehtud väljamakseid ja/või kontolt sularaha väljavõtmist.
14.9.Kaebajalt kui füüsiliselt isikult pangakonto väljavõtte nõudmine sedavõrd pika perioodi kohta riivab intensiivselt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 26 lg-s 1 sätestatud eraelu puutumatust. Tänasel päeval, kus valdav osa arveldustest toimub ilma sularaha kasutamata pangaülekannete teel, nähtuvad pangakonto väljavõttest füüsilise isiku isiklikud ja majanduslikud sidemed, kulutamis- ja käitumisharjumused jne. Sellise informatsiooni kättesaadavaks tegemine mistahes kolmandale isikule või asutusele peaks olema lubatav üksnes juhul ja ulatuses, milles see on vastavale isikule seadusega pandud ülesannete täitmiseks vältimatu. Praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga.
15.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
15.1.Maksuhalduril on vaja kontrollida, kas Giga Ehitus OÜ pangakontolt tehtud ülekanded (2016 summas 130 000€, 2017 summas 135 000€, 2018 summas 80 000€) kaebaja pangakontole (OÜ Giga Ehitus juhatuse liige), selgitusega „kassasse“ (vt lisa 6-10), võrreldavalt Giga Ehitus OÜ kassa sissetuleku orderitega (vt lisa 11-13), on reaalseid tehinguid kajastavad. Olukorras, kus dokumentide kohaselt liigub sularaha justkui otse
3-20-1210 OÜ Giga Ehitus kontolt kassasse, kuid tegelikult tehakse ülekanded juhatuse liikme isiklikule pangakontole, on tegu olulise vastuoluga.
15.2.Giga Ehitus OÜ kolmandal juhatuse liikmel oli sellel ajal oluliselt suurenenud isiklike kulutuste tegemise vajadus, ehitati maja. Kontserni siseselt antud sularaha laenud ei ole usaldust tekitavad. Laenamine oleks välistatud, kui Giga Ehitus OÜ kassasse kaebaja pangakontolt välja võetud sularaha tegelikult ei jõudnud. Seega vajab kaebaja pangakontole kantud summade reaalne liikumine kontrolli. Küsitav on kas faktiline raha liikumine OÜ Giga Ehitus kassasse on tegelik või mitte. Seejärel on võimalik hinnata, kas kaebuse lisadena 3-6 ja 9-16 ning maksumenetluses esitatud kassa jms raamatupidamisdokumendid on reaalseid tehinguid kajastavad või on need ebausaldusväärsed.
15.3.Täpsemalt kassaorderi alusel ja OÜ Giga Ehitus pangakonto väljavõttest tekkinud vastuolude pinnalt on MTA-l tõsine kahtlus, et kaebaja pangakontolt ei ole raha tegelikult OÜ Giga Ehitus kassasse jõudnud. Kassaorderid on tõenäoliselt blufitud. Raha on ettevõtlusest ilmselt välja viidud. Kaebaja vastuargumendid, et tegu on liiga pika ja ebaproportsionaalse nõudega, on asjakohatu olukorras, kus MTA-d huvitab just nii raha sisse- kui ka välja liikumised s.h mil viisil (kas sulas vms ülekannetega) need kajastuvad kaebaja pangakontol ja kas need on võrreldavad OÜ Giga Ehitus kassaorderitega. Ja periood, mil kaebaja OÜ Giga Ehitus kassarahaga kummaliselt opereeris (juuni 2016-august 2018) on kontroll all, mistõttu ei ole MTA sellega liialdanud.
15.4.Kui kaebaja filtreeriks pangakonto väljavõtte oma äranägemise järgi, ei saaks maksuhaldur täielikku ülevaadet, mida kaebaja OÜ Giga Ehitus pangakontolt laekunud vahenditega tegelikult tegi, kui ta seda kahtluse kohaselt kassasse ei viinud.
15.5.Nõue on proportsionaalne ja täidab kontrolli eesmärki. MTA ei soovi kaebajat varjatult maksustada. Kaebaja vastupidine avaldus on alusetu ja sisuliselt võimatu. Kui kaebaja kasutas laekunud vahendid omatarbeks (nähtub ilmselt pangakonto täielikust väljavõttest), mitte ei viinud sularahas kassasse, järeldub, et OÜ Giga Ehitud vahendid on ettevõtlusest välja läinud ja juhatuse liikme poolt ära kasutatud. Seega oleks välistatud välja läinud summade mingil muul alternatiivsel viisil OÜ Giga Ehitus mõjusfääri tagasi jõudmine ja langevad ära menetlust määramatuks ajaks venitavad vastuargumendi. Maksukohustuse kandja oleks siis väljamakse tegija, mitte kaebaja.
15.6.Kui OÜ Giga Ehitus kassaarvestus ei ole usaldusväärne, ei saaks OÜ Giga Ehitus kassas olla ka väidetud vahendeid sularahas dividendide maksmiseks. Seni, kuni kaebaja ei võimalda maksuhalduril veenduda kassaorderite usaldusväärsuses, ei saa väita, et kaebuse lisana 16 esitatud kassa inventuuriakt on usaldusväärsem. Kassadokumentide võimaliku fiktiivsuse kahtlust ei kummuta ka kaebuse lisana 3-5 esitatud deklaratsioonid ja raamatupidamiskonto väljatrükk dividendi maksete kohta. Samuti ei võimalda kaebuse lisana 10 esitatud kassa käibeandmik, Giga Ehitus OÜ deklaratsioon, Giga Ehitus OÜ raamatupidaja kirjad ja täiendavalt esitatud kassa sisse- ja väljamineku orderid veenduda, kas OÜ Giga Ehitus pangakontolt kaebaja pangakontole kantud raha ka reaalselt OÜ Giga Ehitus kassasse jõudis. Kõik kaebaja poolt esitatud andmed tuginevad olemasoleval kaebaja legendil, et sularaha jõudis kaebaja pangakontolt OÜ Giga Ehitus kassasse. Samas on maksuhalduril õigus seda fakti üle kontrollida.
15.7.Kaebaja sidus teadlikult oma pangakonto OÜ Giga Ehitus majandustegevuse rahavooga, mistõttu ei ole tegu tavapärase olukorraga. Ei Giga Ehitus OÜ ega kaebaja tema juhatuse liikmena ei ole tänaseni MTA-le mõistlikult selgitanud, mis oli see objektiivne vajadus, miks kanti äriühingu raha läbi juhatuse liikme pangakonto, väidetavalt OÜ Giga Ehitus kassasse. Selle asemel saanuks kaebaja raha viia otse äriühingu kontolt sularahas äriühingu kassasse.
15.8.Seega ei ole teabe mitte andmiseks esitatud vastuargument, kaebaja õiguste intensiivse riive ettekäändel kohane olukorras, kus MTA nõude eesmärk on kontrollida fakti, kas
3-20-1210 kaebaja kasutas OÜ Giga Ehitus raha omatarbeks või oli raha jõudmine sularahas kaebaja legendi kohaselt reaalne ja võimalik. Vastustaja ei nõustu kaebaja hinnanguga, et selles olukorras ei küsivat MTA teavet seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Vastustaja hinnangul soovib kaebaja korralduse vaidlusega üksnes pärssida maksumenetlust, varjamaks suure tõenäosusega OÜ Giga Ehitus raha isiklikuks otstarbeks kasutamist. Kahtluse realiseerumise korral omab selle fakti selgumine olulist mõju OÜ Giga Ehitus tulumaksukohustusele. Kui OÜ-l ei olnud kassasse vormistatud sularaha, langeb ära kontserni siseselt antud sularaha laenude võimalus. Seetõttu ei ole kohane kaebuses esitatud vastupidine spekulatsioon. Kui kaebaja kasutas raha ära isiklikuks otstarbeks, on selle tagasijõudmine OÜ Giga Ehitus kassasse välistatud. Kaebaja mõjusfääri teooria, raha kasutamisest OÜ Giga Ehitus majandustegevuses, ei ole asjasse puutuv. Sellise õigustamisega sisuliselt möönab kaebaja juba etteruttavalt, et kaebajale kantud OÜ Giga Ehitus vahendeid ei ole OÜ Giga Ehitus kassasse viidud. Samas ei soovi kaebaja selle kohta tõendit MTA-le esitada. See on käsitletav vaid maksumenetluse teadliku takistamise soovina.
15.9.Oma versiooni ja raha reaalset kasutamist OÜ Giga Ehitus majandustegevuseks saab kaebaja objektiivselt tõendada vaid oma pangakonto väljavõttega. Seega ei ole õige kaebaja seisukoht, et OÜ Giga Ehitus pangakontolt välja kantud vahendite edasine saatus ei omavat OÜ Giga Ehitus maksukohustuse seisukohalt mingit tähendust.
15.10.Kaebajal puudub objektiivne alus etteheiteks, et MTA ei viivat menetlust läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt. Selle asemel, et kaebaja esitaks ühe konkreetse ja otsese tõendi, soovib kaebaja arvukate kaudsete tõenditega tõendada seda, mille osas maksuhaldur leidis, et ühe panagakonto väljavõttega saab kiiremini kaebaja versiooni kontrollida. Järelikult on kaebaja enda soov menetlust pigem venitada ja ebaefektiivseks muuta.
15.11.Kaebuse lisana 16 esitatud kassa inventuuri akti ei ole OÜ Giga Ehitus MTA-le varem esitanud. Selle usaldusväärsus on kaebaja pangakonto väljavõtteta kontrollimatu ja kaheldav.
15.12.On tõenäoline, et esitamata pangakonto väljavõte kaebaja versiooni ja aktis kajastatut ei toeta. Seega koostab kaebaja üksnes täiendavaid kaudseid dokumente, konkreetse fakti kontrollimise takistamiseks. Selline olukord ei ole käsitletav MTA poolse kontrolli ebaefektiivse läbiviimisena. MTA otsustab maksude tasumise õiguse kontrollimiseks seotud toimingute sooritamise vajaduse üle.
15.13.Korralduse andmise õiguslikuks aluseks on MKS § 62 lg 1. Eelkirjeldatult on küsitud maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks üksnes kolmanda isiku valduses olevat teavet. MTA ei pea kolmanda isiku poole pöördumise põhjendamisel andma detailset ülevaadet maksumenetlusest. Korralduses on selgelt väljendatud kahtlus, et OÜ Giga Ehitus raamatupidamislikud kanded peegeldavad tulude ja kulude formaalselt kajastamist. Kahtluse hajutamiseks on vaja veenduda, et sularaha on kaebaja pangakontolt reaalselt äriühingu kassasse saanud liikuda. Korraldusest peab selguma vaid nõutud teabe ja maksumenetluse üldine seos, mis võimaldab kolmandal isikul veenduda, et teabe nõudmine ei ole meelevaldne. Kuna kaebaja on kontrollitava OÜ juhatuse liige, viis väidetavalt ise sularaha OÜ Giga Ehitus kassasse ja võttis vastu, ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et ta ei mõista nõutava teabe seost OÜ Giga Ehitus võimaliku maksukohustusega.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3-20-1210
16.Kaebaja on esitanud kaebuse MTA 26. mai 2020. a korralduse nr 12.2-3/051535-7 ja 11. juuni 2020. a vaideotsuse nr 6 1/4642-2 tühistamiseks. Vaidlustatud korraldusega kohustas MTA kaebajat esitama pangakonto nr EExxx väljavõte perioodi juuni 2016 kuni august 2018 kohta.
17.Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud korralduse näol on tegemist HMS § 54 ja MKS § 46 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud pädeva isiku poolt ning vastab haldusaktidele esitatavatele nõuetele. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega ega pea HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki maksuhalduri põhjendusi üle korrata.
18.Kaebaja hinnangul rikub vaidlustatud korraldus ebaproportsionaalselt tema eraelu puutumatust. Korraldus on kaebaja hinnangul nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendamata. Samal põhjusel on kaebaja arvates õigusvastane 11. juuni 2020. a vaideotsus. Korraldusest ja vaideotsusest ei selgu, kas kaebajalt nõutavas pangakonto väljavõttes sisalduv teave omab tähtsust seoses Giga Ehitus OÜ kontrolliga. Põhjendust, et Giga Ehitus OÜ pangakontolt tehti kaebaja pangakontole ülekandeid ja versiooni kontrollimise vajadust, kas kaebaja kontolt raha reaalselt edasi liikus Giga Ehitus OÜ kassasse (peaks nähtuma sularaha väljavõtmine ülekantud summades), kaebaja ei aktsepteeri. Kaebaja arvates ei oma tähtsust, kas sularaha võeti välja kaebaja pangakontolt või pärines see muudest allikatest. Seetõtu ei oma ka Giga Ehitus OÜ pangakontolt kaebaja pangakontole kantud rahaliste vahendite edasine saatus tähtsust. MTA-l ei ole vajadust küsitud tõendi kogumiseks. Kaebaja on esitanud tõendid (Giga Ehitus OÜ pangakonto väljavõte, kassaorderid, kontserni sees antud laenulepingud jms), millele tugines väidab, et olemasolevad tõendid on MTA-le piisavad järeldamaks kaebaja pangakontolt sularaha kassasse liikumist. Vastasel juhul ei oleks AS Giga saanud maksta oma aktsionäridele dividende. Kaebaja arvates viitab küsitud perioodi pikkus MTA varjatud soovile asuda kontrollima kaebaja maksukohustuse täitmist. MTA kaebajaga ei nõustu.
19.Vaidlustatud korraldus on antud MKS § 61 lg-te 1 ning 3 alusel. MKS § 61 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 61 lg 3 kohaselt annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks sama seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht.
20.Riigikohus selgitas 26. septembri 2018. a otsuses asjas nr 3-16-2324 MKS § 61 kohaldamisega seonduvat. Viidetega enda varasemale praktikale märkis Riigikohus otsuse p-s 9, et sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos läbiviidava maksumenetlusega (24. mai 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-24-11, p 13). Maksuhalduril puudub kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega (14. aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11). MKS § 61 lg-s 2 sisalduv menetluslik nõue (s.o eelnev pöördumine maksukohustuslase poole) ei piira
3-20-1210 maksuhalduri õigust nõuda kolmandalt isikult teavet ja dokumente, mida kontrollitaval maksukohustuslasel ei saagi olla (14. aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11).
21.Maksuhaldur viib maksumenetlust läbi kooskõlas MKS-ga, kohaldades muu hulgas MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet. MKS § 11 kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (lg 1). Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega, vaid võib vajalike tõendite kogumiseks pöörduda menetlusväliste isikute poole (lg 2).
22.MKS § 61 lg 1 võimaldab maksuhalduril kolmandalt isikult nõuda igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses ja kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on sobiv teabe seos läbiviidava maksumenetlusega (33-1-24-11, p 13). Lisaks on kohtupraktikas märgitud, et MKS § 61 lg 2 ei määratle ammendavalt olukordi, mil saab eelnevalt maksukohustuslase poole pöördumata kolmanda isiku käest teavet nõuda (nt Tallinna Halduskohtu 21. septembri 2015. a otsus asjas nr 3-15-423) ning eelnevalt maksukohustuslaselt ja seejärel menetlusväliselt isikult nõutav teave ei pea kattuma kokkulangevate küsimuste tasandil, vaid peab käima samade tehingute kohta (3-3-1-98-10, p 19). Lisaks on kohtupraktikas aktsepteeritud, et kolmanda isiku poole pöördumise alused võivad tuleneda maksukohustuslase antud teabest ning kui teavet valdab ainult kolmas isik, siis on lubatud pöörduda ilma konkreetseid küsimusi maksukohustuslasele esitamata kolmanda isiku poole (Tartu Ringkonnakohtu 8. juuni 2012. a otsus asjas nr 3-11-1341).
23.Kohtu hinnangul on vaidlusalune korraldus kooskõlas kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadega ning korraldust on vajalikul määral nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud. MTA 26. mai 2020. a korraldusega kaebajalt nõutava teabe ning maksumenetluse kontrolliobjekti vahel on piisav seos. MTA selgitas kaebajale, et nad kontrollivad 21. jaanuari 2020. a korralduse nr 12.2-3/051535-1 alusel Giga Ehitus OÜ käibemaksu ja ettevõtte tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar 2016 kuni detsember 2018. Maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks on vajalik saada teavet kaebajalt kui kolmandalt isikult. Giga Ehitus OÜ esitatud dokumentidest nähtub, et perioodil juuni 2016 kuni august 2018 on suures ulatuses sularaha Giga Ehitus OÜ kassasse liikunud juhatuse liikme ehk kaebaja pangakontolt. Giga Ehitus OÜ pangakontolt nr xxx on tehtud 2016. a kogusummas 130 000€, 2017. a kogusummas 95 000€ ja 2018. a kogusummas 190 000€ pangaülekandeid kaebajaga seotud pangakontole nr xxx. Giga Ehitus OÜ pearaamatu kanded peegeldavad tulude ja kulude formaalset kajastamist. Selleks et veenduda, et kaebaja pangakontole kantud summad on liikunud äriühingu kassasse, vajab MTA informatsiooni kaebajalt kui kolmandalt isikult. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et teavitas 6. juulil 2020 kaebajat vaidlustatud korraldusest avastatud ilmse ebatäpsuse parandamisest kahe arvu (95 000€, 190 000€) osas, mis aga haldusakti sisu ei mõjuta. Kohtu hinnangul ei saa korraldusest järeldada, et MTA nõuab kaebajalt dokumente, millel ei ole kontrollitava maksukohustuse seisukohast tähtsust.
24.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja enda otsus kanda äriühingu raha isiklikule panagakontole, on sellise olukorra ja teabenõude vajaduse põhjustanud. Kaebaja sidus teadlikult oma pangakonto OÜ Giga Ehitus majandustegevuse rahavooga, mistõttu ei ole tegu tavapärase olukorraga. Maksuhaldur väidab, et ei Giga Ehitus OÜ ega kaebaja, tema juhatuse
3-20-1210 liikmena, ei ole tänaseni MTA-le mõistlikult selgitanud, mis oli see objektiivne vajadus, miks kanti äriühingu raha läbi juhatuse liikme pangakonto, väidetavalt Giga Ehitus OÜ kassasse. Tõepoolest, kaebaja pangakontolt nähtuvad tema isiklikud kulutused, kuid olukorras, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et kaebaja kasutas Giga Ehitus OÜ raha isiklikuks otstarbeks, on see maksumenetlusest puudu olev ja tõendamist vajav aspekt. Kahtlustatud fakti kinnituse järgselt muutuks ka Giga Ehitus OÜ maksuarvestus.
25.Maksuhalduri kaalutlusõigus (MKS § 12) ja maksuhalduri haldusakti motiveerimiskohustus (MKS § 46 lg-d 2-4) on väga tugevalt seotud maksuhalduri maksusaladuse hoidmise kohustusega (MKS § 26), mistõttu ei saagi olla maksumenetluses tehtud korraldused teabe andmiseks väga üksikasjalikud ning need ei saa sisaldada kõiki kaalutlusi, kuivõrd see seaks ohtu maksusaladuse kaitse. Ka Riigikohus on selgitanud, et kolmandale isikule ei pea põhjendama, kuidas on nõutav teave ja dokumendid seotud konkreetse maksukohustuslase kontrollimisega (3-3-1-90-13, p 11). Seega ei esine korralduses põhjendamispuudusi, mis annaks aluse lugeda korraldust õigusvastaseks. Maksuhalduril ei olnud kohustust kaebajale korralduses selgitada, kas tema pangakonto väljavõttes sisalduv teave omab tähtsust seoses Giga Ehitus OÜ käibemaksukohustusega või tulumaksukohustusega. Maksuhaldur ei pidanud ka vaidlustatud korralduses täpsemalt selgitama, millist maksumenetluses tähendust omavat asjaolu soovitakse kolmandalt isikult nõutava teabega tõendada. Määrav on seos kontrolliobjekti ning nõutava teabe vahel. See seos on piisaval määral äratuntav. See, kas maksumenetluses kogutud üks või teine tõend lõppastmes maksuhalduri väiteid kinnitab, ei ole kolmandalt isikult teabe nõudmise korralduse õiguspärasuse hindamisel määrav, sest vaidluse esemeks ei ole kontrolli tulemusena koostatav võimalik maksuotsus.
26.Kohtumenetluses on vastustaja täiendavalt selgitanud, et dokumentide kohaselt liigub sularaha justkui otse OÜ Giga Ehitus kontolt kassasse, kuid tegelikult tehakse ülekanded juhatuse liikme isiklikule pangakontole. See on oluline vastuolu maksukohustuslase maksuarvestuses. Maksuhalduril on vajadus võrrelda Giga Ehitus OÜ pangakontolt tehtud ülekandeid kaebaja pangakonto väljaminekutega, kontrollimaks Giga Ehitus OÜ kassa sissetuleku orderitel märgitu õigsust. Kui kaebaja kasutas laekunud vahendid omatarbeks (nähtub ilmselt pangakonto täielikust väljavõttest), mitte ei viinud sularahas kassasse, järeldub, et Giga Ehitus OÜ vahendid on ettevõtlusest välja läinud ja juhatuse liikme poolt ära kasutatud. Kontserni siseselt antud sularaha laenud ei ole maksuhalduri hinnangul usaldust tekitavad. Laenamine oleks välistatud, kui Giga Ehitus OÜ kassasse kaebaja pangakontolt välja võetud sularaha tegelikult ei jõudnud. Seega vajab kaebaja pangakontole kantud summade reaalne liikumine kontrolli. Kui kaebaja filtreeriks pangakonto väljavõtte oma äranägemise järgi ja edastaks selle filtreeritud kujul MTA-le, ei saaks maksuhaldur täielikku ülevaadet, mida kaebaja Giga Ehitus OÜ pangakontolt laekunud vahenditega tegelikult tegi, kui ta seda kahtluse kohaselt kassasse ei viinud. Võimalikul maksustamisel omab see teave tähendust.
27.Vaidlusaluses korralduses on selgitatud, et dokumendid tuleb esitada e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna hiljemalt 2. juunil 2020. Andmete saatmisel e-postiga tuleb arvestada, et andmemaht ei ületaks 20 MB ühe e-kirja kohta. Kui dokumendi esitamine e-posti teel on selle suure mahu tõttu keeruline, paluti kaebajal ühendust korralduse koostajaga, et leppida kokku mõlemale poolele sobiv dokumentide esitamise viis. Samuti selgitas MTA, et juhul, kui kaebajale korralduse täitmiseks antud tähtaeg ei sobi, on võimalik taotleda tähtaja pikendamist (MKS § 50). Seega on vastustaja üles näidanud paindlikkust dokumentide edastamise kuupäeva osas. Vaieldamatult peab maksuhaldur, juhul kui eesmärgi saavutamiseks on võimalik valida erinevate meetmete vahel, mis on sama tõhusad, ent millest üks on kolmanda isiku jaoks teistest
3-20-1210 vähem koormav, valima vähemkoormava meetme. See aga ei tähenda, et kolmas isik saaks nõuda, et maksuhaldur valiks tõendite kogumiseks igal juhul need meetmed, mis on kolmandale isikule meelepärasemad. Maksuhaldur peab kaalutlusõiguse teostamisel silmas pidama ka MKS § 10 lõikes 3 sätestatud kohustust viia maksumenetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt. Seega otsustamaks, kuidas konkreetsel juhul menetlust läbi viia, peab maksuhaldur kaaluma ühelt poolt menetlustoimingute ökonoomsust ja efektiivsust ja teiselt poolt puudutatud isikute huve.
28.Eeltoodust tulenevalt on MTA 26. mai 2020. a korraldus nr 12.2-3/051535-7 õiguspärane, mistõttu jätab kohus rahuldamata kaebaja nõude korralduse tühistamiseks. Vaidlustatud korraldus on asjakohase kohtupraktikaga kooskõlas. Nõutud teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on äratuntav. Samuti on teabe maht ajaliselt ning esemeliselt piisavalt konkreetselt piiritletud ning korraldus on proportsionaalne. MTA on vaidemenetluse käigus kaebajale korralduse andmise asjaolusid täiendavalt selgitanud. Kuna kohus ei tühista käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks olevat haldusakti, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus 11. juuni 2020. a vaideotsuse nr 6 1/4642-2 tühistamiseks. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud vaideotsus õigusvastane.
29.Seoses kaebaja väitega, et MTA tegevus 16. juunil 2020 tema pangakonto väljavõtte nõudmisel AS-lt Swedbank oli ebaseaduslik, selgitab kohus, et see ei puuduta käesoleva vaidluse eset. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2). Seetõttu ei võta kohus seisukohta kaebaja väidete osas, et MTA ei teavitanud eelnimetatud korralduse andmisest ega selle täitmisest AS-i Swedbank poolt kaebajat ega ka maksukohustuslast, kelle suhtes algatatud maksukontrolli raames MTA kaebaja pangakonto väljavõtte esitamist nõudis. Kohus märgib vaid, et MKS § 146 lg 2 regulatsiooni mõte ei ole keelata maksuhaldurit alternatiivsetest teabeallikatest samasisulise teabe hankimist.
30.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna MTA ei ole kohtule esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
31.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi ja pangakonto number asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
32.Kaebaja esindaja esitas kohtule taotluse trahvida MTA-d HKMS § 53 lg-s 2 sätestatud rikkumise eest ja HKMS § 50 lg-s 2 ja § 28 lg-s 2 sätestatud rikkumise eest. Kaebaja esindaja leiab, et praegusel juhul ei järginud MTA 20. oktoobri 2020. a menetlusdokumendi esitamisel HKMS § 53 lg-s 2 sätestatud kohustusi, st ta ei edastanud kohtule esitatud menetlusdokumenti ega selle lisa kaebaja advokaadile e-toimiku kaudu ega muul viisil. Selle tulemusena sai asjaolu, et MTA on esitanud käesolevas asjas 20. oktoobril 2020.a täiendava seisukoha ja tõendi, kaebajale teatavaks alles 13. novembril 2020, s.o 2 tööpäeva enne kohtu poolt teatatud kohtulahendi teatavaks tegemise aega.
33.Kuivõrd kaebaja esindaja trahvitaotlus on saabunud kohtule vahetult enne kohtuotsuse väljakuulutamist, ei ole MTA saanud trahvitaotluse osas oma seisukohta esitada. MTA
20.oktoobri 2020. a dokumendi saatmise kohta kohtu vahenduseta ei ole kohtute infosüsteemis märkeid. Kohus nõustub kaebaja esindajaga, et MTA rikkus seetõttu 20. oktoobri 2020. a menetlusdokumendi kaebajale saatmata jättes HKMS § 53 lg-s 2 sätestatud kohustust. Kohus
3-20-1210 võib (aga ei pea) dokumentide edastamise või sellest kohtu teavitamise kohustust rikkunud menetlusosalist trahvida (HKMS § 53 lg 2 ja TsMS § 337 kolmas lause). HKMS § 77 lg 2 järgi lähtutakse halduskohtumenetluse tagamisel TsMS §-dest 43-77.
34.Kohus ei pea õigeks praeguses asjas MTA-d trahvida. Seetõttu jätab kohus kaebaja esindaja sellesisulise taotluse rahuldamata. Praeguses asjas võis 20. oktoobri 2020. a menetlusdokumendi saatmata jätmise põhjus seisneda selles, et MTA esitas kohtumenetluses tõendeid, millega seoses taotles ta kohtult kaebaja õiguste piiramist tutvuda maksutoimiku nimekirja lisaga 40, mistõttu edastati MTA dokumendid teisele poolele kohtu vahendusel. Kuigi 20. oktoobri 2020. a menetlusdokument sellist kaebaja õiguste piiramise taotlust ei sisaldanud, võis asjas varem esitatud taotlus tekitada segadust dokumentide vahetult teise menetlusosalise advokaadile edastamisel. MTA peab edaspidi olema dokumentide vastaspoolele edastamisel hoolikam. Kaebaja esindaja poolt viidatud Riigikohtu 27. oktoober 2020. a kohtumääruses asjas nr 3-19-1656 olid asjaolud sootuks erinevad käesoleva asja asjaoludest. Viidatud asjas oli kaalukausil isiku riigist väljasaatmine enne kohtumenetluse lõppu võimaldamata saada kohtumenetluses tema täpsemaid selgitusi.
35.Kaebaja esindaja leiab ka, et MTA-d (või tema esindajat) tuleb trahvida HKMS § 28 lg 2 ja 50 lg 2 alusel. Vastavalt HKMS § 28 lg-le 1 on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. HKMS § 50 lg 2 sätestab, et menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kaebaja leiab, et MTA on 20. oktoobri 2020. a menetlusdokumendis kohut eksitanud, esitades nimetatud menetlusdokumendis teadvalt ebaõigeid ning kaebajat ja menetlusvälist isikut (Giga Ehitus OÜ-d) halvustavaid faktiväiteid, millega on väljendanud lugupidamatust kaebaja suhtes.
36.Kohus selgitab, et andis 11. augusti 2020. a määrusega menetlusosalistele õiguse esitada kohtule täiendavaid menetlusdokumente hiljemalt 6. oktoobril 2020 (resolutsiooni p 3). Täiendavatele menetlusdokumentidele sai vastuväiteid esitada hiljemalt 20. oktoobril 2020 (resolutsiooni p 4). Nendele vastuväidetele menetlusosalistel enam õigust vastuväiteid esitada ei ole. Seetõttu jätab kohus kaebaja esindaja vastuväited MTA 20. oktoobri 2020. a dokumendi peale tähelepanuta. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.