Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-20-1209 18. veebruar 2021 Kadri Palm Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti 26. mai 2020. a korralduse nr 12.23/051535-6 osaliseks tühistamiseks ja 12. juuni 2020. a vaideotsuse nr 6-1/4644-2 tühistamiseks Kaebaja – X, lepinguline esindaja Marko Kaevando Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek Lips Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Mõista Maksu- ja Tolliametilt Xi kasuks välja menetluskulud summas 500 eurot seoses menetluse osalise lõpetamisega (HKMS § 152 lg 1 p 4). Muus osas jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Rahuldada Xi 19. novembri 2020. a taotlus ja võtta tõendina haldusasja toimikusse Maksu- ja Tolliameti 20. oktoobri 2020. a vastus haldusasjas nr 3-20-1210.
4.Asendada avaldatavas otsuses Xi ja Ynimi ning pangakonto number tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22. märtsil 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 21. jaanuari 2020. a korralduse alusel Giga Ehitus OÜ suhtes menetlust käibemaksu ja ettevõtte tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks perioodil jaanuar 2016 kuni detsember 2018 (dtl 8-14). MTA teavitas
9.aprilli 2020. a korraldusega Giga AS-i, et alustab Giga AS maksukontrolli, mis hõlmab nimetatud äriühingu käibemaksu ja ettevõtte tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodidel jaanuar 2016 kuni detsember 2018 (dtl 15-20).
2.Giga Ehitus OÜ suhtes läbiviidava kontrollimenetluse raames andis MTA 26. mail 2020. a Xile (kaebaja) maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-te 1 ja 3 alusel korralduse esitada oma pangakonto nr xxx väljatrükk perioodi juuni 2017 kuni detsember 2018 kohta (dtl 46-50).
3.Kaebaja esitas 9. juunil 2020. a vaide MTA 26. mai 2020. a korralduse kehtetuks tunnistamiseks, kuna see on põhjendamata ja ebaseaduslik ning rikub tema õigusi (sh riivab tema eraelu puutumatust). Maksuhaldur jättis 12. juuni 2020. a vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata (dtl 51-56).
4.Kaebaja esitas 24. juunil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 26. mai 2020. a korralduse nr 12.2-3/051535-6 ja 12. juuni 2020. a vaideotsuse nr 6-1/4644-2 tühistamiseks (dtl 2-7).
5.Tartu Halduskohus võttis 25. juuni 2020. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 79-80).
6.MTA otsustas 6. juuli 2020. a otsusega nr 12.2-3/051535-6-1 kaebajale 26. mail 2020 väljastatud korralduse nr 12.2-3/051535- 6 osaliselt kehtetuks tunnistada (dtl 290-291). MTA otsustas tunnistada kehtetuks korraldusega antud kohustuse esitada pangakonto väljavõte perioodi 1. juuni 2017 kuni 1. august 2018 kohta. Kehtima jäi kohustus esitada pangakonto väljavõte perioodi 2. august kuni 31. detsember 2018 kohta.
7.MTA esitas 10. juulil 2020 vastuse kaebusele (dtl 82-88). Koos kaebusega esitas MTA taotluse lõpetada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel osaliselt menetlus.
8.Kaebaja esitas 17. juulil 2020 taotluse lõpetada asja menetlus MTA 26. mai 2020. a korralduse nr 12.2.-3/051535-6 tühistamiseks osas, millega kohustati kaebajat esitama oma pangakonto nr xxx väljavõte perioodi 1. juuni 2017.a kuni 1. august 2018.a kohta, või (alternatiivselt) võtta vastu kaebuse muutmine MTA 26. mai 2020. a korralduse nr 12.2.3/051535-6 tühistamise nõuet puudutavas osas (dtl 293-299).
9.Tartu Halduskohus otsustas 14. augusti 2020. a määrusega lõpetada haldusasja nr 3-20-1209 menetlus MTA 26. mai 2020. a korralduse nr 12.2.-3/051535-6 tühistamiseks osas, millega kaebajat kohustati esitama pangakonto väljavõte perioodi 1. juuni 2017 – 1. august 2018 kohta (dtl 344-345).
10.MTA esitas 25. augustil 2020 nõutud tõendid ning taotluse piirata kaebaja õigust tutvuda maksutoimiku nimekirja lisaga 38 (dtl 402-403).
3-20-1209
11.Tartu Halduskohus kuulutas 9. novembri 2020. a määrusega menetluse haldusasjas nr 320-1209 Y konto väljavõtet puudutavas osas (dtl-d 347-400) osaliseks kinniseks (dtl 21742176). Sama määrusega piiras kohus kaebaja õigust tutvuda Y konto väljavõtet puudutava dokumentatsiooniga (dtl-d 347-400) ning saada sellest ärakirju. Kohus leidis, et Y pangakonto väljavõtet puudutav informatsioon sisaldab ärisaladusega sarnast maksusaladust, mistõttu on vajalik seda saladuses hoida.
12.Kaebaja esitas 19. novembril 2020 täiendavad seisukohad (dtl 2178-2179).
13.Tartu Halduskohus otsustas 26. novembri 2020. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andes menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks (dtl 2185-2186).
14.Kaebaja esitas 9. jaanuaril 2021 kohtule menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega (dtl 2188-2189). Vastustaja esitas 21. jaanuaril 2021 täiendavad dokumendid ja vastuse kaebaja seisukohtadele (dtl 2211-2214).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
15.Kaebaja taotleb MTA 26. mai 2020. a korralduse nr 12.2-3/051535-6 osalist tühistamist ja 12. juuni 2020. a vaideotsuse nr 6-1/4644-2 tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
15.1.Maksuhalduri poolt kolmandale (menetlusvälisele) isikule antud korraldus teabe või dokumentide esitamiseks, peab olema nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud, sh peab selle põhjenduste järgi olema võimalik veenduda, et kolmandalt isikult nõutav teave või dokument on maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks vajalik. Maksuhaldur ei saa nõuda menetlusväliselt isikult teavet ega dokumente, millel ei ole kontrollitava maksukohustuse seisukohast tähtsust.
15.2.Vaidlustatud korraldus ei vasta eeltoodud nõuetele juba seetõttu, et see ei ole faktiliselt piisavalt põhjendatud. Vaidlustatud korraldusest (ega ka vaideotsusest) ei selgu, kas kaebajalt nõutav teave (s.o tema pangakonto väljavõttes sisalduv teave) omab tähtsust seoses Giga Ehitus OÜ käibemaksukohustusega või tulumaksukohustusega ning millisel viisil. Vaidlustatud korraldusest ei selgu ka see, millised on need konkreetsed asjaolud, mis võivad maksuhalduri arvates nähtuda kaebaja pangakonto väljavõttest ning omada tähtsust Giga Ehitus OÜ maksukohustuste seisukohast.
15.3.Tegelikult on perioodil 2017 juuni – 2018 detsember tehtud Giga Ehitus OÜ pangakontolt kaebaja pangakontole nr xxx ainult üks ülekanne – 2. augustil 2018 summas 10 000 eurot. Seega on vaidlustatud korralduses meelevaldselt märgitud, et Giga Ehitus OÜ pangakontolt on tehtud kaebaja pangakontole ülekandeid 2017. a summas 14 000 eurot ja 2018. a kogusummas 65 500 eurot.
15.4.Vaidlust ei ole selles, et Giga Ehitus OÜ pangakontolt kaebaja pangakontole ülekantud summale vastav rahasumma on Giga Ehitus OÜ raamatupidamisdokumentide kohaselt jõudnud ettevõtte kassasse ning seda möönab maksuhaldur ka vaideotsuses. Maksuhalduri arvates on aga vaja kontrollida, kas vastav rahasumma jõudis ka tegelikult äriühingu kassasse ning maksuhalduri arvates on selleks vaja kaebaja pangakonto väljavõtet perioodi juuni 2017 – detsember 2018 kohta. Kaebaja arvates ei ole maksuhalduri käsitlus praegustel asjaoludel põhjendatud.
15.5.Giga Ehitus OÜ võimaliku maksukohustuse seisukohast ei oma mingit tähtsust asjaolu, kas tema kassasse jõudnud sularaha võeti välja kaebaja pangakontolt (sinna eelnevalt Giga
3-20-1209 Ehitus OÜ pangakontolt kantud summade arvel) või pärines see muudest allikatest. Äriühingu varaliste õiguste ja kohustuste sfääris ei toimu mingit muutust, kui tema pangakontolt kolmandale isikule ülekantud rahasumma asendub kolmanda isiku poolt äriühingule tagastamatult üleantud rahaga, seda ka juhul, kui viimati nimetatud summad pärinevad muust allikast. See tähendab, et Giga Ehitus OÜ (tulu)maksukohustuse seisukohast ei ole tähtsust sellel, milline oli konkreetselt ettevõtte pangakontolt kaebaja pangakontole kantud rahaliste vahendite edasine saatus. Oluline on üksnes see, et samasugune summa rahalisi vahendeid jäi ettevõtte mõjusfääri ning seda kasutati edaspidi äriühingu majandustegevuses.
15.6.Kaebaja hinnangul on eeltoodud küsimuses seisukoha võtmine praeguse asja lahendamisel määrava tähtsusega. Kui õige on kaebaja käsitlus (ja kaebaja ei näe alust vastupidiseks seisukohaks), siis omab Giga Ehitus OÜ võimaliku (tulu)maksukohustuse seisukohast tähtsust üksnes see, kas kaebaja pangakontole kantud rahasummale vastav summa jäi Giga Ehitus OÜ mõjusfääri ning kas seda kasutati edaspidi ettevõtte majandustegevuses. Samas ei saa mingit tähtsust olla sellel, milline oli konkreetselt Giga Ehitus OÜ pangakontolt kaebaja pangakontole kantud rahaliste vahendite edasine saatus, mistõttu ei ole maksuhalduril mingit alust ega vajadust ka sellekohaste tõendite kogumiseks.
15.7.Giga Ehitus OÜ ja AS Giga suhtes algatatud maksukontrollide käigus on esitatud maksuhaldurile lepingud ja muud dokumendid, mis kinnitavad üheselt, et Giga Ehitus OÜ pangakontolt kaebaja pangakontole ülekantud summale vastav rahasumma jõudis äriühingu kassasse ning et seda kasutati äriühingu edasises majandustegevuses. Maksuhaldurile esitati raamatupidamisdokument, millest nähtub, et Giga Ehitus OÜ tasus kassas olnud sularaha arvelt (mis jõudis Giga Ehitus OÜ kassasse läbi äriühingu juhatuse liikmete pangakontode) oma emaettevõtjale AS-le Giga võla summas 372 000 eurot, tagastas sõsaräriühingule OÜ-le Giga Investeeringud viimaselt saadud laenu summas 6800 eurot ning andis AS-le Telver laenu summas 1 030 000 eurot. Giga Ehitus OÜ esitas maksuhaldurile ka eelnimetatud majandustehinguid kinnitavad kassadokumendid ja lepingud. AS Giga esitas maksukontrolli käigus maksuhaldurile dokumendid, millest nähtub, et AS Telver täitis Giga Ehitus OÜ-lt saadud sularahaga oma kohustuse AS Giga ees summas 1 000 000 eurot ning et 2. jaanuari 2018. a inventuuriakti kohaselt oli AS-i Giga kassas 2. jaanuari 2018. a seisuga sularaha summas 2 117 338,50 eurot.
15.8.Eelnimetatud majandustehingud said toimuda üksnes juhul, kui Giga Ehitus OÜ pangakontolt tema juhatuse liikmete (sh kaebaja) pangakontodele kantud summad jõudsid Giga Ehitus OÜ kassasse, kuna vastasel korral ei oleks Giga Ehitus OÜ-l olnud piisavalt sularaha vastavate majandustehingute tegemiseks (sh võla tasumiseks AS-le Giga ja laenu andmiseks AS-le Telver).
15.9.Asjaolu, et AS Giga maksis perioodil 2018 – 2019 oma aktsionärile sularahas dividende eelnimetatud summades, kinnitab üheselt, et Giga Ehitus OÜ pangakontolt tema juhatuse liikmete (sh kaebaja) pangakontodele kantud summad jõudsid Giga Ehitus OÜ kassasse (ja sealt omakorda kas otse või AS Telver kaudu AS Giga kassasse).
15.10.Isegi kui asuda seisukohale, et kaebaja pangakonto väljavõttest võivad nähtuda Giga Ehitus OÜ maksukohustuse seisukohast tähtsust omavad asjaolud, on vaidlustatud korraldus ilmselgelt ebaproportsionaalne. Pangakonto väljavõtte saaks põhimõtteliselt koostada ja esitada filtreeritult selliselt, et see kajastaks nt üksnes kontolt tehtud väljamakseid ja/või kontolt sularaha väljavõtmist.
16.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
3-20-1209
16.1.MTA-l on vaja kontrollida, kas Giga Ehitus OÜ pangakontolt tehtud ülekandeid kaebaja pangakontole (Giga Ehitus OÜ juhatuse liige), selgitusega „kassasse“ võrreldavalt Giga Ehitus OÜ kassa sissetuleku orderitega on realaseid tehinguid kajastavad. Näiteks on kassaorderile märgitud aluseks „sularaha arveldusarvelt kassasse“, kuid Giga Ehitus OÜ pangakonto väljavõtte kohaselt liigub raha mitte kassasse, vaid kaebaja pangakontole. Tegu on olulise vastuoluga, Giga Ehitus OÜ maksuarvestuses olukorras, kus dokumentide kohaselt liigub sularaha justkui otse Giga Ehitus OÜ kontolt kassasse, kuid tegelikult tehakse ülekanded juhatuse liikme isiklikule pangakontole. Kaebaja selgitused Giga Ehitus OÜ esindajana ei ole selles osas veenvad ja kahtlusi kummutavad.
16.2.Giga Ehitus OÜ kolmandal juhatuse liikmel oli sellel ajal oluliselt suurenenud isiklike kulutuste tegemise vajadus. Ehitati maja. Kontserni siseselt antud sularaha laenud (kõik toimub kaebaja peas) ei ole usaldust tekitavad. Kaebaja versioon sularaha laenamisest oleks välistatud, kui Giga Ehitus OÜ kassasse kaebaja pangakontolt välja võetud sularaha tegelikult ei jõudnud. Seega vajab kaebaja pangakontole kantud summade reaalne liikumine kontrolli. Küsitav on kas faktiline raha liikumine Giga Ehitus OÜ kassasse on tegelik või mitte. Seejärel on võimalik hinnata, kas kaebuse lisadena ning maksumenetluses esitatud raamatupidamisdokumendid on reaalseid tehinguid kajastavad või osutuvad need ebausaldusväärseteks. Kaebuses rõhutatud usaldusväärsuse eeldus ei kehti, kui kaebaja seda väidet MTA-l kontrollida ei võimalda.
16.3.Täpsemalt kassaorderi alusel ja Giga Ehitus OÜ pangakonto väljavõttest tekkinud vastuolude pinnalt on MTA-l tõsine kahtlus, et kaebaja pangakontolt ei ole raha tegelikult edasi Giga Ehitus OÜ kassasse jõudnud. Kassaorderitega on tõenäoliselt manipuleeritud. Raha on ettevõtlusest ilmselt välja viidud. Seega ei saa enne konkreetse fakti kontrollimist kaebaja tõsikindlalt tugineda väitele, et MTA-le esitatud kassaorderid ja kassaarvestus on usaldusväärsed. Kaebaja vastuargumendid, et tegu on liiga pika ja ebaproportsionaalse nõudega on asjakohatu olukorras, kus MTA-d huvitab just nii raha sisse- kui ka välja liikumised s.h mil viisil (kas sulas vms ülekannetega) need kajastuvad kaebaja pangakontol ja kas need on võrreldavad Giga Ehitus OÜ kassaorderitega. MTA vähendas kaebaja esitatud teabe alusel korralduse nõude ulatust. Seega ei saa väita, et kehtiv nõue esitada pangakonto väljavõte viie kuulise perioodi osas oleks ebamõistlik.
16.4.Vastustaja ei jaga kaebaja seisukohta, et ta võiks MTA-le teavet anda oma äranägemise järgi ja ulatuses. Kaebuse lisana esitatud väljavõte ei sisalda Giga Ehitus OÜ-lt laekunud vahendite väljaminekuid, mis oleks võrreldavad kassa sissetuleku orderitega. Andmete võrreldavus on tähtis. Kui kaebaja filtreerib pangakonto väljavõtte oma äranägemise järgi, ei saa maksuhaldur täieliku ülevaadet, mida kaebaja Giga Ehitus OÜ pangakontolt laekunud vahenditega tegelikult tegi. Kahtluse kohaselt kaebaja raha Giga Ehitus OÜ kassasse ei viinud. Pooliku (kaebaja edastatud viisil filtreeritud konto väljavõte) info pinnalt jääb kaebajale võimalus hiljem vassida, väitmaks raha Giga Ehitus OÜ kassasse jõudmist muul alternatiivsel viisil, mitte sularahas nagu on dokumenteeritud. Jääb mulje, et kaebaja ei ole MTA-ga lõpuni aus. On suur tõenäosus, et kaebaja kasutas Giga Ehitus OÜ raha isiklikuks otstarbeks ära. Selle fakti varjamine, väidetud MTA ebaproportsionaalse nõude argumendil, ei ole põhjendatud. MTA nõue on proportsionaalne ja täidab konkreetset kontrolli eesmärki. MTA ei soovi kaebajat varjatult maksustada. Kaebaja vastupidine avaldus on alusetu ja sisuliselt võimatu. Alusetu väljamakse tegija on maksukohustuste kandja, mitte kaebaja. Kui kaebaja kasutas laekunud vahendid omatarbeks, mitte ei viinud sularahas kassasse järelduks, et Giga Ehitus OÜ vahendid on ettevõtlusest välja läinud ja juhatuse liikme poolt ära kasutatud. Seega oleks välistatud välja läinud summade mingil muul alternatiivsel viisil Giga Ehitus OÜ mõjusfääri tagasi jõudmine.
16.5.Seni, kuni kaebaja ei võimalda maksuhalduril veenduda kassaorderite usaldusväärsuses, ei saa väita, et kaebuse lisana esitatud kassa inventuuriakt on usaldusväärne. Kõik kaebaja
3-20-1209 poolt esitatud andmed tuginevad kaebaja legendil, et sularaha jõudis kaebaja pangakontolt Giga Ehitus OÜ kassasse. Samas on maksuhalduril õigus seda fakti kontrollida.
16.6.Kuigi kaebaja rõhutab, et füüsiliselt isikult pangakonto nõudmine sedavõrd pika perioodi kohta riivab intensiivselt tema õigusi, selgitab vastustaja, et kaebaja enda otsus kanda äriühingu raha isiklikule panagakontole on sellise olukorra ja teabenõude vajaduse põhjustanud. Kaebaja sidus teadlikult oma pangakonto Giga Ehitus OÜ majandustegevuse rahavooga. Seetõttu ei ole tegu tavapärase olukorraga. Ei Giga Ehitus OÜ ega kaebaja tema juhatuse liikmena ei ole tänaseni MTA-le mõistlikult selgitanud, mis oli see objektiivne vajadus, miks kanti äriühingu raha läbi juhatuse liikme pangakonto, väidetavalt Giga Ehitus OÜ kassasse, selle asemel, et raha viia otse äriühingu kontolt sularahas kassasse. Jah, kaebaja pangakontolt nähtuvad mh tema isiklikud kulutused. Samas olukorras, kus on objektiivne kahtlus, et kaebaja kasutas Giga Ehitus OÜ raha isiklikuks otstarbeks, ongi see maksumenetlusest puudu olev ja tõendamist vajav aspekt. MTA kahtluse kinnituse järgselt muutuks Giga Ehitus OÜ maksuarvestus oluliselt ning kaebaja vastupidised avaldused ei ole kohased.
16.7.Kui kaebaja kasutas raha ära, on selle tagasijõudmine Giga Ehitus OÜ kassasse välistatud.
16.8.Kaebajal puudub objektiivne alus etteheiteks, et MTA ei viivat menetlust läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt. Selle asemel, et kaebaja esitaks ühe konkreetse ja otsese tõendi, soovib kaebaja arvukate kaudsete tõenditega tõendada seda, mille osas maksuhaldur leidis, et ühe panagakonto väljavõttega saab kiiremini kaebaja versiooni kontrollida. Järelikult on kaebaja enda soov menetlust pigem venitada ja ebaefektiivseks muuta.
16.9.Kaebuse lisana esitatud kassa inventuuriakti ei ole Giga Ehitus OÜ MTA-le varem esitanud. Selle usaldusväärsus on kaebaja pangakonto väljavõtteta kontrollimatu ja kaheldav.
16.10.MTA ei pea kolmanda isiku poole pöördumise põhjendamisel andma detailset ülevaadet maksumenetlusest. Seetõttu on kaebuses tehtav etteheide ebaõige. Korralduses on selgelt väljendatud kahtlus, et Giga Ehitus OÜ raamatupidamislikud kanded peegeldavad tulude ja kulude formaalselt kajastamist. Kahtluse hajutamiseks on vaja veenduda, et sularaha on kaebaja pangakontolt reaalselt äriühingu kassasse saanud liikuda. Korraldusest peab selguma vaid nõutud teabe ja maksumenetluse üldine seos, mis võimaldab kolmandal isikul veenduda, et teabe nõudmine ei ole meelevaldne. Kuna kaebaja on kontrollitava äriühingu juhatuse liige, viis väidetavalt ise sularaha Giga Ehitus OÜ kassasse ja võttis vastu, ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et ta ei mõista nõutava teabe seost Giga Ehitus OÜ võimaliku maksukohustusega. Vastupidi. Kaebaja mõistab seda väga hästi. Seetõttu on ta asunud takistama MTA menetlust, mis tõenäoliselt tema esindatavale äriühingule võiks päädida täiendava maksukohustuse määramisega.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
17.Kaebaja on esitanud kaebuse MTA 26. mai 2020. a korralduse nr 12.2-3/051535-6 osaliseks tühistamiseks ja 12. juuni 2020. a vaideotsuse nr 6-1/4644-2 tühistamiseks. Vaidlustatud korraldusega kohustas MTA kaebajat esitama pangakonto nr xxx väljavõte perioodi juuni 2017 kuni detsember 2018 kohta. MTA tunnistas 6. juuli 2020. a otsusega nr 12.2-3/051535-6-1 osaliselt kehtetuks 26. mai 2020. a korralduse. Kehtima jäi kaebajale korraldusega antud kohustus esitada pangakonto väljavõtte perioodi 2. august kuni 31. detsember 2018 kohta.
3-20-1209
18.Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud korralduse näol on tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud pädeva isiku poolt ning vastab haldusaktidele esitatavatele nõuetele. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega ega pea HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki maksuhalduri põhjendusi üle korrata.
19.Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud MTA 26. mai 2020. a korraldus on kehtima jäänud osas (s.o osas, millega kaebajat kohustatakse esitama tema pangakonto väljavõte perioodi 2. august kuni 31. detsember 2018. a kohta) ebaproportsionaalne. Kaebaja hinnangul rikub vaidlustatud korraldus ebaproportsionaalselt tema eraelu puutumatust. Korraldus on kaebaja hinnangul nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendamata. Samal põhjusel on kaebaja arvates õigusvastane 12. juuni 2020. a vaideotsus. Korraldusest ja vaideotsusest ei selgu, kas kaebajalt nõutavas pangakonto väljavõttes sisalduv teave omab tähtsust seoses Giga Ehitus OÜ kontrolliga. Kaebaja arvates ei oma Giga Ehitus OÜ võimaliku maksukohustuse seisukohast mingit tähtsust asjaolu, kas tema kassasse jõudnud sularaha võeti välja kaebaja pangakontolt või pärines see muudest allikatest. Kaebaja rõhutab, et majandustehingud said toimuda üksnes juhul, kui Giga Ehitus OÜ pangakontolt tema juhatuse liikmete (sh kaebaja) pangakontole kantud summad jõudsid Giga Ehitus OÜ kassasse, kuna vastasel korral ei oleks Giga Ehitus OÜ-l olnud piisavalt sularaha vastavate majandustehingute tegemiseks. MTA kaebajaga ei nõustu.
20.Vaidlustatud korraldus on antud MKS § 61 lg-te 1 ja 3 ning § 62 lg-te 1 ning 3 alusel. MKS § 61 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 61 lg 3 kohaselt annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks sama seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. MKS § 62 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib sama seaduse § 61 lg-s 2 sätestatud piirang.
21.Riigikohus selgitas 26. septembri 2018. a otsuses asjas nr 3-16-2324 MKS § 61 kohaldamisega seonduvat. Viidetega enda varasemale praktikale märkis Riigikohus otsuse p-s 9, et sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos läbiviidava maksumenetlusega (24. mai 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-24-11, p 13). Maksuhalduril puudub kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega (14. aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11). MKS § 61 lg-s 2 sisalduv menetluslik nõue (s.o eelnev pöördumine maksukohustuslase poole) ei piira maksuhalduri õigust nõuda kolmandalt isikult teavet ja dokumente, mida kontrollitaval maksukohustuslasel ei saagi olla (14. aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11).
3-20-1209
22.Maksuhaldur viib maksumenetlust läbi kooskõlas MKS-ga, kohaldades muu hulgas MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet. MKS § 11 kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (lg 1). Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega, vaid võib vajalike tõendite kogumiseks pöörduda menetlusväliste isikute poole (lg 2).
23.MKS § 61 lg 1 võimaldab maksuhalduril kolmandalt isikult nõuda igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses ja kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on sobiv teabe seos läbiviidava maksumenetlusega (33-1-24-11, p 13). Lisaks on kohtupraktikas märgitud, et MKS § 61 lg 2 ei määratle ammendavalt olukordi, mil saab eelnevalt maksukohustuslase poole pöördumata kolmanda isiku käest teavet nõuda (nt Tallinna Halduskohtu 21. septembri 2015. a otsus asjas nr 3-15-423) ning eelnevalt maksukohustuslaselt ja seejärel menetlusväliselt isikult nõutav teave ei pea kattuma kokkulangevate küsimuste tasandil, vaid peab käima samade tehingute kohta (3-3-1-98-10, p 19). Lisaks on kohtupraktikas aktsepteeritud, et kolmanda isiku poole pöördumise alused võivad tuleneda maksukohustuslase antud teabest ning kui teavet valdab ainult kolmas isik, siis on lubatud pöörduda ilma konkreetseid küsimusi maksukohustuslasele esitamata kolmanda isiku poole (Tartu Ringkonnakohtu 8. juuni 2012. a otsus asjas nr 3-11-1341).
24.Kohtu hinnangul on vaidlusalune korraldus kooskõlas kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadega ning korraldust on vajalikul määral nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud. MTA 26. mai 2020. a korraldusega kaebajalt nõutava teabe ning maksumenetluse kontrolliobjekti vahel on piisav seos. MTA selgitas kaebajale, et nad kontrollivad 21. jaanuari 2020. a korralduse nr 12.2-3/051535-1 alusel Giga Ehitus OÜ käibemaksu ja ettevõtte tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar 2016 kuni detsember 2018. Maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks on vajalik saada teavet kaebajalt kui kolmandalt isikult. Selleks et veenduda, et kaebaja pangakontole kantud summad on liikunud äriühingu kassasse, vajab MTA informatsiooni kaebajalt kui kolmandalt isikult. Kohtu hinnangul ei saa korraldusest järeldada, et MTA nõuab kaebajalt dokumente, millel ei ole kontrollitava maksukohustuse seisukohast tähtsust.
25.Kohus nõustub kaebajaga, et isikliku pangakonto väljavõtte esitamise kohustus riivab isiku eraelu puutumatust (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26; vrd nt Euroopa Inimõiguste Kohtu
27.aprilli 2017. a otsus asjas Sommer vs. Saksamaa, nr 73607/13, p 48). Riive intensiivsust mõjutab olulisel määral nii see, kui pika ajavahemiku kohta isiku pangakonto väljavõtet nõutakse, kui ka see, kas nõutavat teavet on teatud kriteeriumide alusel piiritletud või nõutakse teavet kõigi tehingute kohta (Riigikohtu 26. septembri 2018. a otsus asjas nr 3-16-2324/18, p 12 ja 1. veebruari 2021. a määrus asjas nr 3-18-1328, p 11). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja enda otsus kanda äriühingu raha isiklikule panagakontole, on sellise olukorra ja teabenõude vajaduse põhjustanud. Kaebaja sidus teadlikult oma pangakonto OÜ Giga Ehitus majandustegevuse rahavooga, mistõttu ei ole tegu tavapärase olukorraga. Maksuhaldur väidab, et ei Giga Ehitus OÜ ega kaebaja, tema juhatuse liikmena, ei ole tänaseni MTA-le mõistlikult selgitanud, mis oli see objektiivne vajadus, miks kanti äriühingu raha läbi juhatuse liikme pangakonto, väidetavalt Giga Ehitus OÜ kassasse. Tõepoolest, kaebaja pangakontolt nähtuvad tema isiklikud kulutused, kuid olukorras, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et kaebaja kasutas Giga Ehitus OÜ raha isiklikuks otstarbeks, on see maksumenetlusest puudu olev ja
3-20-1209 tõendamist vajav aspekt. Kahtlustatud fakti kinnituse järgselt muutuks ka Giga Ehitus OÜ maksuarvestus.
26.Maksuhalduri kaalutlusõigus (MKS § 12) ja maksuhalduri haldusakti motiveerimiskohustus (MKS § 46 lg-d 2-4) on väga tugevalt seotud maksuhalduri maksusaladuse hoidmise kohustusega (MKS § 26), mistõttu ei saagi olla maksumenetluses tehtud korraldused teabe andmiseks väga üksikasjalikud ning need ei saa sisaldada kõiki kaalutlusi, kuivõrd see seaks ohtu maksusaladuse kaitse. Ka Riigikohus on selgitanud, et kolmandale isikule ei pea põhjendama, kuidas on nõutav teave ja dokumendid seotud konkreetse maksukohustuslase kontrollimisega (3-3-1-90-13, p 11). Seega ei esine korralduses põhjendamispuudusi, mis annaks aluse lugeda korraldust õigusvastaseks. Maksuhalduril ei olnud kohustust kaebajale korralduses selgitada, kas tema pangakonto väljavõttes sisalduv teave omab tähtsust seoses Giga Ehitus OÜ käibemaksukohustusega või tulumaksukohustusega. Maksuhaldur ei pidanud ka vaidlustatud korralduses täpsemalt selgitama, millist maksumenetluses tähendust omavat asjaolu soovitakse kolmandalt isikult nõutava teabega tõendada. Määrav on seos kontrolliobjekti ning nõutava teabe vahel. See seos on piisaval määral äratuntav. See, kas maksumenetluses kogutud üks või teine tõend lõppastmes maksuhalduri väiteid kinnitab, ei ole kolmandalt isikult teabe nõudmise korralduse õiguspärasuse hindamisel määrav, sest vaidluse esemeks ei ole kontrolli tulemusena koostatav võimalik maksuotsus.
27.Vaidemenetluses on vastustaja selgitanud, et maksuhalduri kahtlused on ilmselgelt tingitud sedavõrd ebatavalisest raha liigutamisest, kus äriühingu pangakontole laekunud summad, mis on väidetavalt mõeldud äriühingu kassasse sissemaksmiseks, kantakse esmalt juhatuse liikme isiklikule pangakontole, misjärel samad summad väidetavalt omakorda sularahas välja võetakse selleks, et need lõpuks äriühingu kassasse viia. Kuigi seadus ei kohusta äriühingut hoidma oma rahalisi vahendeid pangakontol, on ometi tavapäraseks ja eelistatud viisiks, et äriühing teeb ettevõtlusega seotud kulusid ennekõike pangakonto vahendusel, mitte sularahas. Kui Giga Ehitus OÜ eelistas ettevõtlusega seotud kulusid teha sularahas, siis pidi ta arvestama sellega, et maksuhalduri kahtluste hajutamiseks peab ta suutma tõendada reaalset raha liikumist äriühingu pangakontolt äriühingu kassasse. Pelgalt vormikohaste dokumentide vormistamisest selleks ei piisa, mistõttu kaebajalt korraldusega nõutud pangakonto väljavõtetel on otsene seos maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel. Kuivõrd kaebaja näol on ühtlasi tegemist Giga Ehitus OÜ juhatuse liikmega, siis peaks korraldus olema talle arusaadav ning ka kohtupraktika ei eelda korralduse detailsemat põhjendamist kui seda on tehtud vaidlustatud korralduses. Kohus nõustub selle vastustaja seisukohaga.
28.Vaidlusaluses korralduses on selgitatud, et dokumendid tuleb esitada e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna hiljemalt 2. juunil 2020. Andmete saatmisel e-postiga tuleb arvestada, et andmemaht ei ületaks 20 MB ühe e-kirja kohta. Kui dokumendi esitamine e-posti teel on selle suure mahu tõttu keeruline, paluti kaebajal ühendust võtta korralduse koostajaga, et leppida kokku mõlemale poolele sobiv dokumentide esitamise viis. Samuti selgitas MTA, et juhul, kui kaebajale korralduse täitmiseks antud tähtaeg ei sobi, on võimalik taotleda tähtaja pikendamist (MKS § 50). Seega on vastustaja üles näidanud paindlikkust dokumentide edastamise kuupäeva osas. Vaieldamatult peab maksuhaldur, juhul kui eesmärgi saavutamiseks on võimalik valida erinevate meetmete vahel, mis on sama tõhusad, ent millest üks on kolmanda isiku jaoks teistest vähem koormav, valima vähemkoormava meetme. See aga ei tähenda, et kolmas isik saaks nõuda, et maksuhaldur valiks tõendite kogumiseks igal juhul need meetmed, mis on kolmandale isikule meelepärasemad. Maksuhaldur peab kaalutlusõiguse teostamisel silmas pidama ka MKS § 10 lõikes 3 sätestatud kohustust viia maksumenetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja
3-20-1209 efektiivselt. Seega otsustamaks, kuidas konkreetsel juhul menetlust läbi viia, peab maksuhaldur kaaluma ühelt poolt menetlustoimingute ökonoomsust ja efektiivsust ja teiselt poolt puudutatud isikute huve.
29.Eeltoodust tulenevalt on MTA 26. mai 2020. a korraldus nr 12.2-3/051535-6 õiguspärane, mistõttu jätab kohus rahuldamata kaebaja nõude korralduse tühistamiseks. Vaidlustatud korraldus on asjakohase kohtupraktikaga kooskõlas. Nõutud teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on äratuntav. Samuti on teabe maht ajaliselt ning esemeliselt piisavalt konkreetselt piiritletud ning korraldus on proportsionaalne. MTA on vaidemenetluse käigus kaebajale korralduse andmise asjaolusid täiendavalt selgitanud. Kuna kohus ei tühista käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks olevat haldusakti, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus 12. juuni 2020. a vaideotsuse nr 6-1/4644-2 tühistamiseks. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud vaideotsus õigusvastane.
30.Seoses kaebaja väitega, et MTA tegevus 16. juunil 2020 tema pangakonto väljavõtte nõudmisel AS-lt Swedbank oli ebaseaduslik (dtl 1897), selgitab kohus, et see ei puuduta käesoleva vaidluse eset. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2). Seetõttu ei võta kohus seisukohta kaebaja väidete osas, et MTA ei teavitanud eelnimetatud korralduse andmisest ega selle täitmisest AS-i Swedbank poolt kaebajat ega ka maksukohustuslast, kelle suhtes algatatud maksukontrolli raames MTA kaebaja pangakonto väljavõtte esitamist nõudis. Kohus märgib vaid, et MKS § 146 lg 2 regulatsiooni mõte ei ole keelata maksuhaldurit alternatiivsetest teabeallikatest samasisulise teabe hankimist. Pealegi selgitas kaebaja vastuseks kohtunõudele, et ta ei soovi kaebust muuta ega vaidlustada MTA toimingut, mis seisnes korralduse andmises AS-le Swedbank kaebaja pangakonto väljavõtte esitamiseks perioodi juuni 2017 kuni detsember 2018 kohta (dtl 2176, 2178).
31.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Tartu Halduskohus kohustas
26.novembri 2020. a määrusega menetlusosalisi esitama täiendavaid menetlusdokumente sh menetluskulude nimekirja ja kuludokumente hiljemalt 7. jaanuaril 2021. Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid hilinenult, s.o 9. jaanuaril 2021 (kaebaja esindaja oli eksinud menetlustähtaja märkimisel kalendrisse).
32.HKMS § 51 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. HKMS § 51 lg 4 sõnastusest nähtuvalt ei ole üksnes avalduse hilinenult esitamise fakt avalduse menetlemata jätmiseks piisav (Riigikohtu 3. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-65-13, p 31).
33.Kohus nõustub kaebajaga, et menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide 2-päevase viivitusega (tööpäevi arvestades 1-päevase viivitusega) esitamine ei tingi praegusel juhul menetluse viibimist. Vastustajale jäi piisavalt aega (9 tööpäeva) kaebaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumentidega tutvumiseks ning nende kohta soovi korral seisukoha esitamiseks halduskohtu määrusega antud tähtajaks (21. jaanuar 2021). Samuti ei takista viivitus kohtuotsuse teatavaks tegemist 18.veebruaril 2021. Kuna kohtu hinnangul ei põhjusta dokumentide hilinenult esitamine menetluse viibimist, võtab kohus hilinenult esitatud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid arvesse.
3-20-1209
34.Tartu Halduskohus lõpetas HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel 14. augusti 2020. a määrusega kohtuasjas nr 3-20-1209 menetluse MTA 26. mai 2020. a korralduse nr 12.2-3/051535-6 tühistamiseks osas, millega kaebajat kohustati esitama pangakonto väljavõte perioodi 1. juuni 2017 kuni 1. august 2018 kohta. Kohus selgitas nimetatud määruses, et kuivõrd käesolevas asjas menetlus jätkub, ei võta kohus seisukohta menetluskulude väljamõistmise osas, vaid lahendab menetluskulude väljamõistmise küsimuse menetlust lõpetavas lahendis (dtl 345).
35.Kaebaja on seisukohal, et kuna 26. mai 2020. a korralduse osaline tühistamine oli tingitud kaebuse esitamisest, tuleb kõik menetluskulud jätta vastavas osas HKMS § 108 lg 6 alusel vastustaja kanda (dtl 338). HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Seega on HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamise korral HKMS § 108 lg 6 järgi vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulude väljamõistmine võimalik üksnes teatud olukorra esinemisel, s.t kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine on põhjustatud kaebuse esitamisest. HKMS § 108 lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (Riigikohtu 5. novembri 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-50-13, p 12). Eeltoodust järelduvalt ei pea vastustaja kandma kaebaja menetluskulusid, kui kohtumenetluse ajal kaebuse eesmärgi saavutamine ei olnud seotud kaebuse esitamisega (tegemist ei olnud sisuliselt kaebuse õigeksvõtmisega), vaid selle tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist.
36.Kaebaja leiab, et täiesti ebaloogiline on MTA 10. juuli 2020. a vastuses esitatud väide, mille kohaselt olevat MTA tunnistanud vaidlusaluse 26. mai 2020. a korralduse osaliselt kehtetuks seetõttu, et kaebaja olevat korralduse selles osas täitnud, esitades käesolevas kohtumenetluses (dtl 57) oma pangakonto filtreeritud väljavõtte Giga Ehitus OÜ-lt 2. augustil 2018. a saadud 10 000 euro suuruse laekumise kohta. Maksutoimiku dokumentidest nr 39-40 järeldub, et MTA-l oli juba enne vaidlustatud korralduse osalist kehtetuks tunnistamist 6. juulil 2020 olemas kaebaja pangakonto väljavõte perioodi 1. juuni 2017 kuni 31. detsember 2018 kohta tervikuna, kuna ta oli selle saanud AS-lt Swedbank. Kaebaja leiab, et kui maksuhaldur oleks tõepoolest lähtunud sellest, et vaidlusaluse korraldusega kaebajalt nõutud info oli talle tehtud kättesaadavaks, siis oleks ta tunnistanud 26. mai 2020. a korralduse kehtetuks tervikuna. Asjaolu, et maksuhaldur seda ei teinud, kinnitab seega kaebaja väidet, et 26. mai 2020. a korralduse osaline kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud mitte selle (osalisest) täitmisest, vaid sellest, et maksuhaldur mõistis isegi, et ta nõudis kaebajalt pangakonto väljavõtte esitamist perioodi 1. juuni 2017 kuni 1. august 2018 kohta täiesti alusetult.
37.Oma seisukoha põhistamisel viitab kaebaja ka MTA 20. oktoobri 2020. a vastusele haldusasjas nr 3-20-1210, kus MTA põhjendas pangakonto tervikliku väljavõtte nõudmist sellega, et Y äranägemisel filtreeritud pangakonto väljavõte ei oleks andnud objektiivset ülevaadet maksuhalduri tõusetunud kahtluse kummutamiseks. Kui Y puhul ei pidanud maksuhaldur tema filtreeritud pangakonto väljavõtte esitamist piisavaks, ei ole ilmselgelt usutav MTA väide, et kaebaja puhul pidas maksuhaldur seda piisavaks ning tunnistas vaidlusaluse 26. mai 2020. a korralduse osaliselt kehtetuks seetõttu, et kaebaja esitas käesolevas kohtumenetluses oma pangakonto filtreeritud väljavõtte Giga Ehitus OÜ-lt saadud 10 000 euro suuruse laekumise kohta (dtl 2179).
38.Asja materjalidest nähtub, et MTA tunnistas pärast käesolevas asjas 24. juunil 2020 kaebuse esitamist, s.o 6. juuli 2020 otsusega nr 12.2-3/051535-6-1, osaliselt kehtetuks kohtus
3-20-1209 vaidlustatud MTA 26. mai 2020. a korralduse nr 12.2-3/051535-6 (dtl 290). MTA on selles otsuses selgitanud, et kontrollis kohtule kaebusega esitatud tõendeid ning kõrvutas neid maksumenetluse raames kogutud tõenditega. Otsusest ei nähtu selgelt, miks 26. mai 2020. a korraldus osaliselt tühistati, märgitud on vaid, et see tunnistatakse osaliselt kehtetuks „selles esinevate faktiliste asjaolude muutumise tõttu ja otstarbekuse kaalutlusel“. Põhjalikumalt on otsuses selgitatud, miks teatud osas jääb korraldus kehtima (selleks, et hinnata, kas vastav summa jõudis või ei jõudnud äriühingu kassasse nimetatud kuupäeval või mõnel muul hilisemal perioodil). Seega ei selgu otsusest, kas vaidlustatud korralduse osaliselt kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebaja poolt tühistamisnõudega kohtusse pöördumisest.
39.Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et MTA-l oli juba enne vaidlustatud korralduse osalist kehtetuks tunnistamist 6. juulil 2020 olemas kaebaja pangakonto väljavõte perioodi 1. juuni 2017 kuni 31. detsember 2018 kohta tervikuna, kuna ta oli selle saanud AS-lt Swedbank. Pank on vastustajale vastava info edastanud päev hiljem, s.o 7. juulil 2020 (dtl 1624).
40.Kohtumenetluses on vastustaja selgitanud, et vaidlustatud korralduse osalise tühistamise tingis selle ammendumine. Kaebuse lisas 9 esitatuga täitis kaebaja sisuliselt vaidlustatud korralduses nõutu osaliselt, mistõttu esitatu kontrolli järgselt langes ära vajadus varasema perioodi osas nõuet kehtestada.
41.Asja materjalidest nähtub, et kaebuse lisana 9 on esitatud J. Veeberi AS Swedbank filtreeritud konto väljavõte perioodi 1. juuni 2017 kuni 31. detsember 2018 kohta, millelt nähtub vaid üks kanne „02.08.2018 GIGA EHITUS OÜ Kassasse +10 000.00“. Ka kohtule ei ole mõistetav, miks analoogses asjas nr 3-20-1210 ei pidanud maksuhaldur Y filtreeritud pangakonto väljavõtte esitamist piisavaks, kuid kaebaja puhul on seda piisavaks pidanud. Kuna haldusasjad nr 3-20-1209 ja 3-20-1210 on oma sisult väga sarnased (mõlemas asjas lahendatakse kaebust MTA korraldusele, mis on antud samas maksumenetluses, s.o menetluses, mida on alustatud Giga Ehitus OÜ käibemaksu ja ettevõtte tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks perioodil jaanuar 2016 kuni detsember 2018), on kohtu hinnangul põhjendatud ka kaebaja 19. novembri 2020 taotlus võtta haldusasja nr 3-20-1209 juurde haldusasjas nr 3-10-1210 vastustaja poolt kohtule 20. oktoobril 2020 esitatud vastus (dtl 2180-2183). Vastustaja ei ole arusaadavalt põhjendanud, miks haldusasjas nr 3-20-1210 esitatud 20. oktoobri 2020. a vastus ei oma käesolevas asjas tähendust. MTA põhjendas asjas nr 3-20-1210, et Y äranägemisel filtreeritud pangakonto väljavõte ei oleks andnud objektiivset ülevaadet maksuhalduril tõusetud kahtluse kummutamiseks (dtl 2181). Kohus nõustub kaebajaga, et kui Ypuhul ei pidanud maksuhaldur tema filtreeritud pangakonto väljavõtte esitamist piisavaks, ei ole ilmselgelt usutav MTA väide, et kaebaja puhul pidas maksuhaldur seda piisavaks ning tunnistas vaidlusaluse 26. mai 2020. a korralduse osaliselt kehtetuks seetõttu, et kaebaja esitas käesolevas kohtumenetluses oma pangakonto filtreeritud väljavõtte Giga Ehitus OÜ-lt 2. augustil 2018. a saadud 10 000 euro suuruse laekumise kohta.
42.MTA ei ole tõendanud (ja see ei ole kohtule asja materjalidest ka üheselt arusaadav), et vaidlusaluse korralduse osalist kehtetuks tunnistamist ei tinginud kaebuse esitamine. Kohtul puudub alus arvata, et kaebaja oleks saavutanud kaebuse eesmärgi ka juhul, kui kaebust poleks esitatud. Seetõttu kohaldub HKMS § 108 lg 6 ning kaebaja menetluskulud tuleb jätta vastustaja kanda osas, mis on seotud menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
43.Kaebaja esindaja ei ole oma 9. jaanuari 2021. a taotluses selgelt välja toonud, kui suures osas menetluskulude väljamõistmist ta taotleb ja millised kulud on seotud menetluse osalise lõpetamisega. Kaebaja esindaja on märkinud, et kaebaja menetluskulud senises menetluses on
3-20-1209 kokku 828,80 eurot, sh 1) kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot; 2) kaebaja lepingulise esindaja kulud kokku summas 2264,80 eurot (sh käibemaks), mis tulenevad kaebajale osutatud õigusabist 15h 53m ulatuses tunnitasuga 156 eurot (sh käibemaks). Kohtule jääb arusaamatuks, mida kaebaja 828,80 euro all silmas pidas. Esitatud menetluskulude dokumentidest nähtub, et kaebaja on kandnud kulusid kokku 2264,80 eurot (770,50 eurot, arve nr 2006047; 862,50 eurot, arve nr 2007040; 553,80 eurot, arve nr 2010054; 78 eurot, arve nr 2011082).
44.Kohus peab menetluskulude väljamõistmisel hindama, kas taotletud õigusabikulu oli vajalik ja põhjendatud (HKMS § 109 lg 6). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja esitatud menetluskulud on 1⁄2 osas üle paisutatud. Tegu on keskmisest maksuvaidlusest lihtsama vaidlusega. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et paralleelselt toimus kaebaja esindaja osavõtul sarnane vaidlus kohtuasjas nr 3-20-1210, milles esitatud kaebus on põhiosas kattuv praeguses asjas esitatud kaebusega. Arvestades, et kaebus sisaldab mõlemas kaebuses esitatud tõendeid ja väiteid ning ka kaebaja hilisemad avaldused dubleerivad varasemaid seisukohti ja viitavad kaebusele, on kaebaja avalduses näidatud menetluskulud ebamõistlikult suured. Seetõttu leiab kohus, et vajalikud ja põhjendatud on selles asjas menetluskulud 1150 euro ulatuses. Menetluse osalise lõpetamisega seotud menetluskulud on 500 eurot ja see tuleb HKMS § 108 lg 6 alusel MTA-lt kaebaja kasuks välja mõista. Muus osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
45.Avaldatavas otsuses tuleb X ja Y nimi ning pangakonto number asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.