PrügiAbi OÜ ja Gutman & Gutman OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 02.01.2020 ettekirjutuse nr 2012899/00001 tühistamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Kaebajad PrügiAbi OÜ (registrikood 10871954) ja Gutman & Gutman OÜ (registrikood 11339316), ühine volitatud esindaja vandeadvokaat Villy Lopman Vastustaja Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb
Sekretäril saata määrus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
RESOLUTSIOON
1.Jätta PrügiAbi OÜ ning Gutman & Gutman OÜ menetluse jätkamise taotlus rahuldamata.
2.Rahuldada Tallinna linna menetluse lõpetamise taotlus. Lõpetada haldusasja nr 320-204 menetlus.
3.Mõista Tallinna linnalt menetluskuludena PrügiAbi OÜ kasuks välja 647,50 eurot (ilma käibemaksuta) ja Gutman & Gutman OÜ kasuks välja 647,50 eurot (ilma käibemaksuta).
4.Tagastada Gutman & Gutman OÜ-le kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv kokku summas 45 eurot ning PrügiAbi OÜ-le esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 15 eurot.
Määruse punktide 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtu menetluses on PrügiAbi OÜ ja Gutman & Gutman OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 02.01.2020 ettekirjutuse nr 2012899/00001 tühistamise nõudes.
3-20-204
2.Vastustaja esitas 08.10.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna TLPA 06.10.2020 otsusega nr 4-4/3742-12 tunnistati TLPA 02.01.2020 ettekirjutus nr 2012899/00001 PrügiAbi OÜ-d ning Gutman & Gutman OÜ-d puudutavas osas kehtetuks.
3.Tallinna Halduskohtu 12.10.2020 kohtunõudega paluti kaebajatel esitada seisukoht menetluse lõpetamise taotlusele hiljemalt 16.10.2020.
4.Kaebajad esitasid 16.10.2020 seisukoha menetluse lõpetamise taotlusele ning palusid menetluse jätkamist HKMS § 152 lg 2 alusel või alternatiivselt menetluse lõpetamise korral PrügiAbi OÜ menetluskulu summas 662,50 eurot ning Gutman & Gutman OÜ menetluskulu summas 692,50 eurot välja mõistmist vastustajalt. Kaebajate seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. Õigusvastasuse tuvastamise nõude puhul on oluline arvestada HKMS § 45 lg-ga 2. Riigikohtu praktikas on loetud, et kaebajal on põhjendatud huvi esitada tuvastamiskaebus, kui kaebusel on preventiivne eesmärk (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-40-10, p 10). Antud juhul oleks vaidlusaluse ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamisel preventiivne eesmärk. Kaebajad on jätkuvalt vaidlusaluse Tina 3/1 maja kaasomanikud ning jäävad eelduslikult ka tulevikus selle kaasomanikeks. TLPA on Tina 3/1 aadressil toimunud töödega läbi viinud korduvaid menetlustoiminguid ja vaatlusi. Täpsemalt tugineb ettekirjutus 29.10.2019, 31.10.2019 ja 26.11.2019 paikvaatluse aktidele. Isikutele pole tutvustatud nende õigusi ega pakutud võimalust selgitada või täpsustada vaatluse käigus kogutud infot. Vaatluse toimumisest on kaebaja ja korteriühistu saanud teatavaks pärast vaatluse toimumist, s.o ettekirjutusega tutvumist. Kaebajad kahtlustavad, et TLPA on teadlikult protokollinud vaatlusel tajutu selliselt, et TLPAl oleks võimalik teha ettekirjutus just nimelt kaebajatele. Seejärel on TLPA adresseerinud kaebajatele ettekirjutuse koos sunniraha hoiatusega. Selline TLPA tegevus (vaatamata ettekirjutuste hilisemale tühistamisele või muutmisele) on iga kord toonud kaasa kaebajatele märkimisväärse aja ja rahakulu seoses enda õiguste kaitsmise vajadusega. Tuginedes nii praeguses haldusasjas kui ka haldusasjas nr 3-19-1843 kogetule, on kaebajatel alust arvata, et TLPA võib jätkata seni probleemiks olnud praktikat ka edaspidi seoses Tina 3/1 toimuvate töödega. Kaebajate huvi on vältida sarnaste olukordade tekkimist tulevikus, kus TLPA võib analoogsel viisil taas adresseerida erinevaid Tina 3/1 hoonega, korteriühistuga või muu kolmanda isikuga seotud ettekirjutusi kaebajatele. Antud põhjusel soovivad kaebajad sarnaselt haldusasjaga nr 3-19-1843 vastustaja õigusvastase tegevuse selgesõnalist tuvastamist Eesti Vabariigi kohtute poolt.
5.Tallinna Halduskohtu 20.10.2020 kohtunõudega paluti Tallinna linnal esitada seisukoht kaebajate menetluse jätkamise taotlusele hiljemalt 27.10.2020.
6.Tallinna linn palub menetluse jätkamise taotlus rahuldamata jätta. Kaebajate etteheited paikvaatluste läbiviimisele ja protokollimisele ei ole asjakohased. Juba haldusasjas nr 3-191843 tehtud 06.03.2020 otsuses tuvastas Tallinna Halduskohus, et samade kaebajate etteheited TLPA paikvaatluste läbiviimise ja nende protokollide kohta on alusetud (kohtuotsuse punktid 98 ja 99). Ka asjas nr 3-20-205 tehtud 09.10.2020 otsuses leidis Tallinna Halduskohus, et Tina tn 3/1 katuse ebaseadusliku ümberehitamise osas tehtud paikvaatlused ja nende protokollimine on õiguspärased. Kaebajate viide preventiivsele eesmärgile jääb vastustajale arusaamatuks. Asjas nr 3-19-1843 tehtud jõustunud otsusest selgub, et korteriomanike kaasomandi osa suhtes tuleb teha ettekirjutus korteriühistule, mitte üksikutele korteriomanikele. Viimati viidatud kohtuotsusele tuginedes on vastustaja 02.01.2020 ettekirjutuse kaebajate osas kehtetuks tunnistanud, mistõttu ei saa käesoleva haldusasja menetluse jätkamine mingit preventiivset mõju omada. Menetluse jätkamine ei ole kaebajate õiguste kaitseks vajalik. Väljamõistetavaid menetluskulusid tuleks vastustaja hinnangul mõlema kaebaja osas 140 euro võrra vähendada, kuna esialgse õiguskaitse taotluse koostamisega seotud kulu ei olnud põhjendatud – esialgse
2(5)
3-20-204 õiguskaitse taotlus jäeti rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetluse lõpetamine
7.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg 2).
8.Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kaebajate osas on vaidlusalune haldusakt kehtetuks tunnistatud. Samas ei nõustu kaebajad menetluse lõpetamisega, vaid soovivad menetluse jätkamist õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kaebajad põhjendavad oma huvi menetluse jätkamiseks preventiivse huviga. Nii on kaebajad selgitanud, et soovivad vältida olukorda, kus TLPA võib tulevikus adresseerida erinevaid Tina 3/1 hoonega, korteriühistuga või muu kolmanda isikuga seotud ettekirjutusi kaebajatele. Seejuures on kaebajad viidanud Riigikohtu praktikale seoses HKMS § 45 lg-ga 2.
9.Esmalt märgib kohus, et oma 28.10.2020 määruse nr 3-20-580 punktis 12 on Riigikohus selgitanud, et kohus, kes otsustab kaebuse muutmise lubatavuse üle HKMS § 152 lg 2 alusel, ei ole seotud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega, mis on sätestatud HKMS § 45 lg-s 2. Riigikohus lisas, et küll aga peab tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik; see võib nii olla näiteks juhul, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude või kui tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks kaebajal muul moel oma õigusi tulevikus tõhusalt kaitsta. Eeltoodust lähtuvalt tuleb seega kohtul hinnata, kas õigusvastasuse tuvastamise nõudes käesoleva haldusasja menetluse jätkamine aitaks kaasa kaebajate õiguste kaitsele. See tähendab, et soovitud tuvastus peab andma kaebajatele selge eelise ehk õigusliku kasu.
10.Kohtu hinnangul ei annaks käesolevas asjas tuvastamisnõudes menetluse jätkamine kaebajatele mitte mingisugust eelist ega õiguslikku kasu. Nimelt on juba haldusasjas nr 3-191843 leitud, et TLPA-l puudus alus kaebajatele asja omandil põhineva ehitusõigusliku ettekirjutuse tegemiseks korrakaitseseaduse (KorS) § 15 lg 4 alusel (Tallinna Halduskohtu 06.03.2020 otsuse nr 3-19-1843 (jõustunud) p 77). Ka käesolevas haldusasjas on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustajal esines õiguslik alus ehitusõigusliku ettekirjutuse tegemiseks kaebajatele. Seega on praeguseks ajaks jõustunud kohtuotsustes leitud, et kaebajad ei olnud haldusaktide õiged adressaadid, mistõttu sama järelduse tegemine ka käesolevas haldusasjas ei muudaks kaebajate olukorda nende subjektiivsete õiguste kaitsel.
11.Lisaks puudub kohtul alus eeldada, et vastustaja asuks teadlikult seadust rikkuma ning välja andma kaebajate osas õigusvastaseid haldusakte seoses ehitustöödega hoones Tina tn 3/1. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et Tallinna Halduskohtu 06.03.2020 otsus nr 3-19-1843, milles on analüüsitud ehitusõigusliku ettekirjutuse kohaseid adressaate, on tehtud ja jõustunud peale käesolevas asjas vaidlustatud 02.01.2020 haldusakti andmist. Veelgi enam, vastustaja on menetluse lõpetamise taotluses selgitanud, et vaidlusalune haldusakt on kehtetuks tunnistatud, juhindudes haldusasjas nr 3-19-1843 tehtud jõustunud kohtuotsustest. Seega arvestades haldusasjas nr 3-19-1843 tehtud Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud otsuseid, ei ole põhjust eeldada, et seoses Tina 3/1 ehitustöödega teeks Tallinna linn lisaks korteriühistule ettekirjutusi ka korteriomanikele (sh kaebajatele).
12.Kaebajad on viidanud ka Tina tn 3/1 hoone osas läbiviidud ehitusjärelevalve menetluses
3(5)
3-20-204 vastustaja poolt sooritatud menetlustoimingutele (paikvaatlused) ja nende õigusvastasusele.
13.Tallinna Halduskohtu 06.03.2020 otsuses nr 3-19-1843 on kohus leidnud, et kaebajate etteheited paikvaatluste aktidele ja vaatluste läbiviimisele põhjendatud ei ole (p 98); kaebajad ei ole põhjendanud, kuidas oleks nende kaasamine 23.07.2019 ja 27.08.2019 paikvaatlustesse saanud mõjutada paikvaatluste tulemusi olukorras, kus katuseharja ja räästajoone tõstmine ning teostatud ehitustööd olid selgelt tuvastatavad ainuüksi hoone välisel vaatlusel; paljasõnaline on kaebajate väide, et kui TLPA oleks suhelnud korteriühistuga, ehitajaga jne, oleks talle selgitatud olukorda (hoone varasemat seisundit), mida ja miks on tehtud (punkt 99). Kuigi viidatud haldusasjas ei ole hinnatud TLPA 29.10.2019, 31.10.2019 ja 26.11.2019 paikvaatluse akte, on kaebajate argumendid sarnased haldusasjas nr 3-19-1843 toodud väidetega. Samas on Tallinna Halduskohus 09.10.2020 otsuses nr 3-20-205 hinnanud mh ka 26.11.2019 paikvaatluse akti ning leidnud, et kaebaja etteheited paikvaatluste aktidele ja vaatluste läbiviimisele ei ole põhjendatud (otsuse punkt 94).
14.Ülaltoodut arvesse võttes ei annaks soovitud tuvastus kaebajatele selget eelist ehk õiguslikku kasu. Järelikult ei ole menetluse jätkamise taotlus põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata.
15.Eeltoodut arvestades lõpetab kohus haldusasja nr 3-20-204 menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel.
16.Kohus selgitab, et HKMS § 155 lg 6 kohaselt on menetluse lõpetamisel HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed. HKMS § 43 lg 1 punkti 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Menetluskulud
17.Gutman & Gutman OÜ palub vastustajalt enda kasuks välja mõista menetluskulud summas 692,50 eurot, millest 30 eurot on riigilõiv kaebuselt, 15 eurot on riigilõiv esialgse õiguskaitse taotluselt ja 647,50 eurot (ilma käibemaksuta) on õigusteenuse kulud.
18.PrügiAbi OÜ palub vastustajalt enda kasuks välja mõista menetluskulud summas 662,50 eurot, millest 15 eurot on riigilõiv esialgse õiguskaitse taotluselt ning 647,50 eurot (ilma käibemaksuta) on õigusteenuse kulud.
19.HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
20.HKMS § 108 lg 6 kohaldamise üheks eelduseks on, et vaidlusaluse haldusakti kehtetuks tunnistamise ja kaebuse esitamise vahel esineb seos. Riigikohus on selgitanud, et HKMS § 108 lõiget 6 tuleb tõlgendada laiendavalt ja mõista vastustajalt kaebaja menetluskulud välja ka olukorras, kus vastustaja on tunnistanud vaidlustatud haldusakti kehtetuks kaebaja poolt teises haldusasjas esitatud kaebuse tõttu; selline tõlgendus toetab paremini sätte eesmärki, milleks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.11.2013 määrus nr 3-3-1-50-13, p 12). Ka käesoleval juhul on vaidlusaluse haldusakti osaliselt kehtetuks tunnistamine toimunud ajendatuna haldusasjas nr 3-19-1843 tehtud kohtuotsustest. Nimetatud haldusasjas esitasid kaebused PrügiAbi OÜ ja Gutman & Gutman OÜ. Seega kohaldub viidatud Riigikohtu seisukoht ning esineb alus vastustajalt kaebajate menetluskulude väljamõistmiseks.
21.Esmalt märgib kohus, et kaebajate taotletud riigilõiv ei kuulu vastustajalt välja mõistmisele,
4(5)
3-20-204 kuivõrd esineb erinorm HKMS § 104 lg 5 punkt 4, mille kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 2 või 4 alusel. Seega kuulub kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ning esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv kaebajatele tagastamisele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 14). HKMS § 104 lg 8 kohaselt tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Kohus võib tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel (HKMS § 104 lg 8 lause 4). Käesoleval juhul nähtub menetluskulude taotlusest, et Gutman & Gutman OÜ-le tuleb tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv 30 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 15 eurot, seega kokku 45 eurot ning PrügiAbi OÜ-le tuleb tagastada esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 15 eurot.
22.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
23.Vastustaja hinnangul tuleks mõlema kaebaja menetluskulust esialgse õiguskaitse taotlusega seotud õigusabikulu maha arvata, kuna esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tõttu ei olnud tegemist põhjendatud menetluskuluga.
24.Kohus vastustaja seisukohaga ei nõustu. Kuigi kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus ei olnud edukas (jäeti rahuldamata), ei anna see alust järelduseks, et taotluse koostamisel oleks tegemist põhjendamatute õigusabikuludega. Seos käesoleva haldusasjaga on tuvastatav ning ka taotluse koostamisele kulutatud aega ei saa pidada ülemääraseks.
25.Kohtu hinnangul on kaebajate menetluskulud põhjendatud ja vajalikud.
26.Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus Tallinna linnalt PrügiAbi OÜ kasuks välja esindaja kulud summas 647,50 eurot (ilma käibemaksuta) ja Gutman & Gutman OÜ kasuks välja esindaja kulud summas 647,50 eurot (ilma käibemaksuta).
(allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.