Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.08.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-19-1843 Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-19-1843 1412229/0057, millega on kinnitatud Tina tn 3/1 elamu laiendamise ja rekonstrueerimise ehitusprojekt) hiljemalt 01.07.2020. Ettekirjutuse kohaselt tuleb Tina tn 3/1 hoone katusekonstruktsioonid, katuseräästas ja katusehari viia õigele ja nõuetekohasele kõrgusele ja selleks tuleb elamu katusekonstruktsioonid osaliselt lammutada ja ümber ehitada. Ettekirjutuse adressaatidel tuli esitada TLPA-le eelnimetatud kuupäevaks (01.07.2020) nõuetele vastavusse viimise kohta ehitusjärgne mõõdistusjoonis, mis võimaldab TLPA-l hinnata Tina tn 3/1 hoone nõuetele vastavust/vastavusse viimist (sh vastavust Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 78 kehtestatud miljööalade teemaplaneeringule (miljööalade teemaplaneering)) ja ettekirjutuse nõude täitmist. Kõnesoleva ettekirjutusega muudeti TLPA 03.09.2019 ettekirjutust nr 1912899/00145 ning 16.10.2019 hoiatust nr 1912899/00145-1 selliselt, et Tina tn 3/1 korteri nr 7 omanik OÜ KODU HALDUS (registrikood 10510914) arvatakse ettekirjutuse ja hoiatuse saajate/adressaatide hulgast välja (vt ettekirjutuse osa „Märkus“).

3-19-1843 arvutamisel Balti 1977. a kõrgussüsteemilt üle Amsterdami nullile. Seega puudub üheselt selge mõõdistamise alus. Järelikult ei ole õige võtta sedavõrd jäik ja resoluutne seisukoht, justkui tähendaks väidetav 13,5 cm suurune erinevus olulist rikkumist. Mõõtetulemuste erinevuse (ca 15 cm) ebaolulisust on kinnitanud vastustaja ametnik Tarmo Uin 06.08.2019 toimunud ehituskoosolekul. Kui ka vastustaja oleks paikvaatlusel tuvastanud, et ehitusprojektis märgitud ja kohapeal mõõdetud kõrguse vahe on 13,5 cm, siis ei saa sellest järeldada, et ehitamine on vastuolus projekti ja miljööalade teemaplaneeringuga. Vastustaja ei saanud paikvaatlusel mõõta hoone kõrgust samast kohast, kus ehitusprojekti koostamisel, kuna enne ehitusprojekti koostamist ei ole hoone kõrgust üldse mõõdetud. Seega puuduvad võrreldavad andmed, mille alusel saaks väita, et hoone kõrgus on suurem kui ehitusprojektis märgitu või kõrgemad kui originaalselt. 13,5 cm suurune vahe on hoone kõrguse puhul väheoluline. Proportsionaalsuse põhimõttega ei ole kooskõlas TLPA tõlgendus, mille kohaselt oleks isegi 1 cm suurune erinevus katuseharja kõrguses õiguspäraseks aluseks katuse lammutamise ettekirjutuse tegemisel. Ehitusloa aluseks oleval katusekorruse plaanil oli kujutatud hoones olemasolevat treppi, kuid kuna seda projekti lõikel ei olnud, siis oli jäänud tähelepanuta, et vintskapi ja trepi vahele jääb vaid ca 40 cm ava, mistõttu ei saaks treppi otstarbepõhiselt kasutada. Ehitustööde käigus nihutati vintskapi välissein maja välisseinaga samasse tasapinda, kuna ehitustehniliselt ei oleks muidu olnud võimalik kasutada treppi pööningule pääsemiseks. Trepi kaudu pööningule pääsemine on oluline tuleohutuse tagamiseks. Ehitusprojektis teistsuguse lahenduse ettenägemine on tingitud projekteerija eksimusest. Ehitustööde vastavust ehitusprojektile kinnitas riiklikult tunnustatud ekspert Elmet Ein oma 05.09.2019 ekspertarvamuses. Kaebajatel ei ole alust kahtlustada, et hoone rekonstrueerimistöid võidakse teostada nõuetele mittevastavalt. TLPA vastuoluline käitumine ja viivitus väidetava olulise ja tõsise rikkumise avastamise järel kinnitab, et tegelikkuses puudub oluline ja tõsine rikkumine. TLPA viis esimese paikvaatluse läbi 23.07.2019. Selles asus T. Uin seisukohale, et katusekonstruktsiooni on tõstetud ligi 30 cm. TLPA ei teinud juulis ega augustis 2019 ettekirjutust. Vastupidi, 06.08.2019 viis T. Uin läbi uue kontrollmõõtmise, mille tulemusel tuvastati erinevus ca 15 cm. Seejuures märkis T. Uin, et see ei ole suur erinevus ja tema probleemi ei näe. TLPA tegi ettekirjutuse 03.09.2019. Vaidlustatud ettekirjutuse andmisel on rikutud ärakuulamise põhimõtet. Kaebajatele anti arvamuse avaldamiseks aega vähem kui üks tööpäev, mis on ebamõistlikult lühike tähtaeg. Paikvaatluste läbiviimisel on rikutud menetlusnorme. Vastustaja ei ole andnud kaebajatele võimalust olla ära kuulatud ja osaleda vaatlustes. Kaebajaid, KÜ-d, ehitajaid ega muid vaatlusega puudutatud isikuid ei ole teavitatud vaatluse läbiviimisest, isikutele pole tutvustatud nende õigusi ega pakutud võimalust selgitada või täpsustada vaatluse käigus kogutud infot. Vastustaja vaatlusprotokollid on ebausaldusväärsed tõendid. Paikvaatluse aktid on vastuolus TLPA ettekirjutuse koostamise ja sunnivahendi rakendamise menetlusjuhendi (23.11.2016 nr 1-1/47) §-ga 8. TLPA 02.01.2020 ettekirjutusega nr 2012899/00001 on kõrvaldatud TLPA 03.09.2019 ettekirjutuse kehtivus (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-85-07, p 21 jj). Vastustaja on 02.01.2020 teinud lammutamise ettekirjutuse ehk andnud haldusakti sama faktilise olukorra ja samade isikute suhtes. Samade asjaolude pinnalt uue õigusliku otsustuse tegemine tähendab varasema otsustuse kehtetuks tunnistamist. Varasema haldusakti tühistamine kõrvaldab haldusakti kehtivuse tagasiulatuvalt ja selle varasemale kehtivusele ei ole võimalik hiljem enam tugineda (Riigikohtu lahend nr 3-3-2-41-11, p-d 10-12). Kaebajate seisukohad TLPA 16.10.2019 hoiatuse nr 1912899/00145-1 osas 4(13)

3-19-1843 TLPA 16.10.2019 hoiatus nr 1912899/00145-1 on tehtud valede isikute suhtes. Vaidlusalune ehitustegevus ei toimu kaebajate ainuomandisse kuuluval kinnisasjal ja seetõttu on välistatud sunniraha rakendamine kaebajate suhtes. Vastustaja ei ole tuvastanud ühtegi Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-72-12 viidatud eeldust. TLPA 16.10.2019 hoiatuses esitatud põhjendused ei ole kooskõlas TLPA 03.09.2019 ettekirjutuses esitatud õigusrikkumise sisuga. Tina tn 3/1 hoones ei ole jätkatud ehitustöödega. Tina tn 3/1 hoone säilimise ja ohutuse tagamiseks teostati vintskappide akende ja voodrilaudade paigaldus. Avade ajutine katmine oli kooskõlastatud Tallinna Linnavalitsuse järelevalve osakonna spetsialisti T. Uiniga. Nii akende kui ka voodrilaudade puhul on tegemist materjalidega, mis on hõlpsasti eemaldatavad. Materjalide paigaldamisel ei ole töid teostatud eeldusega, et aknad ja voodrilaudis jääksid püsima. TLPA uus hoiatuses määratud sunniraha suurus on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne. TLPA ei ole esitanud kaebajatele nõuetekohast hoiatust (asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1, § 7 lg-d 1 ja 2). Rikutud ei ole 03.09.2019 ettekirjutuse nõuet nr 1. Sunniraha suurendamine ei ole proportsionaalne, kuivõrd analüüsimata on jäetud ettekirjutuse olulisus, rikkumise asjaolud ja isiku majanduslik seisund.

3-19-1843 muudetud ja katuseharja tõstetud, mis nähtub selgelt TLPA ametniku Kristiina Liinaku selgitustega kahelt fotolt (I kd, tl 145–146). Vaidlustatud ettekirjutuse kontekstis ei oma tähtsust, kui palju täpselt on räästajoont muudetud ja mitu sentimeetrit on katuseharja tõstetud. Vastavalt miljööalade teemaplaneeringule on väga väärtuslike hoonete räästajoone muutmine ja katuseharja tõstmine keelatud tegevus. Seega on teemaplaneeringu nõudeid rikutud. Seda faktilist asjaolu ei muuda mistahes ekspertarvamuste esitamine. Miljööalade teemaplaneeringu seletuskirja ja Raua miljööväärtusliku ala jooniselt on näha, et kõnealune hoone (Tina tn 3 tänavaäärne maja) on tähistatud punase joonega – see on väga väärtuslik hoone. Kaebajate esitatud E. Eini 30.08.2019 erakorraline ehitise audit on ebausaldusväärne. Sellest ei selgu, millisele projektile ja millistele arhiividokumentidele arvamus tugineb; dokument koosneb vaid kuuest lausest; pealiskaudselt ning igasuguste täpsustusteta väidab E. Ein, et katuse kaldenurk ja harjajoon vastavad projektile ja arhiivijoonistele; ei ole ühtegi märget osas, kas katuseharja on tõstetud või mitte ning kas see on lubatav või mitte; teemaplaneeringut ei ole üldse puudutatud. Ekslik on E. Eini 06.11.2019 seisukoht, et Tina tn 3/1 katuseharja tõstmise seaduslikkust peaks hindama 1905. a ehitusprojekti alusel. Miljööalade teemaplaneeringuga tunnistati väga väärtuslikuks mitte 1905. a ehitusprojekt, vaid Tina tn 3/1 kinnistul asunud hoone just sellise arhitektuuriga ja katuseharja kõrgusega, nagu see reaalselt tol hetkel eksisteeris. 1905. a ehitusprojekt ei näita, milline oli hoone enne ebaseaduslikku ümberehitust, vaid seda näitab 1955. a inventariseerimisjoonis. Lisaks ei antud ehitusluba Tina tn 3/1 rekonstrueerimiseks mitte 1905. a ehitusprojekti alusel, vaid 2014. a ehitusprojekti alusel, mis keelas katuseharja tõstmise. K. Liinak (diplomeeritud ehitusinseneri tase 7) on koostanud 05.11.2019 seisukoha, mille kohaselt ei vasta Tina tn 3/1 katuse tõstmine 1955. a inventariseerimise joonistele; 1955. a inventariseerimise joonistelt ja kehtivast ehitusprojektist nähtub selgelt, et hoone räästajoon on olnud tsentreeritud, kuid esitatud muudatusprojektis on hoone harjajoont nihutatud tsentreeritud asukohast kõrvale, muutes asukoha asümmeetriliseks; harja paiknemise muudatusega on kaasnenud hoone liigenduse kadumine külgvaates ning muutunud on räästajoone kõrgus ja asukoht külg- ja esifassaadil, mis moonutab hoone välisilmet (III kd, tl 74 p). Kaebajad ei ole täitnud ka vaidlustatud ettekirjutuse teist nõuet – ei ole esitanud ehitusprojekti, mille alusel tegelik ehitamine katuseharja tõstmisel toimus. Selleks ei ole 10.09.2019 muudatusprojekt, kuivõrd tegemist on eelprojekti staadiumis ehitusprojektiga, mille alusel ei saa ehitada (vt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“; määrus nr 97). Asjaolu, et katusekonstruktsioonide ümberehitamiseks vajalikku konstruktiivosade tööprojekti ei olegi olemas, sai kinnitust 26.09.2019 TLPA-s toimunud nõupidamisel kaebajate ja KÜ esindajatega (vt nõupidamise protokoll; I kd, tl 192– 193). Muudatusprojekti kaaskirjas esitatud väited, nagu oleks miljööalade teemaplaneeringu rikkumine olnud möödapääsmatu ja ainuke võimalus, ei päde. Ehitustehniliselt on võimalik alati mitu lahendust, sh on alati võimalikud lahendused, mis järgivad kehtivaid planeeringuid (vt ehitusseadustik (EhS) § 12 lg 2). Vastustaja ametnikud, sh miljööalade spetsialistid selgitasid 26.09.2019 nõupidamisel kaebajate ja KÜ esindajatele, et esitatud muudatusprojekti ei ole vastustajal võimalik kinnitada, kuna see muudab olemuslikult 20.11.2014 ehitusloa nr 1412229/00527 aluseks olevat ehitusprojekti ning on teravas vastuolus miljööalade teemaplaneeringuga. Vastustaja ei ole haldusmenetluse norme rikkunud. Ebaseadusliku ehitustegevuse peatamise ettekirjutust ei esitata reeglina eelnõuna ettekirjutuse adressaadile vastuväidete esitamiseks (HMS § 40 lg 3 p 1). Kaebajad said piisavalt aega arvamuse esitamiseks. Vastustaja saatis esimese e-kirja KÜ-le selgituste saamiseks ebaseadusliku ehitustegevuse kohta juba 26.07.2019. Kuna KÜ ei reageerinud, siis saatis vastustaja 01.08.2019 uue e-kirja selgituste saamiseks. Kaebajatele oli teada vastustaja nõue peatada ebaseaduslik ehitustegevus tükk aega 6(13)

3-19-1843 enne vaidlustatud ettekirjutuse saamist. Nimelt saatis järelevalveametnik 12.08.2019 KÜ juhatuse liikmele e-kirja, kus rõhutas, et ebaseaduslike katusetöödega ei ole otstarbekas jätkata. Vastustaja saatis 27.08.2019 uue e-kirja, kus märgiti, et tuginedes eeltoodule on selge, et ehitustööd ei vasta ameti poolt kinnitatud ehitusprojektile ning selleks, et vältida võimalikke hilisemaid lisakulusid, mis kaasnevad ebaseadusliku ehitamisega, ei ole ameti poolt kinnitatud ehitusprojektile mittevastavate ehitustööde jätkamine/teostamine lubatud. Vastustaja seisukohad 16.10.2019 hoiatuse nr 1912899/00145-1 osas Hoiatus on tehtud samadele isikutele, kellele tehti ettekirjutus ja kellele ettekirjutuse täitmata jätmise eest tehti uus hoiatus (16.10.2019). 15.10.2019 toimunud paikvaatlusel selgus, et ehitustegevusega on jätkatud ning katuse osa on võrreldes ehitustööde peatamise seisuga edasi ehitatud (tänavapoolsed vintskapid). Katuseharja tõstmisest tingituna on ka teised ehitustööd mitteprojektikohased, s.o muutuvad laudise pikkus, akna kõrgus, paiknemine jm. Kaebaja väide, et avade ajutine katmine oli kooskõlastatud Tallinna Linnavalitsuse järelevalve osakonna spetsialisti T. Uiniga, on väär. T. Uin ega TLPA ei ole sellist kooskõlastust andnud. Juhised hoone ajutiseks katmiseks (kui TLPA on ehitustööd peatanud) annab TLPA e-kirja teel. Kaebajad ei ole TLPA-lt ajutise katmise võimalust taotlenud. Aknaavade ajutise katmisena ei saa tõlgendada olukorda, kus aknaavadele paigutatakse aknad. Hoiatus sunniraha rakendamiseks sisaldub 03.09.2019 ettekirjutuses nr 1912899/00145. Sealjuures on ettekirjutuses antud tähtaeg sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks, kui ettekirjutust ei täideta. Vaidlustatud ettekirjutuses on sätestatud mh, et ehitustööd tuleb peatada koheselt ettekirjutuse teatavaks saamise hetkest, kuid mitte hiljem kui 03.09.2019. Seega on väär kaebajate väide, et 03.09.2019 ettekirjutuses ei sisaldunud ATSS § 7 lg 1 p-s 3 loetletud kohustuslikku tingimust ehk nõutud kuupäeva, milleni on aega ettekirjutust vabatahtlikult täita. Vastustaja on ettekirjutuses selgitanud, et ettekirjutuses ettenähtud sunniraha on tõhusaim, et võimalikult vähe kahjustades sundida tähtaegselt täitma ettekirjutusega pandud kohustust. Kuivõrd senine sunniraha suurus siiski ei ole sundinud kaebajaid ettekirjutuse nõuet ehitamise peatamise osas täitma, näebki uus hoiatus ette uue sunniraha suuruse 8000 eurot – sunniraha suurendamist on hoiatuses põhjendatud. Rakendatud sunniraha suurus on võrreldes lubatud suurima sunniraha ülemmääraga (64 000, EhS § 133) väike. Mida väiksem on sunniraha suurus, seda väiksem on haldusorgani kohustus sunniraha suurust põhjendada.

3-19-1843 elamu ehitusprojektile mittevastavad ehitustööd, siis TLPA 02.01.2020 ettekirjutusega kohustatakse viima Tina tn 3/1 elamu vastavusse ameti poolt 20.11.2014 kinnitatud ehitusprojektiga hiljemalt 01.07.2020 (III kd, tl 180 p; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2019 määruse p 25, III kd, tl 103 p). TLPA 03.09.2019 ettekirjutusega kohustati kaebajaid peatama ebaseaduslikud ehitustööd Tina tn 3/1 hoones. Seega on kohustus sätestatud selgelt. Seejuures on ettekirjutuses märgitud, et ettekirjutus on tehtud Tina tn 3/1 korterite nr 7 ja 8 omanikele, kuivõrd need korteriomanikud on laiendatavate ja pööningule väljaehitatavate abipindade omanikud (I kd, tl 13p). Eeldades nimetatud väite õigsust, ei ole vaidlustatud haldusakti pinnalt tuvastatav haldusakti ilmne õigusvastasus, mistõttu ei ole tegemist tühise haldusaktiga. Vaidlustatud ettekirjutuses on õiguslike alustena märgitud KorS § 28 lg 1, EhS § 130 lg 2 p-d 1 ja 3, § 12 ning § 19 lg 1. Kaebajatele kuulub Tina tn 3/1 korteriomand nr 8. Seega on kaebajad Tina tn 3/1 hoone kaasomanikud. Vaidlustatud ettekirjutus puudutab Tina tn 3/1 katusekorrusel (kaasomandisse kuuluv) toimunud ehitustöid. Ettekirjutusest nähtuvalt on see tehtud kaebajatele, kuivõrd korteri nr 8 omanikud on laiendatavate ja pööningu väljaehitavate abipindade omanikud, tuginedes Tina tn 3 kaasomanike vahel 03.02.2016 sõlmitud notariaalse lepingu p-le 3.3. Vastustaja viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-15-1607 p-s 14 on analüüsitud KorS normidest lähtuvalt ehitusõigusliku ettekirjutuse tegemise võimalikkust korteriomanikule, kui ettekirjutuse objektiks olevas hoones on loodud mitu korteriomandit ning korteriomanikud on loonud KÜ. Samas on Riigikohus märkinud, et asja omaniku seisundil põhinev ettekirjutus (KorS § 15 lg 4) tuleb korteriomandi kaasomandis olevate osade puuduste kõrvaldamiseks üldjuhul teha korteriomanikele ühiselt (p 13.4). Seejuures on Riigikohus viidanud kehtiva KrtS § 34 lg-tele 2 ja 3, mille kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud KÜ kaudu ning isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama KÜ kaudu. Järelikult, kui jaatada ka praegusel juhul solidaarkohustuse mudeli kohaldamise võimalikkust (mida on peetud riiklikus ehitusjärelevalves erandiks), tuleks kehtivast KrtS § 34 lg-st 3 lähtuvalt teha ehitusõiguslik ettekirjutus KÜ-le. Vastustaja on järeldanud kaasomanike vahel sõlmitud 03.02.2016 lepingu p-dest 3.3 ja 3.4, et kaebajatel esineb tihe seos vaidlusaluste ehitustöödega. Hinnates kaasomanike vahel 03.02.2016 sõlmitud eriomandi kokkulepet, ei ole Riigikohtu lahendi nr 3-15-1607 valguses võimalik tõlgendada KorS § 15 lg-t 4 viisil, et selliseks tihedaks seoseks on piisav üksnes kaasomanike vahel sõlmitud eriomandi kokkulepe. Eriomandi loomiseks on nõutav kaasomanike kokkulepe ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse (KrtS § 3 lg 1). Vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajal puudus vastavasisuline kinnistusraamatu kanne. Seetõttu on ettekirjutuses ekslikult järeldatud, et kaebajad on laiendatavate ja pööningule väljaehitavate abipindade omanikud. Kuigi kohus on 08.10.2019 määruse p-s 21 leidnud, et vastustaja viide Riigikohtu lahendi nr 3-15-1607 p-le 14 on asjakohane, toimub esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine piiratud informatsiooni tingimustes ning taotluse lahendamisel ei olnud sellise vastustaja väite puhul tegemist ilmselgelt põhjendamatu argumendiga. Kuigi vastustaja esitatud tõenditest (03.02.2016 leping, Aili Piilendi 30.08.2019 kiri ja I. Piilendi 05.10.2019 e-kiri) on tuvastatav kaebajate intensiivsem huvi ja tihedam seos Tina tn 3/1 hoones teostatud ehitustöödega, ei anna see alust asja omandil põhineva ehitusõigusliku ettekirjutuse tegemiseks kaebajatele KorS § 15 lg 4 alusel. Eeltoodust lähtuvalt on TLPA 03.09.2019 ettekirjutus nr 1912899/00145 õigusvastane ning kuulub tühistamisele.

8(13)

3-19-1843 Vastustaja esitatud 26.09.2019 koosoleku protokollist ilmneb, et kaebajatel puudub tööprojekt, mille järgi ehitustööd Tina tn 3/1 hoones toimuvad, mistõttu lähtub kohus esialgses ehitusprojektis märgitust, et Tina tn 3/1 katusekonstruktsioonid on suuremas osas heas korras ning kõik konstruktsioonid on töötavad. Lisaks nähtub KÜ Tinamaja 25.10.2016 üldkoosoleku protokolli p-st 2, et Tina tn 3/1 tööde tegemise vajadus on tuvastatud KÜ juhatuse poolt mh Ooden OÜ eksperthinnangu D0915 alusel (III kd, tl 24p). OÜ Ooden ekspertarvamuse kohaselt olid katusekonstruktsioonid heas seisukorras, st ekspert ei ole hinnanud katusekonstruktsioone amortiseerunuks. Samas olenemata sellest, millises seisukorras olid Tina tn 3/1 hoone katusekonstruktsioonid, tuleb selle restaureerimiseks leida õigusaktidega kooskõlas olev lahendus. Selliseks mõistlikuks lahenduseks ei saa pidada olukorda, kus esmalt teostatakse ehitusprojektiga vastuolus olevad tööd ning seejärel esitatakse pädevale haldusorganile (TLPA-le) muudatusprojekt, et seadustada juba teostatud tööd. 20.11.2014 ehitusluba ehitise laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks nr 1412229/00527 järgib miljööalade teemaplaneeringut. Väär on kaebajate seisukoht, et kuna puudub üheselt selge mõõdistamise alus ning ei ole üheselt selge, kui palju on Tina tn 3/1 hoone katuseharja tõstetud, siis ei olegi rikkumist toimunud. Esialgse ehitusprojekti aluseks on mh teemaplaneeringu „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine“ Raua miljööväärtusliku piirkonna piiranguvöönd (IV kd, tl 16). Raua miljööväärtusliku ala joonise kohaselt on Tina tn 3/1 hoone väga väärtuslik hoone (tähistatud joonisel punasega; I kd, tl 131). Ka esialgses ehitusprojektis on märgitud Tina tn 3/1 hoone väga väärtuslikuks (IV kd, tl 17). Miljööalade teemaplaneeringu seletuskirja p 4.9.4 kohaselt ei ole väga väärtuslikel hoonetel katuseharja tõstmine lubatud (I kd, tl 125). Seega ei olnud Tina tn 3/1 hoonel katuseharja tõstmine ehitusetegevuse käigus lubatud. Ka korterelamu laiendusprojekti muudatusprojektis (kooskõlastatud 25.05.2016) ei ole katuseharja tõstmist ette nähtud, vaid projekti muudetakse selliselt, et kogu projektijärgselt pööningukorrusele väljaehitatav abipind liidetakse korteriga nr 8 ning projekti muudatus ei muuda pööningukorrusele väljaehitatavate abipindade mahtu (III kd, tl 9p). Asjakohatud on kaebajate väited osas, kas väidetav katuseharja tõstmine oli mõõteviga või mitte. Juba ainuüksi fakt, et katuseharja on tõstetud, on piisav ettekirjutuse tegemiseks, kuivõrd miljööalade teemaplaneeringu ja ka ehitusprojekti kohaselt oli katuseharja tõstmine keelatud, st isegi ebaolulises osas tõstmine on ehitusprojekti, miljööalade teemaplaneeringu ja EhS § 12 lg 1 rikkumine. Vastustaja on teostanud hoone Tina tn 3/1 osas riikliku järelevalve menetluse raames paikvaatlused 23.07.2019, 06.08.2019 ja 27.08.2019. Paikvaatluse aktidel on kajastatud hinnanguline, visuaalsel vaatlusel tuvastatud katusekonstruktsioonide tõstmine. Katuseharja tõstmise fakti ei väära kaebajate väidetu, justkui puuduks selge mõõdistamise alus ning pole selge, kui palju hoone katuseharja on tõstetud. Katuseharja tõstmist kinnitavad ka detailplaneeringute teenistuse miljööalade peaspetsialisti K. Liinaku selgitustega kaks fotot. Fotolt 1 (I kd, tl 145) on selgelt tuvastatav algne katusehari, mille peale on ehitatud uus katusehari. Seega ei saa olla kahtlust, et vana katuse peale (mitte asemele) ehitatud uue katusega on kõrgemal ka katusehari. Katusekonstruktsioonide paiknemist esialgsetest katusekonstruktsioonidest kõrgemal ei lükka ümber kaebajate esitatud E. Eini 05.09.2019 ekspertarvamus. E. Eini 05.09.2019 ekspertarvamuse ja 06.11.2019 seisukoha veenvust vähendab 05.11.2019 K. Liinaku koostatud seisukoht (III kd, tl 74p). Põhjendatud on lähtuda 1955. a inventariseerimisjoonistest, kuivõrd need on võetud aluseks esialgse ehitusprojekti koostamisel. Katuseharja tõstmist kinnitab ka kaebajate esitatud tõend – 27.08.2019 kirjavahetus T. Uini ja KÜ Tinamaja vahel (III kd, tl 44 ja pöördel). Samuti on kaebajate esitatud 06.08.2019 ehituskoosoleku protokollis (I kd, tl 24) märgitud, et T. Uin tutvus hoone välisilmega ning tegi kontrollmõõtmise, mille tulemus erineb projektist ca 15 cm (I kd, tl 24). Lisaks on T. Uin oma 12.08.2019 e-kirjas Katrin Kapanenile selgitanud, et TLPA hinnangul ei 9(13)

3-19-1843 ole otstarbekas katusetöödega jätkata, kuni on esitatud joonised ja seletuskiri, milliseid muudatusi on katuse konstruktsioonis tehtud, võrreldes TLPA kinnitatud ehitusprojektiga (I kd, tl 149). Eeltoodust tulenevalt on TLPA tuvastanud, et katuseharja ja räästajoont on tõstetud. Kaebajate etteheited paikvaatluste aktidele ja vaatluste läbiviimisele ei ole põhjendatud. Pelgalt asjaolust, et vastustaja on mõne paikvaatluse akti allkirjastatud peale selle toimumist, ei ole alust järeldada selle ebaobjektiivsust või aktide koostamist ja fotode tegemist ebapädeva isiku poolt. Kõik kohtumenetluses esitatud paikvaatlusaktid on allkirjastatud. Aktidest nähtub arusaadavalt, millised on olnud paikvaatluse tulemused. Kaebajad ei ole põhjendanud, kuidas oleks nende kaasamine 23.07.2019 ja 27.08.2019 paikvaatlustesse saanud mõjutada paikvaatluste tulemusi olukorras, kus katuseharja ja räästajoone tõstmine ning teostatud ehitustööd olid selgelt tuvastatavad ainuüksi hoone välisel vaatlusel. Ärakuulamisõigust ei ole rikutud (HMS § 40 lg 2). Kaebajatele anti võimalus esitada omapoolsed seisukohad ettekirjutuse eelnõule. Arvestades küsimuse kiireloomulisust, oli põhjendatud lühikese tähtaja andmine kaebajatele oma seisukohtade esitamiseks. Aga ka juhul, kui nõustuda kaebajate käsitlusega, esines vastustajal alus teha ettekirjutus menetlusosalisi ära kuulamata (HMS § 40 lg 3 p 1). Kuna TLPA-l puudus õigus teha ettekirjutust hoones Tina tn 3/1 ebaseaduslike ehitustööde peatamiseks kaebajatele, puudub vastustajal ka KorS § 28 lg 1 alusel 03.09.2019 ettekirjutuse sundtäitmise õigus kaebajate suhtes, ning TLPA 16.10.2019 hoiatus on õigusvastane toiming. Kuna sunniraha sissenõudmine on menetlustoiming, siis ei tühista kohus hoiatust, vaid tuvastab selle õigusvastasuse ning keelab 03.09.2019 ettekirjutuse edasise sundtäitmise. Keelamiskaebuse esitamise eeldused on täidetud (HKMS § 45 lg 1, riigivastutuse seadus § 5 lg 1). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-19-1843 projekti nr PP 61-2013, s.o TLPA poolt 2014. a-l kinnitatud ehitusprojekti alusel, s.o korteriomanikud ei hääletanud katuse ebaseadusliku ümberehituse poolt. KÜ 24.04.2019 üldkoosoleku protokollist nähtub, et korteriomanikud hääletasid Tina tn 3/1 katuse vahetamise poolt vastavalt rekonstrueerimisprojektile ehk ameti kinnitatud ehitusprojektile. Seega puudus ebaseaduslikuks ehitustegevuseks teiste korteriomanike nõusolek. Kaebajad ei ole esitanud mitte ühtegi KÜ üldkoosoleku ega juhatuse otsust ehitada katus ebaseaduslikult teemaplaneeringut ja ehitusprojekti rikkudes. Seega on asjakohatu kaebajate arutelu, et KÜ ja teised korteriomanikud on katuse rekonstrueerimisega nõus olnud.

3-19-1843 kirjutatud, asja juurde võtmata. A. Piilend ei ole praeguses asjas menetlusabi taotlenud ega üldse menetlusosaline ning tsiviilasi nr 2-18-11766 ei puutu praegusesse haldusasja.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-19-1843 organiseeris KÜ ning omas sealse ehitustegevuse üle ka kontrolli, on järgmised. Tina tn 3 KÜ 24.04.2019 üldkoosoleku otsusega (protokoll, I kd tl 61 jj) otsustati vahetada Tina tn 3/1 katus vastavalt renoveerimisprojektile (p 1) ning volitada juhatust korraldama projekteerimis- ja ehitusettevõtete vahel renoveerimistööde läbiviimiseks vajalikke hankeid (p 8). KÜ sõlmis ehitustööde teostamiseks lepingu Hanset OÜ-ga ning tellija esindaja oli KÜ juhatuse liige Marten Kütt (vt ehitustööde päevik, II kd tl 7; ehitaja kinnitus ja selgitus tehtud töödele, I kd tl 179; ehitaja selgitused tellija KÜ-le Tina tn 3, III kd tl 128). TLPA ehitusjärelevalve peaspetsialist T. Uin suhtles järelevalvemenetluses KÜ-ga ning temaga suhtlesid e-posti teel ja käisid ka ametis kohal käimasoleva ehitustegevuse kohta erinevatel aegadel selgitusi andmas KÜ juhatuse liikmed Katrin Kapanen, M. Kütt, Maris Karma ja Merike Kravets (I kd tl 147– 149, 192; III kd tl 203). Tina tn 3/1 mõõdistusakti esitas 27.08.2019 Tina tn 3 KÜ (I kd tl 150). Ehitise erakorralise auditi (E. Eini 30.08.2019 ekspertarvamus, I kd tl 26 jj) ja 10.09.2019 muudatusprojekti (I kd tl 18 jj), mis tehti juba teostatud (väidetavalt ebaseaduslikule) katuse ehitusele, tellis KÜ Tina tn 3 ning selgitused teostatud ehitustegevuse kohta andis TLPA-le 10.09.2019 KÜ juhatuse liige M. Kütt (I kd tl 31). I. Piilendi 05.10.2019 kirja (I kd tl 59) kohaselt juhtisid kogu tegevust (ehitust, projektide tellimist jmt) KÜ juhatuse liikmed. Korteriomanik Reena Birkani selgituste (III kd tl 7) kohaselt oli ta teadlik, et KÜ juhatus sõlmis ehitustööde teostamiseks lepingu OÜ-ga Hanset ning ehitustöid juhtis KÜ juhatus. Kohtumenetluses on KÜ Tina tn 3 olnud läbivalt seisukohal, et KÜ on tellinud vaidlusalused ehitustööd, selgitanud nende vajalikkust ja kaitsnud positsiooni, et toimunud ehitustegevus on olnud seaduslik (vt nt 07.10.2019 seisukoht, I kd tl 163; 29.10.2019 seisukoht, III kd tl 70). KÜ-l Tina tn 3 on 5 juhatuse liiget, kes kõik on järelevalvemenetluses või kohtumenetluses (vt Jana Klomanni poolt esitatud KÜ seisukoht, III kd tl 70) kinnitanud eeltoodud seisukohti ning ükski neist ei ole väitnud, et kaebajad oleksid katuse vahetuse ehitustööde kattevarjus viinud iseseisvalt läbi ebaseaduslikku katuse tõstmist või muud ebaseaduslikku omavolilist ehitustegevust. V. Pihl on oma varasemad ütlused seoses T. Karmaga 10.10.2019 tagasi võtnud (III kd tl 5). Niisiis jäävad ainsateks tõenditeks, mis seovad T. Karmat Tina tn 3/1 ehitustegevusega, A. Piilendi 30.08.2019 ja 12.09.2019 väited (I kd tl 57–58) ning Tina tn 3/1 06.08.2019 ehituskoosoleku protokoll (I kd tl 25), kus KÜ juhatuse liikmete ja ehitaja esindaja kõrval on osalejana märgitud ka T. Karma. Arvestades aga perek Piilendi pikaajalisi lahkarvamusi KÜ-ga (tsiviilasjad nr 2-16-10722, 2-16-18948 ja 2-18-11766) ning asjaolu, et T. Karma on kaebajate korteriomandite kaudu (nagu ka teised korteriomanikud) huvitatud isikuks Tina tn 3/1 ehitustegevuse suhtes ning seega on osalemine koosolekul mõistetav, ei saa neist tõenditest teha järeldust, et kaebajatel oleks olnud ebaseadusliku ehitustegevusega oluliselt tihedam seos kui teistel korteriomanikel või kaebajad oleksid teinud ebaseaduslikke ehitustöid teiste kaasomanike nõusolekuta ja teadmata KorS § 15 lg-te 1 ja 4 ning Riigikohtu otsuse nr 3-15-1607 p 14 tähenduses.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.