Rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ja peatada Tartu Vangla 05.10.2020. a käskkirja nr 6-2/582 kehtivus ja täitmine.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Määruskaebuse esitaja viibib kinnipeetavana Tartu Vanglas.
2.Tartu Vangla määras 05.10.2020. a käskkirjaga nr 6-2/582 määruskaebuse esitajale karistuseks 12 ööpäevaks kartserisse paigutamise. Käskkirja kohaselt ähvardas taotleja 05.09.2020 kaaskinnipeetavat, millega rikkus Tartu Vangla kodukorra p-st 1.7.1 tulenevat nõuet mitte kasutada teiste isikutega suhtlemisel ähvardavaid väljendeid.
3.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Vangla 05.10.2020. a käskkirja nr 6-2/582 peale vaide (vangla registreeris vaide 13.10.2020).
4.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtule 11.10.2020 esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla 05.10.2020. a käskkirjaga nr 6-2/582 määratud kartserikaristuse täitmisele pööramata jätmiseks. Määruskaebuse esitaja põhjendas taotlust sellega, et käskkiri on õigusvastane ja põhjendamatu ning kui hiljem kohus otsustab, et kartserikaristus on põhjendamatu, ei muuda see enam midagi.
5.Tartu Halduskohus jättis 14.10.2020. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohtu hinnangul esines määruskaebuse esitajal küll esialgse õiguskaitse vajadus, kuid esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks ei ole siiski alust. Määruskaebuse esitajale määratud kartserikaristusest tulenevat riivet ei saa käesoleval juhul pidada olulisemaks avalikust huvist. Oluline avalik huvi on, et kinnipidamisasutustes reageeritaks õigusrikkumistele vastavate karistustega ning et neid karistusi täidetaks. Eeltoodu annab kinnipeetavatele kindla signaali, milline käitumine ei ole vanglas lubatav ning et rikkumiste toimepanemisega kaasnevad kinnipeetavatele negatiivsed tagajärjed. Rikkumistele kohaselt reageerimata jätmine ohustab vangla julgeolekut, kuivõrd seab ohtu vanglas kehtiva korra järgimise. Seevastu karistuste kohaldamine mõjutab kinnipeetavaid rikkumisi mitte toime panema. Halduskohus viitas ka vangistusseaduse (VangS) § 65 lg-le 6, mille kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest. Halduskohtu hinnangul ei pruugi kaheksa kuuga vaidemenetlus ning sellele võimalik järgnev kohtumenetlus olla lõppenud ning vangla võib esialgse õiguskaitse kohaldamisel minetada 05.10.2020. a käskkirjaga nr 6-2/582 määratud kartserikaristuse täitmisele pööramise õiguse. Seega oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine olulisel määral avaliku huviga vastuolus. Lisaks leidis halduskohus, et vaide eduväljavaateid ei saa pidada sedavõrd suureks, et see õigustaks esialgse õiguskaitse meetme kohaldamist.
6.Määruskaebuse esitaja esitas 27.10.2020 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 14.10.2020. a määruse resolutsiooni p 3 peale. Määruskaebuse esitaja väitel kaaskinnipeetav valetas, väites, et määruskaebuse esitaja ähvardas teda. Kaaskinnipeetav on 2-meetrine 25-aastane noorsportlane, kes on ka ise öelnud, et ta määruskaebuse esitajat ei karda ning kes hoopis ise kiusab ja mõnitab määruskaebuse esitajat ning ähvardas teda valekaebuse abil lukustatud kambrisse saata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebuse esitaja on esitanud taotluse liita määruskaebused haldusasjades nr 3-20-1850 ja nr 3-20-1979 ühte menetlusse, sest need on sisuliselt üheteemalised ja nii saaks aega ja ressursse kokku hoida. HKMS § 48 lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud HKMS § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et käesoleval juhul ei ole määruskaebuse esitaja esitanud halduskohtule haldusasjas nr 3-20-1979 kaebust, vaid esialgse õiguskaitse taotluse. Haldusasjas nr 3-20-1850 esitas määruskaebuse esitaja kohtule küll kaebuse, kuid halduskohus ei võtnud seda menetlusse, vaid tagastas. Seetõttu ei ole arusaadav, kuidas saaks nimetatud haldusasjade liitmine kaasa aidata nende kiiremale ja lihtsamale lahendamisele. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, määruskaebuse esitaja taotlus haldusasjade liitmiseks tuleb jätta rahuldamata.
8.Määruskaebuse esitaja palub, et ringkonnakohus nõuaks Tartu Vanglalt välja mitmesugused õiendid, ettekanded, materjalid, mis on seotud protokollide ning 05.10.2020. a käskkirjaga nr 6-2/582 ja 08.09.2020. a käskkirjaga nr 2-20/1-221, lisaks 05.09.2020. a videosalvestised määruskaebsue ennelõunastest kohtumistest teise kinnipeetavaga ja 07.09.2020. a videosalvestised õues jalutamisest ja õhtul sektoris keskmise sõrme näitamisest. Ringkonnakohus selgitab, et antud haldusasja raames lahendab kohus Tartu Halduskohtu 14.10.2020 a määrusega määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmise peale esitatud määruskaebust. Andmeid, kas teatud sündmused toimusid ja milline oleks nende mõju antud haldusasjale, saaks analüüsida kaebuse sisulise läbivaatamise käigus. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et praeguses menetlusetapis puudub vajadus antud küsimust analüüsida ning jätab taotluse täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga avaliku huvi osas. Vaieldamatult on oluline avalik huvi, et kinnipidamisasutustes reageeritaks õigusrikkumistele vastavate karistustega ning et neid karistusi täidetaks. Õigusrikkumistele järgnev karistus annab kinnipeetavatele kindla signaali, milline käitumine ei ole vanglas lubatav ning et rikkumiste toimepanemisega kaasnevad kinnipeetavatele negatiivsed tagajärjed. Rikkumistele kohaselt reageerimata jätmine ohustab vangla julgeolekut, kuivõrd seab ohtu vanglas kehtiva korra järgimise.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et käesoleval juhul esineb küll esialgse õiguskaitse vajadus, sest selle kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Siiski leidis halduskohus, et määruskaebuse esitaja õiguste kartserikaristusest tulenevat riivet ei saa käesoleval juhul pidada olulisemaks avalikust huvist. Lisaks leidis halduskohus, et määruskaebuse esitaja esitatud vaide eduväljavaateid ei saa pidada sedavõrd suureks, et see õigustaks esialgse õiguskaitse meetme kohaldamist. Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist erandliku olukorraga ja vaide või võimaliku kohtule esitatava kaebuse eduväljavaated on suured. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et sisuliselt on käesoleval juhul ühele kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristus teise kinnipeetava väidete alusel, mida nähtuvalt kohtule vastustaja poolt esitatud materjalidest ei kinnita ükski muu tõend. Vangla vaidlusaluses käskkirjas on märgitud, et määruskaebuse esitaja süü on tõendatud vanemvalvuri ettekandega, kaaskinnipeetava selgitustega ning teabe- ja uurimisosakonna õienditega. Tuleb tähele panna, vanemvalvuri ettekanne on koostatud sama kaaskinnipeetava ütluste alusel, samuti on teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti õiend koostatud sama kaaskinnipeetava ütluste kohaselt. Õiendist nähtub, et teised kinnipeetavad kuulsid küll verbaalse konflikti toimumist, kuid konkreetset ähvardust keegi kõrvalt ei kuulnud. Eelnevast tulenevalt on vaidlusalune käskkiri koostatud konflikti teise poole, kaaskinnipeetava selgituste, tema selgituste alusel koostatud vanemvalvuri ettekande ja tema ütluste alusel koostatud teabe- ja uurimisosakonna õiendile tuginedes. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et summaarselt tuleb vaide või võimaliku kaebuse
eduväljavaateid hinnata käesoleval juhtumil sedavõrd suureks, et see õigustab esialgse õiguskaitse meetme kohaldamist. Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla 05.10.2020. a käskkirja nr 6-2/582 kehtivuse ja täitmise peatamine on käesoleval juhul põhjendatud.
13.Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb rahuldada ja esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada. HKMS § 251 lg 1 p 1 järgi võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhtumil tuleb peatada nii kehtivus kui ka täitmine. Täitmine tuleb peatada puhuks, kui Tartu Vangla 05.10.2020. a käskkirja nr 6-2/582 on asutud täitma. Sellisel juhtumil tuleb täitmine viivitamatult katkestada. Kehtivus tuleb aga peatada tulenevalt sellest, et VangS § 65 lg 6 kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Ringkonnakohtu hinnangul peatub Tartu Vangla 05.10.2020. a käskkirja nr 6-2/582 kehtivuse peatamise ajaks VangS § 65 lg-s 6 sätestatud tähtaja kulgemine.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.