Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 16. oktoober 2020, Tallinn 3-20-1219
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla 27. aprilli 2020 käskkirja nr 5-2/20/291 tühistamise nõudes.
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Tallinna Vangla Esindaja: Irene Iskül
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus ning tühistada Tallinna Vangla 27. aprilli 2020 käskkiri nr 5-2/20/291.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord: Pooltel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 16. novembril 2020 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Kaebaja on kinnipeetav Tallinna Vanglas. Tallinna Vangla 27. aprilli 2020 käskkirjaga nr 52/20/291 (edaspidi „vaidlustatud käskkiri“) määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks noomitus Tallinna Vangla avavangla kodukorra (edaspidi „kodukord“) punkti 9.7. rikkumise eest, mis seisnes selles, et kaebaja läks 27. märtsil 2020 kell 20:26 avavangla II korruse köögist oma tuppa koos toiduga. Kaebaja esitas vaidlustatud käskkirja peale vaide, mille Tallinna Vangla 15. juuni 2020 vaideotsusega nr 515/20/112-2 rahuldamata jättis.
2.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb vaidlustatud käskkirja tühistamist. Kaebaja viitab vanglale esitatud vaides toodud põhjendustele, märkides esiteks, et ta läks oma tuppa enda soetatud toiduga, ent kodukorra punktis 9.7. sätestatud keeld puudutab üksnes vangla poolt pakutavat toitu. Kaebaja selgitab, et oli soetanud vangla kauplusest kiirnuudleid ning just neid ta köögis
27.märtsil 2020 valmistas ja oma tuppa sööma läks.
-1-
3.Teiseks leiab kaebaja, et karistamine on ebaproportsionaalne, kuna ta läks toiduga oma tuppa enda tervise kaitseks, kuna ei soovinud seoses Covid-19 viiruse levikuga viibida ruumis, kus on palju teisi inimesi ning soovis samas täita Vabariigi Valitsuse poolt viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piiranguid. Igal juhul leiab kaebaja, et isegi kui lugeda tema käitumine rikkumiseks, ei kahjustanud see kellegi julgeolekut ning sellele reageerimine distsiplinaarkaristuse määramisega on ebaproportsionaalne, kuna karistamisega kaasneb muuhulgas vanglast lühiajalise väljasõidu keeld, mis takistab suhete hoidmist lähedastega. Kaebaja ei nõustu vangla seisukohaga, et ühtegi haigustunnustega kinnipeetavat kaebaja läheduses ei viibinud ning märgib, et temaga samal korrusel viibis üks maski kandev kinnipeetav, kelle puhul võib järeldada, et ta võis olla haige. Lisaks märgib kaebaja, et avaldatud teabe kohaselt võivad nakkusohtlikud olla ka isikud, kellel nähtavaid haigustunnuseid ei ole.
4.Kaebaja ei nõustu käskkirjas välja toodud asjaoluga, et vanemvalvur oli talle 4. märtsil 2020 teinud hoiatuse toiduga tuppa minemise eest ning väidab samas, et seesama valvur viis kinnipeetavatele toidu karbiga tuppa.
5.Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta, selgitades, et vangla kodukorra punkti 9.7. sätestatud toidu tuppa viimise keelu eesmärk on vältida tubades antisanitaarse olukorra tekkimist ning teise toas viibiva kinnipeetava häirimist, mistõttu ei saa seda sätet tõlgendada nii, nagu see puudutaks vaid vangla poolt pakutavat toitu. Vastustaja jääb väite juurde, et vanemvalvur T. Albri oli eelnevalt kaebajat hoiatanud, et toiduga tuppa minemine on keelatud. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et toidu tuppa viimise eesmärk oli enda tervise kaitse. Siinkohal viitab vastustaja videosalvestistele, kust on näha, et kaebaja viibis 27. märtsil 2020 köögis koos 6-7 teise kinnipeetavaga, ilma et ta oleks neist püüdnud eemale hoida või et mõnel seal viibinud kinnipeetaval oleks olnud haigustunnuseid, samuti oli päevaruumis sel hetkel 7 vaba lauda ja kaebaja oleks saanud üksinda teistest distantsi hoides laua taga istuda ja rahulikult süüa. Vastustaja selgitab, et Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks piirati küll vanglavälist liikumist, mitte aga vanglasisest. Vastustaja on seisukohal, et kui kinnipeetav rikub vanglas sätestatud sisekorrareegleid, on see signaaliks, et vanglas kehtivat korda järgida ei tule ning isikul võib tekkida karistamatuse tunne, mida kinnipidamisasutuse tingimustes aga lubada ei saa.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kaalunud poolte argumente ja vaadanud läbi esitatud tõendid, leian et kaebus tuleb rahuldada, kuna Tallinna Vangla direktori 27. novembri 2018. aasta käskkirjaga nr 1-1/18/89 kinnitatud Tallinna Vangla avavangla kodukorra (edaspidi „kodukord“) punktist 9.7. ei tulene üheselt mõistetavalt ja selgelt keeldu, mille eiramist kaebajale ette heidetakse. Isegi kui möönda, et normi eesmärgist tulenevalt saab eelnimetatud normi tõlgendada nii nagu vastustaja seda teeb, tuleb distsiplinaarkaristuse määramisel tõlgendada nii faktilisi kui õiguslikke asjaolusid kahtluse korral süüdistatava kasuks. See tähendab muuhulgas, et ebaselget või mõistlikult mitmeti tõlgendatavat keelunormi tuleb selles normis sisalduva keelu rikkumise eest kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramise üle otsustamisel tõlgendada kinnipeetava jaoks soodsamal moel.
7.Käesoleval juhul seisnes kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise kaasa toonud rikkumine selles, et kaebaja läks 27. märtsil 2020 kella 20:26 ajal avavangla II korruse köögist võetud toiduga oma tuppa. Kodukorra punkt 9.7. on sõnastatud järgmiselt: „Vangla poolt ettenähtud toidukordade ajal väljastatakse toit kinnipeetavatele korrustel asuvates köökides ning söömine toimub ainult korrustel asuvates päevaruumides. Toidu viimine tubadesse on keelatud. Toidu jagamise ja söögikordade ajal on kinnipeetaval keelatud liikumine väljaspool oma toa korrust.“. Vastustaja tõlgendab eelnimetatud sätet selliselt, et selle teisest lausest tuleneb absoluutne keeld toitu tuppa viia ning põhjendab seda eeskätt normi eesmärgiga. Kaebaja seevastu leiab, et kodukorra punkt 9.7. reguleerib üksnes vangla poolt väljastatud toitu, mitte aga toitu, mille kinnipeetavad on ise oma vabal ajal valmistanud vastavalt avavangla kodukorra punktile 9.8.
8.Leian, et tõlgendus, mille kohaselt on kodukorra punkti 9.7. teisest lausest tulenevalt keelatud konkreetselt vangla poolt määratud toidukordade ajal toidu tubadesse viimine, on vähemalt mõistlikult võimalik, kusjuures selle punkti kui terviku sõnastus, samuti sellele järgnev kodukorra punkt 9.8. pigem
-2-
räägivad sellise tõlgenduse kasuks. Nagu eespool märgitud, koosneb kodukorra punkt 9.7. kolmest lausest ega jagune alapunktideks. Sätte esimene lause algab sõnadega „[v]angla poolt ettenähtud toidukordade ajal“. Selline sõnastus lubab järeldada, et nimetatud sättes sisalduvad normid reguleerivad käitumist konkreetselt vangla poolt ettenähtud toidukordade ajal. Punktideks jaotatud õigusakti puhul on mõistlik eeldada, et mitmest lausest koosneva punkti puhul määrab vastavas punktis sätestatud kohustuste ja keeldude ulatuse kindlaks eeskätt esimene lause ning sellele järgnevad laused täpsustavad või täiendavad seda. Nii saab kodukorra punkti 9.7. mõistlikult tõlgendada nii, et kinnipeetavatel on kohustus süüa vangla poolt ettenähtud toidukordade ajal päevaruumides ning toidukordade ajal on toidu tubadesse viimine keelatud. Mõistagi võib küsida, kas või miks on kodukorra punkti 9.7. teise lause („[t]oidu viimine tubadesse on keelatud“) sätestamine esimese lause teises osas sätestatud kohustuse („söömine toimub ainult korrustel asuvates päevaruumides“) täpsustamiseks vajalik, ent see kahtlus ei tingi vääramatut järeldust, et osundatud punkti 9.7. teine lause hõlmab ka mistahes muud toitu lisaks toidule, mille vangla väljastab toidukordade ajal, mil söömine toimub ainult päevaruumides. Siinkohal tuleb tähele panna, et kodukorra punkti 9.7. kolmas lause reguleerib samuti üheselt mõistetavalt vaid toidu jagamise ja söögikordade ajal toimuvat. Eeltoodut silmas pidades ei saa – vähemalt mitte ainumõeldavaks – pidada vastustaja tõlgendust, mille kohaselt tuleneb kodukorra punkti 9.7. teisest lausest keeld viia tubadesse mistahes toitu mistahes ajal. Olukorras, kus asjaomane punkt koosneb kolmest lausest, millest esimene ja kolmas puudutavad üheselt toitlustamise ja söömise korraldust vangla poolt ettenähtud toidukordade ajal, on mõistlik tõlgendada ka nende vahele jäävat teist lauset selliselt, et sellega on keelatud esimeses lauses nimetatud ajal toidu tubadesse viimine, ent selle reguleerimisala ei ulatu kaugemale. Seda tõlgendust toetab ka kodukorra punkt 9.8., kus on sätestatud, et vabal ajal võib kinnipeetav sööki valmistada I ja II korruse köögis. Punktis 9.8. ei ole sätestatud piiranguid selles osas, kus kinnipeetav vabal ajal ise valmistatud sööki süüa võib, ent pidades silmas, et punkt 9.7. algab sõnadega „[v]angla poolt ettenähtud toidukordade ajal“ ning punkti 9.8. sõnadega „[v]abal ajal“, saab neid mõistlikult tõlgendada nõnda, et esimene neist reguleerib söömise korraldust toidukordade ajal ning teine söömise korraldust vabal ajal. Kuna punktis 9.8. ei ole sätestatud kohustust süüa vabal ajal valmistatud sööki päevaruumis ega keeldu viia seda tubadesse, on võimalik tõlgendada seda sätet nii, et vastavaid piiranguid kehtestatud ei ole. Möönan, et normi eesmärgi valguses – milleks on kahtlemata eeskätt tubades antisanitaarse olukorra tekkimise ning söömisega teiste kaaskinnipeetavate häirimise vältimine – võib tõepoolest olla raske mõista, miks tuleks toidukorra ajal ja vabal ajal söömist eristada, ent üksnes selle eesmärgiga ei saa vähemalt distsiplinaarkaristuse määramise kontekstis õigustada normile kinnipeetava jaoks ebasoodsama tõlgenduse valimist. Erinevad tõlgendusmeetodid võivadki lubada normile erinevate tõlgenduste andmist, ent kui küsimus on kinnipeetava karistamises mitmeti tõlgendatava normi rikkumise eest ning nende mitme mõistlikult võimaliku tõlgenduse hulgas on ka tõlgendus, mille korral ei saa kinnipeetavale ette heidetavat käitumist normi rikkumisena kvalifitseerida, tuleb karistamisest loobuda.
9.Antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kaebaja ei läinud oma tuppa vangla poolt määratud toidukorra ajal. Asjassepuutumatu on seejuures vaideotsuse punkti 2 kolmandas lõigus esitatud vastustaja seisukoht, et on vähetõenäoline, et kaebaja „soojendas enda soetatud toitu, millega läks kell 20:26:21 oma tuppa“. Avavangla kodukorra punktis 9.7. sätestatud toidu tuppa viimise keelu tõlgendamise seisukohast ei ole oluline mitte see, kas tegemist on kinnipeetava enda soetatud toiduga või toiduga, mille ta on õiguspäraselt või õigusvastaselt saanud muul viisil kui selle ise soetanud, vaid küsimus on selles, kas osundatud punkt 9.7. reguleerib söömise korraldust vabal ajal ehk muul ajal kui vangla poolt määratud toidukordade ajal. Eeltoodud põhjustel on vähemalt mõistlikult võimalik tõlgendada asjaomast sätet nii, et see reguleerib söömist vaid toidukordade ajal. Kuna kaebaja ei pannud talle ette heidetavat tegu toime toidukorra ajal, vaid viimasest toidukorrast oli möödas juba umbes 2 tundi (kodukorra lisa 1 kohaselt toimub õhtusöök kl 18-18.30), siis ei ole sellise mitmeti mõistetava ja ebaselge õigusnormi rikkumise eest karistuse määramine lubatav.
10.Eeltoodust tulenevalt tuleb distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tühistada ilma et oleks vaja käsitleda poolte ülejäänud argumente.
-3-
11.Kuna kaebaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik
-4-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.