3-19-1533/53 - Teenistussuhted - Kaitseväeteenistus (sh aresti seaduslikkuse kontroll) - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

30.08.2018 tegi arstlik komisjon otsuse nr 13-4.1/3493 „Terviseseisundi vastavuse hindamine“, mille alusel kaebaja terviseseisund ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele tähtajaga kuni 30.11.2018. Kaebajale väljastati „Arstliku komisjoni kutse“ nr 11-5.1/13515, mille alusel kaebaja oli kohustatud ilmuma 13.12.2018 kell 08.00 arstlikku komisjoni. 02.11.2018 pöördus X AS Ortopeedia Arstid ortopeed Rein Raie poole, kes tuvastas, et patsiendil on kaasasündinud lampjalgsus (Q66.5) ning tegemist on III astme lampjalgsusega. Ortopeedi poolt kirja pandu kohaselt kohustub X vältima füüsilist koormust, jooksu, hüppeid. 13.12.2018 tegi arstlik komisjon otsuse nr 13-4.1/5143 „Terviseseisundi vastavuse hindamine“, mille alusel Xi terviseseisund vastab diagnoosi M21.4 Muud jäsemete omandatud deformsused. Lampjalg (omandatud) Pes planus (acquisitus) alusel kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. 14.01.2019 esitas X 13.12.2018 otsusele vaide Kaitseministeeriumi arstlikule vaidekomisjonile. Vaidekomisjoni liikmed (kokku 5) leidsid, et ortopeed R. Raie 02.11.2018 otsus jääb ebapiisavaks, kuna ortopeed R. Raie ei ole oma diagnoosi kirja pannud/selles vastanud kõigile vaidekomisjoni hinnangul olulistele küsimustele, samuti ei selgu, mis ajaperioodi röntgenülesvõttele R. Raie 02.11.2018 seisukoht tugineb. X pöördus vaidekomisjoni poolt edastatud küsimustega ortopeed R. Raie poole. 22.03.2019 koostas R. Raie täiendatud konsultatsiooniotsuse, milles vastas kõigile vaidekomisjonil tekkinud küsimustele. Samuti selgus, et ortopeed tugines novembris 2018 tehtud röntgenuuringule. Otsuse kohaselt on tegemist diagnoosiga Q66.5, II-III astme lampjalgsusega, keskmise astme funktsioonihäirega. 08.04.2019 esitas Kaitseministeerium dokumendi „Vastus seisukohale ja täiendava tähtaja andmine“, milles märgiti, et dr R. Raie on andnud (02.11.2018 ja 01.12.2017) kaks vastuolulist konsultatsiooni otsust, mistõttu peab vaidekomisjon vajalikuks Xi konsulteerimist teise ortopeedi poolt. 20.05.2019 pöördus X ortopeed dr Madis Rahu (Kaitseministeeriumi poolt määratud ortopeed) konsultatsioonile. Madis Rahu toob oma otsuses välja, et lampjalgsus on Xil ilmselt pärilik, kuna isal on samuti lampjalgsus. Füüsilisi koormusi pika seismisega ta Xile ei soovita. Ortopeed tegi ettepaneku lasta radioloogil mõõta lampjalgsust näitavad nurgad. 05.06.2019 Kaitseministeeriumi dokumendiga „Kutse uuringule“ kohustas vaidekomisjon Xi pöörduma SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse radioloogi juurde. 18.06.2019 pöördus X radioloog Kaja Kivimäe poole, kelle otsusest nähtub järgmine: „mõlema jalatalla pikivõlvide lamenemine, paremal ca 148 kraadi, vasemal ca 151 kraadi-Pedes plani II st. Kaitseministeeriumi 01.07.2019 vaideotsusega nr 33 jäeti Xi vaie rahuldamata. Vaidekomisjoni hinnangul on Xil tegemist II astme lampjalgsusega, millega kaasneb kerge funktsioonihäire elastse deformatsiooniga, mis on tallatugede kandmisega kompenseeritav ning Xi terviseseisundis ei esine diagnoosi M21.4 osas tervisenõuetele alaliselt või ajutiselt mittevastavaks tunnistamise aluseid. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni (KRA arstlik komisjon) 13.12.2018 otsuse nr 13-4.1/5143 tühistamiseks (algses kaebuses ekslikult märgitud Kaitseressursside Ameti 17.08.2017 terviseseisundi vastavuse hindamise otsuse nr 13-4.1/5143 tühistamiseks). Haldusasjas on kohus määranud kohtuarstliku isikuekspertiisi terviseseisundi tuvastamiseks. Kolm kohtuarsti-eksperti on läbi viinud ekspertiisi, mille kohta on koostatud 29.06.2020 ekspertiisiakt nr 19E-AOK0018, mida kohus on hinnanud koos teiste asjas kogutud tõenditega.

13-4.1/5143 lahendamata Xi vaevused seonduvalt diagnoosiga Q66.5. Seda ilmselt põhjusel, et otsuse vastuvõtmise hetkel ei tunnistanud vastustaja Xil diagnoosi Q66.5 esinemist. Vastustaja on 22.10.2019 vastuses kohtule nõustunud, et Xil esineb kaasasündinud lampjalgsus. 30.06.2020 ekspertiisiakt kinnitab Xil Q66.5 diagnoosi esinemist. Ühtlasi on kohtumenetluse kestel ekspertiisi tulemusel selgunud, et Xil esineb keskmise astme funktsioonihäire, mis määruse nr 45 ja selle lisa 1 kohaselt tähendab, et isik ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslasele kehtestatud tervisenõuetele. Vastustaja poolt 08.07.2020 esitatud seisukohad ekspertiisiaktile on ebatõesed ja vastuolulised. Vastustaja väidab (p-s 1.3), et kohtuarstlik komisjon ei viinud läbi täiendavaid ortopeedilisi uuringuid, mistõttu puuduvad vaidlusalustele küsimustele jätkuvalt kindlad vastused. Ühtlasi väidab vastustaja, et Xile tulnuks teha footscan uuring, mis on senini tegemata (p 1.5.2). Kaebaja järeldab, et eksperdid hindasid olemasolevat teavet piisavaks, et tuvastada Xil nii III astme lampjalgsus kui ka keskmise astme funktsioonihäire. Vastustaja on asunud uudse versioonina väitma, et olemasolev teave on ebapiisav otsustamaks Xi vastavuse üle tervisenõuetele. Kaebaja ei nõustu ka vastustaja 08.07.2020 dokumendi p-s 2.11 toodud väitega, mille kohaselt lampjalgsuse III astme olemasolu ei anna alust kaebaja terviseseisundi mittevastavaks tunnistamiseks. Vastustaja on asunud seisukohale, et ka III astme vaevused ei vabasta isikut kaitseväeteenistusest. Vastustaja uudne seisukoht on otsitud, ei vasta määrusele nr 45 ning on ilmselt tingitud asjaolust, et ekspertiis kinnitas Xil III astme vaevuste esinemist. Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud. 13.12.2018 otsuses nr 13-4.1/5142 ”Terviseseisundi vastavuse hindamine” on ära märgitud kaebajal esinev diagnoos „M21.4 Muud jäsemete omandatud deformsused. Lampjalg (omandatud) Pes planus (acquisitus)“. 13.12.2018 arstlikus komisjonis toimunud meditsiinilise läbivaatuse tulemusel tegi ortopeed dr Mark Kuznetski kaebaja tervisekaardi rubriiki ”Kaebused, anamnees, täiendav uuring, diagnoosid RHK-10 koodid” läbivaatuse sissekande, millest selgub, et kaebajal on tuvastatud elastne lampjalgsus. Tervise Infosüsteemi (TIS) andmetel puudus alus kaasasündinud lampjalgsuse tuvastamiseks ning kliiniliste andmete põhjal on tegemist omandatud elastse lampjalgsusega, mis on tallatugede kandmisega kompenseeritav. Eeltoodust tulenevalt asus arstliku komisjoni ortopeed dr Mark Kuznetski seisukohale, et kaebaja terviseseisund vastab diagnoosi M21.4 alusel kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Kaebajal puudusid kriteeriumid terviseseisundi ajutiselt või alaliselt mittevastavaks tunnistamiseks. Samale järeldusele jõudis ka arstlik vaidekomisjon (vaideotsuse p 11.2). Kaebaja meditsiinilise dokumentatsiooni alusel nii arstlik komisjon kui ka arstlik vaidekomisjon tuvastasid, et kaebajal esineb lampjalgsuse II aste, millega kaasneb kerge funktsioonihäire elastse deformatsiooniga ja mis on tallatugede kandmisega kompenseeritav. Kaebajat konsulteerinud eriarstid ehk ortopeedid ei pidanud vajalikuks määrata kaebajale operatiivset ravi. TIS-is puuduvad andmed selle kohta, et lampjalgsuse tõttu kaebaja elukvaliteet oleks püsivalt häiritud. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et lampjalgsuse tõttu kaebajal oleks esinenud raskusi töötamisega (puuduvad andmed perearsti, töötervishoiuarsti või muu spetsialisti poolt väljastatud tõenditest tööandja jaoks soovitusega piirata kaebaja kehalisi koormusi või viia kaebaja üle kergemale tööle). Kaebaja töötab kokana ning kokaamet eeldab terve pika päeva püstijalu töötamist ning suurt füüsilist koormust. Tartu Ülikooli kirurg-ortopeed dr Ragnar Lõivukene avaldas meditsiinilises ajakirjas „Eesti arst“ 2015; 94(2) „Lampjalgsus ja selle ravi võimalused“ artikli, milles on põhjalikult käsitletud lampjalgsuse temaatikat ja selle ravivõimalusi. Nimetatud artiklis dr Lõivukene märgib: „Samuti on mitmed uuringud näidanud, et elastsed lampjalad on füüsiliselt tugevad ja täisväärtuslikud. Sümptomaatilise lampjala korral teismeliseeas on soovitatavad harjutused sääre- ja jalalihase tugevdamiseks, samuti ortooside, näiteks tallatugede, kasutamine. Kirurgiline ravi on sümptomaatilise lampjala korral viimane võimalus“. Mitte ükski ortopeed,

kelle vastuvõtul on kaebaja viibinud, ei ole eiranud kaebaja lampjalgsuse elastset vormi. Puuduvad andmed kaebaja labajalgade moonutise kirurgilise ravi vajadusest, sest teatud juhtudel, kui ortootilise raviga ei ole võimalik olnud isiku vaevusi vähendada, võib kõne alla tulla kirurgiline ravi. Sellest võib järeldada, et rasket, kirurgilist ravi vajavat labajalgade patoloogiat/moonutist kaebajal ei esine. Ortopeedi dr Rein Raie, kelle uuringutele kaebaja tugineb, on korduvalt diagnoosinud kaebajal elastse lampjalgsuse. Arstlik komisjon asus seisukohale, et kliiniliste andmete kohaselt kaebajal esineb omandatud elastne lampjalgsus, mis on tallatugedega kompenseeritav. Terviseseisundi vastavuse hindamisel kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele põhidiagnoosina märgitakse otsusele „Vastab tervisenõuetele“ tervisehäire, mis kõige enam mõjutab teenistusülesannete täitmist kaitseväeteenistuses. Otsuses märgitakse ainult üks põhidiagnoos. Sellest tulenevalt arstlik komisjon märkis 13.12.2018 otsuses nr 13-4.1/5143 põhidiagnoosiks: „M21.4 Muud jäsemete omandatud deformsused. Lampjalg (omandatud) Pes planus (acquisitus)“. Kaasuva diagnoosi näol on tegemist sellise tervisehäirega, mis võrreldes põhidiagnoosiga mõjutab teenistusülesannete täitmist kaitseväeteenistuses vähemal määral. Sellest tulenevalt arstlik komisjon käsitles diagnoosi Q66.5 kaasuva diagnoosina, mis võrreldes diagnoosiga M21.4 mõjutab teenistusülesannete täitmist kaitseväeteenistuses vähemal määral. Seega on ebaõige kaebaja väide, et Xi vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõutele Q66.5 järgi on lahendamata ning järelikult otsus nr 13-4.1/5143 õigusvastane. Arstlik komisjon, käsitledes põhidiagnoosi M21.4 koosmõjus kaasuva diagnoosiga Q66.5, tuvastas, et kaebajal esineb lampjalgsuse II aste, millega kaasneb kerge funktsioonihäire elastse deformatsiooniga ja mis on tallatugede kandmisega kompenseeritav. See tähendab, et rasket, kirurgilist ravi vajavat, labajalgade patoloogiat/moonutist kaebajal ei esine. Operatiivne ehk kirurgiline ravi on näidustatud juhul, kui labajala patoloogiat ei ole võimalik kontrolli all hoida konservatiivse (mittekirurgilise) ravi teel ja see tekitab igapäevaelus isikule tõsiseid probleeme. Kliiniliste andmete kohaselt on kaebajal tegemist omandatud elastse lampjalgsusega, mis on tallatugede kandmisega kompenseeritav. Kaebajal esineva elastse lampjala puhul piisab mugavast jalatsist või tallatugedest. Seetõttu ortopeediaarstid ongi kaebajale soovitanud tallatugede kandmist. Nagu 11.09.2019 vastuse nr 5-1/15277 punktis 3.15 osundatud, kaebaja ei järgi ortopeediaarstide poolt antud tallatugede kandmise soovitust (11.09.2019 vastuse p 3.16 ja 01.07.2019 vaideotsuse p 5), millest võib järeldada, et kaebaja väidetavad jalavalud probleeme ei valmista. Elastse lampjalaga on operatiivne ehk kirurgiline ravi vastunäidustatud. Nii arstliku komisjoni kui ka vaidekomisjoni hinnangul kaebajal on kerge funktsioonihäire, mis ei ole vähendanud kaebaja töövõimet. TIS andmetel kaebaja on olnud pikemat aega kaebusteta. Terviseseisundi hindamise eesmärgil on kaebajale läbi viidud kohustuslikud uuringud, teostatud on arstlik läbivaatus, hinnatud on terviseuuringute tulemusi ning kogu olemasolevat meditsiinilist dokumentatsiooni (nt perearsti tervisetõend, eriarstide tõendid, epikriisid jne), sh TIS-is kajastuvaid terviseandmeid. TIS on keskne riiklik andmekogu, mille vahendusel saavad tervishoiuteenuste osutajad omavahel andmeid vahetada, sh näha teiste arstide poolt patsiendi kohta saadetud terviseandmeid. Kõik tervishoiuasutused saadavad TIS-i haiguslugude kokkuvõtteid (epikriise) ning teisi meditsiinidokumente, et vahetada omavahel teavet. Sellest tulenevalt arstlikul komisjonil puudus vajadus kaebajalt välja selgitada täiendavaid andmeid, mida kaebaja esindaja vajalikuks pidas (kaeabaja 19.09.2019 täiendavad seisukohad, p 14). Arstlik komisjon kontrollis TIS-ist, kas kaebajal esinev lampjalgsus on püsivalt vähendanud tema töövõimet ehk kas kaebaja igapäevaelu on oluliselt häiritud. Kontrollimise käigus arstlik komisjon tuvastas, et ajavahemikul 2009-2017 kaebaja ei ole arstide poole lihasluukonna probleemidega pöördunud (esimest korda pöördus kaebustega alles 2017 peale esmase arstliku komisjoni läbimist 2017 augustis). Retseptikeskuse andmetel ei ole kaebaja kasutanud vähemalt alates 2014. aastast suukaudseid ja/või lokaalseid valu- ja põletikuvastased ravimeid. Sellest võib järeldada, et kaebajal ei esinenud valusid määral, mis tingiksid vajaduse kasutada arsti

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid, sh eksperthinnangut, kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas Xi terviseseisund diagnoosi M21.4 (omandatud lampjalgsus) ja diagnoosi Q66.5 (kaasasündinud lampjalgsus) alusel vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele või mitte. Kaebaja väidab, et vastustaja 13.12.2018 otsusest nr 13-4.1/5143 ei nähtu seisukohta diagnoosi Q66.5 (kaasasündinud lampjalgsus) kohta, kuna otsuse andmise ajal vastustaja ei tunnistanud kaebajal diagnoosi Q66.5 esinemist. Kaebaja on seisukohal, et 30.06.2020 ekspertiisiakt kinnitab kaebajal diagnoosi Q66.5 esinemist, ühtlasi on ekspertiisi tulemusel selgunud, et kaebajal esineb keskmise astme funktsioonihäire, mis määruse nr 45 ja selle lisa 1 kohaselt tähendab, et isik ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslasele kehtestatud tervisenõuetele. Vastustaja väidab, et terviseseisundi vastavuse hindamise otsusele märgitakse ainult üks põhidiagnoos. Sellest tulenevalt arstlik komisjon märkis 13.12.2018 otsusele nr 13-4.1/5143 põhidiagnoosiks M21.4. Arstlik komisjon käsitles diagnoosi Q66.5 kaasuva diagnoosina, mis võrreldes diagnoosiga M21.4 mõjutab teenistusülesannete täitmist kaitseväeteenistuses vähemal määral. 13.12.2018 arstlikus komisjonis toimund meditsiinilise läbivaatuse tulemusel tuvastati, et kaebajal esineb lampjalgsuse II aste, millega kaasneb kerge funktsioonihäire elastse deformatsiooniga ja mis on tallatugede kandmisega kompenseeritav. Kohus, hinnanud poolte põhjendusi ning haldusasjas esitatud tõendeid, sh eksperthinnangut, nõustub vastustaja seisukohtadega. Kohus märgib, et kui kohus nõustub vastustaja põhjendustega/seisukohtadega (millega on tutvunud ka kaebaja), siis ei pea hakkama neid üle kordama vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2, mille kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 21.03.2013 määruse nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ lisas 1 (määrus nr 45). Määruse nr 45 lisa 1 XV. peatükist „Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid ja kromosoomianomaaliad Q00-Q99“ nähtub, et diagnoosi Q66.5 „Jalgade kaasasündinud deformsused“ alusel terviseseisund ei vasta tervisenõuetele juhul, kui esinevad jalgade kaasasündinud deformsused keskmise või raske funktsioonihäirega ning töövõime on oluliselt häiritud. Ekspertiisiakti nr 195-AOK0018 punktis 4.1 on eksperdid kinnitanud, et terviseandmetest ei nähtu Xil jalgade kaasasündinud deformsuse esinemist keskmise või raske funktsioonihäirega. Kaebajal ei esine jalgade kaasasündinud deformsusi keskmise või raske

funktsioonihäirega ning tema töövõime ei ole diagnoosist Q66.5 tingitud vaevustest püsivalt häiritud (kaebaja suudab seistes töötada). Kaebajal ei esine tuvastatud tervisehäireid määral, mis oleksid terviseseisundi tervisenõuetele mittevastavaks tunnistamise aluseks (vastupidist ei kinnita ka eksperthinnang). Haldusasjas ei ole tõendeid selle kohta, et lampjalgsuse tõttu kaebaja elukvaliteet oleks püsivalt häiritud ning et lampjalgsuse tõttu kaebajal oleks esinenud raskusi töötamisega (puuduvad andmed perearsti, töötervishoiuarsti või muu spetsialisti poolt väljastatud tõenditest tööandja jaoks soovitusega piirata kaebaja kehalisi koormusi või viia kaebaja üle kergemale tööle vms). Kaebaja töötab kokana, samas kokaamet eeldab terve tööpäeva vältel püstijalu töötamist ning küllaltki suurt füüsilist koormust. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 27 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt arstlik komisjon käesoleva seaduse tähenduses on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev iseseisev haldusorgan, mis: 1) hindab kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit; 2) täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. KVTS § 27 lg 2 sätestab, et arstlikuks komisjoniks on: 1) Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon; 2) Kaitseväe arstlik komisjon. Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon tegutseb Kaitseressursside Ameti juures ja Kaitseväe arstlik komisjon Kaitseväe juures (lg 3). KVTS § 29 kohaselt on arstliku komisjoni ülesanne hinnata kutsealuse terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 21.03.2013 määruses nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ (määrus nr 45). Kohus on seisukohal, et vastustaja on lähtunud õigusaktides sätestatud nõuetest kaebaja terviseseisundi tuvastamisel/hindamisel ning ei ole nende nõuete vastu eksinud. Ka ekspertiisiaktis ei ole eksperdid öelnud, et arstlikud komisjonid oleksid oma hinnangutes/järeldustes eksinud. Kohus märgib, et kaebaja terviseseisundit on eelnevalt hinnanud arstlikud komisjonid, mille liikmed on arstid-spetsialistid (kokku 8, KRA arstlikus komisjonis 3 arsti-spetsialisti ja Kaitseministeeriumi arstlikus vaidekomisjonis 5 arsti-spetsialisti), lisaks on seda kohtumenetluse käigus teinud ka 3 kohtuarsti-eksperti. Käesolevas haldusasjas arstlikud komisjonid on piisavalt selgelt ja arusaadavalt selgitanud kaebaja tervisega seonduvaid asjaolusid ning leidnud, et kaebaja terviseseisundi puhul puudub alus tema terviseseisundi tervisenõuetele mittevastavaks tunnistamiseks ning et tema terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Arstlikud komisjonid on analüüsinud nende käsutuses olevaid kaebaja terviseandmeid, mille põhjal on hinnanud tema terviseseisundit ning jõudnud järeldusele, et Xi terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Kohtul puudub pädevus ümber hinnata vastustaja sisulisi seisukohti, millised on seotud meditsiini valdkonnaga. Käesolevas haldusasjas on ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) poolt läbi viidud kohtuarstlik isikuekspertiis Xi terviseseisundi tuvastamiseks/hindamiseks. EKEI 29.06.2020 ekspertiisiaktis nr 19E-AOK0018 (allkirjastatud 30.06.2020) on kolm kohtuarst-eksperti TIS-is olevate sissekannete põhjal tuvastanud, et Xil on erinevate ortopeedide poolt diagnoositud M21.4 lampjalg (omandatud) ja Q66.5 lampjalg (kaasasündinud). TIS-is olevate sissekannete põhjal on kaebajal tuvastatud kaasasündinud elastne lampjalgsus keskmise astme funktsioonihäirega. Eksperdid on tuvastanud, et terviseandmetes puudub informatsioon Xil rigiidse ja sümptomaatilise deformsuse esinemise ja kerge funktsioonihäire esinemise kohta. Röntgenoloogiliselt on Xil tuvastatud II – III astme lampjalgsus; artrootilisi muutusi labajalaliigestes tuvastatud ei ole. Jäsemete lühenemist

terviseandmed ja kohtuarstliku läbivaatuse leid ei kinnita. Terviseandmed ei kinnita kaebajal rigiidse ja sümptomaatilise deformsuse esinemist. Olemasolevad terviseandmed ei kinnita kaebajal liigeste artrootiliste muutuste olemasolu. Terviseandmed ja kohtuarstliku läbivaatuse leid ei kinnita jäsemete lühenemist. Olemasolevate terviseandmete põhjal ei ole kaebajal diagnoositud ripprannet ega rippjalga, samuti ei ole diagnoositud omandatud küüniskätt, küünispöida ega kompjalga. TIS-is olevate sissekannete põhjal on tuvastatud kaasasündinud elastne lampjalgsus keskmise astme funktsioonihäirega, mis tallatugede kandmisel korrigeerub. Terviseandmetest ei nähtu kaebajal jalgade kaasasündinud deformsuse esinemist keskmise või raske funktsioonihäirega. Kohus nõustub vastustajaga, et ebaõige on kaebaja seisukoht, mille kohaselt on lahendamata Xi vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõutele diagnoosi Q66.5 järgi. Vastustaja selgituse kohaselt isiku terviseseisundi vastavuse hindamisel kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele põhidiagnoosina märgitakse otsuses tervisehäire, mis kõige enam mõjutab teenistusülesannete täitmist kaitseväeteenistuses ehk siis otsuses on märgitud ainult põhidiagnoos. Arstlik komisjon märkis vaidlustatud 13.12.2018 otsuses nr 13-4.1/5143 põhidiagnoosiks „M21.4 Muud jäsemete omandatud deformsused. Lampjalg (omandatud) Pes planus (acquisitus)“. Arstlik komisjon käsitles diagnoosi Q66.5 kaasuva diagnoosina, mis võrreldes diagnoosiga M21.4 mõjutab teenistusülesannete täitmist kaitseväeteenistuses vähemal määral. Haldusasjast ilmneb, et KRA arstlik komisjon, käsitledes põhidiagnoosi M21.4 koosmõjus kaasuva diagnoosiga Q66.5, tuvastas, et kaebajal esineb lampjalgsuse II aste, millega kaasneb kerge funktsioonihäire elastse deformatsiooniga ning mis on tallatugede kandmisega kompenseeritav, mis tähendab, et rasket, kirurgilist ravi vajavat labajalgade patoloogiat/moonutist kaebajal ei esine. Kaebajal esineva elastse lampjala puhul piisab mugavast jalatsist või tallatugedest, mille kandmist on ortopeediaarstid kaebajale soovitanud. Kaitseministeeriumi arstlik vaidekomisjon tuvastas (vaideotsuse p 5) esitatud meditsiinilise dokumentatsiooni, TIS-is kaebaja terviseseisundit kajastava teabe ja kaebaja terviseseisundi alusel, et kaebaja ei kanna näidustatud tallatugesid igapäevaselt. Sellest järeldas komisjon, et kaebaja väidetavad jalavalud probleeme ei valmista. Elastse lampjalaga on operatiivne ehk kirurgiline ravi vastunäidustatud. Nii KRA arstliku komisjoni kui ka arstliku vaidekomisjoni hinnangul kaebajal on kerge funktsioonihäire, mis ei ole vähendanud kaebaja töövõimet. TIS andmetel kaebaja on olnud pikemat aega kaebusteta. Haldusasjast nähtuvalt on kaebajaga seotud meditsiinilist dokumentatsiooni hinnanud nii KRA arstlik komisjon kui ka arstlik vaidekomisjon ning teinud nende pinnalt oma järeldused. Vastustaja on õigesti leidnud, et kaebajal ei esine tervisenõuetele alaliselt või ajutiselt mittevastavaks tunnistamise aluseid, mida kinnitas ka arstlik vaidekomisjon. Eksperdiarvamuse kohaselt on Tervise infosüsteemis olevate sissekannete põhjal Xil erinevate ortopeedide poolt diagnoositud M21.4- omandatud lampjalg ja Q66.5-kaasasündinud lampjalg. Xil on tuvastatud kaasasündinud elastne lampjalgsus keskmise astme funktsioonihäirega (p 1.1). Terviseandmetes puudub informatsioon, et Xil rigiidse ja asümptomaatilise deformsuse esinemise ja kerge funktsioonihäire esinemise kohta (p 1.2). Röntgenoloogiliselt on Xil tuvastatud II – III astme lampjalgsus; artrootilisi muutusi labajalaliigestes tuvastatud ei ole (p 1.3). Jäseme lühenemist terviseandmed ja kohtuarstliku läbivaatuse leid ei kinnita (p 1.4). Terviseandmed ei kinnita ka rigiidse ja sümptomaatilise deformsuse esinemist (p 2.1). Olemasolevad terviseandmed ei kinnita liigeste artrootiliste muutuste olemasolu (p 2.2). Jäseme lühenemist terviseandmed ja kohtuarstliku läbivaatuse leid ei kinnita (p 2.3). Olemasolevate terviseandmete põhjal ei ole Xil diagnoositud ripprannet ega rippjalga (p 2.4). Olemasolevate terviseandmete põhjal ei ole Xil diagnoositud omandatud küüniskätt, küünispöida ega

kompjalga (p 2.5). Xil on Tervise infosüsteemis olevate sissekannete põhjal tuvastatud kaasasündinud elastne lampjalgsus keskmise astme funktsioonihäirega, mis tallatugede kandmisel korrigeerub ( p 3.1). Terviseandmetest ei nähtu Xil jalgade kaasasündinud deformsuse esinemist keskmise või raske funktsioonihäirega (4.1). Eksperdiarvamuse põhjenduses märgitakse, et labajala liigeste artrootiliste muutuste, jäseme lühenemise rigiidse sümptomaatilise deformatsiooni, ripprandme, rippjala, omandatud küüniskäe, küünispöia, kompjala ega jalgade kaasasündinud deformsuse esinemist keskmise või raske funktsioonihäirega esinemist olemasolevad terviseandmed ei kinnita. Eksperdiarvamuse põhjenduses märgitakse samuti, et Xi raviga tegelenud ortopeedide hinnangul ei sobi temale raske füüsiline koormus (sh jooksmine, hüppamine, pikemaajaline püsti seismine või käimine, suuremate raskuste kandmine). Samas kohtueksperdid ei leia, et eelviidatud asjaolust tulenevalt kaebaja terviseseisund ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Eksperthinnangu kohaselt kaebajal on tuvastatud kaasasündinud elastne lampjalgsus keskmise astme funktsioonihäirega, mis tallatugede kandmisel korrigeerub. Eelnevast nähtub, et kaebajal ei esine tuvastatud tervisehäireid määral, mis oleksid kaebaja terviseseisundi mittevastavaks tunnistamise aluseks. Kohus märgib, et terviseseisundi hindamise aluseks ei ole isiku enda subjektiivne hinnang oma terviseseisundile, vaid objektiivsed terviseuuringud ja spetsialistide/ekspertide (arstide) pädevad hinnangud. Kaebajat on põhjalikult uuritud erinevate arstide-spetsialistide poolt, kelle seisukohti ei ole eksperdid oma eksperthinnangus ümber lükanud. Haldusasjas esitatud tõenditest nähtuvalt kaebajat konsulteerinud erinevad arstid-ortopeedid ei ole kaebajal tuvastanud liikuvuspiiratust ega liikuvushäiret labajalgade liigestes. Kaebaja kohtuarstliku läbivaatuse tulemusel kohtuarstekspert Ilona Drikkit tuvastas objektiivse leiuna: „Heas üldseisundis. Kõnnib vabalt, kõnnakuhäiret ega ühe jala lühenemist läbivaatusel ei sedasta“ (ekspertiisiakti lk 2 „Isiku kohtuarstlik läbivaatus“). Kaebajat konsulteerinud ortopeedid ei ole pidanud vajalikuks määrata kaebajale operatiivset ehk kirurgilist ravi. Vastustaja andmetel Tervise infosüsteemis puudub teave selle kohta, et lampjalgsuse tõttu kaebaja elukvaliteet oleks püsivalt häiritud. Samuti ei ole andmeid selle kohta, et lampjalgsusest tingitud vaevustest kaebajal oleks esinenud raskusi töötamisega. Arstlikud komisjonid ega EKEI kohtuarstid-eksperdid ei ole tuvastanud kaebaja terviseseisundi mittevastavaks tunnistamise aluseid. Kohus märgib, et vastustaja on piisavalt selgelt ja arusaadavalt põhjendanud oma seisukohti. Ka vaidemenetluses tehtud vaideotsusega on jäetud vaie rahuldamata ning vaidlustatud KRA otsus kehtetuks tunnistamata. Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et kaebaja vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Kohus asub kokkuvõtvalt seisukohale, et Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni 13.12.2018 otsus nr 13-4.1/5143 on õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja on taotlenud menetluskuluna ekspertiisitasu summas 271 eurot väljamõistmist kaebajalt. Kohus selgitab, et 27.11.2019 kohtuarstliku isikuekspertiisi määruses kohus märgib, et vastustaja kinnitas kohtule enne ekspertiisi määramist, et kannab ise kaebaja eest ekspertiisikulud. 30.06.2020 esitas EKEI kohtule õiendi ekspertiisi maksumuse kohta. Kaitseressursside Amet on 21.08.2020 kandnud ettemaksukontole eksperditasu summas 271 eurot. Kohus leiab, et kaebajalt ekspertiisitasu väljamõistmine ei ole põhjendatud ning jätab vastustaja taotluse rahuldamata. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.